"Pay! Pay! Pay! Kiyeli netken jer! Batyrlar dýrildep ótken jer, Túlparlar dýbirlep tókken ter, Ghashyqtar bir-birin ópken jer, Sarylyp sal-seri ketken jer. Bas iyip, iyiskep topyraghyn, Taghzym jasamay ótpender! Myna ólke, myna aimaq, búl manda Qúlshylyq etemin túrghangha, Qúlshylyq etemin qúmdargha, Taghzym jasaymyn qyrlargha! Shýkirlik etemin qashan da Osy bir Otanda túrghangha! Jazy bar jalynmen jandyrghan, Qysy bar ayazgha qardyrghan. Kóktemi - balausa, baldyrghan, Al kýzi - alyp bir aq qyrman, Aq dәnnen aq nóser jaudyrghan, Kýreng nan jana alghan tandyrdan. Kóldeneng kólbegen kókjiyek Qyrannyng qanatyn taldyrghan" dep sanqyldaghan Múqaghalidyng qyran dauysy býgin de estilip túrghan siyaqty. Elbasymyz "Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru" atty memlekettik baghdarlama sypatyndaghy maqalasynda esimin el tanyghan týlekter eskerusiz qalmauy kerek, olar tuyp ósken ólkelerine iygilikti ister jasaugha úmtylsa, mýmkindik tudyru kerek degen oy aitqan bolatyn. Al úly shayyr  Múqaghaly Maqataev ózi qaraqanattanyp úshqan Qarasazyna, Narynqolyna tausylyp bitpes tauday iygilik qaldyrghan túlgha. Ol - ólen! Tómende Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalov myrzanyng atyna jazylghan ashyq hatta Múqannyng esimin jana audangha berudi úsynyghan kópshilik búl úsynystyng eldik, últtyq, memelekettik mәnisine keninen toqtalady.

Jana audangha Múqaghaly aty berilse...

Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalov myrzagha, Almaty oblystyq jәne Respublikalyq onomastikalyq komissiyalaryna Rayymbek audanynan bólingen jana audandy Múqaghaly audany dep atau jónindegi úsynys hat.

Almaty oblystyq mәslihaty Rayymbek audanyn bólu arqyly jana audan qúru jóninde 2017 jyly 10 tamyzda sheshim qabyldady. Halyq kópten kýtken búl memlekettik manyzdy isting QR Ýkimeti tarapynan qoldau tabatynyna senemiz. Shekaralyq aimaqtyng ekonomikasyn nyghaytugha, basqarudy ynghayly etip, sol ónirlerdegi túrghyndardyng әleumettik jaghdayyn jaqsartugha, el irgesin berik etuge baghyttalghan búl sheshimdi quana qúptaymyz.

Qymbatty Amandyq Ghabbasúly! Memlekettik mýdde túrghysynan qarastyrylyp, halyqtyng talabymen ýilestirilgen sheshimderiniz ýshin Sizge jәne oblystyq mәslihatqa rizalyqpen alghys aitamyz!

17 tamyz kýni Kegen auylynda audan júrtshylyghynyng ókilderi, oblystyq, audandyq mәslihattardyng deputattary, tarihshy ghalymdar, el azamattary qatysqan jiynda bólinetin audannyng atyn belgileu mәselesi talqylandy. Jana audandy qazaqtyng kórnekti aqyny Múqaghaly Maqataevtyng esimimen baylanystyryp, Múqaghaly audany dep atau jóninde birauyzdan úigharym jasaldy.

Múqaghaly Maqataevty býgingi qazaq qoghamy óte jaqsy biledi. Jyrlary milliondaghan jýrekterdi bauraghan aqynnyng esimi airyqsha qúrmetpen atalady. Múqaghalidyng dauysy – azattyqqa úmtylghan alashtyng dauysy. Onyng jyry kýreskerlik ruh pen mahabbattan órilgen, izgilik pen imandylyqqa ýndegen. Maghynaly sózderi oy terenine boylatatyn, asyl múrattargha jeteleytin ómirsheng óleni keshe men býgindi, býgin men ertendi jalghaydy. Sondyqtan da ol – «HHI ghasyrdyng qúrdasy», sondyqtan da ol – bolashaqqa jyljyp bara jatqan qazaq kóshining aldynda, sondyqtan da ol – «miyna últtyng kody jazylghan aqyn».

Múqaghaly – últqa jәne úrpaqqa kerek túlgha. Halyqtyng ústazyna ainalghan aghartushy. Úly aqyndy úlyqtaudyng mәnisi men manyzyn osy túrghydan týsingenimiz jón.

Úlan-ghayyr darynymen bir elding ayasynan asyp, býkil adamzattyq biyikke kóterilgen M.Maqataevty ómir sýrgen zamany der shaghynda baghalap ýlgermedi. Poeziya kóginde kórinudi peshenesine jazghanyn anyq úghynghan, óz enbegining qaytarymyna sengen has talant qalamynan óshpes, ólmes óleng tudy. «Aqynnyng aqyndyghy ataqta emes, Aqynnyng aqyndyghy arda ghana». Múqaghalidyng búl anyqtamasy dәl ózi ýshin de aitylghanday. Aqyndy arynyng tazalyghy, adamdargha adaldyghy, shynshyldyghy men tabighilyghy, boyamasyz bolmysy keyin ýlken qúrmetke bóledi. Ol qoghamdyq qúbylystardy, tabighat tylsymdaryn, pendelerding pighylyn tamyrshyday tap basyp, sana-sezimning bezbenine saldy. Aqyn jyrlaryndaghy altyn taghaday shegelengen astarly oilar, jan tolqytar tolghaular iyirimi ony әlemdik oishyldardyng qataryna qosty.

Múqaghaly – últtyq maqtanyshymyz. Onyng kindik qany Jetisudyng topyraghyna tamdy. Talbesigi taulardyng ayasynda terbeldi. Aqyn danqy jerlesterining bәrine ortaq. Han tәniri shynyna kóz salghan biyik ónirding ór túlghaly túrghyndary Múqaghaly ólenderin jatqa aitady, әnge qosyp shyrqaydy. Aqynymen syrlasady, múndasady. Artyna qaldyrghan tendesi joq ruhany qazynasynan susyndaydy.

Múqaghaly desek, aspantaulardyng barlyq aimaghy kóz aldyna keledi. Múqaghaly desek, babalarymyzdyng beyneleri eske týsedi. Osynday dara talant iyesin kenestik kezeng layyqty baghalamady, marapatyn qimady. Jyr tarlany dýniyeden ozghan son, ketken qatelikter týzetile bastady. Tәuelsiz eli, tughan halqy túlpargha layyq er-túrmanyn týgendedi. Atap aitqanda:
1983 jyly Qazaqstan Jazushylar odaghy әdeby syilyq taghayyndady. Onyng ishinde M.Maqataev atyndaghy syilyq ta boldy. Búl syilyqpen 1985–1990 jyldar aralyghynda birshama qalamgerler marapattaldy.

1991 jyly «Jazushy» baspasy «Túlpar» syilyghyn belgilep, onyng alghashqy jýldegeri M.Maqataev boldy. «Jyrlaydy jýrek» kitaby laureat atandy.
2000 jyly Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng sheshimimen eki túlghagha – Maghjan Júmabaev pen Múqaghaly Maqataevqa «Ghasyr aqyny» ataghy berildi.

2000 jyly «Amanat» jyr kitaby ýshin M.Maqataevqa Qazaqstan Respublikasy Memlekettik syilyghy berildi.

Almaty oblysy, Jambyl oblysy, Ontýstik Qazaqstan oblysy jәne Almaty qalasynda birqatar mektepterge aqynnyng esimi berildi. Almaty men Taldyqorghanda eskertkishter ashyldy. Aqynnyng Qarasazdaghy memorialdyq múrajayy býgingi zamangha say qayta janghyrtyldy.

Aqyn ómirge kelgen 9 aqpan «Múqaghaly kýni» retinde atalyp jýr. Búl kýni Qazaqstannyng barlyq aimaghy Múqaghaly jyrymen susyndaydy. Onyng ruhyn eske alady. Búl – qazaq poeziyasyna zor ýles qosqan aqiyq aqyngha arnalghan qalyng qauymnyng qúrmeti.

2005 jyldan bastap respublikalyq әdebiy-mәdeni, tanymdyq «Múqaghali» jurnaly shyghyp keledi. 2016 jyly «Múqaghali» ensiklopediyasy jaryq kórdi. Ádil Medetbaev «Múqaghaly jәne Mosart» degen derekti filim týsirdi. Álemdik eki túlghany bir-birimen salystyrdy. Serik Janbolat jasaghan osynday filim de kópshilikting kónilinen shyqty. Ákim Tarazi, Orazbek Bodyqov, Serik Túrghynbekúly sekildi dramaturgter Múqaghaly túlghasyn sahnada somdady.

70-jyldardyng sonynda Múqaghaly jyrlary «Zov dushi» degen atpen orys tilinde shyqty. Sol ýrdis odan әri jalghasty. Orys oqyrmandary Múqaghaliymen qayyra qauyshty. 2011 jyly aqyn ólenderining hanzu tilindegi audarmasy qytay júrtyn tamsantty. 2014 jyly týrik tilinde shyqqan qabyrghasy qalyng kitaby tez taralyp ketti. Qazaq jyry Múqaghaly arqyly ekinshi jarty shargha ótip, 2015 jyly Niu-York qalasyndaghy «Metropoliten Classics» kompaniyasy aqyn ólenderin aghylshyn tilinde shyghardy. TMD-nyng әdebiyet sýier qauymy ýshin Múqaghaly Maqataev tanymal aqyn.

Býgingi mәnermen beynelesek, Múqaghaly esimi – brend. Mәselen, onyng atymen atalghan oqu oryndary bilim darytqan qútty shanyraqtargha ainaldy. Osynday mýmkindikti tughan júrtynyng da paydalanatyn sәti tuyp túr. Almaty oblystyq mәslihatynyng Rayymbek audanyn bólu arqyly jana audan qúru jónindegi sheshiminen keyin sol audannyng atyn aiqyndaugha baylanysty әrtýrli úsynystar jasaldy. Mәselen, Kegen, Qarqara, Álmerek, Múqaghaly ataulary talqygha salyndy. Jonghar shapqynshylyghy kezeninen qalghan «Kegen» degen sózding úghymy eskirgen. Onyng keleshek úrpaq ýshin eshqanday mәni qalmady. Kegen ózeni, Kegen auyly bar. Oghan audan atyn ýstemeleu tipti artyq.

Úly Jibek joly boyyndaghy ejelgi Qarqara jәrmenkesi, últ-azattyq Qarqara kóterilisi bolghan jerding tarihy atauyn iyelengen Qarqara ózeni, Qarqara auyly, Qarqara tauy, Qarqara jaylauy bar. Qarqara tarihta qalghan, ol eshqashan óshpeydi, mәngi saqtalady.

Álmerek babanyng tughan jerdi qorghaudaghy kýresi, danalyq isi úrpaqtaryna ýlgi-ónege. Ókinishke qaray, danqty babanyng tarihy derekterin qújattardan izdep, aiqyndau, nasihattau jaghy әli kýnge kem soghyp túr. Preziydent N.Nazarbaev «Ruhany janghyrudy» algha qoydy. Soghan sәikes jana audan – Múqaghaly audany bolyp belgilense deymiz. Audannyng atyna baylanysty arnayy mәsele qaraghan, Kegen auylynda ótken júrtshylyq ókilderining alqaly jinalysy qabyldaghan qaulyny biz de birauyzdan quattaymyz.

Sebebi:
• búrynghy Kegen audany endi Múqaghaly audany atansa, aqyngha degen sýiispenshilik eki ónirding halqyn búrynghydan da jaqyndastyra týsedi;
• aqyn esimi jana audangha tyng kýsh beredi. Ony býkil Qazaqstangha әigili etedi. Audan «Múqaghaly eline» ainalady;

• elimizden, alys-jaqyn shetelderden Múqaghaly audanyn kórgisi keletinder kóbeyedi. Búl – ishki jәne syrtqy turizmning damuyna yqpal etedi;

• «Múqaghaly audany» bolghan son, aqynnyng aldaghy mereytoylary ózi atyndaghy ónirde, Qarqara jaylauynda ótedi. Qasiyetti jaylaudyng «Qarqara jәrmenkesine» qayta ainalu mýmkindikteri kóbeyedi.

• Abay audany, Jambyl audany, Maghjan Júmabaev audany qataryna aqynyn ardaqtaghan elding belgisi retinde Múqaghaly audany qosylsa, qanday jarasymdy jәne layyqty!

QR Preziydenti Ákimshiligining basshysy Á Jaqsybekovting 2017 jylghy 30 qantardaghy №17-388 tapsyrmagha sәikes N.Á.Nazarbaevqa jazbahatynda bylay delingen: «Ónirlerde kezdesetin iydeologiyalyq túrghydan eskirgen, qaytalanatyn ataulardy tarihy jer-su ataulary jәne últtyq tanymgha jaqyn dәstýrli ataularmen ózgertudi úsynamyz». Batyrlary men aqyndaryn, halyqqa enbegi singen qayratkerlerin, dara túlghalardy qúrmettep, solardy ýlgi tútu maqsatynda esimderin eldi mekenderge, bilim oryndaryna, t.b. beru dәstýri qalyptasqan. Múqaghaly esimin audangha beru – bizding últtyq tanymymyzgha jaqyn keletin, dәstýrge ainalghan bastamalardyng jalghasy.

Kisi attaryna meylinshe shekteu qoyghan dúrys. Biraq ony ýzildi-kesildi shekteu qoy dep birjaqty tyiym salugha bolmas. Qazaqstan Respublikasynyng Onomastika jónindegi zanyndaghy 14-bap 4-tarmaqshada «tiyisti aumaq halqynyng pikirin eskere otyryp, oblystyq Onomastika komissiyasynyng qorytyndysy negizinde osy eldi mekenderding qúramdas bólikterine atau beru, olardy qayta atau, sonday-aq olardyng ataularynyng transkripsiyasyn naqtylau men ózgertu jónindegi mәselelerdi sheshedi» dep kórsetilgen. Aumaq halqynyng qalauy jәne aiqyn pikiri – bólinu arqyly ashylatyn jana audangha Múqaghaly atauyn beru. Osynyng bәrin nazarlarynyzgha úsyna kelip, Onomastikalyq komissiyanyng zaman talabyna say kemel sheshim qabyldaytynyna zor senim artamyz.

Stahan Belghojaev – «Birlik» aksionerlik qoghamynyng preziydenti; Kenes Ýshbaev – medisina ghylymdarynyng doktory, «Farmasiya» kompaniyasynyng preziydenti;

Amangeldi Ermegiyaev – «Almatyqúrylys» holdingi kompaniyasynyng preziydenti;

Yzgharbek Bektúrsynov – Rayymbek audanynyng búrynghy әkimi;

Bosatqan Úldarbekov – Rayymbek audanynyng búrynghy әkimi;

Ayan Aytjanov – Rayymbek audanynyng búrynghy әkimi;

Bayghoja Núrghojaev – Rayymbek audanynyng búrynghy әkimi;

Erghaly Nýsipov – tehnika ghylymdarynyng doktory, akademiyk;

Ármen Rysmendiyev – medisina ghylymdarynyng doktory, akademiyk;

Túrarbek Tólendiyev – Qazaqstannyng enbek sinirgen dәrigeri;

Esmúhan Obaev – rejisser, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri;

Ernest Tórehanov – jazushy, M.Áuezov atyndaghy syilyqtyng laureaty;

Orazaqyn Asqar – aqyn, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty;

Rysbek Sәrsenbayúly – qogham qayratkeri, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi;

Ermúrat Ýsen – kompozitor;

Ramazan Stamghaziyev – Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi;

Janbolat Aupbaev – jurnalist, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri;

Batyq Mәjiytúly – «Múqaghali» jurnalynyng bas redaktory; S

aghatbek Medeubek – ghalym, QazÚU-dyng jurnalistika fakulitetining dekany;

Marat Toqashbaev – «Preziydent jәne halyq» gazetining bas redaktory, qogham qayratkeri;

Ziyadan Qojalymov – «Qazaqstan halyq emshileri qauymdastyghy» RQB preziydenti, akademiyk;

Saylau Aghybaev – zanger, ólketanushy;

Toqqoja Qojaghúlov – suretshi, pedagogika ghylymdarynyng kandidaty, «Daryn» jastar syilyghynyng laureaty;

Tynyshbek Almabekov – tarihshy, enbek ardageri;

Maghauiya Ádenov – suretshi;

Syghay Dýisenbay – tarihshy.

Abai.kz