Jaqynda filosof Janarbek Beristenning «Últtyq kod nemese Jana mәdeniyetting dini qayda?» atty maqalasy jaryq kórdi. Maqalada qazirgi kezendegi qazaq halqynyng ruhany janghyruy men damuyna qatysty mәseleler kóterilipti. Avtordyng úsynyp otyrghan tújyrymdarynyng ishinde kelisetin de, kelispeytin de mәseleler bar. Olardyng dúrysyn dúrys, búrysyn búrys dep, aq-qarasyn ajyratpaytyn bolsaq, onda qazaqty adasqan ýstine adastyra beretinimiz anyq. Sondyqtan búl maqaladaghy ózimiz kelispeytin mәselelerge toqtalyp, olargha taldau jasaudy jón kórdik. Endi solargha kezek berelik.

Avtor maqalanyng «Tәnir jәne qazaq últy» atty bóliginde Jaratushy  Tәnirding qazaqtyng arghy ata-babasyna tilin, әdet-ghúryp, salt-dәstýrin bergendigi turaly mәseleni qozghaydy. Biraq, salt-dәstýrmen qosa Tәnirding qazaqqa Tәnirlik dindi bergendigi turaly eshnәrse aitqysy kelmeydi. Maqalanyng «Jeti ata salty» bóliginde jeti atanyng qazaq qoghamyndaghy rólining manyzyn aita otyryp, sol jeti ata saltyn qalyptastyruda Tәnirlik dinning qanshalyqty yqpaly bolghandyghy turaly, jeti atanyng qazaqtyng rulyq-taypalyq jýiesimen tyghyz baylanysyp jatqandyghyn, al rulyq-taypalyq jýie týrki memlekettigining irgetasy bolghandyghyn esepke almaydy. Avtor osylay qazaqtyng bir saltynyng dúrystyghyn aita otyryp, onymen sabaqtas basqa salt-dәstýrlerin joqqa shygharady. Al, osy jeti atamen tikeley sabaqtas qazaq bolmysynyng ruhaniy-mәdeny qabattary men memlekettigi turaly barlyq derekterdi boyyna jighan shejire turaly avtordyng pikiri mýlde teris. Avtor bylay deydi: «Shejiremen tarih jazugha bolmaydy. Ru-jýz degenimiz – kóshpelilerding sharuashylyq-túrmystyq bólinisi men jauyngerlik-әskery odaghy ghana. Adamnyng genetikalyq kodynyng qúpiyasy men stereoskopiyalyq tarih túrghysynan qaraghanda, búl týkke túrmaydy». Al, sol qazaq shejirelerining Evraziya kenistiginde ómir sýrgen týrkilik memleketterding qúrylymdyq jýiesi bolghandyghyn, olardy talday bilgen adam shetjerlik derektersiz-aq qazaq tarihyndaghy jenilis pen jenisterining syryn tanytatyn tarihy qújat ekendiginen avtor habarsyz. Múnday qazaqtyng tarihy jadyna qatysty derekkózderine senimsizdik tanytu – bir osy maqala avtoryna ghana tәn kemshilik emes. Jalpy bizding gumanitarlyq ghylym salalary mamandaryna ortaq kemshilik.

Al, maqalanyng «Til, din jәne dәstýr» atty bóliginde «Qazaqtarda til men dәstýr dinnen joghary túrady. Tarihta Orta Aziyada kóptegen hristian, islam, budda, maniyheylik, hristian monahtar óz hramdaryn salghany belgili. Qazaqtar olardyng senimderin ayaqqa taptamay, ózining Tәnirlik filosofiyasymen ómir sýrgen.» - dep  til men men dәstýrdi joghary qoyyp, din rólin tómendetkisi keledi. Alayda, búl jerdegi Tәnirlik filosofiyanyng negizi Tәnirlik dinde jatqanyn eskermeydi. Odan ary qazaqtardy sygandarmen salystyryp, ol halyqta til men dәstýrding dinnen joghary túratynyn algha tartady. «Qazaqtarda da solay: islamnyng ózin qazaqy islam etip jasaghan. Qazaq etikasyna islamdy sinirip jibergen. Býginde «dәstýrli islam» dep aityp jýrgenimiz – osy qazaqy islam.»

Maqalanyng «Tarih jәne din» atty bóliginde avtor «Shyn tarihtan dinder tarihy jenilip qalady. ...» dey kele, «Dinnen mifologiyany alyp tastap, tarihy aqiqatty qatar qoysan, odan týk qalmaydy. Din әli kýnge  halyqtardy bólumen, jikteumen keledi jәne apiyngha ainalyp ketken» - dep  tújyrymdap, qazirgi diny negizde bolyp jatqan  soghystardy algha tartady. Búl jerde avtor bir mәselede ghana tújyrymy dúrys. Qazirgi kýni uahhabiylik-salafiylik iydeologiya jetegine ketkenderding alpauyt memleketter qolyndaghy quyrshaqqa ainalyp, Islam әlemin qangha bóktirip jatqany ras. Osy bólimning sonynda avtor din turaly ýkimin shygharyp, bylay deydi: «Endi adamzatqa jana ómir sýru filosofiyasy kerek. Ony esh Qúdaydyng elshisi emes, aqyldyng týp-tegin týsingen adamdar ózderi jasaydy. Álem turaly oilanu ýshin halqyndy oilau kerek. Álem shaghyn halyqtardan qúralady. Biz «Jerúiyq – Qazaqstandy» qorghauymyz kerek.» Demek, avtordyng payymdauynsha, qúdaysyz qogham qúrghanda ghana adam balasy baqytqa kenelmek. Áriyne maqalany ary qaray tarqatyp, talday beruge bolar edi. Alayda, avtor osy aitqandarymen-aq ózining ústanghan baghytyn tolyq aiqyndap berip otyr. Ókinishtisi, búl ústanym qazaq ýshin eshqanday janalyq emes, kerisinshe, bizding gumanitarlyq ghylymdar salasynda әli kýnge keshegi qúdaysyz qoghamnyng basty iydeologiyasy bolghan ateizm uytynyng zәri tarqamaghandyghynyng aiqyn kórsetkishi. Kenes ókimeti jyldarynda  halyqtar ateizm dәuirin basynan keshirdi. Qúdaysyz ómir sýrip kórdi. Sol kezende halyqtar nendey jetistikterge jetti? Osy kezende qazaq halqy ózining iman-seniminen, ruhaniy-mәdeny bolmysynan ajyrady. Tarihy jady óshirildi.  Materialdyq qúndylyqtargha ghana bas iygen, bir kýnmen ómir sýrgen úrpaq osy kezende dýniyege keldi. «Betsizdik – ekinshi baqyt» «Naglosti – vtoroe schastie» degen imansyz qoghamnyng «qanatty sózi» osy kezende payda boldy. Ras, ol kezenning ózindik artyqshylyqtary boldy. Halyqtar әleumettik jaghynan jaqsy qorghaldy.  1960 jyldardan keyingi qazaq halqynyng ruhany janghyruyn joqqa shygharugha bolmaydy. Ol ruhany janghyrugha yqpal etken «jylymyq jyldardyn» yqpaly edi. Osy kezende qazaq ruhaniatynyng bastaularyna qaytadan bet búruyna mýmkindik berilgen bolatyn.  Alayda, ol kezende qazaqtyng sanasyn qayta janghyrtqan tarihshylar da, filosoftar da emes, qazaqtyng әdebiyetshi ghalymdary men jazushylary, aqyndary boldy. Solar ghana qazaqtyng óshuge tayanghan ruhyn qayta tiriltip, qazaqtyng qazaq ekendigin sezindire aldy. 1986 jylghy qazaqtyng silkinisi sol ruhany janyrudyng jemisi bolatyn. Egerde  Janarbek myrzanyng aitqanyna erip, ateistik qoghamgha qayta bet búratyn bolsaq, onda onsyz da ruhany azghyndyqqa úshyrap, qúldyraghan qazaq qoghamyn tarih sahnasynan mýlde ketiremiz. Onsyz da uahhabiylik-salafiylik aghym sonyna ergen jastar, tek materialdyq bolmysty moyyndap, ruhany bolmystan bas tartyp, sol ateistik tanym dengeyinde ómir sýrip jatyr. Endigi kezekte qazaqtyng ruhani, mәdeny bolmysyndaghy dinning ornynyng qanshalyqty manyzy barlyghyna toqtalayyq.

Janarbek maqalasy «Evolusiyalyq últ» atty bóligimen bastalatynyn kózi qaraqty oqyrman sezip otyrghan shyghar. Biz ol bólimge toqtalmay, maqalanyng ekinshi bóligine ótip ketuding bir sebebi boldy. Ol bóliktegi avtordyng tújyrymdary adamzat tarihynyng qazirgi kýni anyqtalyp otyrghan tarihy shyndyghyna say keledi. Býkil diny kitaptardaghy aitylatyn Núh payghambar zamanyndaghy jer betin topan sudyng basuy tarihy shyndyq retinde moyyndalyp otyr. Avtordyng «Ghylymy zertteulerding arqasynda qazaqtyng biologiyalyq, antropologiyalyq tarihy janadan jazylyp, eshkimge úqsamaytyn jeke dara etnos retinde osydan 40 ghasyr búryn tolyq dәleldendi,» degen tújyrymy qazirgi kýni anyqtalyp otyrghan tarihiy-shejirelik derekterge tolyghymen say keledi. Mysaly, Rashid ad-dinning «Jylnamasynda» Nuh payghambardyng jerdi soltýstikten ontýstikke qaray ýshke bólip, onyng bir bóligin ýlken úly Hamgha bergenin, Hamnan qara nәsildi halyqtar taraghanyn; ekinshi bóligin Samgha bergenin, odan arab, parsy men jalpy indoevropalyqtar taraghanyn; ýshinshi bóligin Yafetke (Yafes) bergenin, Yafetten týrkiler men mongholdar jәne t.b. halyqtar taralghanyn jazady. Ábilghazynyng «Týrik shejiresinde» de osy anyz qaytalanady. Osy Nuh payghambardyng úly Yafesting balasyn ne nemeresin týrikter Buldja (Abuldja) han dep ataydy. Búl jerde týsiniksiz bir mәsele bar. Qarahan Abuldja hannyng tikeley nemeresi me, әlde odan kóp keyingi úrpaqtarynyng biri men degen súraq. Shyndyghynda Qara han Abuldja hannyng tikeley úrapghy emes eken. Ol turaly Oghyz qaghan turaly basqa anyzdarda Abuldja hannan Oghyz qaghangha deyin qanshama úrpaq ótkendigin kóruge bolady. Mysaly, «Oghyz qaghan» dastanynyng Mardanbayúly Esqaly Qonyraty núsqasynda Oghyzdyng әkesi Qarahan Yafesting toghyzynshy úrpaghy. Búl handardyng barlyghy mәjusiylik dinin ústanghany turaly aitylady. Búl Oghyz qaghannyng Yafesten taraghan halyqtardy bir Tәnirge moyynúsynugha shaqyryp, halyqty iylәhy dinge bet búrghyzghan kiyeli túlgha bolghandyghynan habar beredi. Qazaqta Oghyz qaghannyng payghambar bolghandyghy turaly derek, «Oghyz qaghan» dastany men shejirelik derekterden basqa, Ozghan payghambar turaly anyz aitylady. Demek, Núh payghambardyng onynshy úrpaghy Oghyz qaghannyng osydan shamamen 4000 myng jyl búryn ómir sýrgendigi, týrkilerge Tәnir dinin әkelushi payghambar Oghyz qaghan bolghany tarihy shyndyq. Olay bolsa, qazirgi kýnge deyin saqtalyp kele jatqan qazaqtyng salt-dәstýrlerinin  negizinde osy Tәnirlik din jatyr. Endi búl jerde bir mәseleni eskertip ótuimiz kerek. Ol Tәnirlik din men Islam dini arasynda qanshalyqty aiyrmashylyq bar? Ol turaly Qúran ne deydi? Egerde búl mәselening týp negizin sheship alatyn bolsaq, onda jer betindegi halyqtar arasyna taralghan dinder arasyndaghy erekshelikterding mәnin týsinetin bolamyz. Búl mәselege alghash kónil audaryp, әr halyqtyng ózindik erekshelikterin saqtap qalugha qúqy barlyghyn Qúran ayattaryn negizge ala otyryp, dәleldegen Abu Hanifa Núghman bin Sabit boldy. Ol bylay deydi: «Allanyng payghambarlary [Allanyng olargha madaghy men sәlemi bolsyn!] týrli dinderge tiyesili emes edi. Eshbiri ózinen búrynghy payghambardyng dinin joqqa shygharu kerek dep aitpady. Sebebi, din bir edi. Biraq, әr payghambar óz sharighatyna shaqyratyn. Ózinen búrynghy Elshining sharighatyn qabyl etpeytin. Alla Taghala ol ýshin: «Ey, muminder, әr birine bir sharighat, bir jol berdik. Alla qalasa, senderding barlyghyndy bir ýmmet jasar edi.» (Maida, 5/48). Alla Taghalanyng olardyng barlyghyna bergeni bir – din, Tauhid bolatyn. Olardyng barlyghyna óz dinderine bekem boluyn, jikteluge týspeulerin әmir etti. Jәne bylay dedi: «Dinderine bekem bolyndar. Nuhqa tapsyrghan dindi saghan da uahy etkenimizdi, Ibrahimge, Músagha jәne Isagha bergenderimizdi Alla saghan da din etip berdi.»(Shura, 42/13). Jәne Alla Taghala bylay dep búiyrdy: «Allanyng dinin eshqanday ózgertuge bolmaydy. Shyndyghynda din bireu»[ Rum, 30/30]. Yaghny Alla Taghalanyng dinin ózgertu turaly sóz qozghaudyng ózi artyq. Din eshqashan ózgermedi, basqa halge keltirilmedi jәne ózgertilmedi. Sharighattar bolsa, ózgerdi. Sebebi, qanshama zat keybir adamdar ýshin adal bolsa, Alla Taghala olardy basqa adamdar ýshin aram etti. Sansyz zattar bar, olardy qoldanu ýshin adamdargha әmir etti. Al, baghzy adamdargha olardy qoldanugha tyiym saldy. Demek, sharighattar kóp jәne bir-birinen aiyrmashylyqtary bar. Sharighatty oryndau paryz. Múnymen para-par mәsele – Allanyng әmir etkenin, barlyq ýkimderin oryndau, qabyl etpegenderinen bas tartu, Allanyng qalauyna say keledi. Alla Taghalanyng әmir etkenderin tәrik etip, tyiym salghan nәrselerin jasaghan adam Alla Taghalanyng dinin tәrik etken bolar edi jәne kәpir bolar edi. Alla mýminderge paryz amaldaryn tek dindi qabyl etkennen keyin ghana paryz etti.

Kez-kelgen halyqta salt-dәstýr de, әdet-ghúryp ta kezdeysoq payda bolmaydy. Ol qoghamnyng ómir sýru normalaryn qalyptastyrushy zandyq jýie bolyp tabylady. Zannyng adamzat tarihyndaghy manyzy, zannyng barlyq halyqtardaghy kiyelilik sipaty men onyng kiyelilik sipatynyng qalyptasuyna diny tanymnyng yqpaly әli kóp jaghdayda eskerilmey keledi. Zannyng shyghuynda eki negiz bar: birinshisi – Tәnirding búiryghy; ekinshisi – sol Tәnir búiryghy ayasynda payda bolghan zang (sharighat) - kiyeli dәstýr.  Áleumettik tәrtip pen onyng kiyelilik sipaty mәdeniyetting tәnirlik sipatymen baylanysty boldy. Sondyqtan mәdeniyetting qalyptasuy aldymen dinmen, diny tanymmen baylanysty. Alayda, diny tanym dýniyedegi bar halyqta birdey emes. Olardyng arasynda san týrli erekshelikter bar. Búl mәseleni terenirek úghyndyru ýshin Imam Maturidy pikirlerine qúlaq týrip kórelik. Ol ghúlama mynaday pikirlerdi algha tartady: «Týrli halyqtargha kelgen din bir bolghanymen, ol dindi halyqtargha jetkizushi payghambarlardyng әrtýrli boluy, olardaghy sharighattardyng erekshelikteri, halyqtardyng ómir sýru jaghdayy, tabighy erekshelikteri diny senim arasynda týrli aiyrmashalyqtardyng tuuyna yqpal etkeni shyndyq. Sol sebepti, halyqtar Tәnirge qatysty sansyz týsinikter men tanymdarda boldy. Olar ózderi tanyghan Tәnirine әr týrli at berdi. Osylay Tәnir sansyz atqa ie boldy. Biraq búl Jaratushynyng kóp bolghandyghyn bildirmeytin edi. Tәnirding ataluy qansha kóp bolghanymen Ol bir ghana Jaratushy edi. Sondyqtan, Jaratushygha qanshalyqty at berilgenimen ol bir ghana Jaratushy bolyp qala beredi.» Demek, búl aitylghandar Tәnirlik dinning de IYlәhy din bolghandyghynan jәne Núh payghambardan keyingi adamzat balasyna týsirilgen alghashqy dinderding biri bolghandyghyn kórsetedi. Imam Maturidy odan ary qaray payghambarlardyng adamzat qoghamyndaghy rolin bylaysha bayandaydy: «Qazir Tauhidke moyynúsynghan halyqtan Alladan basqa eshbir jaratushy bar degen kózqarastyng tabyluy mýmkin emes. Adam balasynyng aqyly jetpeytin jәne eriksiz tanday qaqtyratyn múghjizalar jasau qabiletine ie payghambarlardy Alladan basqa eshqanday jaratylys jibere almaydy».  Demek, payghambarlar Allanyng barlyghyn halyqqa bildiru ýshin, tura joldy kórsetu ýshin jiberilgen, Allanyng ózi tandaghan túlghalary jәne Allanyng barlyghyna, birligine ýndeytin, Allanyng hikmetterin halyqqa jetkizetin basty túlghalar, әri negizgi dәlel bolyp tabylady.

Demek, Tәnir Taghalanyng әr halyq ýshin ózine jiberilgen payghambarlar arqyly qalyptastyrylghan joly, tili, әdet-ghúryp, salt-dәstýrleri kiyeli bolyp sanalady. Týrkilerde de til, әdet-ghúryp, salt-dәstýrler eshqashan ózdiginen payda bolghan joq. Tәnirding ózi tandaghan payghambary arqyly týrik júrtynyng tilin, әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerin, qoghamdyq qatynastardy retteytin-sharighatyn qalyptastyrdy. Basqasha aitqanda, әr halyqtyng genetikalyq kodyn qalyptastyrghan Tәnir Taghalanyng ózi.  Sondyqtan da búl jol týrki júrty ýshin kiyeli de qasiyetti jol bolyp sanalady. Búl joldan bas tartu týrkilerdi etnikalyq jiktelulerge týsirip, týrli mәdeniyetterding jeteginde ketuine, gibridti mәdeniyetterding qalyptasuyna yqpal etti. Tәnirding ózi bergen salt-dәstýrinen bas tartqan týrkiler, nekelik qatynastardy saqtay almay týrli qan azghyndyghy keselderine shaldyghuda. Keybir memleketterde búl kórsetkish 22 payyzgha deyin jetip otyr. Sonshama týrki halyqtarynyng ishinen tek qazaq halqyna ghana sol Tәnirding bergen nyghmetterin: salt-dәstýrin saqtap qalu búiyrypty. Sonyng ózi býgingi kýni týrli taraptan shabuylgha úshyrap otyrghan jayy bar. Biri dinning atymen kelip jatsa, ekinshisi ghylymnyng atymen kelip jatyr. Sonyng biri bizding maqalamyzgha arqau bolghan  J.Beristenning maqalasy. Ateizm zamanynda «Dәstýrding ozyghy bar, tozyghy» bar dep qanshama kiyeli qúndylyqtarymyzdan kóz jazyp qaldyq. Maqala avtory qazaqty bolashaqqa bastaytyn qazaqtyng jana últtyq kodyn úsynbaq bolady. Ár halyqtyng genetikalyq kodyn jasau  adamnyng qolynan keletin sharua emes, Tәnir Taghalynyng erkindegi mәsele ekendigin biz jogharyda aityp óttik. Janarbek Beristenge deyin de qanshama qazaqtyng gentikalyq kodyna ózgertuler engizilip, sol ózgertulerding nәtiyjesinde memlekettigimizden aiyrlyp, etnikalyq jiktelulerge týsip, ózgege bodan bolghan halyqpyz. Avtor «Tarih jәne din» atty bóliginde avtor «Shyn tarihtan dinder tarihy jenilip qalady. ...» deydi. Avtordyng jasaghan búl tújyrymy, onyng dinder tarihynan mýlde habarsyz ekendigin bayqatady. Adamzat tarihyndaghy týbegeyli ózgerister jana dinning keluimen baylanysty bolghanyn eske alghysy kelmeydi. Al, qazaq tarihyndaghy, jalpy týrki tarihyndaghy diniy-ruhany ýderister tarihynan mýlde habarsyz. Mysaly, týrkilerding islam dinin qabyldauy týrki qoghamyna  qanday ózgerister әkeldi? Týrki qoghamynda qanday týbegeyli ózgerister boldy? Qarahan memleketterining kýireu sebepteri qaysy? Qoja Ahmet Yasauiyding Islam tarihyndaghy róli qanday? - degen súraqtargha bas auyrtyp jatpay-aq, olardy belinen bir syzyp, óshire salghysy keledi.  Búl ýderisterdegi dinning róli qanday boldy? Búl súraqtargha tek, J.Beristen ghana emes, jalpy qazaqtyng tarih ghylymy da jauap bergen joq. Búl túrghydan kelgende búl mәseledegi avtordyng qateligin keshiruge de bolady. Endigi kezekte osy súraqtagha jauabyn ózimiz berip kórelik.

Týrik halyqtarynyng 766/67 jyldary islam dinin qabyldauy týrikterding jana satygha kóteriluine yqpalyn tiygizdi. Týrikter arasynda ghylym men mәdeniyet jyldam qarqynmen damydy. Týrikter arasynan  myndaghan ghalymdar shyqty. Olar ghylymnyng barlyq salasynda iri janalyqtardy dýniyege keltirdi. Búl jalpy islam mәdeniyeti men ghylymyna qosylghan qomaqty ýles boldy. Múnyng esesine týrik halqynyng ózining tól mәdeniyeti men dәstýri kýn sanap óshe bastady. Ásirese, ruhani, mәdeny salada búl ýderis óte jyldam jýrdi. Ol kezdegi týsinik boyynsha islam dinin qabyldau arab bolu degendi bildiretin. Týrkiler islam dinin arabtardan tikeley qabyldaghan joq. Týrki halyqtaryna islam dini parsy tili arqyly keldi. Óitkeni, hanafiylerding basshylyghymen kóptegen dini, metodologiyalyq manyzy bar kitaptardyng arab tilinen parsy tiline audaryluy islam dinining Ortalyq Aziya halyqtaryna parsy tili arqyly taraluyna yqpal etti. Búl óz kezeginde islam dinin qabyldaghan halyqtardyng parsylanuyna әkeldi. Islam dinin qabyldaghan týrki halyqtary ózderining dәstýrli mәdeniyeti men әdet-ghúryp, salt-dәstýrinen ajyrap, tolyq parsylanugha bet aldy. Oghan dәleldi úzaqtan izdemey-aq, týrki ghúlamalary tarapynana jazylghan kitaptar ishinde XI-ghasyr ortasyna deyin birde-bir ne dini, ne ghylymi, ne әdeby shygharmanyng jazylmauynan kóruge bolady. Tek, Jýsip Balasaghúnidyng «Qútty bilik» atty enbegi týrik tilinde jazylghan alghashqy shygharma boldy. Odan  keyin Mahmud Qashqariyding «Diuan lughat at-Týrik» enbegi men Ahmed Yýgnekidyng «Ibat al-Haqa’iyq» atty enbekteri dýniyege keldi. Búl shygharmalardy týrki halyqtarynyng qauipti shepke jaqyndaghanyn bildiretin sol dәuir ziyalylarynyn  janayqayy dese bolady.

Týrki halyqtary ózining tilin, dәstýrli mәdeniyetin, әdet-ghúryp, salt-dәstýrin joghaltyp qoyghan joq. Solarmen birge, kóneden kele jatqan týrik memlekettigining qalyptasqan jýiesin de ózgertuge mәjbýr boldy. Oghan týrik halyqtarynyng ishki qoghamdyq qatynastaryn retteytin jýiening sharighat ýkimderimen almastyryluy tikeley yqpal etti. Búl birtindep týrkilik әdet-ghúryp, salt-dәstýrding qoldanystan shygharyluyna әkeldi. Kóneden kele jatqan nekelik qatynas ózgertilip, ekzogamdyq qatynastar  endogamdyq qatynaspen almastyryldy. Rulas, qandas adamdar arasyndaghy nekelik qatynastar osy kezge deyin saqtalyp kelgen rulyq, taypalyq jýielerding ydyrauyna әkeldi. Islam dinin qabyldaghan týrkilerde rulyq, taypalyq jýie ydyraghan son, memleketti basqarudyng týrkilik jýiesi de ydyrady. Han biyligi búrynghyday býkil qogham ókilderi tikeley aralasa alatyn kollektivtik biylik jýiesi boludan qalyp, ornyna jeke biyleushining absoluttik biyligine negizdelgen, memleketti basqaru jýiesi keldi. Búl memleketti basqarudyng parsylyq jýiesi edi. Jalpy XII-ghasyr qarsanynda islam dinin qabyldaghan týrki memleketteri: Qarahandyqtar, Seljýkter, Horezm memleketteri týgelimen toqyraugha úshyrady. Búghan bir jaghynan týrkilerding dәstýrli mәdeniyetin joghaltuy sebep bolsa, ekinshi jaghynan býkil islam әlemin jaylaghan sayasi, ruhani  toqyraushylyqpen tikeley baylanysty baylanysty boldy. Onyng sebebi, Islam әleminde búl kezende arab dәstýrshildiginin, basqasha aitqanda, ahl al-sunna ua-jamagha baghytynyng yqpaly ýstem boluymen baylanysty edi. Dindi aqylmen emes, tek naqyl arqyly tanugha tiyispiz degen prinsipti ústanghan búl baghyt ókilderi dindi dogmagha ainaldyrdy. Búl ýderis Islam әleminde ghylym men bilimning toqyrauyna әkeldi. Qogham azghyndady. Dәstýrli mәdeniyeti men memlekettik jýiesinen aiyrylghan, onyng ýstine islam dinining múnday toqyraugha úshyrauy islam dinin qabyldaghan týrki halyqtaryn ruhani, mәdeny daghdarysqa úshyratty. Sol kezdegi týrki qoghamynyng qalyptasqan beynesin Qoja Ahmed Yasauy bylaysha suretteydi:

Oraza, namaz, iman, islam qoldan ketti.

Kýnnen kýn beter degen hadis jetti.

Payghambar aitqandardy kelip jetti,

Búl dýniyeni qaranghylyq basty dostar.

Ghalymdar bar ilimin malgha satty,

Bilip kórip, ózderin otqa atty.

Ózi amal qylmay, halyqqa ilim ýiretti.

Dýnie ýshin dinderin satty kórgin.

Týrkistan týrikterinde múnday ruhany ahualdyng qalyptasuy týrkilerding arabtanu ýderisimen qatar jýrdi. Egerde búl Islamdaghy ruhany toqyrau men týrikterdegi arabtanu ýderisin toqtatpaytyn bolsa, onda Islam dinining din retinde, týrkilerding halyq retinde jer betinen joyylu yqtimaldyghy bar edi. Osynday qiyn kezende Islam dinin toqyraudan alyp shyghyp, qaytadan qúdiretti ruhany kýshke ainaldyrghan,  islam dinin qabyldaghan halyqtardyng jappay arabtanu ýderisin toqtatqan, әr halyqtyng islam dininde bola túryp, ózining dәstýri men mәdeniyetin saqtap qalu mýmkin ekendigin Islam әlemi halyqtaryna dәleldep bergen Qoja Ahmet Yasauy bolatyn. Ol sopylyq ilimdi tariqat dәrejesine kóteru arqyly týrkilerding ruhaniy-mәdeny tәuelsizdigin qayta qalpyna keltirdi. Islam dininen senimge qatysty bes paryzdy alyp, qoghamdyq qatynastardy retteu joldaryn kóne Tәnirlik dinnen kele jatqan salt-dәstýrlerge berdi. Sonymen qatar, sopylyq tanym negizinde qalyptasqan әdet-ghúryp, salt-dәstýrler payda boldy. Týrik tili qaytadan din tiline, ghylym bilim tiline, әdebiyet, mәdeniyet tiline ainaldy. Joshy úlysynda Ózbek han Yasauy jolynyng memlekettik iydeologiya dәrejesine kóterilui memleketting basqaru jýiesin tolyghymen Oghyz qaghannan bastau alatyn jýiege keltirdi. Qazirgi kýnge deyin qazaq halqynda saqtalyp otyrghan jýzdik qúrylym men rulyq-taypalyq jýie sol kezennen qalghan memleketting basqaru jýiesining qúramdas bólikteri bolatyn. Altyn Orda dәuirindegi memleketting basqaru jýiesin bylay toptastyrugha bolatyn: kerege-uyq-shanyraq.  Kerege – qara halyq; uyq – ruhany jetekshiler-qojalar әuleti; shanyraq – han-tóreler. Búl jýiening simvoly retinde qazaqtyng kiyiz ýiin alugha bolady. Múny 19 ghasyrda Syr boyynda ómir sýrgen әri batyr, әri aqyn Mәdeli qoja ózining Qanay datqagha aitqan myna myna óleninde bylay surettegen bolatyn:

Qaneke osy jerde tuyp edim,

Saghan kelgen jaulardy quyp edim.

Shanraghyndy shayqaltpay ústaytúghyn,

Sen kerege bolghanda men uyq edim.

Búl óte berik jýie bolatyn. Birine-biri tәueldi, birimen-biri sabaqtas, birisiz-birining kýni joq jýining arasyn baylanystyryp túratyn onyng dini, naqtyraq aitsaq Yasauy joly bolatyn. Yasauy joly absoluttik biylikti qaragha da, biyge de, qaragha da bergen joq. Tek, sharighatqa berdi. Ádilet saltanat qúrdy. Han esiging aldyndaghy qúlyn jazalaugha qúqy bolghan joq. Sharighat biyligi biylerding qolynda boldy. Altyn Orda óz dәuirindegi eng damyghan memleketterding qataryna shyqty. Arab tarihshysy Altyn Ordadaghy jaghdaydy bylay sipattady: «Ertisten tóbesine bir tabaq altyndy qoyyp shyqqan adam, bir tillәsin joghaltpay Dunaygha deyin apara alady» - dep surettedi. Búl sol kezendegi Altyn Orda halqynyng imanynyng beriktigi men  әdilettik prisipterining qanshalyqty biyik bolghanyn kórsetedi. Osynday әdiletti, imandy qogham Joshy úrpaqtaryna únay qoyghan joq. Olar hannyng absoluttik biylikke qol jetkizuin qalady. Ózbek han ólgen son, onyng taghyna otyrghan Jәnibek han islam dinindegi arab dәstýrshildigin qabyldady. Asan qayghy bastaghan biylerding Jәnibek hangha qarsy kýresi nәtiyjesiz ayaqtaldy. Asan qayghy keterinde Jәnibek hangha: «Qily-qily zaman bolady, Qaraghay basyn shortan shalady»- dep eskertti. Asan qayghynyng búl eskertuin Jәnibek han elemedi. Asan qayghy bolsa, sonyna ergen halyqty ertip, Úlytau jne kelip Alash memleketin qúrdy. Múnyng sony 1359 jyly Jәnibekting úly Berdibekting óluimen Altyn Orda memleketining kýireuine alyp keldi. Mine, osylay Jәnibek hannyng Yasauy jolynan, basqasha aitqanda, islam dinining týrkilerde ómir sýru formasynan bas tartqan kýni memleket kýirep, halqy etnikalyq jikteluge týsti. Odan keyingi kezendegi barlyq Altyn Ordanyng ydyrauynan keyin payda bolghan handyqtardyng barlyghy Yasauy jolynan shegingen sayyn memlekettiginen aiyrlyp otyrdy. Qazaq handyghynyng ydyrauy da tikeley Yasauy jolynan sheginumen baylanysty boldy. Esim hannyng «Esim hannyng eski joly», Tәuke hannyng «Jeti jarghysy» Yasauy jolyn memleketting basqaru jýiesinen yghystyryp shygharugha baghyttalghan zandar jýiesi edi. Tәuke han ózine baghynghysy kelmegen biylerdi-yasauiya tariqatynyng ókilderin Ferghanagha deyin quyp baryp óltirtti. Biylerding ornyn әr ru, әr taypanyng ózinen shyqqan biylerge berdi. Halyqtyng ruhany tútastyghyn qamtamasyz etip túrghan diny tanymnyng halyq sanasynan ketui halyqty ruhany daghdarysqa týsirdi. Nәtiyjesinde ru, taypalardyng arasyndaghy bәsekelestik, әlimjettilik bastaldy. Memlekettik jýie әlsiredi. Múny kórip otyrghan jongharlar ózderining sany jaghynan qazaqtardan ýsh ese az olghanyna qaramastan 1723 jyly shabuylgha shyghyp, qazaqtardyng basyna «aqtaban-shúbyryndy» atangha qasiretti kezendi tudyrghany belgili. Abylay hannyng qaytadan halyqty Yasauy jolyna qaray bet búrghyzuy Qazaq handyghynyng osynday qandy qyrghynnan aman shyghuyna mýmkindik berdi. Abylay hannyng ózining búl sayasatyn sonyna deyin jetkizbek bolghan sayasaty jenilispen ayaqtaldy. Ru, taypalardyn, jýzderding biyligindegi qaradan shyqqan biyler Abylay hangha tikeley qarsy shyqty. Búl oqigha «Abylay aspas sary bel» atty anyzda jaqsy bayandalghan. Qaz dauysty Qazybek biyding balasy Bekbolattyng Abylay han ordasyn shabamyn dep kelui, Abylay hannyng Arqadan Týrkistangha kóshuine, odan ary Samarqandqa baruy, qaytar jolda Tashkentke toqtap, Týrkistangha kele jatqanda satqyndyqtyng qúrbany boluy, Abylay hannyng diniy-ruhany sayasatymen tikeley baylanysty edi. Abylay hannyng qaytys boluymen Qazaq handyghy da tarih sahnasynan ketti. Qazirgi kýni elimiz tәuelsizdigin alghaly 26 jyl ótse de, qazaq halqynyng ruhaniy-mәdeny tútastyghyn qalpyna keltire almauy Tәnir Taghalanyng bergen dәstýrli dini men mәdeniyetine bet búrmauymen tikeley baylanysty. Últtyng genetikalyq kody sonda. Basqa boluy mýmkin emes. Týrkining san ghasyrlyq tarihyndaghy biyleushilerding sol genetikalyq kodty almastyrmaq әreketining bәri memleketterding kýireuine, týrkilerding etnikalyq jikteluine әkelgen qasiretti qadamdar boldy. Sol qatelikti býgin taghy qaytalaytyn bolsaq, onda Er Týrikting úrpaghyn tarih sahnasynan ketiruge aparatyn qasiretti qadam bolatyny anyq. Sondyqtan, genetikalyq kodty ózgertu baghytynda emes, kerisinshe, genetikalyq kodty qaytadan qalpyna keltiuge kýsh salayyq. Biz sonda ghana ata-baba әruaghynyng aldynda da, bolashaq úrpaqtyng aldynda da jýzimiz jarqyn bolmaq.

Zikiriya Jandarbek

Abai.kz