Mektep qabyrghasynda M.Áuezovting «Abay joly» romanynyng bas keyipkerlerining biri, qara qyldy qaq jarghan Qúnanbayday dana kemenger túlghanyng boyyndaghy asyl qasiyetti zeyinge toqyp, Zere, Úljanday analarymyzdyng qazaq әielderine tәn  ibalylyghynan habardar bolyp,  Hakim Abayday qazaqtyng úly aqynynyng ruhany әlemin tanydym. «Abay jolynday» aituly shygharmany dýniyege keltirgen M.Áuezovtey dana kemengerge basymdy iydim. M.Áuezov arqyly, әlemge kózqarasym ózgergeni de jasyryn emes. Sol tústa boyymdy quanysh kernep, ózimining qazaq bolyp tuylghanyma tәnirime san mәrte shýkirlikter aitqanym bar edi.

Hosh, sonymen  «Abay joly» romanynda surettelgen Kýshikbay búlaghy, Bórili, Enlik-Kebek ýngiri, Aqshoqy, Jiydebay, Shynghystau syndy tarihy oryndar men úlylardyng izi qalghan mekendi kózben kóru baqyty bizge de búiyrdy. Semey qalasyndaghy oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyinde «Úly dala elining ruhany astanasy» kórmesin úiymdastyru ýshin, tang sәriden jәdigerlerimizdi jýrdek kólikke tiyep alyp, Shyghysty betke aldyq. Jol alys, aitugha ghana bolmasa eki myng shaqyrymdy jýrip ótu onay sharua emes. Ruhany keruen tizginin qoryq-muzey diyrektory J.Maghazbekúly, janynda saydyng tasynday iriktelgen jigitter: osy joldardyng avtory jәne  qor saqtaushy D.Adiyev, jýie-tehnik mamany M.Kәdirbekúly bar Batys Qytay – Batys Europa tas jolymen qas qaraya Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan qalasyna da jettik.  Az ghana tynystap, asqazannyng әuselesin basqan song «jýrginshi joly jýrse bitedi»-demekshi, qos jigitke kezek-kezek kólikti basqartyp tanghy 9.00 shamasynda Ayagóz qalasyna jetip, ayaq suyttyq.  Alda - syrbaz Semey. Týs aua Alash qayratkerleri Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Álihan Bókeyhannyng qazaqqa aibyn bolghan, tolqyny sylq-sylq kýlgen erke Ertisting jaghasynda boy kótergen Semey qalasyna da taban tiredik. Oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyi diyrektorynyng mindetin atqarushy L. Áljan jiyi-jii telefonmen habarlasyp, ashyq jarqyn minezben qalagha kire beristen kýtip aldy. Áp sәtte zyrghyp otyryp qala ortasynda ornalasqan, HIH ghasyrda boy kótergen kónening kózindey ghimaratqa da kelip jettik. Mine, Semey qalasyndaghy oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyi. Ereksheligimen kóz tartyp-aq túr. Talasa-tarmasa «ashqal-tashqaldarymyzdy» (jәdigerlerdi) muzey qoryna ótkizdik.

Qonaq ýige jayghasyp bolghan song qansha degenmen Semeyding últjandy azamaty emes pe J.Maghazbekúly qalanyng kórikti jerlerin tamashalaugha shaqyrdy.

Ahau,  Semey,

Til men kómey.

Basylmas janghan jýrek,

Sәulem kelmey – ahau – dep Mayralar syrnayyn sandughashtay syzyltqan Semey osy. Kenezesi keuip tusyraghan dalanyng tósin iydirip, myndaghan shaqyrymdy artqa tastap múhiytqa qúyatyn Ertisting suy biyl kemerinen asyp-aq túr eken. Qos jaghalauy shashyn jayghan arudyng búrymynday tarqatylghan tal-terekter biztúmsyq masalardyng mazalaghanyna moyyn búrugha shama joq, túmsa tabighattyng tylsymyna elitip mәz bolghanday kýy keshtik.

Kelesi kýni oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyine ekspozisiya qúru júmysyn ayaqtaghan song әriptesimiz M.Kәdirbekúly  Bórili, Jiydebay, Aqshoqygha  jolgha attanatymyzdy jetkizdi.  Týpki maqsatymyz da úlylar mekenine taghzym etip ziyarat jasau bolatyn. Erteletip taghy da jol tarttyq. Jolay J.Maghazbekúly Bórili, Jiydebay, Kýshikbay búlaghy, Enlik-Kebek ýngiri haqynda qyzyqty maghúlmatpen әngimesin әdiptep eliktirip otyrdy. Kózdi ashyp júmghansha Kýshikbay búlaghyna da jettik. Tastay búlaq suyn ishseng meyirindi  qandyrady. Kelesi kezekte - Bórili. «Abay joly» romanyndaghy keyipkerler jayynda әngimelesip otyryp, Bórilige qalayda jetkenimizdi de angharmay qalyppyz. Alystan men múndalaghan kýmbezdi kesenede qazaqtyng úly jazushysy M.Áuezovting әkesi men anasy mәngilik tynys tapqan eken. Shyndyghynda Bórili Múhannyng balghyn balalyq shaghy ótken qútty mekeni. Qúran baghyshtap, әngimelesip túryp bayqamappyz, bizge qaray orta boyly, qyr múryndy bir kisi bettep keledi eken. Jýzi tanys, jaqyndap kele «assalaumaghaleykum» dep amandasty. Búl ótken jyly ghana Týrkistanda bolghan M.Áuezov muzeyining mengerushisi Shaghjan agha bolyp shyqty.  Amandyq saulyq súrasyp bolghan son, J.Maghazbekúlyna «nege keletininizdi eskertpediniz?» - dep aghalyq bazynasyn da aityp ýlgerdi. Sózge tosylar Jәkeng be kidirmesten «Týrkistandyq jigitterdi Múhiytqa aparyp kelersing dep tapsyrma bergen bolatynmyn. Týsimde ayan berdi de, birden ózim keluge sheshim qabyldadym»- dep kýlisip aldy. Shaghjan agha bizderdi sonyna ertip Múhannyng memorialdy muzeyine bettedi. Muzeyge kirmes aldyn Bórilining tarihyna toqtaldy. Kireberiste Múhannyng mәrmәrdan somdalghan tanys beynesi. Shaghjan agha óte sózuar kórindi ekskursiyany naqyshyna keltirip-aq jiberdi. Ásirese ekspozisiyada túrghan jәdigerlerdi Abay, Shәkәrim, Múhang zamanymen qabystyra aitqanda, erekshe әserge bólenedi ekensin. Muzey aldynda estelik fotogha týsip, Shaghjan aghanyng ýiinde jayylghan dastarhannan dәm tattyq. Bórilige arnayy at basyn búrghan «Egemen Qazaqstan» gazetining Shyghys Qazaqstan ónirindegi menshikti tilshisi Azamatpen jolay kezigip, birge úly Abaydyng kindik qany tamghan jaylauyna bettedik. Áli kýnge deyin orny saqtalghan búlaq basynda ýiezdegen jylqylar kózge shalyndy. Ári qaray jol tarttyq. Kәri Shynghystau jaqyndaghan sayyn bauyryn jaya, «qosh keldinder» - degen synay tanytarday. Enlik pen Kebekting múnly mahabbatynyng tilsiz kuәgeri bolghan jerdegi eskertkish qiyalymyzdy qiyalgha jeteledi. Shaghjan agha qos ghashyqtyng tarihyn egjey-tegjeyli týsindirip jatqany sol edi, kenet «әi, myna qyz qaydan keldi?» - degeni. Qyzyqty әngime sol jerden kilt ýzildi. Aldynda odyrayyp qalghan biz isting mәnin kesh týsinip, qyran-jappay kýlkige qaryq bolyp jatyrmyz. Sóitsek әngime Enlik әpkemizge emes, biz baghytqa bettegen aspazshy qyzgha arnalghan bop shyqty. Estelik suretke týstik, aldymyzda Aqshoqy.  Jer bederi de ózgerip sala bergendey. Erekshe tabighaty ayasynda jasyl jelekke jamylghan dalanyng әri endi ghana kirgendey. J.Maghazbekúly aq saghym bolghan  kóz úshyndaghy keseneni kórsetip «búl by atanyng mazary, yaghny Kengirbaydyng kesenesi» degesin kólikti toqtatyp, Fatiha sýresin oqdyq. Bәrine de ýlgeru kerek. Qos kólik jarysa zyrghyp keledi. Kenet dalanyng or qoyany jolymyzdy kesip ótkeni. Qansonarda jýrgendey qiqugha basty. Qoyan da talay qúqaydy bastan ótkergen naghyz әkki  eken, shandy bir búrq etkize baghytyn ózgertip óz jónine kete bardy. Tilúshyna eriksiz óleng joldary oraldy. Qayran Abay-ay! «Qansonarda býrkitshi shyghady angha»-dep qalay-qalay qiystyrghan desenizshi. Sol sәtterge myna manghaz dala kuә boldy ghoy. Aqshoqyda «Qaradan shyghyp han bolghan» Qúnanbay qajy, Abaydyng úldary bilim jolynda tasqiyagha órlegen Ábdirahman, «Medghat-Qasymday» tamasha tuyndy avtory Maghauiya, M.Áuezovting atasy danghayyr din bilimpazy Áuez qoja syndy túlghalargha qúran baghyshtadyq.

«Apama da barayyn

Taylaghymdy da ýireteyin»-deytin qazaqpyz ghoy, tilshi bauyrymyz óz isine kirisip te ketti.  Shaghjan agha men J. Maghazbekúly tilshi súraghyna jauap berip, Aqshoqyny ruhany turizmge ainaldyru mәselesi boyynsha keleli oilaryn ortagha saldy. Qaytalanbas әserden aiygha almay túrmyz. Ári qaray Jiydebaydy betke alghan biz alystan qos kýmbez kóringende Abay men Shәkәrim zamanyna engendey hәldi basymyzdan ótkerdik. Jiydebaygha jetip, aldymen  Abaydyng kesenesine tize býktik. Arhiytekturasy ózgeshe keseneden qobyzdyng qonyr ýni ispettes dybys synsyp túrghanday. Shәkәrim qajy men úly Ahattyng kesenesinde tolqyp otyryp qúran baghyshtadyq. Shәkәrim qajynyng ómiri men shygharmashylyghy jónindegi maghlúmattargha qanyqtyq. Jiydebaydaghy ómirining songhy jyldaryn jary Erkejanmen ótkizgen Abay ýiine kirgendegi әserdi sózben bayandaugha qyzyl til de qauqarsyzdyq tanytar. Sirә, ýy orny búl kýnderi memorialdyq muzeyge ainalghan. Aqynnyng qol taby qalghan jәdigerleri bәz bayaghy qalyptaghyday kózding jauyn alady. Mine, mine endi bir sәtte syrtqa shyghyp ketken danagóy aqyn esikten ishke enip kele jatqanday. Muzey ekspozisiyasyn aralap bolghan son, muzey qyzmetkerlerining «pikir kitabyna úsynys jazyp qaldyrsanyzdar» - degen ótinishin jerge tastay almadyq. Abaydyng shәkirti әri zamandasy bolghan Kókbay auyly Shynghystau bauyryn jambastay ornalasypty. Kókbay aqynnyng  shaghyn muzeyine bas súghyp, ómirinen shygharmashylyghynan syr shertetin ekspozisiyamen tanystyq. Kókbaytanushy emes pe J.Maghazbekúly búl jerde ekskursiyany jýrgizushi gidke ainalyp ketkendey kórindi maghan.

«Qayran elim, qazaghym, qayran júrtym» - dep kýnirene ýn qatqan Abay, әuliyelik darajatqa jetken Shәkәrim, Abay shygharmasyn jinaqtauda ólsheusiz ýles qosqan Kókbay syndy túlghalardy dýniyege keltirgen qasiyetti topyraqtan ainalsang artyqtyq etpes. Shat-shadyman sezim sanany baurap úlylar mekeninen attanyp kettik.

Berik Baybolov, Qazaqstan jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz