Biyl jariyalanghan ruhany janghyrudy iske asyrugha budjetten qarjy bólinip, onyng júmysy bastalyp ketti. Búl janghyrudyng qoghamgha qajettiligi qanday? Ol qoghamdy jan-jaqty janghyrta alady ma?! Búl baghdarlama iske asu ýshin qoghamda qanday ózgerister iske asuy kerek?

I. Býgingi qogham jәne ruhany janghyrudyng alghysharttary:

1. Ruhany janghyrudy sayasy tilmen aitqanda memleket iydeologiyasynyng últtyq iydeyasy dep qarastyru kerek. Memleketting iydeologiyasy onyng qúrylymynyng negizinde qalyptasady. 1992 jyly Qazaqstandy BÚÚ-na qabyldaghanda, oghan «... avtoritarlyq rejimdegi últtyq memleket» degen anyqtama berilgen yaghny QR ruhany janghyruynyng negizi memleketqúrushy Qazaq halqynyng mәdeniyeti nemese órkeniyeti bolyp tabylady;

2. El iydeologiyasy, últtyq memleketting negizinde iske asady. Europada Shveysariya konfederasiyasynan basqa memleketterding barlyghy, әlem elderining 75%-dan astamy últtyq memleketter. Biraq, QR osy uaqytqa deyingi iydeologiyanyng ainalasyndaghy negizgi mәseleler qazaq últtyq sanasynyng qalyptasuyna qarsy әreketter (1994 jәne 2016j memlekettik tilge qarsy belgili kәsipkerlerding aksiyalary, 2009-2010jj QHA atynan dayyndalghan «Doktrina...» t.b.) jәne «amerikandyq últqa» t.b. elikteulermen erekshelense, din salasynda dýniyedegi 3725 sekta men aghymdardy (onyng ishinde AQSh Ortalyq Barlau Basqarmasy ekstremistik degen onnan asa sekta) resmy tirkedi. Sonymen qatar, «Mәdeny múra» siyaqty adamzat múrasyn qazaq oqyrmandaryna jetkizu jobasy iske asty. Jalpy alghanda, songhy kezdegi ruhany júmystar tәuelsizdik pen kommunizm elesining arasyndaghy búlynghyr saghymgha ergen sayasat edi. Sebebi, әli kýnge deyin memleketting sayasaty qazaq halqynyng qúndylyqtaryna sýienip, sol arqyly damymaghandyqtan, ol túghyry joq yaghny bolashaghy da týsiniksiz el bolyp qaluda;

3. Songhy ekonomikalyq daghdarysqa deyin biylik, «biz aldymen ekonomikany damytamyz, sodan keyin basqa salalardy qolgha alamyz...» dedi. Ekonomikanyng damuy, qysqa merzimge basqa salalardy jetekteytin lokomotiv boluy mýmkin, biraq onyng birjaqty damuy mýmkin emes.

4. Qúlaghan imperiyanyng ornyna onyng qúndylyqtarynyng negizinde jana memleket qúru tarihta bolmaghan. Sondyqtan, elge 27 mln halyqty ashtyq, repressiyamen qyrghan «halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy», «Kenes halqyn qúru», kommunistik morali... emes, tәuelsiz memleketting irgetasyn qalaytyn jana qúndylyqtar yaghny Qazaq halqynyng últtyq dýniyetanymy, tili, dili, dәstýri, morali, filosofiyasy, óneri, bilim men ghylymy yaghny mәdeniyeti (órkeniyeti) negizinde ghana damyghanda ol mәngi memleketke ainalady. Ruhany janghyrudyng mindeti, - ol memleketting irgetasyn qalaytyn últtyng qúndylyqtaryn jýielep, olardy qogham damuynyng mehanizmderi nemese iydeologiyasy etip endiru;

5. Mәngi elding negizgi ústanymdary, «Bir til, Bir din, Bir morali, Bir memleket»;

6. Avtoritarlyq qoghamda ruhany janghyru bolmaytyny da belgili. Onday, biylikti zorlap ústap túrugha negizdelgen rejimder memleketti daghdarysqa әkeledi. Ol «aziyalyq despotizm», korrupsiya, adamnyng qúqyghyn búzu, biylik ýshin qantógis... arty arab t.b. damushy elderindegidey tónkeriske әkeledi. Búl, memlekettik qúrylymy zaman talabyna say emes, ortaghasyrlyq qúndylyqtargha negizdelegen qúbylys. Sondyqtan, ol elderde mýmkin Singapur, Malayziya t.b. Aziyanyng elderindegi siyaqty ekonomika belgili dәrejede damuy mýmkin, biraq ruhany janghyrudyng boluy ekitalay. Sebebi, túrghyndary tordaghy totyday jaghdayda bolghan yaghny demokratiyalyq emes, «aziyadaghy despotizmnin» zamanauy formasy iske asqan qoghamda adam qúqyghyn saqtau, demokratiyalyq ústanym t.b. adamzattyng týpkilikti jetistikteri iske aspaydy. Ekonomika damuynda «Aziya jolbarystarynan» ýlgi alyp jatqan Qazaqstan Le Kuan Yu-dyng diktator bolghanyn, Malayziya da avtoritarlyq monarhiya ekenin, 250 mlnday halqy bar Indoneziyanyng negizgi baylyghyn, osy elding búrynghy preziydenti Suhartanyng semiyasy, jeti balasymen jekeshelendirip alyp Qytaygha satyp jibergennen keyin, qazir búl elding qarjy sektorynyng 70 payyzdan astamyn jәne Vietnam, Filippiyn, Tayvani t.b. kórshilerining qarjy salasynyng 52-84%-yn kýnshyghys eli baqylaytynyn bilu kerek. Búl, QR men Orta Aziya respublikalary ekonomikada tәuelsiz sayasat jýrgizbese, olardy da osynday taghdyr (әriyne Tiybet pen shyghys Týrkistannyng da bolyp ketui ghajap emes) kýtip túrghanyn kórsetedi.

Qytayda da ADAM, onyng qúqyghy, qoghamnyng ashyqtyghy, demokratiya... siyaqty Batystan kelgen adamzatqa ortaq qúndylyqtar ayaqasty bolyp qaluda. Oghan, tilderi, mәdeniyetteri men bostandyqtarynan aiyrylyp jatqan Tiybet, Shyghys Týrkistan halyqtarynyng taghdyry nemese sol elding týrmesinde 41 jyl otyrghan Qajyghúmar Shabdanúly men sol týrmeden rak auyruymen shyqqan Nobeli laureaty t.b. dәlel. Ruhany janghyrugha kiriskende biz «aziyanyng búl erekshelikterin» de eskeruimiz qajet;

7. Ruhany janghyru aldymen otarlau men totalitarlyq rejim kezinen qalghan qúldyq sanadan arylyp, azat qoghamgha aparatyn mәselelerdi sheshui kerek. Olar:

A. HHgh. 20-30-shy jyldary halyqty ashtyqtan jappay qyrghan men repressiyagha sayasy bagha berip, tarihtyng sol qayghyly sabaqtary negizinde jana qoghamnyng tújyrymdamasyn dayyndau;

Á. Otarlau jәne totalitarizm kezinde engen jer, su, eldi mekender, kóshe t.b. attaryn tarihy ataularmen ózgertu;

B. Adamnyng aty men tegi onyng taghdyryn anyqtaytyny belgili. Sondyqtan, qazaqtar tekterindegi –ov, -ev... siyaqty otarlyq kezde tanghan qúldyng tanbasynan qútylyp, Ata salty boyynsha qalyptasqan jәne halyqaralyq dengeyde qabyldanghan, mysaly Asan (aty), Ýsenúly (әkesining aty ne tegi), Abylay (tegi) aty-jónin jazugha kóshu kerek. Osy normany Qazaqstan territoriyasyndaghy barlyq oqu oryndary, Últtyq kompaniyalar, memlekettik mekemeler talap etuleri qajet;

V. Aqparat dәuirinde, ondaghy  memlekettik tilding ýlesining 20-25%-dy qúrauy memlekettik instituttardyng qoghamdaghy rólining sonshalyqty dengeyde ekenin kórsetedi. Preziydentting joldaularynyng oryndaluy men Ýkimetting el ekonomikasyn (75-80% sheteldik kompaniyalarda) basqaruy da osy dengeyde. Ruhany janghyrudyng da oryndaluy osy dengeyden aspas. Sebebi telearnalar, gazet-jornal t.b. BAQ әrtýrli jeke adamdardyng (onyng ishinde shetelding azamattarynyn) qolynda. Ghalamtorda da memleket «Kz-ti» óli kontentke ainaldyrdy. Mail.ru Qazaqstan aqparat kenistigining negizine ainaldy. Internetten týsetin bar qarjy Reseyge ketude. Bizde әli kýnge memleketting aqparat qauipsizdigi úghymy qalyptaspaghan. Qazaqstandyqtardyng 80%-gha juyghy Reseyding telearnalaryn qarasa, onyng ishinde Astanadaghy Riksis t.b. qonaqýiler men Kókshetau sanatoriylary t.b. ortalyq, soltýstik  jәne shyghystyng kóptegen kópshilik oryndarda QR Últtyq telearnalaryn mýldem kórsetpeydi. Búl telearnalardy qazaqtar shoghyrlanghan RF, QHR, Ózbekstanda da kórsetpeydi. Astanada qazaqsha gazetter satatyn jalghyz dýngirshek Artem supermarketining janynda. Elde satylatyn, kitap, jornal, gazetterding 85-90% orys tilinde. Al, osynday jaghdayda ruhany janghyrumen audarylatyn 100 oqulyq tenizdegi tamshyday bolyp qalmaq.

Halyqaralyq Adam institutynyng 2012-2013jj saraptamalary elde 4 mynnan astam әrtýrli salany qamtyghan kitaptar-jornaldardy audaru kózdelgen: a). 50 sala boyynsha 800 ensiklopediya jәne ә). sonsha tom oqulyqtar;  b). 400 tom әlem әlem jәne týrik әdebiyetining audarmalary, v). Nature, Sceinse t.b. 50 ghylymiy-tehnikalyq jornal t.b.

Elektrondyq audarmanyng sapasyn arttyru aqparatty tez alyp, tiyimdi paydalanugha septigin tiygizetindikten, barlyq salada sifrly tehnologiyany engizip, elektrondyq oqulyqtar men qashyqtyqtan oqytudy damytu qajet.Ruhany janghyru 4-shi ónerkәsip revolusiyasyna say bolghanda ghana qoghamgha paydaly, ómirsheng bolady. Adamzat alghashqy qauymdyqtaghy sakralidyq әlem, golografiyalyq әlemge bara jatqanyn týsinu kerek.   

Aqparat salasynda memlekettik mýdde joqtyng qasy. Ol joq jerde qogham degening qytay tauaryn satatyn jәne ózi de satylugha auksiongha qoyylghan rezervasiya-baraholkagha ainalady. Ghylym men ónerin, moraling men ar-namysyn, ana tiling men zandaryn, ruhyng men el mýddesi... barlyghy sol bazarda satylady?! Qasiyetten aiyrylghan búnday qoghamda ar men tek satylyp, ruh óledi. Búl, Á.Kerderinin, «úry-qary jinalyp, úlaghatty el bolmas» degenindegi memleketting maqsat-mindetterin týsinbeytinder nemese alayaqtar basqarghan qoghamda bolatyn qúbylys;

G. Parlamenti, Ýkimetti, diplomatiyasy... biyligi memlekettik tilde sóilep, zandar t.b. sol tilde shygharmaytyn әlemde eki el bar. Onyng bireui Peru, ekinshisi Qazaqstan. Memleketter tarihyndaghy búl nonsenstyng birneshe sebepteri bar. Olar, Dj. Nerudin, «búryn otarlaushylardan zәbir kórgender biylikke kelse, olar elding ruhyn kóterip, ony tәuelsiz ete almaydy...» degeni nemese K.Marks aitqan: «Túryp jatqan elding tilin qonaq, naqúrys nemese óz tilin zorlyqpen endiretin otarlaushy bilmeui mýmkin», ne B.Napoleonnyn, «Bir eldi azdyru ýshin bir naqúrys jetkilikti» degenderi. Sonda osynyng qaysysy biylik, qaysysy halyq? Memlekettik ústanymdardyng negizin saqtay almaytyn qoghamda tәrtip, zangha baghynu, sheneunikterding ar-namys kodeksin saqtauy, biylikting qaynar kózi halyqqa qyzmet etu t.b. oryndalmaytyny siyaqty, ruhany janghyrudyng da iske asuy ekitalay?! «Eger qorqau qasqyrlardy bir arystan biylese, belgili uaqyttan keyin barlyghy arystangha úqsay bastaydy. Al, eger arystandardy qorqau qasqyr basqarsa, belgili uaqyttan keyin arystandar qorqaulargha ainalady», deydi shyghys tәmsili. Búl qogham qaysysyna úqsap barady?!

Osy maqala jazu kezinde, basqa últqa túrmysqa shyqqan, qarshaday qazaq qyzynyng myna bir janayqayy qolyma týsti (jәne internetten tap osynday әn aitqan noghay qyzynyng zaryn tyndadym). Ol hattyng mәtini: «Núrsúltan Ábishúly, mojete ly Vy predstaviti situasii, kogda preziydent, praviytelistvo, parlament Rossiy vedut svoy zasedaniya na kazahskom yazyke? Absurd, ne tak li? A pochemu nyneshnyaya situasiya s gosudarstvennym yazykom v KZ ne kajetsya nashim chinovnikam y narodnym izbrannikam takoy je absurdnoy? Vedi s nih beret priymer molodeji?

Kak y drugie narody, my mojem gorditisya svoim yazykom: drevniy y bogatyy kazahskiy yazyk soderjit 2 mln 500 tysyach slov. Dlya sravneniya, v angliyskom -500 tysyach, v russkom – 400 tysyach slov, iz kotoryh 2 000 yavlyaitsya turkizmamiy.

Ya podderjivai politiku trehiyazychiya, no s usloviyem dominirovaniya vo vseh sferah kazahskogo yazyka. Prenebregati svoim yazykom znachit prenebregati soboy.

Nam nujno ponyati y osoznati, chto cheloveka drugie uvajait toliko togda, kogda on sam sebya uvajaet. To je y s selym narodom. Vedi yazyk – eto dusha naroda, kluch k ego mentaliytetu, harakteru, kuliture y toliko posredstvom rodnogo yazyka vozmojno zayaviti miru o sebe.

Poetomu ne nujno dumati, chto esly kazah prekrasno vladeet russkim y angliyskiym, no ne znaet rodnogo yazyka, to avtomatichesky zaslujivaet voshiysheniya y uvajeniya. Vse kak raz naprotiyv.

Tak kem yavlyaiytsya te, kto projiv vsu jizni v Kazahstane y polizuyasi ego blagami, ne znait y ne schitait nujnym znati kazahskiy yazyk?».

Últyna jany ashityn әr azamatty nemqúrayly qaldyrmaytyn búl mәselening sheshimi ýshin «bodannan tughan qúl nemese qúldan tughan jetesiz úldan» basqanyng bәri kýresui kerek.

D. Óner men sayasy qúrylym. XV-XVII ghgh. Batys Europadaghy renessans beyneleu men sәulet ónerderinen bastalghan edi. Osy Úly renessans qazirgi dәuirdegi adamzattyng ómir sýru normasyna ainalghan óner men әdebiyet, bilim men tehnikalyq revolusiya, liyberalizm men demokratiya... adam men qogham damuynyng barlyq salasyna әser etti.  Býginge deyin jalghasyp kele jatqan gumanizmning toqyrauy da sol kezde bastaldy. Býgingi qogham damuyn kapitalizm de, kommunizm de qanaghattandyra almauda. Gumanizm iydeyasymen qarulanyp zamanauy janghyru arqyly damityn qoghamnyng bolashaghy zor bolady. Tәuelsizdikti jabayy kapitalizmge ótuden bastaghan Qazaqstanda naryqty – bazar dep, ekonomikany – jer asty baylyghyn sheteldik kompaniyalargha basqarugha beru ne satu dep, shaghyn biznesti - alyp-satu dep, memleketti – jeke seriktestik dep, dindi – qaptaghan sektalar dep, bilimdi - diplom satu dep, Últtyq sanany – «qazaqstandyq» sana dep... týsingen qogham, tipti adamy qúndylyqtardyng kóbinen aiyrylyp, moralidyq degradasiyagha úshyrauda. Búl, qoghamnyng moralidyq toqyrau, ruhany sergeldeng kezeni boldy. Qazaq әli kýnge últtyq iydeyasyn (múratyn) aiqyndamaghandyqtan búl ruhany janghyru kommunizm men kosmopolitizmning arasyndaghy túghyrsyz, formasy da anyqtalmaghan, basqa elderding jetistikterin tereng saralamay engizuge tyrysqan, jalpylama oilardyng jiyntyghy bolyp qaluda. Qazaq elining ekonomika, qúqyq, bilim, ghylym, mәdeniyeti, kompaniyadan bastap eldi basqaru jýiesine deyingi barlyq saladaghy reformalary men janghyrulary últtyng mentaliytetine negizdelgende ghana óz jemisin beredi. Sebebi, últtyq kod degenimiz sol últtyng tili, dili, dәstýri, mәdeniyetinen túratyn onyng mentaliyteti men minezi.

J. Ádebiyet pen tariyh. Onyng ishinde kóshpendilik kezdegi tarihy negizben jazylyp, «әlemge adamzat qayghysyn týsindire bilgen» (M.Veber), epostyq batyrlar jyrlarynyng jas úrpaqtyng ruhyn kóterudegi manyzy zor. Ol mynjyldar boyy dәleldengen aksioma. B.d.d. I mynj. - b.d. XIVgh. arasyndaghy Saq, ghún, Úly týrk qaghanattary, Altyn Orda kezderindegi epostyq dәuirde týrikter bir jaghy Korey týbeginen bastap (Týrk qaghanaty) Atlant múhityna (Europadaghy ghún patshalyghy), ekinshi jaghy kedariyt-aq ghúnder Qúshan patshalyghyn qúryp (Ýndistan, Aughan, OA, Qytaydy Túrpangha deyin 5 ghasyr biyledi) men Egiypetten (Mәmlýkter memleketi) Baltyq jaghalauynan Sibirge deyingi kenistikte memleketter qúrdy. «Úly dala» termiynining avtory, ataqty fransuz tarihshysy Rene Grusse sol II mynjyldyq uaqytty «Dala imperiyalary» dәuiri, al europalyqtar ghún patshasy Attilany (Edil) «Qúdaydyng qamshysy» dep atady. G. Kissenjer, «Qazaqstan órkeniyetter toghysy», degende sol kezdegi Úly dalanyng órkeniyetterding otany bolghanyn aityp otyr.

Úly Otan soghysy kezinde halyqtyng ruhyn kóteru ýshin orta jәne JOO baghdarlamalaryna batyrlar jyrlaryn engizip, aitysty damytty jәne Qúrmanghazy orkestrin ashyp kýidi órkendetti. Býginde de ruhany janghyrudyng negizi, búl pәnderdi barlyq oqu oryndaryna engizu bolyp tabylady.

.

Z. Tarihtyng sabaqtary.  Álemde tarihyn maqtan tútatyn bes halyq bolsa, sonyng biri Qazaq. «Últymyzdyng tarihy – ol býgingi Qazaq elining Anasy, bolashaghynyng Atasy» dep týsingende ótkeninen sabaq alyp, býgin bәsekeles qogham jәne bolashaqqa senimmen qaraytyn bolamyz.

Barlyq adamgha kvanttyq fizika ne biotehnologiyany bilu mindet bolmas. Al, tarihty bilmeytinder bir qoghamdaghy basqa últ ókilderin, mysaly tegi bir qazaq pen kazaktar bir-birin kóp jaghdayda jau sanaydy. Soghysta qansyraghan kazakka slavyandardyng qanyn qúighanda ýilespey, qazaqtyng qanynan jazylghany olardyng tekterining bir ekenin kórsetedi. 1812j soghysqa attanghan Don kazaktarynyng tuynda Ay men Krest belgilengen yaghny olardyng jartysy músylman bolghany. M.Sholohov kýndeliginde әkesining ashulanghan kezde týrikshe sóileytinin aityp, «Qazaq pen kazak bir tughan. Tarihty bilu kerek...» degen edi. Búl, kýni keshegi, kópshilikke belgili, biraq qoghamda jan-jaqty zerttelip, aitylmaghannan keyin etnosaralyq kýrdeli mәselege ainaluy mýmkin mәsele bolyp qaluda.

Kelesi mәsele, – ol songhy jyldary 9 mamyr kezinde kópshilikke búqanyng aldyndaghy «qyzyl shýberek» bolyp kórinetin Georgiy lentasy. Onyng qysqasha tarihy mynaday: Tәnirding úly Kederden (Qyzyr babamyz, Geser... әr halyq ózinshe ataydy) Týrik halyqtary taraydy. Kederdi hristian әleminde Djordan, Georgiy dep ataydy. Keder adamzatqa kele jatqan zúlymdyq aidahardy óltirip ózi kóptegen halyqtardyng mәngilik simvoly bolyp qaldy.

Kederding tikeley úrpaqtary qazaqtyng kerderi ruy, qaraqalpaqtyng moytýn ruy, úly jýzding ishindegi qyryqru ekenderin Veselovskiy, Tynyshbaev, Artamonov, akad Tolstov, Múrat Adjiyler zerttep jazdy. Kederding jerlengen jeri Derbent, IYerusalimder siyaqty qasiyetti bolyp sanalady. B.d.d. VI-IIghgh Qytaydy biylep, salyq tóletken Úly iozylar, b.d.d. I gh. men b.d. V gh. deyingi Ýndistan, Aughan, OA, Qytayda Túrpangha deyingi jerde Qúshan patshalyghyn, b.d. 419 j Kerderi memleketin qúrdy. Aral tenizi myng jylday Kerderi tenizi ataldy. Farab okrugynyng astanasy Kerderi qalasy (arab sayahatshylary Hordadbek pen Ibn Battuta Syrda, Amudariyada sol atpen qala boldy. Kóne Horezmdi solar salghan.

Al, arab jәne Izraili ghalymdarynyng songhy derekterinde Kederdi Ismaildyng ekinshi balasy, Múhamed payghambardyng (gh.s.) babasy Adnandy 6-shy balasy deydi. Payghambar (gh.s.) óz shejiresin 21 atasy Ismaildan bastaydy. Sol shejirede Ismailidyng 41 atasy Adam deydi. Kóne Injilde Kederge bir bólim arnalghan. Onda arabtyng ataqty Qúrayysh taypasy Kederden taraghan jәne olar Mekkeni salghan dep jazylghan. Afina men Stambúl qalalarynyng jandarynan Keder atty eki ózen aghyp jatyr. Amazonka patshalary, kóne Parsy patshalary Kiyr, Dariy t.b. bastaryna kiygen tәjderi Kedaris dep atalghan. Búl kóne tarih bolsa, 1860-shy jyldary orys-týrik soghysynda Resey patshasy hristiandargha taraghan Keder yaghny Georgiy ordeni men lentasyn taghanyndaydy. Ol ordenning tolyq kavaleri (batyrgha teng ataqty) qazaqtan Jәngir hannyng úly infantiliya generaly Ghúbaydolla Jәngirov Plevna qalasyn týrikterden azat etkeni ýshin aldy. Onyng sureti (portreti) Kremlide túr. Georgiy ordeni Úly Otan soghysynda jenisting bir simvolyna ainaldy. 2008j. bastap sol soghysty dәripteu maqsatynda V.Putin TMD elderi ardagerleri arasyna osy lentany taratty. Biraq, búl lenta Qazaqstanda otarlaudyng simvolynday bolyp, últaralyq narazylyqtyng kózine ainaluda. Búl kóbine tarihty jan-jaqty bilmegennen bolsa, ekinshiden Resey ishindegi lentany arnayy lúqsatsyz bizding elge taratu «jyrtyq ýiding de iyesi bolatynyn eskermeu» boluda.

Sol soghysqa qatysqan 630 mynday qazaqstandyqtyng jartysy qaytpady. Almatydan barghan Panfilov diviziyasynyng 28 batyry Moskvada jaudy toqtatsa, R. Qoshqarbaev alghashqy bolyp Reyhstagqa tu tikti, Stalingradty qorghaghan batyrlardyng ishinde Abdirov Nýrken 1-shi bolyp jazylghan, Áliyanyng atyna Moskva men Peterborda ózi oqyghan mektep pen atqyshtar uchiliyshesining attary berildi... Sol soghystaghy qazaq batyrlarynyng sany QSRO halyqtarynyng ishinde orys pen ukrainnan keyin 3-shi orynda.

Georgiy ordeni men lentasynyng tarihy osynday. Biz mәngilikting simvolyna ainalghan úly babalarymyz Keder nemese Qyzyr (lentagha qatyssyz) maqtanuymyz kerek. Búl әlemge tarap jatqan týrki (qazaq) iydeyasy. Onday babalarymyzdyng ishinde adamzat tarihynda tendesi joq túlghalar-ghún imperiyasyn qúrghan Móde qaghan, Bilge, Kýltegin, Tonykók (tarihshylar Bismarkti ekinshi Tonykók deydi), Attila, әl-Farabi, Qorqyt, Beybarys, Shynghyshan, Batu, Babyr t.b. bar. Olardyng ataqtaryn nemese aruaqtaryn ózderine iyemdenu ýshin basqa halyqtardy talasuy zandy qúbylys. Biraq, týp-tamyry týrkining túlghalaryn eshkim tolyghymen iyemdenip ketpeydi. Mysaly, Attila turaly batysta mynnan astam kitap, Verdiyding operasy, Rafaeli onyng suretin Vatikan shirkeuining kýmbezine, Rimdegi Koliyzeyde tasqa qajap saldy t.b. 2012 j Ó.Baygeldi, H.Ghabjәlelov, Ó,Qopabaev, E.Omarov, Q.Júmaghúlov, Gh.Jәkey, K.Sәreken t.b. bir top ghalymdar Parijding janynda Shepp qalasynda Attila muzeyi men eskertkishin ashugha barghanda fransuzdar Attilany ghún, týrik, onyng ishinde qazaq ekenin bizge dәleldedi. Ol jerge bizden búryn Mongholiyanyng elshisi baryp týnep, belgi qaldyrghan...

Attila ýshin 16 ghasyr talastan keyin aqiqat dәleldendi.

Búl jerde songhy kezde kóp talas tudyrghan Shynghyshan mәselesi tuyndaydy. Ol turaly da talasyp, sayasatqa ainaldyrudyng qajeti joq. Týrkiler men monghúldar ózderin kóne ghúndardyng úrpaghymyz deydi. Basqasy tarih ýshin qyzyq emes, Búl mýmkin, Stalin men Maoszedunnyng syrtymyzdan kelisip Shyghys Týrkistan men Mongholiyany bólip alghanyn qaytalau sayasaty boluy bolar?! Shetten  kelgen kóptegen sayahatshylar men ghalymdardyng qazaq pen mongholdy joyylyp bara jatqan halyqtar qataryna jatqyzuy tegin bolmas. Ol ýshin aramyzgha bir ot tastasa jetkilikti. Biraq, ómirde bir aqiqat bar. Ol kóbine kesh kelip jatady.

Jogharydaghy úly babalarymyzdyng ruhtary mәngi bolghandyqtan, olargha uaqyttyng әmiri jýrmeydi.. Al, bizding maqsatymyz tól tarihymyzdy teren, әri jan-jaqty zerttep, týgendeu. Tarihty týgendeu - ol bolashaghymyzdyng mәngi boluyn qamtamasyz etu. Bizding tarihty JOO baghdarlamalarynan alyp tastap, tarih 1991j bastalady dep endiru últty esinen aiyryp, el bolashaghyna balta shabumen birdey naqúrystardyng tirligi. Eurosentrizm, panturkizm, panislamizm siyaqty búl sheshim de tarihtyng birjaqty sayasilanghan, qoghamdy esten aiyryp esalang qylyp, azdyratyn týri. Nadandargha des berseng qúrdymgha ketesin.

 

I. Kóne týrkining tarihy tilining evolusiyasyna baylanysty songhy 400 jyldaghy ghylymy derekter. Týrki tili –agglutinivti til yaghny ol týbirge jalghau qosu arqyly damyghandyqtan (evolusiya), onyng týbiri ózgermey mәngi saqtalady. Mysaly;

- «Breton» degen sózden bastap, Angliyadaghy 327 jer, su, kóne eldi mekenderding attarynyng týbiri týrkilik (prof. Davydov). Angliyanyng negizin salghan Artur skiyf  (saq);

- Chuvashtar kóne sibur (Sibir sonymen atalady) taypasynyng úrpaqtary. Siburlar Ýndi múhity týbinde jatqan órkeniyet lemurlardyng (bizge deyingi nәsildin) úrpaghy?!

- Rimdi salghan Romul óz shejiresin týrkilerding babasy, núh payghambardyng balasy Iafet (Iafes) bastasa, Skandinav ghalymdary DNQ geneologiya әdisimen ózderining OA barghan týrkilerding úrpaqtary ekenin dәleldedi;

- Ertedegi Egiypet, Shumer... tilderi týrkizmge toly (Sýleymenov t.b.);

-Solt jәne Ont Amerikada Astek, Mayyaya, Ink órkeniyetterin jasap, Pashy men Poliyneziyagha araldaryna deyin taraghan (Tur Heyerdal) ýndilerding 400-den astam sózining aityluy men maghynasy týrkiniki...

Jogharydaghy, әlem ghalymdary dәleldegen qysqasha derekterding ózi týrkining tarihy men tilining joghalmaytyn mәngi ekenin kórsetedi.

 

Y. Bórili bayraq. B.d.d. III myng jyldyng arghy jaghynda ghúndardyng (kóne týrkiler) tanbasy qargha boldy. Sondyqtan, «qargha tamyrly qazaq» degen, kóneden tamyrymyz yaghny tegimiz bir, bir atanyng balasy qazaqpyz degendi bildiredi. Odan keyingi týrkilerding tanbasy jylan (aydahar) boldy. B.d.d.2700 jyldary ghúnnyng astanasy Ordostan 30 nókerimen barghan Huandy (yaghny olar da ghúndar) qúrghan Qytay memleketining tanbasy aidahar boldy da, týrkiler ashina taypasynyng tanbasy, Úly dala andarynyng patshasy bórini tandady. Sýiinbaydyn, "Bórili mening bayraghym... Bóri eske týskende, qozyp keter qaydaghym!..." deytini sodan. Kókten-Aspan yaghny Tәnir bórisi, onyng jerdegi ruhy Kókbóri týrkilerdi ruhtandyryp, olar «Basy bardy iydirip, tizesi bardy býktirip...» «Dala imperiyalary» memleketterin qúrdy.

QR tanbagha qoghammen kelispey qyzyl kitaptaghy sany jýzden aspaytyn barsty aldy. Endi QR RF-gha salyq tólese, Resey, eki soghystan keyin sany bir mln ózining ishindegi sheshenge (tanbasy Kókbóri) salyq tóleude. Tanbanyng manyzy osynda. Bizge ruhany janghyrudyng ayasynda Kókbórini alu últtyq ruhymyzdy qaytarady. Ornyqqan Últtyq ruh ghana janghyrady;

 

K. Qoghamnyng últtyng dәstýr negizinde damuyn qamtamasyz etu. Últtyq dәstýr  – ol, sol halyqtyng ómir sýru zany. Aghylshyndar, «bala tәrbiyesi, ol dýniyege kelgennen jýz jyl búryn bastalady» deydi yaghny tәrbie sol últtyng dәstýrine negizdeledi. «Eger balagha qanday tәrbie berip jatqanyndy bilsem, jýz úrpaqtan keyin elding qanday bolatynyn aitamyn», deydi shyghys danalyghy. Úrpaq tәrbiyesi, - ol memleketting negizi jәne bolashaghyn aiqyndaytyn barometri.

- Bilim salasyndaghy baghdarlamadan syzu, suret pәnderin alyp tastauy (XV-XVIIghgh Batystaghy renessanstyng negizin salghan Leonardo Da Vinchi, Miykelandjelo, Rafaelider sәuletshi, suretshiler edi) qoghamnyng janghyruyna kedergi bolsa, mektepting jogharghy synyptarynan fizika, matematika, himiya, biologiya pәnderin qazaqsha oqytpauy Kenes odaghy kezinde qalyptasqan últtyq ghylym men tehnologiyany qúrtu, al 2,5-3,0 jastan tili shyqpaghan balagha birden ýsh til ýiretu әlemdik pedagogikagha, psihologiya jәne fiziologiyagha qarsy ilim jәne eshqanday saraptamasyz, qogham pikirimen sanaspay endirgendikten, ol el damuyn ondaghan jyldargha keri ketiretin shara bolmaq. Qazaq, alty myng jyldyq tarihy aiqyndalghan halyq. Endi JOO—nyng baghdarlamasynan tarihty tek 1991j bastap oqytudy A.Eynshteynnin, «nadandyqta shek bolmaydy» degenimen ghana týsindiruge bolady. Sonda biz kimdi, qanday maqsatpen oqytyp jatyrmyz?;

- Últtyq tәrbie men bilim qatar jýretin egiz úghym. Ústaz – ol últtyng tәrbiyeshisi. Bizdegi dәrigerler men ústazdardyng tabystary eldegi ortasha tabystyng 58%-yn ghana qúraydy. Kemali Atatýrik ústanghan, «Ústazdardyng tabysy deputattardan joghary bolghannan bastap», el órkeniyetke qadam basady.

- On jyl boyy Bolonn prosessine kirgendi jogharghy bilimdegi erekshe qúbylys sanap kelemiz. Áriyne, onyng standarttary bizdegi bilimdi belgili dәrejege kóteredi dep kýtildi. Biraq, búl prosessting talaptary boyynsha, oghan kirgen uniyversiytetterde últtyq tәrbiye, últtyq filosofiya jәne últtyq dәstýrdi... oqugha tiym salynady yaghny ol da últty joygha baghyttalghan jahandanudyng bir әdisi.

Bilim salasyndaghy sheshilmegen negizgi mәselening biri - ol Ýkimetting sanauly mektep ne uniyversiyteterge jaqsy kónil bólip (mysaly, 20 Nazarbaev intellektualidyq mektebi) basqa 8,1 mynnan astam mektepterge jete kónil bólmeuinde. Ýkimetting negizgi mindeti «ala qoydy bóle qyrqu...» emes, barlyq mektepter men uniyversiytetterdegi bilim sapasyn kóteru bolyp tabylady.

Osy saladaghy bastalyp, ayaqsyz qalghan nemese MakKenzy kompaniyasynyng ondaghan-jýzdegen mln AQSh dollaryna jasaghan jobalaryna tәuelsiz  saraptama jasaghanda, onyng qalyptasqan bilim salasyn jonggha júmystanyp jatqan joq pa degen qorytyndygha kelesin?!

-Býgingi qogham aldynda túrghan negizgi mәseleler – ol bilim men ghylymdy jәne adam kapitalyn damytu, innovasiyalyq ekonomikagha kóshu jәne intellektualidyq Últ qalyptastyru. Adam kapitaly (AK) sapaly bilim, jogharghy túrmys dengeyi, zerdelik  jәne ghylym arqyly innovasiyalyq ekonomikany qalyptastyratyn negizgi faktor bolyp tabylady.

Álemning damyghan 30 elderining qataryna qosyludy josparlaghan «Qazaqstan-2050» strategiyasyn iske asyru ýshin adam damu indeksining (ADI) barlyq salasyn bir mezgilde damytu qajet. Al, býgingi Qazaqstan ekonomikasy men biznesi tehnologiyalyq (intellektualidyq) renta emes, shiykizat jәne әkimshilik rentagha beyimdelgen.

Bizdegi studentterge bólinetin qarjy damyghan elderden 6 ese tómen. Jogharghy bilimge bólinetin memlekettik qarjynyng dengeyi, JIÓ prosentpen eseptegende (QR statistika Agenttigining deregi) Qazaqstanda -0,2%, damyghan elderde ortasha -1,6%.

TIMSS halyqaralyq úiymnyng 2007-2011 jyldary Qazaqstanda jýrgizgen zertteuleri otandyq bilimning sapasy men dengeyi innovasiyalyq ekonomikagha say emes ekenin kórsetti. Álemdik Bәsekelestik Indeksinde Qazaqstan bilim sapasy boyynsha 144 elding ishinde 101 orynda jәne innovasiyalyq potensial boyynsha 90 orynda.

Basqa elderde jogharghy bilimdilerding arasynda júmyssyzdyq basqa kategoriyadaghy adamdardan 2 ese tómen bolsa, Qazaqstanda kerisinshe 3 ese joghary. Búl kórsetkish 2011 j. 24,9% qúrady.

Álemdik ekonomikalyq forumnyng (WEF) esebi boyynsha Qazaqstan  2009 jyly «Densaulyq/orta bilim» faktory boyynsha 141 elding ishinde 85 orynda, («jogharghy bilim/trening») reytingi boyynsha 65 orynda boldy. Qazaqstannyng orta jәne jogharghy bilimining sapasy bәsekelestikke say emes. Bilim sapasyn kóterude mektepke deyingi bilim men tәrbiyening manyzy zor. QR búl kategoriyagha bólinetin shyghyn Euroodaqtan 10-20 ese tómen jәne JIÓ-ning 0,1 - 0,2% qúraydy.

 

Jogharghy bilimdi damytudyng negizgi mәseleleri:

- Qazaqstanda bilimge JIÓ-ning 4,0% dengeyinde qarjy bólinse, damyghan elderde ol 16%-gha jetedi. Bilimdi qarjylandyrudyng tómen boluy aqparattandyru jәne jana tehnologiyalardy engizu, bilim beru dengeyining tómendigining t.b. sebebi boluda;

- Qazaq JOO-nda dayyndalghan ghylymy júmys pen olardy endiru batys uniyversiytetterinen on esedey tómen jәne ghalymdardyng sany ótken ghasyrdyng 50-60-shy jyldaryndaghydan әldeqayda tómen.

-  Álemdik bankting derekteri boyynsha múnay salasy , mashinaónerkәsibi, metall óndeu salalarynda mamandar jetispeydi jәne osy salalarda isteytin mamandardyng 60%-nyng kәsiptik dengeylerining tómendigi, búl salalardaghy óndiris pen biznesting damuyna kedergi boluda.

Halyqaralyq Adam institutynyng saraptamalary ruhany janghyru ayasynda tәrbie men bilimde sheshuin tabudy qajet etetin kelesi týpkilikti mәselelerding bar ekenin kórsetti:

- Kóptegen balalar tәrbiyesi oshaqtarynda jergilikti halyqtyng dәstýri men mәdeniyetine negizdelmegen totalitarlyq jýieden qalghan «dәstýr» saqtaluda. Ol, búl salalarda әli eshqanday reforma jýrmegenin kórsetedi.

- XIX ghasyrda otarlaushylar dalada hatshylar, audarmashylar, tolmachtar t.b. dayyndaytyn búratana halyqtargha arnalghan aralas mektepter ashty. 1916 jyly halyq patshanyng sayasatyna qarsy kóteriliske shyqqandar aldymen elding mýddesin satqan, sol mektepterdi bitirgen «bilimdilerdi» jazalady. Otarlaushylargha qyzmet etken aralas mektepterding týlekteri alashordalyqtar siyaqty últynyng ziyalysy bola almady. Sh. Uәlihanovtyng ózi otarlaushylardyng aldauynda jýrgenin ómirining sonynda týsindi.

Eldegi bala-baqshalar men uniyversiytetterding jartysy, әrbir ýshinshi mektep – aralas yaghny búratana úrpaq tәrbiyeleydi. Mysaly, Almatyda memlekettik tilde tәrbie beretin bala-baqshanyng ýlesi-12%, mektep-35%, Astanada - 50%-dan kem. Búnday bilim jýiesimen memlekettik instituttar men adam kapitalyn damytu jәne tolyqqandy intellektualidyq últ qalyptastyru mýmkin emes. Sondyqtan, búratana tobyrdy ósiretin bilim jýiesinen qútylu ýshin 2020 jylgha deyin aralas mektepter jabylyp, qazaq jәne orys tilinde oqytatyn bala-baqsha, mektep, kolledj, JOO qaldyru kerek.;

- Aralas jәne orys mektepteri men uniyversiytetterdegi bilim jýiesi negizinen kenestik-reseylik. Olar matematikadan jaqsy bilim bergenimen, qalghan pәnderding bilimi

- Bizdegi bilim jýiesining kelesi mәselesi, onda negizgi faktor- adam intellektisining qalyptasu faktory qaralmaydy. Adam intellektisining 40-50% bes jasta, 60-70% jeti jasta, 9 jasta 92%-gha deyin jәne 15 jasta olyq qalyptasatyny ghylymy dәleldengen. Bizde mektepke bala 7 jasta (Japoniyada 5 jasta) barady jәne aptasyna ortasha 41-42 saghat (Japoniyada 52 sagh.) oqidy. Qorytyndysynda, bizding oqushylar 10 jyldyq bitirgende sheteldik qúrdastarynan 5 mynday saghat, 12 jyldyqta- 6 mynday saghat yaghny bakalavrding kursyn kem oqidy. Odan keyingi kәsiptik-tehnikalyq bilim men uniyversiytetterdegi artta qalu qorytyndasynda ghylym, tehnologiya jәne innovasiyanyng damymauynyng sebebi bolmaq. Búnday qoghamnyng mýsheleri óz mýmkindikterin tolyghymen kórsete almaydy yaghny baqytty bola almaydy. Súrau jýrgizgenderding 60% respublikadaghy bilim dengeyi tómen dep jauap berse, taghy 22,9% birinshi kezekte óte bilikti ústazdar qajet ekenin mәlimdedi.

- BÚÚ deregi boyynsha Qazaqstan túrghyndarynyng ómir úzaqtyghy men densaulyq salasy boyynsha 128 orynda (RF-112, Belarussiya-118). Túrghyndardyng sauattylyghy, bilimge qoljetimdilik jәne genderlik tendik boyynsha Qazaqstannyng kórsetkishi joghary bolghanymen, ómir úzaqtyghy boyynsha Gonduras (73,4), Aljirlerden (73) keyin qalghan, keybir derekterde Qyrghyzstan men Ózbekstanmen (68-70 jas) shamalas. Adamdardyng ómir úzaqtyghy әleumettik faktorlar, ómir dengeyi, túrghyndardyng densaulyghy jәne ekologiyalyq jaghdaygha tikeley baylanysty. Búl jerde Reseyge 50 jylgha jalgha berilgen Bayqonyr kosmodromy men 90 jylgha tegin berilgen 10 mln ga әskery poligondardyng aimaghynda onkologiyalyq auyrulardyng dengeyi ortasha statistikadan 10-12 ese kóp.

PROON-nyng deregi boyynsha Batys Europada densaulyq pen bilimge JIÓ-ning 8,1% jәne 8,5% bólinedi. Álemde densaulyqqa ortasha 5,5%, Qazaqstanda 2,5% bólinedi. Damyghan elderde halyqtyng 50%, AQSh-ta enbekke jaramdy túrghyndardyng 2/3 oy enbegimen ainalysady.

 

II. Avtordyng ruhany janghyru taqyrybynda Últ, úrpaq, din demografiya, innovsiyagha... jazghan qosymsha materialdaryn abai.kz saytyndaghy «Qazaq órkeniyetindegi últ jәne úrpaq mәselesi» maqalalar toptamasynan oqy alasyzdar;

 

III. Sakralidy Qazaqstan (SQ) jәne HHI ghasyr órkeniyeti

 

SAKRALNYI (ot latinskogo sacralis-svyashennyi), oboznachenie sfery yavleniy, predmetov, ludey, otnosyashihsya k bojestvennomu, religioznomu, svyazannyh s nimiy, votlichiye ot svetskogo, mirskogo, profannogo. V hodeistoriiy prosessu osvyasheniya, sakralizasiiy protivostoit desakralizasiya, sekulyarizasiya razlichnyh storon chelovecheskogo sushestvovaniya.

Svyatosti — eto atribut Bojestva y Bojestvennogo. Svyatoe — eto obladayshee Bojestvennymy kachestvamy ily unikalinymiy blagodatnymiy svoystvami, blizkoe ily posvyashennoe Bogu, otmechennoe Bojestvennym prisutstviyem.

Svyashennoe obychno oznachaet konkretnye predmety y deystviya, posvyashyonnye Bogu ily bogam, y ispolizuemye v religioznyh ritualah, svyashennodeystviyah. Znacheniya ponyatiy svyashennoe iy svyatoe chastichno perekryvaitsya, odnako svyashennoe vyrajaet v bolishey stepeny religioznoe prednaznachenie subekta, chem ego vnutrennie svoystva, podcherkivaet ego otdelennosti ot mirskogo, neobhodimosti osobogo k nemu otnosheniya.

V otlichie ot oboih predydushih ponyatiy, Sakralinoe poyavilosi ne v religioznom, a v nauchnom leksikone y ispolizuetsya pry opisaniy vseh religiy, vkluchaya yazychestvo, pervonachalinye verovaniya iy mifologii. Sushestvuet neskoliko pozisiy, s kotorymy svyazano ponyatie sakralinogo. Sredy niyh — numinoznosti, htonicheskoe, indifferentnoe otnoshenie k sisteme znakovogo obmena, nesootvetstvie iydee kolichestvennogo, neartikulirovannyy y sokrytyy harakter, predstavlenie o sakralinom kak o Drugom. Sakralinoe — eto vse, chto sozdaet, vosstanavlivaet ily podcherkivaet svyazi cheloveka s potustoronniym.

Jogharyda Vikiypediya t.b. sózdikterden anyqtama berildi. Qazaqstannyng zayyrly memleket retinde Ýkimet dengeyinde «SQ» baghdarlamasyn qabyldap, oghan qazynadan qarjy bólinui el sayasatynyng aiqyndalmaghanyn nemese aiqyndalsa da onyng maqsaty «qoghamdy algha jeteleu emes, ýngirlik sanagha baghyttamaydy ma?» degen súraq tuyndaydy. Sebebi:

1. Tap osynday sakralidyq baghdarlama Afrika men Múhittaghy araldar siyaqty әlem órkeniyetinen shetkeri qalghan jerlerde bolmasa, damyghan ne janaindustrialidyq elderding eshqaysysynda joq;

2. «SQ» avtorlary, «Biz babalar aruaghyna siynghan halyqpyz, yaghny ol bizding dәstýr bolghandyqtan, ony damytuymyz kerek», dep negizdeui mýmkin;

A). Búl jerde «HHIgh memleket qanday dәstýrge basymdylyq beru kerek?» degen mәsele tuyndaydy. Bizge aldymen dәstýrding ozyghy, yaghny zaman bәsekelestigine say, otansýigish, kreativti túlgha tәrbiyeley alatyn dәstýr, óner, filosofiya, morali, din, әdebiyet, bilim, ghylym, innovasiya...  yaghny mәdeniyet qajet. Búl, qoghamdy yaghny ondaghy adamdardyng túrmysy men ómirin nemese adam kapitalyn jan-jaqty damytugha qajetti salalar;

Á). Al, qasiyetti ne sakralidy úghymy- ol negizinen adamdardyng ómirinen tys, «O» dýnie turaly әlemdik dinderding payda bolghan kezderinde qalyptasqan úghym,

B). Iudaizm, hristian jәne islam dinderi payda bolghan qasiyetti jer Palestina men Izraili 70 jyldan beri, sol «qasiyetti» jerler ýshin bolatyn mәngi soghystyng oshaghyna ainaldy;

V). Bizdegi «qasiyetti» jerlerding 75-80% elding ontýstik-shyghysy, Ýstirt pen Úlytauda ornalasqan. Búl ónirlerde vulkandardan qalghan taular men tóbeler, búlaqtar men tabighy anomaliyadan qalyptasqan ýngirler men olardy meshit pen ýilerge paydalaghan jerler, saq qorghandary, mazarlar... jatady;

G). Áriyne, Ahmet Iassauy kesenesi, Alasha men Joshy handar men Beket ata qoryqtary t.b. halqymyz ýshin qasiyetti oryndar. Kóne týrkiler men qazaqtyng úghymynda aruaqtar men tiri adamdardy birtútas qaraghan yaghny olar ómirden ótken aruaqtardyng ruhy, erligi, tәjiriybesine siynghan. Ruh degen ne? Mysaly, Jetisu, Syr boyy, Ortalyq Qazaqstan jeri 60-70 jyl boyy qalmaqtyng bodandyghynda bolghanda otarshylargha qarsy este qalatyn bir kóterilisting bolmaghany mýldem týsiniksiz?! Eger, han Ábilqayyr 1728 jyly 25 mynday әskermen (jartysy jolda sýzekten ólgennen keyin qalghany) Jayyqtan kelip, aldymen ataqty Anyraqay shayqasyn, 1731 jyly Búlanty shayqastaryn jenbegende qazaq sol qúldyqta qalar ma edi?! Búl jenisterding róli qazaq tarihynda 1991 jylghy tәuelsizdikpen ten, al qúndylyghy – ol elding ruhyn kóterip, olardyng jeniske degen senimin arttyruynda boldy.

Odan keyin ontýstik ónirdi ondaghan jyldar boyy biylegen qoqandyqtar Týrkistanda jerlengen qazaqtyng 116 hany, batyry, biylerining zirattary men belgi tastaryn qiratqandyqtan, ol jer újymdyq ziratqa ainaldy. Han Abylaydyng tasy basqa tastyng astynda kórinbey qalghandyqtan ghana kezdeysoq jaghdayda saqtalghan.

1859 jyly Chernyaev 200-dey kazakpen Týrkistangha kelip eki zenbirikting bireuinen oq atqanda 20 mynday jergilikti sarbaz jer bauyrlap jatyp alyp bastaryn kótermepti. Tek, Kenesarynyng úly Syzdyq súltan ghana qasqayyp túrypty. Oghan oq atugha kazaktar bata almady. Sodan 10-15 jyl búryn sadaq, qylyshpen qarulanghan Kenesary sarbazdary ondaghan zenbirikpen qorghaghan Orsk men Aqmola bekinisterin 2-3 retten órtep, basyp almap pa edi?! Sonda, halqymyz ben tarih ýshin eng qasiyetti Kenesarynyng ruhy men sarbazdarynyng erlikteri qayda ketken? Erlikti jasaytyn Erler! Últtyng asyl qasiyeti el qorghaghan handary men batyrlarynyng minezderi men biyik ruhtarynda. Qazaq ýshin qasiyetti (sakalidy) dýniyeler osylar.

Ótken ghasyrdyng 60-shy jyldaryna deyin Týrkistandaghy úly mavzoleydi malqora retinde paydalanypty.

Al, býginde Shymkent qalasyndaghy Ortalyq parkti abattandyrugha qala budjetinen 102 mln tenge bólgen. Ol «parkting kórki» Lenin eskertkishi men ótken ghasyrdyng 30-shy jyldaryndaghy Sozaq azattyq kóterilisin qangha boyaghan qyzylәskerlerding eskertkishteri Qazaqstannyng sakralidy obektilerining sanatyna kirgen dep qabyldau kerek.

Búl jerde A. Baytúrsynovtyn, «erler ketip erkek qaldy, qoyannan da qorqaq qaldy», degeni boludy.

Jogharydaghy, tarihtyng mysaldary ghasyrlar boyy dindarlyq jәne dihanshylyqpen ainalysqan týrkistandyqtargha azattyqtan góri, «shýkirshilik» nemese «qúlshylyq» qymbat ekenin kórsetude. Halyqtyng dinge jappay betbúrysy Týrkistannan bastalyp, shyghysqa qaray taraghan jәne nege ekenin, últ pen memleketke eng qasiyetti El, Jer, Ana til siyaqty úghymdargha nemqúraylylyq ta osy aimaqta jәne jalpy dindarlardyng arasynda keninen taraghan. Islam alghashynda әlemge, onyng ishinde OA arabtyng qylyshynyng kýshimen taraghany belgili. B.d. 751j Talas-Atlah shayqasynda da arabtar qytay әskerin talqandaghannan keyin, kýnshyghystyng OA-gha ekspansiyasy toqtady. («Jibek joly» qay uaqytta da, tek sauda-sattyq ghana emes, otarlau joly bolghanyn jәne bolatynyn úmytpau kerek). Bizding dindarlar sol shayqastaghy din taratushy Qútayby t.b. arabtyng batyrlarynyng ruhyn nege múra qyla almady? Ruhsyz dindarlar elin, jerin, tilin, dinin qalay qorghamaqshy? Onday, elge, ómir ýshin kýresting ornyna ólimdi yaghny ortodosalidy dindi uaghyzdaytyn jýreksiz sýldelerding qoghamgha paydasynan ziyany kóp emes pe? Sebebi, Ál Farabi, Ibn Sina, Ibn Rushd t.b. kezinde bilimi men ghylymy sharyqtaghan Islam Halifaty jarty әlemdi biylese, jalpy intellektualidyq qúndylyqtardan bezip ortodoksalidyq islamgha auysqannan keyin Týrkiyadan basqa 56 músylman eli 2,5-3 ghasyr boyy jalpy órkeniyetten artta qalyp bodandyqqa kirdi. Qúldargha, kimge qúl bolsa da bәri bir ghoy. Búryn jylqy minezdi, bóri ruhty qazaqtyng ortasynda endi jaqsy adam degen úghym, qoy minezdi juas ne enbegi adal-eti aram esek siyaqtylardy ataytyn boldy. Búd tobyrlyq minez, qúldyq sananyn, kýreske emes, qúrbandyq bolatyn qoghamnyng belgileri. Onday qoghamda ruhany janghyru boluy mýmkin emes. Qazaq búl ezdiginen qútylmasa, onda sany 99% bolsa da ana tilin memlekettik qylyp, jer baylyghynyng ózi iyesi bolyp ekonomikasyn da basqara almaydy?! Búl «fenomen» әli zerttep, naqty sheshim qabyldaudy talap etedi?!

 

Gh. Alashorda ruhany janghyrudyng qaynar kózi. Qazaq halqynyng ýsh ghasyrlyq azattyghy men memleketin qúrudaghy eng auqymdy, últtyng sanasyn oyatyp, ólmeytin ruhyn qalyptastyrghan, qazaqtyng últtyq mәselesin halyqaralyq sayasy arenagha shygharghan intellektualidyq  kýres – ol Alashorda qozghalysy boldy. Myrjaqyptyng «Oyan, qazaghynan» bastap, Maghjannyn, «Arystanday aibatty, jolbarystay qayratty... Men jastargha senemin!» degen úrandary Abaydyng kezindegi, «bir úrty may, bir úrty qan...» qazaqty oyatyp, bolashaqqa senetin birtútas últ qylyp ketti. Alashordashylar gazet-jornaldar shygharu men bilim oshaqtaryn ashu arqyly halyqty aghartu, sayasy kýreske dayyndau, tolyqqandy últ qalyptastyryp, avtonomiyalyq memleket qúrdy. Olar, odan bqryn ghasyrlar boyy bolmaghan ózgerister jasap  últty týpkilikti ózgertti, sapalyq jana dәrejege kóterip, әlem órkeniyetterining standarttaryn engizdi. Sonymen qatar, M.Shoqaygha Parijde eskertkish qoyylyp, «Peterbor adamy» ataghy berilui, M. Dulatovty Kemali Atatýrik ózining ústazy sanauy... yaghny alashorda qozghalysy tarihtaghy halyqaralyq azattyq kýresting jarqyn betterine ainaldy. Jan-jaqty zerttelip bolmaghan alashordashylardyng últtyq iydeyalary HHI ghasyrda da Qazaq memleketin damytuda óz ýlesterin qosady.

Sondyqtan, Alashorda qozghalysynyng 100 jyldyghyn: a). Ár bala-baqsha, oqu oryndary, barlyq kompaniyalar men mekemelerde ótkizu; ә). Mektep, JOO baghdarlamalaryna «Alashtanu jәne Alashorda» pәnin engizip, ensiklopediyalar jәne alashordalyqtardyng enbekterin shygharu; b). Alashordashylardyng suretteri (portretteri) bala-baqshalardan bastap... qala, oblys әkimshiligi men Ýkimet, Preziydent Ákimshiligining kabiynetterinde túraqty boluy; v). Alashordashylargha eskertkish ornatu, kóshe, park, qala attaryn berudi zandastyru.

Búl sharalar Qazaq elining ruhany jәne intellektualidyq damuy jolyna týsiretin qarymdy qadamdar bolmaq.

1. QR aldyndaghy býgingi negizgi mәsele – ol tәuelsizdikti yaghny jerding tútastyghy men onyng baylyghyn qorghau, adam kapitaly men innovasiyany damytu arqyly elding ekonomikalyq jәne qorghanys quatyn arttyru! Osynday, memleket ýshin ómirlik manyzdy mәselelerdi sheshude «SQ» róli qanday?;

d). Qazaqtyng jaghdayynda sakralidyq úghymy - ol dindarlyq, rushyldyq nemese traibolizmning balamasy bolyp qaluda. Ol әsirese ontýstik-shyghys ónir túrghyndarynyng sanasynda tereng singen. Búl ónirde әr rudyng «kósemderi» saylanghan, ózderining qorlary, meshitteri men zirattary bar, yaghny qazaq osynday jaghdayda «O» dýniyede de bastary qosylmaydy. Qor arqyly sol rudyng balalaryn oqytu, biylikke baratyn adamyna qarjylay kómek («para») beru... sheshiledi. Búl, «s blagimy namereniyamy doroga vymyshen v ad...» degenning qazaqsha týri bolar. Osy jýie tәuelsiz el biyligining eng jogharghy tarmaghyna deyin taraghan. Sayasatker Petr Svoiktin, «úly jýz eldegi biylik pen baylyqtyng 70%-yn baqylaydy», degeni negizsiz emes. Qazaq retinde osy payymmen kelisking kelmeydi? Onda aqiqaty qaysy? Qoghamdy týgel jaulaghan sybaylas jemqorlyqtyng da negizi osynday әdiletsizdikte. Búl, eldi biriktirip berekege aparatyn emes, kerisinshe ony qúrdymgha ketiretin jol;

j). Onday qoghamda әdilettilik, birlik, ashyqtyq, adam qúqyghyn saqtau, demokratiyanyn... ornyn jalpy memleketting negizgi ústanymdaryna kereghar - adam qúqyghyn taptau, әdiletsizdik, paraqorlyq ... siyaqty bolashaghy joq qoghamgha tәn, órkeniyetke jat jýie qalyptasady. Onday qoghamnyng iydeologiyasy da ýngirlik sanamen tolyghady;

z). Bilim salasyndaghy baghdarlamadan syzu, suret pәnderin alyp tastauy (XV-XVIIghgh Batystaghy renessanstyng negizin salghan Leonardo Da Vinchi, Miykelandjelo, Rafaelider sәuletshi, suretshiler edi) qoghamnyng qayta janghyruyna kedergi bolsa, mektepting jogharghy synyptarynan fizika, matematika, himiya, biologiya pәnderin qazaqsha oqytpauy Kenes odaghy kezinde qalyptasqan últtyq ghylym men tehnologiyany qúrtu, al 2,5-3,0 jastan tili shyqpaghan balagha birden ýsh til ýiretu siyaqty esi dúrys adamnyng týsine de kirmeytin naqúrystyq tәjiriybelerding eshqanday tәuelsiz ekspertizasyz iske asuy el damuyn ondaghan jyldargha keri ketiretin shara bolmaq. Ýkimetting osynday kereghar tirlikteri qogham damuyn ondaghan jyldargha keri ketiretin «shvonderlerding әreketi» bolyp tabylady. Ony  A.Eynshteyn, «nadandyqta shek bolmaydy» dep týsindirdi;

e). Biz el bolamyz desek, aldymen el qorghaytyn batyrlarymyz, últ patriottary men ziyalylarymyzdy dәriptep, jas úrpaqty solardyng ýlgisimen tәrbiyeleuimiz kerek. Mysaly, QSRO-nyng №1 synaqshy-úshqyshy, gharyshker T. Áubakirov, QSRO jәne RF batyry, qazaq A.Maydanov, Nobeli syilyghynyng iyegeri, ghalym (qazaq jigiti, MAGATE), halqynyng azattyghy ýshin kýresip qytay týrmesinde 41 jyl otyrghan Qajyghúmar Shabanúly, Tәshenov, M.Esenәliyev, S.Aqatay t.b. mektep oqulyqtaryna kirgizbey túryp jastargha patriottyq tәrbie beru mýmkin emes;

iy). Osy sakralidyq baghdarlamasyn oqyghanda aghylshyn otarlaushylary Afrika taypalaryn qúl qylyp, olardy aiuandyqpen qyruyna qarsy kýresken aghylshyn azamatyn tútqyndap órteyin dep jatqanda, shette janbay jatqan shoqty ýrlep jibergen jergilikti kempirge qarap, «svyataya prostota» degenin eske týsedi. Sebebi, qazaq jerin qorghaghan batyrlaryn sottatudy qoldap (nemqúraylylyq ta satqyndyq), el yaghny ózining bolashaghyna nemqúrayly qaraytyndar da «qasiyetti qarapayymgha» jatady.

Shnobeli syilyghynyng nominasiyasyna kirmey túrghanda, ýngirlik sananyng iyisi anqyghan osy «sakralidyq» degen pәlesinen qútylu kerek. Jalpy,  qabyldanatyn baghdarlamalar tәuelsiz ekspertizalardan ótip, qoghammen sanaspaghasyn osynday esalandardyng sandyraqtaryna jii úrynyp, bir basqan tyrnauyshty qayta-qayta basa beruge tura keledi. Búrynghy qúndylyqtar ózgerip, qogham órkeniyetke baghyt alyp jatqan, qazirgidey ótpeli kezende tәuelsiz elding algha basqan qadamy qarymdy bolu ýshin, qoghamgha endiretin janalyqtar men ústanymdardy aldyn-ala jan-jaqty saralap, qayta qaraudy talap etedi.

Myng ólip, myng tirilgen qazaq ýshin ruhany janghyru,- ol jogharydaghy Úly babalar ruhyn janghyrtyp, Mahambetterdin, qara qazaqty azat etip, «Edilding boyy en toghay, El qondyrsam dep edim. Jaghalay jatqan sol elge, Mal toltyrsam dep edim?» degen «Úly armany», Han Abylaydyng elin otyryqshy etip kóshting aldyna shygharu, alashordashylardyng alashty órkeniyetke jetkizu armandarynyn... oryndaluy.

Búl jolda bizge, Mahambetshe aitqanda:

...Tebingini terge shiritip,

Terligin mayday eritip,

...At ýstinde kýn kórip,

Asharshylyq shól kórip,

Nayzasynan qan tamyp,

Qandy kóbik týkirip,

...Jolbaryssha jorytyp,

Bórideyin jol jatyp,

Jauyrynynan múz qatyp...-

jýretin, elding asqaq armanyn iske asyrudy ómirlik múratyna ainaldyratyn úrpaq tәrbiyeleuimiz kerek.

Abai.kz