Alty alashqa sýiinshi súrap, shartarapqa shattana habarlaytyn qazynaly oljagha otandyq ghylym qol jetkizdi. Týrki babalar V ghasyrda qolyna ústap kýy tol­ghaghan abyz dombyra Altay tauy­nyng bir syrly ýngirinen tabyldy! Qazaq saz aspabynyng biregeyi qúdiretti qara dombyra bizding zamanymyzdyng - V gha­syrynda jasalghan tól­tuma beyne­simen, mine, bizding qoly­myzgha týsip otyr.

Búl - qazir­gi mәlimet boyynsha әlemdegi shertpe saz aspabynyng eng kónesi. Álemning kóptegen eline taraghan ysyp oi­nalatyn saz aspa­by qobyzdyng ózin b.z. H ghasyr­dan beri qol­danysta bolghan degen tújyrym aitylady. Son­dyqtan da qobyzdy yspa aspap­tardyng atasy dep ataydy. Al, shertpe aspap­tardyng eng kónesi jәne atasy abyz dombyra ekendigi ghylymy túrghy­dan dәlel­denip otyr deuge negiz bar. Eura­ziyanyng qos qúrly­ghynda dombyra aspaby mol taraghanyn kórsetetin tildik derek jetkilikti. Týrki tektes qazaqta - dombyra, qaraqalpaq, noghayda - dombyra, tuvada - dam­byra, qyrghyzda - dýngir, týrkimen­de - tamdyra, ózbekte - tambur, orysta - domra, aughanda - dambura, irakta - tun­bur, monghol tektes halyqtarda - dombyr, buryat­tarda - dombyr, qalmaqtarda - dýngirmә. Búl atau­lardyng osylay qalyp­tasuy - dombyra aspaby euraziya halyqta­rynyng ortasyna qansha­lyqty dәrejede tanymal ekendigin kórsetedi.

KÓNE DOMBYRANYNG TA­BYLGhAN ORNY

Alty alashqa sýiinshi súrap, shartarapqa shattana habarlaytyn qazynaly oljagha otandyq ghylym qol jetkizdi. Týrki babalar V ghasyrda qolyna ústap kýy tol­ghaghan abyz dombyra Altay tauy­nyng bir syrly ýngirinen tabyldy! Qazaq saz aspabynyng biregeyi qúdiretti qara dombyra bizding zamanymyzdyng - V gha­syrynda jasalghan tól­tuma beyne­simen, mine, bizding qoly­myzgha týsip otyr.

Búl - qazir­gi mәlimet boyynsha әlemdegi shertpe saz aspabynyng eng kónesi. Álemning kóptegen eline taraghan ysyp oi­nalatyn saz aspa­by qobyzdyng ózin b.z. H ghasyr­dan beri qol­danysta bolghan degen tújyrym aitylady. Son­dyqtan da qobyzdy yspa aspap­tardyng atasy dep ataydy. Al, shertpe aspap­tardyng eng kónesi jәne atasy abyz dombyra ekendigi ghylymy túrghy­dan dәlel­denip otyr deuge negiz bar. Eura­ziyanyng qos qúrly­ghynda dombyra aspaby mol taraghanyn kórsetetin tildik derek jetkilikti. Týrki tektes qazaqta - dombyra, qaraqalpaq, noghayda - dombyra, tuvada - dam­byra, qyrghyzda - dýngir, týrkimen­de - tamdyra, ózbekte - tambur, orysta - domra, aughanda - dambura, irakta - tun­bur, monghol tektes halyqtarda - dombyr, buryat­tarda - dombyr, qalmaqtarda - dýngirmә. Búl atau­lardyng osylay qalyp­tasuy - dombyra aspaby euraziya halyqta­rynyng ortasyna qansha­lyqty dәrejede tanymal ekendigin kórsetedi.

KÓNE DOMBYRANYNG TA­BYLGhAN ORNY

Monghol Altay jotasynyng bir silemi Jarghalant-qayyrqan tauy. Osy taudyng «Ómnóhón aman» (Aldynghy say) degen jerge orna­lasqan Nýhen-had (Ýngir tas) degen ýngir­den biz sóz etkeli otyrghan kóne dombyra tabylghan bolatyn. 2008 jyly osy jerding túrghyny N.Dandar degen shopan alghash ýngirge tap bolyp, onyng ishinde moyny qisyq saz aspaby bar ekenin auyl mekte­bining ústazy Ch.Enhtór degen azamatqa habarlaydy. Ch.Enhtór múghalim Ulan-Batyr qala­syn­da ornalasqan Mongholiya Respublikasy Ghylym akademiyasynyng Arheologiya institutyna aqparat jetkizip, arheologtardy shaqyrtady. S.Tórbat bastaghan arheologtar toby 2008 jyly 25 mausymda Ch.Enhtórge kelip Ýngirtastaghy ýngirge baryp qazba júmysyn jýrgizedi.

Ýngirtas ýngiri (GPS) № 47º37′433" endikte, E 92º27′273" boylyqta, teniz den­geyinen 1866 metr biyiktikte ornalas­qan. Ýngirding auzy tik ornalasqan. Kiretin adam tura tómenge qaray syrghidy. Ýn­girding auzy 86×60 sm. Tikshe ýngirding edeninen syrtqy erneuine deyingi ólshemi 95 sm. Ýngir ishi jalghyz dәliz. Ishki ólshemi 130×280 sm. Ýngirding dәlizge kiretin sol jaq bosaghasyna azdaghan tas ýiilgen. Búl jerding qiy­ghashtyghyna baylanysty syrttan syrghyp týsken tastar. Arheologtar baryp kórgen kezde ýngirding ishindegi jer topyraqty alghash ret osy ýngirdi tapqan N.Dandar qazyp syrtqy betining alghashqy beynesine ózgeris engizgen. Jalpaqtyghy 35 sm, terendigi 15 sm jerdi qazyp kórgen. Topyraqtaryn ýngirding auyz jaghyna qaray ýigen. Ýngirding shyghys jaq qabyrgha túsynda eki ýzengi men erding qaptaly anyq kórinip jatqan eken. Al qabyrghagha sýieuli túrghan saz aspabyn N.Dandar Ch.Enhtórge aparady. Erding astyn­ghy jaghynan qoramsaq oghymen ta­bylghan. Qazba júmystyng nәtiy­jesinde bas sýiegi býtin adamnyng qanqasy 1 dana, 20 dana sadaqtyng temir oghy, oqtyng aghash saptary, jalpaq qasty qazaqy er, týrik ýzengi ta­bylghan. Mongholiya Respublikasy Ghylym akademiyasynyng Arheologiya instituty ýngirden tabylghan adam qanqasyna antro­pologiyalyq zertteu jýrgizgen. Adam qan­qasynyng pale­oan­tropologiyalyq analiz kórsetkishi tómen­degidey. Onda: bas sýiek jaqsy saqtalghan. Bastyng sol jaq enbegi búryn jaralanyp, keyin tolyq saqayghan belgisi qalghan. Bas sýiektegi tyrtyq týu basta qanday bir ýshkir úshty qarumen úrghyz­ghannan payda bolghan siyaqty. Oqtyng orny emes. Tyrtyq mólsheri 3,6×2,0 sm. Bas sýiek­ting tóbesi men mandayynda bas terisining qúiqasy saqtalypty. Adam qanqasynyng epifazy men bas sýiekting jikteri, tisting jalpy sipatyna qaraghanda 20-25 jastaghy jas jigit degen qo­rytyndy jasalghan. Boyy­nyng biyik­tigi 166,7 sm, erkek adam.

DOMBYRA

Búl ýngirden tabylghan ar­heo­logiyalyq oljalardyng ishindegi bizding nazarymyzdy audarghan dýnie - saz aspaby. Osy saz aspaby turaly 2008 jyly Qazaq­stan Respublikasynyng 8 gazetine bizding maqala­myz jariyalanghan. 2008 jylghy Mongho­liyagha jasaghan ekspedisiya kezinde saz aspaby turaly mәlimetti alghannan keyin Ýngirtas jerleu ornyna júmys jasaghan arheolog S.Tórbatqa barghan edik. Arheolog S.Tórbat bizge saz aspabyn kórsetti. Biraq, suretin alugha, syzugha úigharmady. Olar búl monghol­dardyng týie­qobyzy dep jaltardy. Biz óz pikirimizdi aittyq. Búl - dombyra. Mine, mynau býgingi qazaq dombyrasynyng tiyegi, mine mynau eki qúlaqtyng tesigi, shanaq mynau, moyyn mynau, perne mynau dep kórsettik. Onymen qatar, búl monghol molasynan tabylyp otyrghan joq, týrik molasynan tabylyp otyr. Aspap moynyndaghy týrik bitik jazuy mynau. Ne ýshin múny monghol­dargha tarta beresinder degen mәsele qoydyq. Sonymen qatar, qobyz degen saz aspabynan ysqylap, esip ýn shy­gharady. Ol ýshin aspap­tyng moyny juan bolu kerek. Al mynanyng moyny jinish­ke. Búl shertip ýn shygharugha arnalghan aspap degendi aityp dәleldedik. Aspaptyng moyny­nyng iyirilgenine keletin bolsaq, onyng sebebi mynau. Qanday bir osynday aghashty qabyr­ghagha tiginen qoya salsandar dymqyl aua jerinen úzaq merzimning ishinde moyny iyirilip qiy­sayyp qalady. Aspaptyng ishegi bolghan. Sol ishekke tartyla iyirilip moyny qisay­ghany belgili. As­pap­tyng moynynda bir jol týrik bitik (runa) jazuy bar eken. Jazu týrik tilining ýilesim zandy­lyghyna baghyn­baghan. Tújyryp aitsaq, týrik bitigke reforma jasaludan búrynghy jazu. Qaranyz basqy (ž², j) tanbasy jinishke aitylatyn sózge, al ýshinshi tanba (r¹) juan aitylatyn sózge jazylatyn әripter. Ghylymda anyq bolghanday bayyr­ghy týrik bitigting grammatikasy jasalyp, b.z. 552-570 jyldary reformalanghan. Al mynau odan búrynghy dýniye. Reformadan búryn bayyrghy týrik bitigterining әrip-tanbalaryn aghymdaghy týrde qosyp jazatyn. Ol dәuirde jazudyng grammatikalyq erejesi jasalghan joq. Sondyqtan b.z. V ghasyr múrasy.

Saz aspabyna tómendegi jazu jazylghan. Onda:

Transliyterasiyasy:

ž² p r¹ küü čöre: lb²h²d²mz

Transkripsiyasy:

župar küü čöre sebit idmis

Audarmasy:

Júpar kýy әueni bizdi sýiispenshilikke bóleydi

Týsiniktemesi.

1. Jazu reformadan búrynghy. Dәleli: dybys ýilesim erejesi saqtalmaghan.

2. «küü» leksemasy. Múndaghy B tanba ök, kö, kü, ük dep oqylynady. Búghan qosa (ü) tanbasy qosa jazylghan. Óitse, «küü» dep oqylady. Búl sóz ejelgi týrik tilinde «kügü» bolghan. Ortadaghy «g» fonemi týsip qalyp V ghasyr dәuirinde «küü»dep aitylghan siyaqty. Býgingi qazaq tilining «küj» sózining de aitylymy osyghan úqsas. Týrik tilining osy sózin qy­taylar erte orta ghasyrda «sh'ü» dep bel­gi­lepti (Qaranyz: Giles, 3, 062). Úighyr gra­fikalyq mәtinde «tükedi Afrin čor Tegin kügi» «Afriyn-chor Tegin kýii týgesildi (ayaq­taldy)» [Uig.VIII]. Many gimnderinde (VIII-IH ghgh), Qarahanid dәuirinde (HI-HII ghgh), shaghatay jazbalarynda (HIV-HV ghgh), 1172-1173 jyldary qúrastyrylghan shaghatay-parsy tilining sóz­­digi (avtory Múhammad Mahdy Haan) [E.J.W.Gibb. Memorial, New Series XX.London. 1960] enbekterde «köög, küüg, kügi» formada «әn, әuen, kýi» degen maghynada berilgen [G.Clauson. An Etymological Dictionary of Pre-Thirteenth-Centrury Turkish. Oxford. 1972. ss. 709, 711]. Óitse, búl derekter «küü» sózin «kýi» dep oqyp audaruymyzdyng jón ekenine dәlel bola alady.

3. «čöre». Búl sózdi týrki tilderining sóz­di­gi­nen kezdestire almadym. Qazaq halqy eshki maly laghynan jerigende «shóre-shóre-shóre» dep ozandatyp, әndetip, әuendetip otyryp laghyn aldyratyn-dy. Óitse, búl sóz kóne týrik tilining «әuen» degen sózi ekeni maghyna­synan, qoldanysynan ózin-ózi aqtap túr.

Búl aqparat bizge - býgingi HHI ghasyrda ómir sýrip otyrghan býkil týrki әuletine dom­­­byranyng kýy janry b.z. V ghasyr dәui­rinde әldeqashan qalyptasyp qoyghanyna dәlel bola alady.

DOMBYRA ShANAGhY

Shanaqtyng bi­rinshi betine eki ishekti aspaptyng tiyegi or­nalasqan. Alghash dombyrany ústap kórge­nimde shanaqtyng betine tiyek jabysyp qal­­­ghanyn kórdik. Sol kýiinde fotogha týsir­dim. Tiyek ornynan qozghalyp shanaqtyng betine kóldeneninen emes, úzyna boyymen paralleli jabysyp qalypty. Ishek tartylyp baryp ýzilgen kezde, ornynan qozghalghan. Shanaq­tyng birinshi betinde iynening kózindey ýsh tesik bar. Ýlken tesik joq. Dombyranyng shana­ghynyng betki beti moyynnan 2 mm-dey biyik ornalasqan. Ýlken tesigi shanaqtyng syrtqy betine aishyq tanbamen oiylyp salynghan. Ayshyq - kerey taypasynyng tanbasy. Sha­naqtyng syrtqy betine búghynyn, búlannyng suretteri oiyp salynghan eken. Tas betindegi suretterden kóp aiyrmashylyghy joq.

DOMBYRA PERNESI

Pernelerin qayyng tozdan tilip japsyrghan eken. Tek qana orny bar. Toghyz perne. Biz dombyrany jasatqan kezde qayyng tozdy japsyryp edik synyp, ýgitilip toqtamady. Sondyqtan pernening ornyna sýiekten syzdyqsha tilip alyp moyyn­nyng betine oiyp ornalastyrdyq. Eger qayyng tozdyng qabyghyn qanday bir eritindige salyp qaqyrap ketpeytindey etip jasasaq dúrys bolar edi. Oghan mýmkindik bolghan joq.

DOMBYRANYNG BASY

Dombyranyng basy búghy men búlannyng basyna úqsas. Qazirgi dombyralardaghyday qalaq bas emes. Ejelgi dәuirden kele jatqan ang stiyli­men jasalghan.

Qazaq halqy músylman dinin qabyl­daghannan keyin ang stiylin joydy. Sebebi, tәnirshildikting barlyq nyshandaryn joymayynsha, músylman dinine býkil halyq boy úsynu mýmkin emes edi.

ANYZ JÁNE 1500 JYL BÚRYNGhY DOMBYRA

Dombyra aspabynyng qalay payda boluyna baylanysty qazaq halqynyng ortasynda saqtalghan anyz asa mol. Solardyng birazyn B.Sarybaev (Qazaqtyng muzykalyq aspaptary. Almaty, 1978), Q.Júbanov (Issledovaniya po kazahskomu yazyku. Alma-Aty, 1966), Ó.Jәnibekov (Altyn dombyra // Qazaq әdebiyeti. 1984, 6-qantar), A.Seydimbek (Kýy shejire. Almaty, 1997) enbekterinde jaqsy kórsetken. Dombyra jәne dombyra kýii turaly sóz qozghaghanda osy zertteushi­lerding enbekterine sýienemiz. Aqseleu Seydimbek «Kýy shejire» enbeginde osy anyzdardyng ekeuine erekshe nazar audarady. Sonyng biri Shyghys Qazaqstan obly­syndaghy Kýrshim auda­nynyng tumasy Arghyn­bek Qilybaev aqsaqaldyng aituymen hatqa týsken «Qos ishek» kýiining anyzy.

«Ertede bir anshy jigit bolypty, - dep aitylady «Qos ishek» kýiining anyzy. - Sol anshy jigit biyik taudyng qiyasyn, qalyng qaraghaydyng arasyn túraq etken búghy-maral­dy aulap, kәsip etse kerek. Birde joly bolyp, biyik taudyng qiyn qiyasynan tenbil maral atyp alady da, maraldy etekke týsiru ýshin ishek-qarynyn alyp tastaydy. Sodan, arada ailar ótkende, anshy jigit ang atugha úrymtal jer edi ghoy dep, bayaghy tenbil maraldy atqan jerge soqsa, qú­laghyna bir yzyndaghan dauys estiledi deydi. Barlap qarasa, ótkende atqan maraldyng ishegin qar­gha-qúzghyn ilip úshqan bolu kerek, qara­ghaydyng bútaghyna qos tin bolyp kerilip qal­ghanyn kóredi. Yzyndaghan dybystyng sol ishekten shyghyp túrghanyn angharady. Qara­ghaydyng bútaqtaryna kerile kepken ishekti sәl ghana jel terbese yzyndap, jangha jayly dybys shygharady. Onyng ózi birde uildep, birde sarnap, endi birde synsyp jylaghanday bolyp, anshy jigitti aluan týrli kýige bóleydi. Sol jer­de anshy jigit «qoy myna qos ishekke til biteyin dep túr eken, bir amal jasayyn» - dep, ishekti ýige alyp keledi de, bir aspap jasap, soghan qos ishekti taghady. Sodan tartyp kórse, shynynda da qos ishekke til bitkendey súnqyldap qoya beredi. Búl ýn anshy jigitting ghana janyn jadyratyp qoymaydy, tyndaghan jannyng bәrin úiytady. Osylaysha dombyra kópting sýiip tyndaytyn aspabyna ainalady» (A. Sey­dim­bek Kýy shejire. Almaty, 1997, 192-bet).

Qazaq anyzy osylay dese, osydan XV ghasyr búryn jasalghan Altay jotasynyng bir ýngirinde saqtalyp bizge jetken kәri dombyra shanaghynyng syrtqy betine búghynyn, búlannyng suretteri oiyp salynghan. Ol az deseniz dombyranyng basy búghynyn, búlan­nyng basy. Sonda deymin-au, búl kezdeysoqtyq pa, әlde tarihy shyndyq pa? Anyz ne aitsa, myna kәri dombyra bitim túrpatymen sony dәleldeydi. Birin-biri tolyqtyryp, birin-biri dәleldep anyzda aitylghan әngimening aqiqa­tyn aighaqtap túrghanday. Osy anyzdyng jal­ghasy siyaqty anyz-әngimeni etnograf Ó.Jәni­bekov aghamyz óz enbeginde keltirgen. Búl anyz boyynsha, dombyranyng shanaghyna ta­rihtyng toghyz tarau shejiresi qúiylypty-mys. Tarihtyng sol shejire-syry shyghyp ketpesin dep, dombyranyng ón boyyna toghyz tosqauyl perne taghylypty. Dombyranyng moynynyng jinishkerip, shanaghynyng ýlkeyip ketui sodan edi deydi. Kýnderding kýninde kóne ósiyetke yntyq bir dana qart tarih syryn tanyp-bilu ýshin dombyranyng qúlaghyn tesip - tyndaytyn, ishegin taghyp - sóileytin etedi. Sodan bylay dombyra shanaghynan toghyz tarau syr aqtarylatyn bolypty deydi (Jәni­bekov Ó. «Altyn dombyra». «Qazaq әdebiyeti» gazeti. 1984, 6-qantar). Al myna kóne dombyrada toghyz perne. Ýsheu, beseu, jeteu, jiyrma bir emes, toghyz perne. Anyz ben kәri dombyra ekeui taghy da birin-biri tolyqtap, bi­­­­rin-biri dәleldep túr.

Ýshinshisi «Aqsaq qúlan» anyzy. Qaharly qaghan úlynyng ólimin kimde-kim estirtetin bolsa kómekeyine qaynap túrghan qorghasyn qúydy búiyrady. Sol kezde eshkimning jý­regi daualamay túrghanda dombyrashy kelip «Aqsaq qúlan» kýiimen estirtedi. Eki kózinen jas agha tyndaghan qaharly qaghan: «Qúy my­nanyng kómeyine!» degen búiryq beredi. Dombyrashy ornynan úshyp túryp: «Dat taqsyr! Men emes, myna dombyra ghoy Sizge estirt- ken», - deydi. «Olay bolsa, dombyranyng shanaghyna qúi, qorghasyndy!», - deydi qaghan. Sodan beri qazaq domby­rasynyng shanaghyna tesik payda bolypty-mys. Búl - Joshy qaghan dәuiri. Bizding jyl sanauymyzdyng HIII gha­syrdyng basy. Dәlirek aitsaq, 1220-1227 jyldar shamasy. Al myna kóne dombyra V gha­syrdyng múrasy. V ghasyr dombyrasynyng sha­na­ghynda tesik joq. Anyz býy deydi. Olay bolsa, «Aq­saq qúlan» kýy anyzy tarihy shyn­dyq­tyng aishyqty da, anyq aqparatyn bizge jetkizip túr.

Biz jogharyda erte orta ghasyr men orta ghasyrda «kýi» sózi turaly aqparattar men týsinikteme berdik. Al bizding qazaq tilinde «kýi» leksemasyna baylanysty taldau bersek (A.Seydimbekten).

Kýy - qazaqtyng aspapty muzykasy.

Kýy - adamnyng belgili bir sezim sәti, ol sezimning quanyshty boluy da nemese múndy, qayghyly boluy. Adamnyng kónil kýii.

Kýy - búiryq rayly mәndegi sóz. Mәse­len, «otqa kýi», «bireu ýshin bireu kýimek joq», «әbden shydamym tausylyp kýiip kettim», «naqaq kýidiru» dep keletin beyneli obrazdy tirkester.

Kýishi - muzykalyq aspapta kýy tartushy.

Kýile - búiryq ray. «Dombyranyng qúlaq kýiin keltir», t.s.s.

Kýileu - etistik. 1). Jan-januardyng tabighy әserlenui, shaghylysuy, sezimge be­rilui. 2). Muzykalyq aspapty babyna keltiru.

Kýili - adamnyng jәne maldyng jay-kýiining myqty boluy.

Kýiit - adamnyng jәne kónil qoshynyng kelui, sezimge bólenui.

Kýigelek - qyzu qandy, taghatsyz adam.

Kýizelu - adamnyng sezimge berilip qiy­naluy, qayghyruy, qajuy.

Osynau «kýi» týbirli leksemanyng týpki mәn-maghynasy sezimmen tikeley baylanysty. Kóshpeli halyqtardyng sonyng ishinde týrki-monghol tektesterding dýniyetanymy boyynsha eng kiyeli, eng qasiyetti úghym. Ózgening de, ózining de erik-jigerinsiz belgisiz bir kýshting qúdire­timen beriletin is-qimyl. Sondyqtan da, týrki-monghol halyqtarynda «kýi» sózi men «kók» leksemasy «Tәnirdin» sinoniymi retinde beriledi. Tújyryp aitsaq, Tәnirlik nanym-senimmen úshtasady. Óitse, «kögü, kü:ü, kök» týu basta Tәnirlik qúbylysty, Tәnirding әserin bildirgen. Ejelgi dәuirden bermen qaray «kögü, kü:ü, kök» týrde qoldanysta bolghan osy leksemalardyng Tәnirlik nanym-senim­men baylanysty bolghanyn dәleldeytin ta­riy­hiy-ruhany aighaqtar mol.

Týrki halyqtarynyng qaghandyq zamanynda qaghannyng altyn ýzikti aq ordasynda әrbir atar tandy kýimen qarsy alu dәstýri bolghan. Dәlirek aitqanda múnyng ózi dәstýrden góri tәnirlik nanym-senimning bir rәsimi retinde atqarylghan. Qaghan ordasynda tartylatyn kýiding sany bir jyl ishindegi kýnderding sanyna sәikes 366 bolghan. Múny «Tәnirding 366 tarmaq kýii» dep ataghan. Jyl basy kóktem­degi kýn men týnning teneser kýninen (nauryz­dyng 22-23-i) bastalyp, búl kýndi «Úlys­tyng úly kýni» dep, úlan-asyr toygha ainaldyrghan. Úlystyng úly kýninde býkil qaghanattyng ýmit-tilegin Tәnirge jetkizetin 9 kýy tartyl­ghan. Bayyrghy grek tarihshysy Kvint Kursiy Ruf (b.z.d. I gh.) ózining «Eskendir joryghy» dep atalatyn enbeginde Orta Aziya kóshpelilerding Úlys (nauryz) meyramyn qalay toylaytynyn jazady. Úlys kýni tang shapaq shashar sәtte qaghan ordasynyng ýstine kýn beyneli jalau kóterilip, qotangha ónsheng qyzyl mauy­tydan kiyim kiygen 365 bozba­lanyng shyghaty­nyn, sonsong bir jyl boyyn­daghy tәulik sanyn bildiretin 365 bozbalanyng merekeni bastaytynyn tamsana suretteydi (Ruf K.K. Istoriya A.Makedonskogo. M., 1993). Osynau tәnirlik nanym-senim turaly muzyka zert­teushi Ábdiqadyr Múraghy da ózining «Zýbdәtel әduyr» degen kitabynda bylay depti: «Týrki-monghol әn-kýii mynaday ýsh bólimge bóli­nedi: muzyka qúralynda oinalatyn bir týri bar. Olardy «kókter» dep ataydy (kókha), endi dauyspen aitatyn týrlerin «yr» jәne «dola» dep ataydy. Al, bayyrghy týrik elinde kýiding sany 366 bolady, bir jyldyng ishinde qansha kýn bolsa, sonyng sonsha kýii bolady. Onyng әrbireui bir kýnde hannyng aldynda tartylyp otyrady. Búlar­dyng ishinde eng asyl jәne eng irisi 9 kýi» (Sey­dimbek A. Kýy shejire. A., 1997, 150-151-better; Jubanov K. Issledovaniya po kazahskomu yazyku. A., 1966, s.309).

Búl turaly qazaq kýiin zerttegen belgili etnograf-ghalym A.Seydimbek bylaysha týsinik beredi týsinik beredi. Eng bastysy, tәnirlik nanym-senimnen shyqqan semantika­lyq negizi ortaq. Kókti (aspandy, әueni) Tәnir tútqan qazaq ejelden-aq uaqyt pen kenistik ayasyndaghy ózgeristerdi tәnirlik qúbylys retinde qabyldaghan. Sondyqtan da, kýni bý­ginge deyin qazaqtar kóktemdegi kýn men týn­ning teneser kezin jyl basy sanap, «Úlys­tyng úly kýni» deydi. Yaghni, memlekettin, últtyng eng úly kýni degen sóz. Múnday kýnde qaghan ordasynda kiyeli 9 kýiding tartyluy Tәnirge degen minәjattyng belgisi, jyl basyn aman-esen kórgen quanyshtyng aighaghy. Múnyng әdemi mysalyn qazaq halqynyng kýishilik dәstýri­nen әli de bayqaugha bolady. «Toghyz tarau» dep atalatyn tarmaqty kýy qazaq arasynda qazir de tartylady. Tәttimbet Qazan­ghapúlynyng bir kýii «Toghyz tarau» dep atalady. Belgili «Kertolghau» kýii erterekte «To­ghyz tarau - Kertolghau» dep atalghan tarmaq­ty kýy ekenin kónekóz qarttar aitady» (Sey­dimbek A. Kýy shejire. A., 1997, 152-b.).

Búl tarihy derekter kóne dәuirding ózinde dombyra aspaby, kýy óneri, ony tanyp bilu, sezinu, qúrmet tútyp boygha siniru mentaliyteti býgingi dengeyden kem bolmaghanyn kórsetedi. Búl az deseniz b.z. VII-VIII ghasyrynda jazylyp býginge jetken myna derekpen tany­synyz. Ortalyq Mongholiyanyng Bayanhongor (Bayqonyr) aimaghy (oblys) Ghaluut (Qazdar) súmynynyng Olon-nuur (Kóp kólder) oipatynda ornalasqan bayyrghy týrik ghibadat­hanasy 2008 jyly tabylghan. Ghibadathana ornyndaghy sharbaqtasqa mynanday sóilem qashalyp jazylghan: «Izgilik-chor segiz týrli saz aspabyn mengergendigi ýshin qatty tastan ghibadathana ornattyq» (Q.Jantegin, 2008).

B.z. VII-VIII ghasyrdyng ózinde bizding babalarymyz kók týrikterde 8 týrli saz aspaby bolghanyn, sol aspapty mengerip kýy tartyp, әn aitqan sazgerge arnap mәngilik ghibadat­hana ornatqany turaly tarihiy-ruhany mәdeniyetimizden bagha jetpes aqparat berip túr. Saz ónerin, sazgerlik qúdiretin kezinde babalarymyz qanshalyq dәrejede úlyqtap, úlaghat tútqanyn osydan-aq biluge bolady.

Sol saz aspabynyng biri - qúdiretti qara dombyra b.z. V ghasyrynda jasalghan tiri bey­nesimen mine bizding qolymyzgha týsip otyr. Býgingi jaghdayda әlemdegi shertpe saz aspa­bynyng eng kónesi. Álemning kóptegen eline taraghan ysyp oinalatyn saz aspaby qobyz­dyng ózin b.z. H ghasyrdan beri qol­danysta bolghan degen tújyrym aitylady. Son­dyq­tan da qobyzdy yspa aspaptardyng atasy dep ataydy. Óitse, shertpe aspaptardyng eng kó­nesi jәne atasy - Dombyra ekenin ghylymy túrghyda dәleldenip otyr deuge negiz bar.

Tiyek

Jogharyda sóz etken tarihy derekter men halyqtar arasyndaghy taralymy shertpe aspaptardyng atasy dombyra ekenin kórsetedi. Onymen qatar, týrki halyqtarynyng sonyng ishindegi qazaq halqynyng últtyq dilining (men­taliytetinin) muzy­kalyq mәdeniyetining biyik óresin kórsetedi. Dombyra ýnin­­degi dәstýrli saz tilining baylyghy, onyng bolmysy últymyzdyng jan dý­niye­simen bite qaynasyp ketkendigin bildiredi. Dombyranyng mayda qonyr ýni tek tylsym syrly kýii qazaq bolmysynyn, qazaq ruhynyng últtyq tili dep tújyrym jasaugha mýmkindik beredi.

Redaksiyadan: Týrkitanushy ghalymnyng ashqan janalyghy qazaq ghylymyndaghy sensasiyalyq oqigha bolyp tabylatyndyghy anyq. Ári baspasózde túnghysh ret jaryq kórip otyrghan búl maqalanyng jariyalau qúqyghy «Dala men Qala» gazetine tiyesili ekenin de oqyrman esine sala ketkendi jón kórdik.

Qarjaubay Sartqojaúly, L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti janyndaghy Týrkitanu jәne Altaytanu ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory, Halyqaralyq Shynghys han akademiyasynyng akademiygi, filologiya ghylymynyng doktory

Týpnúsqadaghy taqyryp: «ERTE ORTA GhASYRDAN JETKEN MÁDENY MÚRA TÝRKI TARIHYNYNG KÓNEDEN TAMYR TARTATYNDYGhYNA NAQTY DÁLEL BOLA ALADY»

«Dala men qala» gazeti