Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3226 0 pikir 28 Qarasha, 2010 saghat 07:36

Bolat Shaymanúly. Azapty jyldar shejiresi

Qolymda múqabasy mýjilip, syrty sarghaya bastaghan qalyng kóne dәpter.Osy dәpterdi qolyma alyp oqyghan sayyn kózime eriksiz jas ýiiriledi. Búl qapas týrmede óksik pen ótken ómirijayly jazylghan marqúm әkem Shayman Ahmetúlynyng kýndelikteri. 1937-38 jyldardaghy respublika, býkilel tynysy, kimning aq, kimning qara ekenin bilip bolmaghan aumaly-tókpeli kezeng turaly tarihy estelik týrinde jazylghan osynau dýniyeni, "Áke kýndeligi" degen atpen әzirlep, baspagha tapsyrghan edim. Ol kitap kóp úzamay jaryq kórmek.

MEN QALAY "HALYQ JAUY" ATANDYM?

Qolymda múqabasy mýjilip, syrty sarghaya bastaghan qalyng kóne dәpter.Osy dәpterdi qolyma alyp oqyghan sayyn kózime eriksiz jas ýiiriledi. Búl qapas týrmede óksik pen ótken ómirijayly jazylghan marqúm әkem Shayman Ahmetúlynyng kýndelikteri. 1937-38 jyldardaghy respublika, býkilel tynysy, kimning aq, kimning qara ekenin bilip bolmaghan aumaly-tókpeli kezeng turaly tarihy estelik týrinde jazylghan osynau dýniyeni, "Áke kýndeligi" degen atpen әzirlep, baspagha tapsyrghan edim. Ol kitap kóp úzamay jaryq kórmek.

MEN QALAY "HALYQ JAUY" ATANDYM?

Ómirding búralang soqpaghy maghan jasymnan qorlyqty kóbirek kórsetti. 1932 jylghy ashtyq nәubetinen әupirimmen tiri qaldym. Eki әkpem ýsheuimiz әkeden jastay aiyrylyp, sheshe qolynda óstik. Bir ýzim nangha zar bolghan kýnderimiz jiyiley týsti. Ayauly anamyz bizderdi ashtyq qúrsauynan qútqaryp, ajaldan alyp qalu maqsatynda әieli ólgen әkemning inisine qosyldy. Áke ornyndaghy aghamnyng sonynan kelgen Shaldanbay atty menen on shaqty jas ýlken balang jigit ol kezde syrt jaqta oquda eken.
Jazda jemis-jiydek terip jep, qysta ony-múny qorek etken kýnder ótip jatty. Kýn kóris tauqymetine oray eki әkpem de jastay túrmysqa shyqty. Azapty ómir әbden qajytqan, ashtyq týbine jetken anam kelesi jyldyng kókteminde isip-keuip ketken kýiinde dýnie saldy. Kóp úzamay ekinshi әkem de qasiretti kýndermen arpalysta jýrip, auyr nauqastan o dýniyege attandy. Egile enirep, jetimsirep, jalghyz qaldym.
Áke óligine kelgen Shaldanbay agham meni oqytu ýshin ózimen birge ala ketuge bekindi. Sodan sol kezdegi Talghar auyl-sharuashylyghy mehanikalandyru tehnikumyna oqugha týstim. Ashqúrsaq jýrsem de әiteuir oqudy bitiru bar armanym boldy. Biraq, tartar azabym әli de alda eken. Diplom qorghau aldyndaghy az ghana kýndik demalysymda sol kezde Almaty oblysynda jauapty qyzmet atqaryp jýrgen agham Shaldanbay Ahmetovtyng ýiinde edim. Keshqúrym esik qonyrauy shyldyrlady. Esikti ashqan aghamnyng óni búzylyp ketkenin birden bayqadym. Ýiine bir top adam sau etip kirip keldi.
- Ahmetov Shaldanbay qaysynyz? - dedi shegir kózdi bireui.
- Men, - dedi agham bir adym algha jyljyp.
- Olay bolsa siz bizben birge jýresiz.
- Búl ne, tútqyndau ma?
- Solay dep esepteniz. - Ol aghamdytútqyndap, ýiin tintuge berilgen orderdi ústatty.
- Búlaryng jazyqsyz jandardy tútqyndau әdisi eken ghoy - degen aghama,
- Kóp sóilegen sayyn kýnәng kóbeye beredi, sony eskermeysing be odan da. Aytqanymyzgha kón, әitpese jazang búdan da auyrlaydy - dep zeky sóiledi shegir kóz.
Múny estigen jengem talyp qaldy. Bәrimiz jabylyp es jighyzdyq. "Mariya, qoryqpanyz, kýieuiniz keledi, - dep qoyady әlgiler. "Aldamanyzdar, men bilemin, endi sizder ony maghan qaytarmaysyzdar". Mәriyam jeneshem jylap jiberdi, oghan qosyla men de egildim. Kóz jasymyzgha qarasyn ba, aldy da ketti.
Beymezgil qonaqtar ýidi tintip, mening aghammen birge týsken suretterimdi, jazghan zattarymdy da ala ketti.
Ertenine jengem jol-qarajat ústatyp, ony-múnyny qol sómkelerine salyp berip, tezirek qaytuymdy ótindi. "Uaqyt qiyn, tez baryp, diplomyndy qorghap al", - dep ózi jylap qaldy.
Jýregim qanjylap, kónilim alay-dýley kýide jataqhanagha jettim. Bólmeme kelsem eki adam chemondandarymdy aqtaryp, qaghazdarymdy tintip tekserip otyr. Antarylyp qalghan maghan bireui dýrse qoya berdi.
- "Halyq jauy" Shaldanbay Ahmetovtyng inisi Shayman Ahmetov sen bolarsyn? Aghannyng erekshe "halyq jauy" ekendigin osy uaqytqa deyin nege jasyryp jýrsin?
- Ol kisi "halyq jauy" emes. Adal azamat.
- Á, onda tergep, tekserip, anyq-qanyghyna jetemiz. Aghana sybaylas bolyp jýrgen sen de "halyq jauysyn". Jýr, bizben birge. Aghannyng qasyna barasyn. "Halyq jauynyn" ýrim-bútaghynyng bәri de "halyq jauy" sanalady.

TÝRMEDEGI AYUANDYQTAR

Almaty týrmesinde bir jyl itke bergisiz tozaq kýnder ótti. Kórdey suyq, qaranghy tas kamera. Osy uaqyt ishinde bizdi birneshe kameragha auystyrdy. Búl jerde sonau 1917-18 jyldardan beri otyrghan әr últtyng adamdarymen kezdestim. Olargha kóbine taghylghan kinә - bayaghy ózimiz siyaqty, "Qazaqstangha qarsy әreket jasady" degen jala. Olardyng kópshiligi óte bilimdi, ziyaly adamdar. Ábden jýdep, aryp-tozghan. Bizge "Búl jauyzdardyng aitqan sózine senbender. Bәri ótirik, ózing aq bolsan, moyyndama" dep aqyl berip qoyady. Biraq kameradaghylardyng bәri birdey ong niyettegi adamdar emes eken. Organnyng tynshylary, kenesshileri de bolatynyn keyin bildik. Birneshe kameragha auystyru sebebi de osynda kórinedi.
Kamerada tósek joq. Sheshinbesten ýstimizdegi kiyimimizben bir-birimizge aiqasa jata beremiz. Adam kóp, oryn tar bolghandyqtan jatqan adamnan edenning sanylauy da kórinbeydi. Ayyna bir ret juynugha aparady. Sol kezde kiyimdi de kýkirtke qyzdyrady. Tәuir kiyiming bolsa, kýiip qaldy dep ornyna eski-qúsqy beredi.Qoregimiz - kýnine 300 gramm qospasy kóp nan, sasyghan balyq, qauyz-kebekten qaynatylghan sorpa men eki mezgil beretin jyly su. Ydysymyz jarty litrlik konservi bankisi. Oryn tar bolghandyqtan tamaqty da túryp ishemiz.
Tang atysymen tergeuge shaqyru bastalady. Úryp-soghyp, esten tandyryp, esengiretip, bireumizdi әkelip, kelesimizdi әketip jatady. Ashyqqandargha әdeyi "ólseng óle ber" dep kónil bólmeytin. Sodan-aq biz ózimizding esh súrauy joq adamdar ekenimizdi, endi bizge eshkimning de ara týse almaytydyghyn sezindik. Kameradaghy tynshylar: "Azaptanbay qol qoya sal, әli múnday zansyzdyq, әdiletsizdikti Stalin bilmey jatyr. Ol erten-aq estiydi, oghan da jetedi. Sodan song bar qorlyqtan qútylasyndar",- dep azghyryp baqty. Osy sózge senip, aldanyp, talay jigitter atylyp ketti. Bir kýni týngi auyr soqqydan әlsirep jatqanymda: "Ahmetovty kim biledi?" dep súrady kórshi kameradan bireu tyqyldatyp. "Men bilemin" dedim boyymdy bir ýmit, bir kýdik biylep. "Telefonshy": "Ahmetov" meni biletinder ókpelemesin, aitqandaryna kóndim, uәdesine sendim" degen sәlem joldady" dedi. "Mýmkin emes" deymin ishtey tistenip. Osydan son, birneshe kýn ótkende әldekim, agham Shaldanbaydyng Sәken Seyfullindermen birge atylghanyn jetkizdi. Jýregim auzyma tyghyldy. Jer tepkilep egildim. Biraq, ne amal bar?!
1938 jyldyng sәuirinde qala kýndiz-týni kýnirenip ketti. Tútqyndardy aidap jatqanyn estidik. Kimdi qayda әketip jatyr, biz qashan ketemiz, eshtemeni bilip bolmadyq. Sóitip jýrgende, 15 sәuirding keshinde meni de kameradan shygharyp, eki soldat dedektetip sýiregen kýii ýsti jabyq mashinagha tyghyp saldy. Bas kóteruge múrsha joq. Qimyldasan, jelkennen myltyq dýmimen peripqalady. Búqqan kýii oilap otyrmyn, "alda taghy nendey tozaq kýtip túr? Qayda әketip barady? Taghy da tergeu, úru-soghu ma, әlde..." Bir jaghynan osy tozaqtan qútylghanyma da shýkirshilik etip kelemin. Bir jyl ýsh kýn... týrmede ótken bir jyl ýsh kýn sanamda mәngi jattalyp qaldy...

ZOBALANG KÝNDER QASIRETI

Týrmeden shyqqannan bastap shyryldaghan, shynghyrghan kópshilik dauystan joldyng qos qaptaly tola halyq ekenin bayqaymyz. Onyng ýstine óktem shyqqan soldattardyng dausy, ars-ars etken itter ýni qosylyp, eshtene úghyp bolmaydy. Osy u-shu, dýrbeleng temirjol vokzalyna jetkenshe ýzilgen joq. Ákeldi de qyzyl vagongha ýsti-ýstine iyterip, tútqyndardy toltyra bastady. Ayaq basar jer joq. Syghylysyp, taghy edende jattyq. Tamaghy bayaghy qorek - 300 gramm nan men jarty litr su.
...Eki aptadan asa jol jýrip, aqyry Kansk (Krasnoyar ólkesi) deytin qalagha alyp kelip, atqoragha qamady. Sol jerde on jylgha sottalghanymdy habarlady.
Tar, las kamera, tymyrsyq vagon ishinde ótkergen kýnderden sonatqorada ózindi keng sarayda jatqanday sezinedi ekensin. Oryn ken, taza aua, ashyq aspan, jaryq sәule. Azdap boyymyzgha qan jýgirip, әr kire bastaghanday boldy.
Biz qonystanghan jerge kýnde jana tútqyndar әkep, bireulerin júmysqa aidap әketip jatyr. Kýnde tizim boyynsha shaqyryp, әr jerdegi lagerilerge jiberude. Jaghdayym nashar, birneshe kýn shaqyruyna jauap bermey qoydym. Ári temirjolgha jaqyndau jerge barsam degen oiym da bar edi. Jylpos, jýrdek jigitter manaydy sholyp, qay lageriding qayda ekenin bilip keledi. Solardan súrap, temirjolgha jaqyn lagerige shaqyrghanda shyqtym. "Ótken joldary shaqyrghanda jauap bermegen" dep bastyqqa alyp bardy. Odan "qúlghym auru edi" dep әreng qútyldym. Sodan jarty mynday adamdy itpen qorshap, jayau aidady. Tútqynnyng basym kópshiligi men siyaqty әlsiz. Artta qalghandardy atpen omyraulatyp, itpen qorytyp, keyde talatyp ta qoyatyn. Soghan qaramastan ayaghyn basugha shamalary kelmey qalghandar da boldy. Ondaylardy ne isteytininen beyhabarmyz, әiteuir bizge qosqan joq. Ýsh kýn syzgha týnetip, Poyma degen ózen jaghasyndaghy shaghyn aghash zauytyna әkelip ornalastyra bastady. Suretke týsirip, ayaq-qolymyzgha belgi basyp, komissiyadan ótkizgen song auyr júmysqa saldy. Júmys tәulik boyy jýredi. Ýzilis bar-joghy 4-5-aq saghat. Eger júmys josparyn oryndasan, 600 gramm nan beredi, al mejeli mindettemege jete almadyng ba 400,300, tipti 100 gramgha deyin azayady. Sasyq sudan alynghan balyq pen ýsigen, shirigen kartoptan sorpamyz bar. Keyde qarghalardy әkelip te sorpa qaynatyp berip jýrdi. Júmysqa bara jatqanda ne ongha, ne solgha búrylsan, júmys ornynnan súrausyz bes qadam attasang birden atady.
Lageridegi auruhanada Almatydan ústalyp barghan tútqyn dәrigerler - grek G.D.Iosifidy men evrey A.IY.Shepelev júmys istedi. Osylarmen jaqyndasyp jýrip, aqyry ekeui meni qastaryna auystyryp aldy. Eger sәti ýsip, auruhanagha ornalaspaghanymda múnday qiyamet-qayymgha shydamay, men de ólip keter me edim, kim bilsin?!
Búl jerde bolyp jatqan oqighalardy aitugha auyz barmaydy. Ólikter qysta múz bolyp qatyp jatady. Ony soyyp akt jasau ýshinjanyp jatqan peshke taqap qyzdyrady. Dәl sol sәtte ólikke qarasang shoshynasyn, bәri qyp-qyzyl sýiekterding jik-jigine deyin anyq qórinip túrady, ólgenderdi eshqashan ashtan ketti dep jazbaydy, әiteuir bir aurudyng diagnozyn qoyyp, shanagha tiyep aparyp, bir qolyna aktini baylap jyragha qúlata salady.
Ásirese, sol jyldary adam jany súrausyz bolyp ketti ghoy. Lageridegi aiuandardyng qútyrghany sonsha, ózderine únamay jýrgen adamnyng talayyna ótirik operasiya jasatyp óltirdi.
...Sonymen, týrmede jaqsy júmys istegendigimdi eskerip, 9 jyldan song bostandyqqa shyqtym. Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Sozaq audanynda halyq sharuashylyghynyng әrtýrli salasynda abyroyly qyzmetter atqardym. 1953 jyly tolyq aqtalyp, el-júrt kózine tura qaraytyn jaghdaygha keldik. Kóptegen orden, medalidardyng iyegeri boldyq. Úldy úyagha, qyzdy qiyagha qondyrdyq. Nemere, shóbere sýidik. Sodan 1974 jyly zeynet demalasyna shyqtym. Qartayghan shaqta kәri sýiekti syqyrlatyp, auru-syrqaugha qaramay ózim kuәsi bolghan zobalang jyldar jayly kópten jazyp jýrgen kýndelikterimdi toly ayaqtaghan edim. Nege desen, búl repressiyany keyingi jas úrpaq bilui kerek. Kimge de bolsa ýlken sabaq. Qoghamdaghy bir qúbylys dep qaramay, múny "jeke basqa tabynudyn" zardaby dep qabyldaghan jón.

Bolat Shaymanúly, Qazaqstan Jurnalister odaghy syilyghynyng iyegeri

«Týrkistan» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562