Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Alashorda 8856 2 pikir 19 Qyrkýiek, 2017 saghat 08:24

Abaydyng úrpaghy әzirge Daniyarmen toqtap túr

Biyl «Abay joly» romanynyng jaryq kórgenine 75 jyl. Soghan oray Astanadaghy Últtyq akademiyalyq kitaphanada «Bir kitap» kórmesi ótti. Múhtar Əuezov Abaydy əlemge tanytty. Desek te, Abay múrasyn jinap, saqtaushy – aqynnyng úrpaqtary. Abaydyng úrpaqtary kimder, olar qalay ómir sýrdi, kózi tirisinen kim qaldy? Osy jayynda bilgimiz kelip, kórmege kelgen aqynnyng jiyenshary Ləylə MÚHLESQYZYMEN əngimelestik.

Ləylə Múhlesqyzy 1950 jyly 7 aqpanda Pavlodar oblysynyng Bayanauyl audanynda ómirge kelgen. Ómirining kóp bóligin Semeyde ótkizip, birneshe jyl búryn Astanagha kóship kelipti. Orta mektepti oidaghyday ayaqtaghan song Semey pedagogikalyq institutyna týsip, úzaq jyl oqu-aghartu salasynda qyzmet atqarady. Bala kezinen Abay, Aqylbay, Baymaghambet, Múhtar turaly estip ósken qyz anasy Qauashpen birge atasynyng múrajayyna jii baratyn.

– Óz atamnyng múrajayynda júmys isteudi armandadym. Aqyry səti týsip, 1996 jyly Abay múrajayyna agha ghylymy qyzmetker bolyp júmysqa túrdym. Múnda 14 jyl qyzmet etip, zeynetke shyqtym. Zeynette jýrsem de, Astana qalasyndaghy Últtyq akademiyalyq kitaphananyng Abaytanu zalyna qyzmetke shaqyrdy. Qazir osynda istep jatyrmyn.

Ləylə apay Óskenbay esimdi azamatymen bir úl, eki qyz tərbiyelep ósirgen. Býginde ardaqty ana, sýiikti əje. Ləylə apaydyng anasy Qauash Abaydyn, Aqylbaydyn, Maghauiyanyn, Əubəkirding ólenderin jatqa bilgen. Sózge sheshen, əngimeshil kisi bolghan eken.

– Anam Múhtar Əuezov pen Maghauiyanyng qyzy Kəmila ekeuining mahabbatynyn, taghdyrynyng kuəsi bolghan. Kəmilanyng Múhtar Əuezovke degen saghynyshqa toly ólenderin jetkizgen de anamQauash pen Məken Túraghúlqyzy. Múhtar Əuezov Kəmiladan eki qyz sýiedi. Biraq ekeui de bala kezinde shetinep ketken. Sonan «maghan bala kerek» dep bizding apamyzdy tastap, orys əyel alady. Búl əreketine Abaydyng úrpaqtary úzaq uaqyt renjip jýrdi. Renjimegende she?

Abaydyng úrpaghyn mensinbey, tastap ketti de, basqa últtan əyel aldy. Biraq keyin Abaydy tanytyp, kitap jazghan song bizding ýlkender de keshirip, qaytadan jaqsy aralasyp ketti. 

Qauash Əlimqúlqyzy ertekshi Baymaghambetting nemeresi Múhleske túrmysqa shyqqan. Al Baymaghambet Abaydyng dosy, «syrsandyghy». Sonda qaranyz, Abaydyng úly –Aqylbay, onyng balasy – Əlimqúl, Əlimqúldyng qyzy – Qauash. Abaydyng dosy – ertekshi Baymaghambet, onyng úly – Saliyh. Salihtyng úly – Múhles. Solaysha, Abay men Baymaghambetting úrpaqtary ýsh atadan keyin shanyraq kóteredi. Múhles Saliyhúly soghysta bolyp, Otan soghysynyng I dərejeli ordenimen, birneshe medalimen marapattalghan. Soghystan oralghannan keyin ómirining sonyna deyin aghartu salasynda qyzmet etken. Qay jerde jýrse de oqu-aghartu isindegi qyzmetkerlerge qamqorlyq jasap jýredi eken.

Sonyng biri – batyr Qasym Qaysenovke kómekteskeni. Ol turaly jazushy Ahat Jaqsybaevtyng Qasym Qaysenov jayynda jazghan «Qaytpas qaysar» kitabynda bayandalady. Qasym Qaysenov 1938 jyly sayasi-aghartu tehnikumyn bitirip, enbek jolyn Pavlodardan bastaydy.

«…Pavlodarda oblystyq oqu bólimine inspektor bolyp qyzmetke túrdym. Jiyrmagha jana tolghan jas jigitpin. Oqu bólimin Marshinin degen orys basqarady. Orynbasary Múhles Baymaghambetov degen asa sabyrly, meyirimdi, isker adam boldy, jaqsylyghyn kóp kórdim. 1939 jyly fin soghysy bastalyp, meni əskerge alghanda sol kisi qolyma qarajat berdi. Qiyn-qystau kezende adamshylyq, azamattyq qolúshyn bergen qamqor aghany qalay úmytarsyn…».

Osy estelikten-aq ertekshi Baymaghambetting úrpaghyn tany alamyz.

Ləylə apaydyng Tely esimdi əpkesi bar. Jasy 74-te. Ómir boyy tauartanu mamany bolyp qyzmet istegen. Qazir №4 Astana qalalyq emhanasy janyndaghy zeynetkerlerge arnalghan «Altyn jyldar» klubynyng tórayymy. Óte belsendi ómir sýredi. Tipti, elimizde ótken EXPO-2017 kórmesinde eki ay erikti bolyp júmys istep, eng jasy ýlken erikti atandy.

Jibekti tandaghan Ghazel

– Maghauiyanyng Jaghypar esimdi úly bolghan. Onyng qyzdary Ishaghy men Ghazel apaylarymdy taptym. Ómirlerining sonyna deyin jaqsy aralasyp, jerleuine qatystym. Ghazel apayym kóp jyl «Qazaqfilim» kinostudiyasynda júmys istedi. Bir joly ýiine barghanymda ədemi qyzdardyng fotolary bar konvertti kórdim. Semeylik qyzdardyng suretteri eken. Barlyghy «Qyz Jibek» filimine Jibekting rólin somdaghysy kelip fotolaryn jiberipti. Ghazel apayym Meruert Ótekeshovany Almatyda tandaghan. Kóre sala «basty rólge osy qyzdy bekitemiz» depti. Týsirilimderde Meruertke: «Sen qoryqpa. Sen ədemisin. Jibek dep tekseni elestetemin», – dep aityp jýredi. Meruert ony «mama Galya» dep atap ketken. Ghazel apayymmen óte jyly qarym-qatynasta boldy. Apayym qaytys bolghanda jylap keldi. Qyrqynda da, jylynda da boldy.

Ləylə apay úly aqynnyng úrpaghy jalghaspay qala ma dep uayymdaytynyn da aitty.

– Úrpaq jalghaushy úl balasy ghoy. Qazir atamyzdyng Aqylbay balasynan eki úl bar boluy kerek. Aqylbaydyng balasy – Əlimqúl, onyng Baghfur degen úly bolghan. Baghfurdan Ernesto, Bauer jəne Aydar degen ýsh úl taraydy. Ernestonyng Aydos degen balasy bar desedi. Əskerge alynyp, sonan song orys últynan qyz alghan deydi. Qaybir jyldary «Almatyda túryp jatyr, qyzdary bar» dep estigenbiz. Biraq aralaspadyq. Aydardan Daniyar esimdi úl bar. Onyng ózi Reseyde bilim alyp, Nataliya degen qyzgha ýilengen. Ýsh qyzy bar.

On úrpaqtan ekeui aman qalghan

Soghys jyldarynda Otan ýshin ot keshkender qatarynda Abay úrpaqtary da qúrmetpen atalady. Abaydyng on nemere-shóberesi soghysqa attanyp, tek ekeui aman oralady. Olar – Alpash Abaev pen Ishaghy Jaghyparqyzy. Al Berekehan, Joshyhan, Rəpila Maghauinder, Əlihan men Qapsalyam Aqylbaevtar, Qúzaiyr, Qalysher Mekayylúldary, Toqtash Izkayylúly soghysta erlikpen shayqasyp, qaza bolady.

IIshaghy Jaghyparqyzy (sol jaqta), Ləylə Múhlesqyzy (ortada), Ghazel Maghauiyaqyzy (ong jaqta)

Ishaghy Jaghyparqyzy – Abaydyng kishi balasy Maghauiyanyng nemeresi. Ləylə apay onyng ómiri turaly aityp berdi.

– Ishaghy apayymyz qazirgi Abay audanynda tughanymen, keyin balalar ýiinde tərbiyelenedi, ary qaray mektep-internatta oqidy. 1934 jyly əkesi 36 jasynda dýniyeden ótken song Aqylbay atamyzdyng Shəbap degen nemeresi olardy kóshirip alugha keledi. Sheshesin alady. Ol kezde apaylarym Novoshuliba audany, Uba-Forposta túrghan. Túrmystary jaqsy, mal bar, ýii de jaqsy, syily bolyp túrghan. Ishaghy apayym: «Shəbap aghamyzdyng minezi qiyn boldy. Bauyrlarymyzgha maza bermedi. Ghazel men Joshyhan qashyp, Almatydaghy Uəsilanyng (Maghauiyanyng qyzy) qolyna bardy. Al meni Qútaybaydyng balasy Berekeshpen birge Semeydegi balalar ýiine tastap ketti», – dep aitatyn. Sonda mening əkem Múhles Baymaghambetov Oblystyq bilim beru bóliminde isteytin. Soghan «men balalar ýiine barmaymyn» dep jylap barypty. Əkem apayymdy balalar ýiinen alyp, №11 mektep-internatqa ornalastyrdy.

Ishaghy Jaghyparqyzy Semeydegi mektep-internattyng 9-synybynda oqyp jýrgende bir top qyzdar bolyp soghysqa qatysu turaly aryz jazady. Mekteptegi barlyq er balalar soghysqa attanypty. El basyna kýn tughan shaqta alansyz sabaq oqyp jýre almasa kerek. Ol əue əskery polkinde qyzmet etip, úshaqtardy jóndeydi, úshaqtan atyp ýirenedi, parashutpen sekirip, aviasiya tehniygi bolyp, Harbin manynda maydangha qatysady. Ózi taldyrmash qyz bolypty. Parashutpen sekirerde komandiyri əzildep: «Sening beline tas baylap sekirtpesek, myna salmaghynmen jerge qona almay aua kenistiginde qalqyp qalyp qoyarsyn», – depti. Jenis tuy kóterilip, fashister tas-talqan bolyp jenilgende de qyzdardy ýiine jibermeydi. Sóitse, japon soghysy bastalyp ketken eken. Əskery úshaqtargha zil-batpan bombalardy tieu, qiraghan úshaqtardy qayta jabdyqtau, jaralanghan úshqyshtardy úshaqtan týsiru sekildi mashaqaty mol júmystardy atqarady. Soghystan kelgen song Almatyda túratyn Uəsila apasynyng ýiine toqtaydy. Múhtar Əuezovten kóp jaqsylyq kóredi. Jazushynyng jərdemimen Qazaq memlekettik Qyzdar pedagogikalyq institutyna týsedi. Alayda ol jerden shyghyp, basqa institutqa syrttay oqugha auysypty. Óitkeni, Uəsila apasy júmys istemeydi. Ghazel sinlisi internatta. Tiyn kerek, tamaq kerek. Múhtar Qúl-Múhammedting de qamqorlyghyn kóredi. «Abaydyng silemi» dep atap, sol jyldary ay sayyn 20 myng tengeden stiypendiya berip túrghan eken. Ishaghy Jaghyparqyzynyng Abaydyng nemereleri Rahila, Məken Túraghúlqyzdarymen aralary jaqsy bolmapty. Olar Ishaghy apaydy qyzghanady eken. Onyng sebebi Ishaghy apay 1986 jyldan ómirden ozghansha óz zeyneta-qysynan bólek, atasynyng atynan jərdemaqy alyp otyrghan. Al Abaydyng Əygerimnen tughan balalary ol jərdemaqygha ilinbey qalghan. Negizinen Abay úrpaqtarynyng bir-birimen aralas-qúralastyghy jaqyn emes. Oghan oryssha bilim alyp, qughyn-sýrgin kórip, ortada baylanystyng ýzilui nemese Abaydyng úrpaghy ekenin aitugha qoryqqan zamanda bir-birine qaraugha shamasynyng bolmauy sebep boluy mýmkin. Osyndayda Lev Tolstoydyng úrpaqtary oigha oralady. 2000 jyly Yasnaya Polyanada Tolstoy úrpaqtarynyng halyqaralyq jiyny ótedi. Sodan beri jiyn ər eki jyl sayyn úiymdastyrylyp keledi. Qazir jazushynyng 350 úrpaghy əlemning ər týkpirinde ómir sýredi. Olardyng biri jurnalist, fotograf, mal dərigeri, endi biri Resey Federasiyasy Preziydentining kenesshisi. 2016 jylghy jiynda Reseyden, Europadan, AQSh pen Latyn Amerikasynan Tolstoydyng 87 úrpaghy bas qosqan eken. Bir-birinen alshaq ketse de, barlyghy birdey orys tilinde sóiley almasa da, ər jiynda olar ortaq til tabysyp ketedi. Ózderining shyghu tegine qatysty asa manyzdy məlimetke qanyghady.

Uәsila Maghauiyaqyzy

Qazir Daniyar ghana – Abaydyng kózi tiri úrpaghy. Ləylə apaydyng aituynsha, Daniyardyng tuystyqqa asa júghymy joq kórinedi. Ishaghy Jaghyparqyzynyng inisi Joshyhan jastayynan ólenge qúmar bolyp ósedi. 12 jasynan bastap óleng shygharyp, aqyn atana bastaydy. 1942 jyly soghysqa attanyp, 19 jasynda Harikovty azat etu ýshin bolghan shayqasta erlikpen qaza tapqan. Maydan shebinen qaryndasy Ghazelge óleng arnap, hat jiberip túrypty. Bir hatynda «Alibomgha» degen taqyryppen mynaday óleng joldaydy:

«Qaryndasym, sýienishim, tiregim,

Men degende ózgeshe edi-au  jýregin.

Aghatayyng alys ketse  qasynnan,

Jalghyzsyrap jabygharsyn, bilemin.

 

Hosh, bauyrym, kóriskenshe kýn jaqsy,

Sen bayqama kózden tamghan bir jasty.

Alibomyndy ashqan kezde ərqashan,

Osy betti kókiregine bir basshy!»

Joshyhannyng biraz ólenderi bauyrlarynyng arqasynda «Jyr-amanat»  jinaghyna engiziledi. Birazy Semeydegi Abaydyng memorialdy muzeyinetapsyrylghan.

Aydar Baghfurúly

Qiyn zamanda kórgen qúqay

Abay úrpaqtary «baydyng balasy» degen jeleumen sonau 1922 jyldan qughyn-sýrginge úshyraydy. Sol jyldardyng sayasy nauqanynda Abaydyng 1876 jyly Əygerimnen tughan úly Túraghúl abaqtygha jabylyp, tórt aiday qamauda bolady. Ózi oryssha-arabshagha sauatty. Týrmeden bosatylghan song Aqshoqyda jatyp, audarmamen ainalysady. M.Gorikiyding «Cherkash» əngimesin túnghysh ret qazaq tiline audaryp, 1924 jylghy «Tan» jurnalyna bastyrghan. A.Nevrovtyng «Men ómirge jerikpin», Djek Londonnyng «Balalyq turaly əngime» syndy shygharmalaryn da qazaq tiline audarghan. 1927 jyly Túraghúl qayta qamaugha alynyp, bir jyl týrmede jatady. Shyqqan song bar dýniye-mýlki kəmpeskelenip, ózin Shymkentke jer audartady. Túraghúl Abayúly 1934 jyly 59 jasynda qaytys bolyp, Shymkenttegi músylmandar ziratyna jerlenedi. Keyin zirattyng ýstine zauyt salynyp, Túraghúldyng sýiegin alatyn janashyr tabylmay, zauyt astynda qalyp qoyghan. Túraghúldyng inisi Mekayyl da arabsha, oryssha biletin, dombyra tartyp, ən salghan seri kisi bolghan. Əkesi turaly estelikterdi el ishine keninen nasihattady. Múhtar Əuezov te Mekayyldan Abay turaly kóp estelik estiydi. 1931 jyly bay balasy dep, Mekayyldy Semeydegi Polkovnichnyy aralynda atyp tastaydy. Sol jyldary Qúnanbaev bolyp jazylghan Abaydyng nemerelerining bəriqughyngha úshyrap, kóbi Qaraqalpaq, Ózbekstan elin panalaghan. Túraghúldyng úly Jebireyil de qashyp jýrip, nebəri 28 jasynda Tashkentte sýzekten qaytys bolady. Ózi qyz bitkenning jýregin jaulaghan kórkem jigit bolghan desedi. Aqyndyghy, ənshiligi, seriligi de bar. Múhtar Əuezovpen dos bolady. Dýniyeden ótkende Múhtar Əuezov arulap jerleydi.

Daniyar Aydarúly

Soghys jyldarynda da úly aqynnyng úrpaqtary ózderining kimnen taraghanyn ashyq aitugha qaymyqqan. Sonyng bir dəleli, Abaydyng shóberesi Joshyhan 18 jasynda maydan shebine alynyp, soghysqa attanarda qaryndasy Ghazeldi qúshaqtap túryp: «Aynalayyn, Abaydyng úrpaghy ekening turaly ləm-mim dep auzyndy ashushy bolma. Qudalap internattan shygharady, dalada qanghyp ólesin», – dep aityp ketken. Abaydyng úrpaghy əzirge Daniyarmen toqtap túr. Aqtauda túrady. Bir joly Semeyge barghanynda auyl aqsaqaldary ortagha alyp: «Kelinge ait, halyqtyng úly túlghasynan qazaqqa úl kerek», – dep qoymaydy. Aqsaqaldardyng sózin qúptaghan bolyp, ýiine qaytady da, sodan qaytyp Semey jaqqa ayaq baspay qoyady. Ýlken kisining úrpaghy boludyng auyrtpalyghyn, jauapkershiligin osyndayda týsinedi ekensin.

Tansholpan TÓLEGEN

«Úlan» gazeti, №37
12 qyrkýiek 2017 jyl

2 pikir