(Alash qayratkerining jer, din, dil, til, jalpy hal-ahual haqyndaghy oilarynyng ómirshendigi turaly)

Mirjaqyp Dulatov! Qazaq qoghamyna bererin syghyp berdi, biraq sybagha dәmetken joq. Kýnire­nisti kýimen : "... Qalghansha jarty janqam men sen­dik­pin, Paydalan, sharuana jarasa, Alash!"- deui de sol el mýddesine birjola, aqyrghy demi bit­kenshe, qaltqysyz berilgendikten aitqan mirding oghynday sózi. Tәuelsiz Qazaqstan: Mirjaqybyn ýkiledi, ýmitin aqtaugha tyrysty, tyrysyp keledi... Biraq týbirli, tónkeristi, tolymdy ýderis nyshany әli qol búlghaydy... Mirjaqypsha núsqanyng auyly alystan múnartatynday. Dәme bar, dәiektilik tapshy. Úmtylysqa ynta zor, úghynyqtylyqta - úty­lys. Bayaghy "Oyan, qazaq!" úrany , mine, jýz jyl­dan asty, qúlaqtyng qúryshyn qandyrady: "Kózindi ash, oyan, qazaq, kóter basty, Ótkizbey qaranghyda beker jasty. Jer ketti, din nasharlap, hal harab bop, Qazaghym, endi jatu jaramas-ty"! Qazaghyn oyatqan edi, endi sol qazaq oilanugha, tol­ghanu­gha qatty bet búrghan! Adam qayghysynan - za­man zaryn syghyp, syghymdap kórsetken Mir­jaqyp, odan sabaq alugha әli kýnge ýndep kele jatqanday.

(Alash qayratkerining jer, din, dil, til, jalpy hal-ahual haqyndaghy oilarynyng ómirshendigi turaly)

Mirjaqyp Dulatov! Qazaq qoghamyna bererin syghyp berdi, biraq sybagha dәmetken joq. Kýnire­nisti kýimen : "... Qalghansha jarty janqam men sen­dik­pin, Paydalan, sharuana jarasa, Alash!"- deui de sol el mýddesine birjola, aqyrghy demi bit­kenshe, qaltqysyz berilgendikten aitqan mirding oghynday sózi. Tәuelsiz Qazaqstan: Mirjaqybyn ýkiledi, ýmitin aqtaugha tyrysty, tyrysyp keledi... Biraq týbirli, tónkeristi, tolymdy ýderis nyshany әli qol búlghaydy... Mirjaqypsha núsqanyng auyly alystan múnartatynday. Dәme bar, dәiektilik tapshy. Úmtylysqa ynta zor, úghynyqtylyqta - úty­lys. Bayaghy "Oyan, qazaq!" úrany , mine, jýz jyl­dan asty, qúlaqtyng qúryshyn qandyrady: "Kózindi ash, oyan, qazaq, kóter basty, Ótkizbey qaranghyda beker jasty. Jer ketti, din nasharlap, hal harab bop, Qazaghym, endi jatu jaramas-ty"! Qazaghyn oyatqan edi, endi sol qazaq oilanugha, tol­ghanu­gha qatty bet búrghan! Adam qayghysynan - za­man zaryn syghyp, syghymdap kórsetken Mir­jaqyp, odan sabaq alugha әli kýnge ýndep kele jatqanday.

IYә, sol tylsym zamannyng ókinishti ahualy osy­lay týiindelgen: Jerding ketkeni - kýiik, dinning nasharlaghany - dilsizdik, haldyng harab boluy - qareketsizdik! Búghan Mirjaqyptyng әigili "Til múnyn" qossaq, sol múng qazir de shemendi sherge úlasyp ketedi... Bir sýiinishtisi, búl jiktelgender "mirjaqypsha" qatyp-semip, túralap-tarynyp, qorusyz, qorghansyz kýiinde qalghan joq. Ilkim ilgerileushilik seziledi. Aragha syna bop qaghylghan qyzyl kenestik kezenning - 70 jyldan astamghy kesapaty, keseli. Áytpese, tym alysqa úzap kete­tin shaq tughan. Tәuelsizdikting ózine on toghyz jyl toldy emes pe!

* * *

Árbir shygharmashylyq enbekting man­dayyna bitken talan-talayy bolady. Pat­shalyq Reseyding zәresin alyp, qútyn qashy­ra kelgen "Oyan qazaq!", mine, sonday "qatygezdik" sipatymen mandayyn tasqa da soqty, taugha da úrdy. Itjandy eken, temirdey tegeurini qanday tepkige de shydas berdi. Kitap tәrkilenip, iyesine 1,5 jylgha kisen salyndy. Halyq arasha týsip, aiyp­púlyn jylulap tólep, tasqa basylghan sózdi erkindikke saldy. Jýrekke úryq tastar asyl sózge susaghan el әbden shólirkep otyr eken, eshnәrseden qaymyqpady. Qybyrlap oyanyp, tirlikke tyrbandy. Mirjaqyptyng kóksegeni de sonday elishilik ense kóteru­ding qamy bolatyn. Jinaqqa "sóz basynda" bylaysha shamyrqanuyn sol túrghydan týsingen abzal. "Dýniyege qatynasyp jýr­gen, oqyghan azamattarymyz bolmasa, biz­ding ghúmumy (jalpy) qazaq halqy faydaly mәselelerden bihabar edi. Sebebi: dariya qasynda tamshy sekildi, oqyghandarymyz azdyqtan, halqymyz shәhәr retinshe emes, kóshpeli hәr jerde bytyrap jýrgendikten, zaman ahualynan habar bilerlik oqugha óz tilimizde gazet joqtyqtan, tatar tughan­darymyzdyng әdeby tilmenen jazylghan gazet­­teri oqu oqymaghan halyqqa týsinik­sizdi­ginen, dýniyede bolyp jatqan ghәjәiip (ta­ny­r­qarlyq) uә (jәne) ghәrәiipten (keremet, tansyq) faydalana almay, bizding halyq dýnie sarayynyng bir qaranghy týk­pirinde úiyqtap, úmyt qalghan sekildi bolyp túr... Áli de bolsa búrynghyday qozghalmay ghafildyqta (bilmeu, bilimsiz) jata bersek, endi az zamanda neshik bolashaqpyz?"

Qazaqty maujyraghan kýiinen oyatyp, "kýnning kózi jalqaugha da, iskerge de, baygha da, paqyrgha da birdey týskeni sekildi", kópke birdey bolghan jaqsylyqtan maqrúm qalmaugha ýndeui - Mirjaqyptyng ainymas azamattyq ústanymynyng altyn qazyghy ispetti. Últym dep soqqan jýregining atoyy ólsheuli ghúmyrynda bir әlsirep, demik­pegeni sodan dersin. "Halyq ýshin nendey zakon týzelse de, duma arqyly ótedi. Bizding qazaq halqynyng onyp túrghan bir isi joq, solardyng ishinde birinshi oryn alyp túr­ghany ­- jer mәselesi,- dep jazdy "Gos­u­darst­vennaya duma hәm qazaq" atty maqa­lasynda ("Ayqap", 1911 j., № 5). - Az da bol­­sa Dumada deputattarymyz bolsa, sózderi yqtibargha alynbasa da, qazaq jeri óz mýlki ekendigin, seldey aghyp kele jatqan hoholdar jerdi tartyp, júrtty paqyr­lyqqa ainaltty, hýkimetting búl hareketi bizge ghadilsizdigin Duma minbesinen sóilep, otchetynda jazyp qalar edi. Aqyrynda, sóilegen aqiqat ýstine bir shyqpay qalmas edi". Búl eskertpe erikkennen jazylmaghany mәlim. Dumada qazaqtan deputat bolmaghany sebepti, onda ne bolyp jatqanynan da beyhabar qazaq halqy óz mýddesin kim arqyly kótererin bilmey, dal bolghan. Ras, әuelgi eki dumagha bizden deputat saylanghan. 1907 jyly 3 mausymda jana mizam shygharylyp, Sibirden, Týrkistannan jәne basqa jerlerden deputattardyng sany kemitilip, tipti keybir halyqtan deputat saylau toqtatylghan. Solardyng arasynda baqyty ashylmaghan qazaq halqy da qystyrylyp ketip edi. Qazaqtyng ózinen de bar kórinedi. Birinshi Duma saylauynda Á.Bókey­hanovtyng ýstinen jamandap, raporttar berip, eteginen tartyp baqqany - qanday keleshekti oilaghandyq? Mirjaqyp endi alda bolatyn saylaugha últ atynan ótinish aityp, óz adamyn engizuge qúqyq bererlik jana nizam jasaluyna aldyn ala qamdanys qyluyn mindetteydi.

"Jer mәselesi" degen maqalasynda ("Ayqap", 1911 j., № 11.) Mirjaqyp kó­key­­­kesti eki jaghdaydy qozghaydy. Biri - qala bolu kerek deushilerding pikiri. Ekinshisi - kóship jýrudi qalaytyndardyng toqtamy. Osy eki oidyng jaqtastary әrqily sheshim aitady. Bastapqylar, jer jýzindegi halyqtardyng birazy qala bolyp otyr, mal baghyp kóship jýrmegendikten qyrylyp qalmaghan dey kelip bylaysha týiindeydi: "Búlardy kóre túra, biz, qazaq­tar da, qala bolyp, maldyng sanyn kemitip, baghasyn kó­terip, egin salyp, sauda qylyp, oqu oqyp, óner tauyp, ózimizden aldaghy júrt­tyng is­tegenin istep, solardyng jolyna týseyik, sol uaqytta ghana qatardaghy halyq­tardyng biri bola alamyz". Al kóship jýrudi jaq­tay­tyndar: "Qazaq - mal baqqan halyq. Qazirgi baghyp otyrghan malyna layyq jer qaldyr­may tastauyn aqylgha syidyrugha bolmaydy. Halyqtyng ghúmyry 20-30 jyl­dyghyna emes, dýnie túrghansha túrady. So­nyng ýshin týbin oilaghanda, qazirgi túrmys­tyng neshe ghasyrlardan beri bekip qalghan negizin búzbasqa kerek",- dep qalyptasqan tirshilik kәsibinen kóz jazyp qalmaudy yqtiyattaydy. Áriyne, qos tan­daudyng da zamanyna layyq erekshe­likteri bary belgili. Qaysy jolgha týsken dúrys? Kýshtep tana almaysyn. Uaqyt ózi ekshey­di. Tek adasyp qalmaghan abzal. Mir­jaqyp kýdikpen sho­shyntyp, aqylmen sabyrgha shaqyryp oy tas­tay­dy. Halyqtyng ósip, jerding óspeui hәm tozuy, qazaq jeri patsha mýlki sana­lyp, sol sebepti milliondap jersiz mú­jyq­ty ýkimetting qa­zaq jerine qondyruy, búl tileusiz qonaqtar kele bastaghannan beri jer tarylyp, ata­mekennen irge qozghalyp, qazaq sharuasy­nyng kýizelui, 15-20 jyldan beri búl kóshpeli mújyq­tar­dyng kelip bitui­ning úshy kórinbeui nelikten?! Búlay bol­ghanda, endi az jylda qazaq halqy eng ja­man jerge sorlap qalyp, aqyrynda tityq­tap bitui yqtimal degendi jәne qosyp qoya­dy. Saqtandyrady. Saraptay biluge sha­qyrady.

Qazaq jerine mújyqtardy ne ýshin jer audarady degen súraq Mirjaqyp kókeyin ýnemi tesip jýrgenin bayqaymyz. "Álde Rossiyada jer az ba?" dep kekesindi әri tan­da­nysty oigha beriledi ol. Jauaby da әzir. Shúrayly jer az emes, biraq sonyng bәri baylardyn, dvoryandar­dyn, pomeshiyk­terding qolynda, olar óz jerlerin eshqashan tegin bermek emes, al ashtan óluge shaq jýrgen mújyqtardyng ony satyp alugha shamasy joq. Týrli den­gey­degi ministrler, joghar­ghy sheneunikter men generaldar Ros­siyada kóbeyip kele jatqan mújyq­tardan qú­tylu ýshin olardy bizding qazaq­tardyng arasyna jer audaruda...

Shynynda da osynday óz mýd­de­sin ózgening esebinen dón­gelentip, búratana qazaqtardy odan әr­men búqtyra týsuding amalymen ashyq qulyqqa basqan әmirshil jýie, qyzylkóz sayasat degenin birtindep jýzege asyra berdi. She­neu­nikter qazaq dalasyna myndaghan mújyq­tardy jer audaryp, qazaqtardyng suy men shúrayly jerlerin tartyp әperdi. Sheneu­nikterdi arqalanghan olar ózderine jayly qazaq jerin erkin iyemdenude. Tútas auyl bo­lyp kelip, búlar sorly qazaqtardy úryp-soghyp, bar mýlkin tartyp ala bastady.

Osynday keri ketudi kózimen kórip, janymen sezip otyrghan Mirjaqyptyng qany basyna shappaghanda qaytsin? Mújyqtar jerin tartyp alghansha "jogharydaghynyng pәr­meni ghoy" dep, bastary birikpey, tary­day shashyrap jýrgen qazaqtyng pighyly da onyp túrmaghany ayan: biz birjola baghynghan halyq, qalay biylese, solay biylesin, zakon shygharu bizding júmysymyz emes deytin shyghar. Múnday pighyldyng keri әserin әr qazaq­tyng miyna shúqyp qúighansha Mir­jaqypta maza qaydan bolsyn. Jazady, týsindiredi, ashyndyryp, qityghyna tiyedi. Sózimning bir paydasy bolar ma dep, qatty qamyghyp, toryghady. Sonda, týiindi oiy mynaghan sayady: bir patshalyqqa baghynu qúl bolu degen sóz emes qoy; óz keregin ózi bil­dirt­pese, Peterburgte otyrghan sheneunikter 3-4 myng shaqyrym jerde en dalada kóship jýrgen qazaqtyng túrmysyn qaydan biledi. Mine, kónildegi qyjyldyng mәnisi qanday?

Jer! Jer! Jer! M. Dulatov jýregining dýrsili osy! Tepkilenip, atqylanyp soghady. "Oyan, qazaghynda" "Jer ketti...",- dep kýl­li qazaghyna jar saluy da sondyqtan. Jýz ret, myng ret aitsa da ol bir tilegining oryndalaryna ýmit artady: "Nadandyq týneginde adasqan beyshara qazaq halqyn jetektep jaryq dýniyege shygharushy qaharmandargha múqtajbyz. Tilese kisi joq emes, uaqyt ta ótken joq",- dep "jerding jyrtysyn jyrtatyn" dualy auyzdy, kókiregi oyau ziyalylardyng osynau ýgit-nasihatqa aralasuyn qalaydy.

... Qazaqta qazir búl túrghyda bir auyz sózine úiyta alatyn ziyalylar jetkilikti. Qazaq jerin bólshekteuge qaymyqpay qarsy shyqqan memleket jәne qogham qayratkeri J.Tәshenovting izbasarlary býginde de búq­pantaylap jýrgen joq. "Jerdi satqa­nyng - anandy satqanyn!" dep Parlament­te jar salghan marqúm B. Qydyrbekúly, "Qúnarly aimaq qazaqqa qayta qaytarylsyn" dep jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey jýrgen S. Ásipúly, "Jerdi jalgha alghany - jaghagha qoldy salghany" dep janayqayyn estirtken R. Ayypúly, "Uay, alashym! Jering - aryn, kiyelin!" dep jyrmen jalyndata ah úrghan S.Smataev, t.b. ziyalylar, qazaq jerining bir mysqaly uystan shyqpauy ýshin isher asynan irkilip jýrgender.

... Mirjaqyp ýmit etken múnday últjandylardyng qatary tolygha týskeni alang kónildi basyp, qazaq jerining birtútastyghyna degen senim әr jýrekke nyq úyalaydy eken. Qashan da aq sóz ashy bolady. Ádil sózding zili joq. Áli de batyryp aituymyz kerek-au!

* * *

M.Dulatov dinge qatysty oi-pikirlerin proza, poeziya týrinde de jazyp, әr týrli basylymdarda, atap aitqanda, "Serke", "Qazaq" gazetteri men "Ayqap" jur­nalynda jýieli jariyalap otyrghan. "Bizding maqsatymyz" ("Serke", 1907 j., № 84) de­gen maqalasynda ol: "... Endi sheneu­nikter bizding dinimizge, atadan múra bolyp kele jatqan әdet-ghúrpymyzgha, bizding moldalargha ghana tiyisti neke mәselesine da aralasa bastady, diny kitaptardy tútqyngha aldy",- dep dinge qatysty qyspaqtyng keybir qisynsyz negizderin taratyp bayandaghan.

"Mәsjid (meshit) - medrese haqynda" degen óleninde: "Degenmen "men músyl­man", is bitpeydi, Búl kýnde júrttyng kóbi din kýtpeydi. Qazaqsha kiyim kiyip, sói­legenmen, Moynynnan faryz, uәjip bir týspeydi", dep diny mindet, boryshqa degen sanalylyqtyng seldirligin shym-shymdap synap ótedi. Ári qaray oqysanyz, keder­gining týp-tórkini ashyla týsedi: "Qazaqtyng kóp jerinde meshiti joq, Joghyna se­bep bolghan missioner pop. Ekinshi, halyqtyng ózi yqylassyz, Ne ghylyp islamgha ashylsyn hod"? Óleng tújy­rymynda ashy mysqyl men kekesinge qosa, miskin túsyn andatyp, oigha ba­tyratyn, sonysymen sheshushi qada­mgha tas-týiin bekindiretin, týisikke salmaq salghan qorytyndy shumaq bar: "Onbassyng boyda jýrse búl minezin, Teris pe nasihatym búl, bil ózin. "Áy­teuir, ata-babam músylman",- dep, Dýrmekti qoya-túghyn keldi kezin",- deydi mindet pen paryzgha eliktire týsip.

Aytuly aqynnyng irgeli bir jetis­tigi - "Nasihat ghumumiya" dep ata­latyn on jeti bólimnen túratyn úzaq óleni. Onyng dinge qatysty shumaqtary da bar­shylyq. "Tarylyp din, dýniyemiz bara ja­tyr, Yapyrmau, bilgen bar ma - múny ghajap? Oilamas ertengisin ne bolar dep, Salynyp jalqaulyqqa bizding qazaq",- dep aqyn, imandylyqtyng órisin keneyte almau­dyng kesirine shylanyp qalmaudyng seziginen saqtandyrady. Dindi tek qana apiyn retinde qúbyjyq etip kórsetu­shilerding keri ýrdisti pikirine moyynúsyn­baytynyn ashyq aighaq­taydy.

Patshalyq Resey kezenining diny baghytta jýrgizilgen keybir saualdamalarynda mektep-medreseler mәselesine qatysty oy órbitilip, naqty jauaptar alynghany belgili. Mәselen, "Mektep hәm medreselerding maq­saty ne nәrse?",- degen súraqqa bylaysha jauap berilgen: "Músylman balalaryna oqu, jazu ýiretip, islam hakimderin bildirmek, jaqsy minezben tәrbie qylyp, dýniyede hәm ahyrette baqytqa jetkizetin jol kórsetpek hәm memleketimizding tynysh hәm rahat jasauy ýshin qyzmet etpek". Kelesi: "Mektep hәm medreselerde oqytu tәrtibi haqynda sharighatta bayan bar ma?"- degen súraqqa: "Mektep hәm medreselerde oqytu tәrtibi jenil hәm maqsatqa tez jeterlik oryssha, ana tilinde arab harpimen oqytyluy tiyis",- dep jauap berilgen.

Dinge kózqaras qyryq jamau, qyrghy qabaq, qarsylyqty jaghdayda imandylyqty tura kózdegen kelisimderding jónin jiti an­ghara biluding paydasy úshan-teniz eken­di­gin Mirjaqyp әrdayym aityp, jazghan­darynda negizge alyp otyratyny bayqa­lady. Mú­nyng mysalyna "Orynsyz shy­ghyn" ("Qa­zaq", 1914 j., №53) maqalasyn tartugha bolady. 3-4 jyldan beri Mediynede oqyp jatqan 10-15 qazaq shәkirtteri Mediyne shaharynda qazaq atyna bir zor medrese salu talabynda bolghan eken. Sol niyetpen barghan qajylardan jylda aqsha jinay bas­taghan. Shәkirtterding talaby taza bolsa da keybir elge shyghyp, solardyng atyn jamyl­ghandar týsken qarjyny jymqyryp ketken­dikten bastaghan isteri jýzege aspay qalyp­ty. Osynyng bәrin ekshey kelip Mir­jaqyp bylaysha ashynady: "... Olar bir ýy satyp alyp, ishine kire qoymen medrese bola qa­la­dy dep oilasa kerek. Al medrese salyn­syn, oghan oqushy qayda? Osy arada qansha shәkirt bar­maq­shy? Aqyrynda, búl medrese de búryn­ghy qazaq tektileri sekildi әuliyelik satyp jýr­gen sart pen qojanyng paydasyna qalmay ma? Múny da oilargha kerek". Ol ta­ghy bir oiyn nyghyzdap, basa aitady. Mediy­nelik shәkirtterge qolghabys jasaghysy kelgen qajylardyng kóbining óz auyl­daryn­da búl kýnge sheyin bir tәrtipti bas­tauysh mektep joqtyghyn betterine basyp, sony kóre túra, dýniyening bir sheti­nen medrese ashpaqshy bolyp, elden mal jinamaqshy qareket­terine býiregi búrmay­tynyn jasyr­maydy. Orynsyz shyghyn nege kerek dep namys týrtkileydi.

Dinder ýnqatysuy jәne adamzat tagh­dyry túrghysynda 2009 jylghy 1 shildede Astanada ashylghan Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining III siezinde sóilegen sózinde Elbasy N.Á. Nazarbaev: "Biz Qa­zaq­stan halqynyng diny jәne etnosaralyq tatulyqty tu etken asyl qasiyetterin әr­dayym maqtan tútamyz. Búl jetistigimizdi әlem júrtshylyghyna ýlgi etuge úmty­la­myz... Sondyqtan, Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining III siezi dýnie jýzinde dinaralyq kelisimning órken jayyp, órke­niyet­terding ózara ýndestik tabu isinde aitar­lyqtay ról atqarady dep esepteymin",- dep dәiekti pikirin bildirdi. Sóz tórkini osynau oily payymnan aiqyn angharylyp túrghan joq pa!

IYә, órkeniyetting ózegi - din ekendigine aqyl jetip, kónil toghayghany qashan. Býgingi qoghamdaghy eng bir zәruligi basym mәsele dep, memleket pen dinning dúrys qa­rym-qatynasyn anyqtaugha qatysty mәse­lelerdi aitsaq kerek. Birtindep sheshi­lip jatqangha da úqsaydy. Degenmen naqty ýlgi­degi, "mirjaqypsha" taldaudyng kem­shin­digi, keyde tayazdyghy, tipti dolbar­lyghy sezilip qalyp jatady... Aryla bilu, aiqyndala bilu - uaqytqa syn!

* * *

Mirding oghynday osy "harab" sózi Mir­jaqyptyng tiline teginnen-tegin oralmaghan shyghar! Qúru, kýireu mәnindegi, "men qazaqpyn" degenning namysyn tilgilep, sharaday kózin sharasyzdyqpen ashtyratyn qayqy qylysh jýzindey lypyp túrghan "jan alghysh" sóz. Mirjaqyp ishtey mýji­lip, "Syrym" dep óleng jazyp, óz syryna óz múnyn qosyp kýizelgende, júrtqa pay­dasyn tiygizuge asyghyp, yntyqqan. Áytpe­se: "Basta - baqyt, qolda - dәulet, tәnde - jan, Kim aita alar, ýnemi ketpey túra­ryn. Múnyng bәrin bilsen, qazaq bala­sy, Haling harab, onan da ghajap shy­dauyn",- dep, kimge bazyna aityp, zary­men zapyran qústyrar deseyshi. Jangha júmsaq liriy­ka­syn ýlbiregen sezimge shylap, jayly jata bermes pe edi? Óite almaytyn edi, Mir­jaqyp. Ótkir nayzasy - ómirsheng ólenin qazaghynyng qanyn jýgirtip jaza berdi, týpki kózdegenine tiyip jatty. Endi ol ishki syrymen jasyryn jymdas­pay, "Jana tilek" ólenindegidey, ashyq ta ashyna ai­typ, jalanash batyrday kózge týse úran­datty, qalyng júrtyn ózine jalt qaratty. Moyyn búrghyzdy, sanasatynday halge jetkizdi. Myna shumaq erikkennen emes, el­dik minezben órilgen: "Óz qamyndy oi­lan ózin, el bolsan, El bolamyn, teng bolamyn der bolsan. Kókten tendik kelmes, ózing kem bolsan, Men-zeng bolmay, talpyn, oyan, alashym!" Boljaghysh. Kóregendik. Oishyl­dyq. Kem bolghannyng teni - tendik emesti­gine jýrekti mytyp býrip, menzeydi. Ten­dik­ke elendetedi. Sóz tereninde - tәuel­sizdik túrghanyn andatyp, payymdatady.

Qara sózding maytalmany Mirjaqyp halqyna jana da jarqyn jol silteudi azamattyq paryzym dep týsingen. Jetesine jetkizip týsindire jazdy, kónilge týrli oy salyp, týnildire jazdy. Sonyng bir aighaghy "Qazaq jayly" ("Qazaq", 1913 j., № 10) maqa­la­synda: "Qazaqtyng kemtigi, keregi kóp. Kemtigin toltyryp, keregin tabugha istegeni az, tipti joq. Bizding keregimizding kóbi - búrynghy kýiimizde bolmaghan, osy kýngi jayymyzgha qaray kerek bolyp túrghan nәrseler",- dep el bolyp, ilgerilik qamyn kýitteuge qajettilikterdi sanamalay bastay­dy. Ghylym men ónerdi alghy kezekke shy­gharady. Onsyz qogham damuy tejeledi. Ghy­lym, ónerimen asqandar bilimsiz, ónersiz­derdi bilimimen jyghyp, ayaghyna baspaqshy dep ýmittendiredi. Oqymaghan, ónersiz, kәsipke ebi joq adam basqalargha jaldanghan malaylyqtan basqa nege jaraydy dep, shyndyqqa jýginedi. Sózining bir túsynda, qazaqtyng zor adasqandyghy dep, óz isin ózi istemey, ózgege sengendigin ýlken min retinde taghady. "Ózimiz jay jatyp súray berelik deymiz de, súray beremiz. Súragha­nyn almaq týgil, qazaq әli aldyrumen keledi",- dep ózgege alaqan jayghysh­tyqtyng kesirinen ada bolugha ýgitteydi.

Qaranghy qazaq janalyqqa da selt etpeytin kónbis bolyp alghan. Múnday enjarlyqtyng da úpay týgendeteri shamaly ekendigin Mirjaqyp jaqsy týsinedi de, eng bolmaghanda biylikke, basqarugha qatysty qarapayym nәrseni bile jýruine ýndeydi. Aldymen, zemstvo qanday qajetterdi óteytinin týsindire bastaydy. Zemstvonyng óteytin qajetteri : oqu-oqytu isi, ot pen su­dan saqtau, adam hәm mal dәrigerligi, ashar­shylyqta, jútta múqtajdargha jәrdem beru, jol týzetu, poshtahanalar ashu hәm bas­qa sonday júrttyng kýshimen basqary­la­tyn júmystar ekendigin tizip beredi. Jatyq týsindiredi. Shoshynbaularyn súray­dy.

Kórnekti kósemsózshi ómirden kórgen-týigenin qazaqtyng qamy ýshin, әleumettik túrghydaghy túiyqtan shyghuy ýshin, sharua­syn jaqsy kýittep, әldi túrmys qúruy ýshin, biyliktegi shenqúmarlyqtan arylyp, halqyna adal qyzmet etui ýshin mysal, ýlgi, nasihat retinde bayytyp, nazargha úsy­nyp otyrady. Onyng sezgish jýregi biylik­tegilerding bylyghynan jiyirkenedi. Dәl osy tústa jónsiz biylikti týirey synaydy: "El biylegen jaqsylardyng oilaghany el qamy bolmasa, әrqaysysy ózining paydasyn oilap, múqatqany aghayyn-júrty bolsa, biylerde әdilet bolmasa, endi jaqsylyqty júrt qaydan kýtpek kerek?!"- dep әdildikten attaghandargha oy tastay sóileydi. Qazaghyn­nyng qamy ýshin shynshyldyqpen: sender jan auyrtpasandar, kim qamqorlyq jasa­maq dep, salmaqty salady ózderine. Býginge salmaq sala aitsaq, jaqsydan әkim qoysang - týzer, jamannan әkim qoysang - býldirer degennen sabaq alugha bolar edi.

Eldikti saqtap, ertengi kýnge zor ýmit­pen qaraushylyq jayyn sóz etken maqala "Sana qayda!" ("Qazaq", 1917j., № 236) dep atalyp, onda qazaq halqynyng qolyna tiy­gen bostandyqty bayandy etui ýshin sanaly týrde ister isteu qajettigi aitylady. Kóp jer­lerde bayaghy eski әdetterden әli aryl­maghanyna ókinish bildiriledi. Mәselen, komiytet saylauy kezinde búrynghy bolys saylauy túsyndaghyday jikke bólinip, halyq mýddesi esten shygharylghany syngha alynady. Mirjaqyp elding aqsaqaldaryna, el biyliginde jýrgen jaqsylargha mynaday sóz arnaydy: "Talas-tartysty qoyyndar! Alda túrghan zor isterge qamdanyndar! Yntymaqqa qaytyndar! Júrtty oilandar!"

Sol kezenning kýpti de zәru mәselelerin qozghaghan dara maqalanyng biri "Qaytsek júrt bolamyz?" ("Qazaq", 1918 j., №264) dep ata­la­dy. Onda dýniyejýzilik soghys bastal­ghannan bergi tórt jyl men patshalyq qúlaghannan bergi jyl jarym ishinde sayasiy-әleumettik ómirde bolghan ózgeristerdi shola kelip, qazirgi almaghayyp zamanda elding eldi­gin saqtap qaludyng birden-bir joly - olar­dyng ózin-ózi qorghay alatyn әskery ký­shi boluy degen oy týiedi. "Búl zamanda әs­keri joq júrt júrt emes, qúl. Biz qazir eki joldyng tarauynda túrmyz, qaysysyna týsetin bol­saq ta erik ózimizde". Avtordyng payym­dauyn­sha, búl eki joldyng bireui qúldyq joly, ekinshisi júrttyq joly. Bayaghyday qúldyq búghauyn qayta kiymey, eldigimiz bolsyn desek, әskerimiz bolsyn, qazynamyz bolsyn. Búlarsyz avtonomiya joq. "Qaytsek júrt bolamyz" degendi oila­saq, jauap bireu-aq: - Áskerimiz bolsa ghana júrt bolamyz". Mine, kórmeysiz be, júrt bolu qamynyng qadau-qadau mindet­terin zer­delegende, әsker jasaqtau isine Mir­jaqyp teginnen-tegin mәn berip, bas auyr­typ otyrmaghany bayqalady.

Alghashqy qazaq sezi qarsanynda halyqty әdildikke ýgittegen Mirjaqyp el­den júrt boludyng qamyn myqty oilas­tyrudy talap etip, biraz maqalalar jazdy. "Óz isimizdi ózimiz basqara almasaq, bizdi bireu kelip týzeter deu adasqandyq",-dep turasyna kóship, qazirgi bir kýnning jýz kýnnen qymbat ekendigin, qyzmet qylyp, júrtty úiysugha bastaugha keng mýmkindikter ashylghanyn әrkimning jetesine jetkize uaghyzdaydy. Sol sebepti uchrediytelinoe sobraniyege saylanatyn deputattargha kóp nәrse baylanysty bolatynyn týsinip, tandaudy dúrys jasaugha shaqyrady. Olar halyqqa shyn paydaly adamdar boluy kerektigin eskertip, paydalylyq tarazysyn bylaysha bezbendey bastaydy... Olar aq jýrek taza bolsa. Júrtty iә satyp, iә aldap ketpeytin bolsa. Halyq ýshin erinbey qyzmet eterlik, eki talay jerde janyn qiyarlyq er jýrekti bolsa. Óz paydasynan júrt paydasyn artyq kóretin bolsa. Sayasat isine jetik bolsa. Bilimdi, sheshen, kósem, oqyghan bolsa. Halyqtyng qalpyna, saltyna, túrmysyna jete tanys bolsa... Mine, osynday elep-eksheu tizbeleulerding týpki nәtiyjesi ondy bolaryna, halqym deytin erlerding iriktelip, el atynan minsiz qyzmet eterine kýman keltirmeydi.

Joq kisini bireuden qaryzgha alugha bolmaydy, dey kelip Mirjaqyp, qazaq osy ólsheuge salyp, ózindegi baryn deputat say­lau kerektigin nyghyrlaydy. Búl sypat­targha qaramay qazaqshylyqqa salyp, әrkim jaqynyna, úranyna, oblysyna, ýiezine tartsa, qazaq halqy keleshektegi júrtshy­lyghyn oilamaghan bolady deydi. Qauzaghan oiy­nyng bәri qazaqtyng qamy men jagh­dayyna baylanystyrylady. Qay rudan eke­ning emes, ýsh jýzding balasy bәring de qazaq­syng degen sipatpen halyq qajetine jaram­dy bolugha iykemdeluge talpyn­dyrady. "Jaqsy bolu ýshin deputat bolu shart emes. Deputat bolu ýshin jaqsy bolu shart",- degen Mirjaqyp sózi qanday ótkir, ómirshen!

* * *

Sherdi sher qozghaydy. Múnsyz ómir bol­maydy. Desek te, Mirjaqyptyng ún­jyrghasyn týsirgen búl múnnyng jóni ala­bóten. Jalghasyp jatuymen de - qasiret! Mirjaqyp "Qazaq tilining múnyn" ("Auyl tili", 27. 07. 1926 j., № 1) shaq­qanda, býgingi tilding qoldanylu kóriksizdigine jýrek auyrtyp, ertengisine alandap, joghary lauazymdy Mynbayúly Jalaugha zar-nalasyn tóge sóileydi. Búl kisining qolynda zor basqaru tetigi bolsa kerek, onyng "Auyl tili" gazetin shygharam, ol tek naghyz auyl tilimen, taza qazaq tilimen jazylady degenine dәserdey bop quanyp, ishi eljiregenin (әriyne, Til monology ghoy - Q.Á.) jasyrmaydy. "Múnyna tilektes­pin,- deydi "Til".- Jorytqanda jolyng bolsyn, joldasyng Marks, Lenin bolsyn, sening ne keregine men dayynmyn. Biraq meni qorgha, taza saqta, kóringen tilmash­taryna taghy da qor qylma... Azar komenes bolyp ketseng de, ata-babang qazaq edi ghoy, men solardyng tili edim ghoy, ne jazyghym bar, aya meni!" Joldasyng - Qydyr bolsyn demeydi. Netken tapqyrlyq.

Múnday sóz soqqysy nendey tas jýrek­ti de qaqyratyp, titirentip jiberer. Kózde­geni de qazaq tilin siyqsyzdyqtan aryltyp, tolyqqandy qoldanysqa enuine sara jol ashu emes pe edi? Sol maqsatta tayynar ma? Til mono­logy óneboydy shymyrlatady. Túla­boy­dy óksik buady. Tipti auzyndaghy tiling ózindiki emes, ózgeniki sekildi me? Bayqap kóresin. IYә, ózindiki. Biraq dәmi, nәri joq salaqtaghan birdene. Tilding úshyna ótkir biz súghylghanday, qara qan shapshyp, tyiylar emes... "Men zamanymda qanday edim? Men aqyn, sheshen, tilmar baba­larynnyng búlbúlday sayraghan tili edim. Móldir suday taza edim. Jargha soqqan tolqynday ekpindi edim. Men narkeskendey ótkir edim. Endi qandaymyn? Kirlenip baramyn, bylghanyp baramyn. Jasydym, múqaldym. Men ne kórmedim?"

Aza boydy qaza qylatyn, jalghyzynan aiyrylghandaghy "joqtau" ma? Qayghyly qara teneuding qaysysyna da layyq shyghar. Otqa may qúiyp, jalynyn mazdatuyn qarashy:"... onyng ýstine qazaq tili memlekettik til bolsyn degen zang shyqty. Tóbem kókke tórt eli jetpedi. Biraq ne keregi bar, bosqa quanghan ekenmin..."

Tәiir-ay! Til taghdyrynyng aina-qatesiz qaytalanuyn qaranyzshy! Qazirgi tәuelsizdik zamanymyzda da qazaq tili memlekettik til mәrtebesine ie bolyp otyr emes pe? Mirjaqyptyng bir joyqyn sózi bar edi. "Adam ne tilese - qúday sony taghdyr qylmaqshy",- degen. Qúddy, sonyng kebi ke­lip túrghanday eken... Býgingi keybir sheneu­nikterding "ishki" tilegi til taghdyry­nyng qamytynday bop, tal moyyndy qysqan ýstine qysa týsetindey me?..

Búryn patshalyq dәuirinde til mәselesi qazaq, qyrghyz, noghay, bashqúrt, ózbek, týrikpen sekildi "búratana" júrttar ýshin zor sayasy mәselelerding biri edi. Ol kezde mem­leket tili - orys tili. Zan-zakondar orys tilinde, oqu-aghartu da oryssha bola­tyn. Orystan basqa júrttar mekemelerge óz tilinde aryz jazugha, auyzeki múnyn shaghu­gha bolmaytyn edi... Endi aldaghy mým­kindikterdi saralay kelip Mirjaqyp, kenes ókimeti túsynda әr halyq óz tilinde oqugha, óz tilin­de jazugha, óz tilinde tergeuge tiyis ar­tyq­shy­lyghyn basa jazyp, aitugha kiris­ken dep týiindeydi. Nasihaty - qazaq tili­ning keng órken jangyn kýittegen. Onyng týsiniginshe, en­di memleket zakoninen bas­tap, auylnyy komiy­tetterding isine sheyin, jazu әr halyqtyng óz tilinde boluy kerek. Búghan endi dau-damay joq. Tek jýzege shygharu ghana qaldy. Sýiekke singen eski dert­ten qútyla almay, búl kýnge sheyin orys­tan hatshy alyp otyrghan bolys­tar bar, mú­nyng atyn óshirip, endi "oryssha­laudy" úmy­tu kerek, dep Mirjaqyp tóte mindet qoyady.

Áriyne, múnday paryz ben qaryzdy týsinushilik jauapkershiligi avtonomiya qú­ryl­ghannan beri Respublika aumaghynda túra­tyn halyqtardyng óz tilinde sóileuge, oqugha, memleket isterin jýrgizuge mýmkindik tu­ghan­nan keyin sol sharalardy jýzege asyru­dyng joldary sóz bolady. Búl - til mәse­lesining manyzyn týsindiru ýshin Mir­jaqyp búryn­ghy patshalyq túsyndaghy jagh­daydy eske týsire kelip, aldymen sol kezding zardap­tary­nan aryludyng qajettigine nazar audarady.

Avtonomiya qúrylyp, qazaq tiline memlekettik til degen mәrtebe berilgennen beri iske asyrylghan iygilikti istermen qatar, memlekettik manyzy bar búl iste әli de kóp-kóp kemshilikter oryn alyp otyrghany zandy edi. Mirjaqyp osy rette "Qazaq tilin jýrgizetin komissiyanyng qúlaghyna altyn syrgha" degen maqala jazyp, onda Qyzyl­orda tóniregindegi jergilikti әkimshilik oryndaryn­da qazaq tilinde is jýrgizudi engizu barysynda resmy qauly-qararlardy audaru kezinde jol berilgen qatelikter, ana tilining óreskel búr­malanuyn syngha alghan edi. Ángime búl siyaq­ty óte shetin iste baqy­lausyzdyq, betimen jiberushilik bolmauy, ony bir ortalyqtan úiymdas­tyryp, biliktilikpen jýzege asyru jayynda bolyp otyrghany belgili. Múnday talap, emeurin qazirgi jaghdayda da óz kýshine minip, keng etek jaysa, memlekettik tilding kósegesi kógere týseri anyq dep oilaymyz.

Ana tilin damytudyng manyzyn audar­mamen úshtastyryp taldaghan kelesi bir maqala "Orysshalaghan qazaq tili" ("Enbek­shi qazaq", 4.07.1926 j., № 141) dep atala­dy. Múnda әngime orys tilinen qazaqshagha audarghanda, últtyq tilding tabighatyn búzbay, týpnúsqanyng mazmún-maghynasyn dәl jetkize otyryp, ony meylinshe jatyq, sauatty týrde audaru jayynda bolghan. Yaghni, audarmanyng ana tilge núqsan keltirmey oryndaluy haqynda talap pen talghamnyng teng týsip jatqany seziledi.

IYә, ana tilining naghyz janashyry, últtyng ertenin etene tilimen bite qaynatyp, bolashaghyn boljay bilgen daragói, ziyaly M. Dulatovtyng qaybir sóilegeni de býgingining býiregin býlkildetip jatatynday. Kesheden býginge kelip, jaryqtyqtyng elesi kezip, bәrin qolymen qoyyp, qazaq tiline degen asqan qúrmetin jan-jýregimen bildirip jýrgendey me? IYә, iyә...

Býgingi halimiz neshik? Ana tilining jyl­dar boyy qordalanyp qalghan problemalary birtindep sheshilip jatyr. Auyzdy qu shóppen sýrtuge әste bol­maydy. Biylghy ýlken janalyq "Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyl­dargha arnalghan memlekettik baghdar­lamasy" býkilhalyqtyq tal­qylaugha úsynylghany kýpti kónildi dem­dep, kónshitken synayly. Biraq toq­meyil­suge әli erte... "Tili bardyn, tiride aqysy ketpeydi" degendi este myqtap ústalyq.

... Alash ardaqtysy Mirjaqyp Dulatov­tyng tughanyna 125 jyl toldy. Eli hal-qaderinshe toylap, ruhyna myng taghzym etti. Jylystap әli jyldar óte berer. Uaqyt alystaghan sayyn Mirjaqyby halqyna jaqynday týser!.. Kóp bilip qana qoymay, inju-marjannyng eng kerektisin halqyn oyatugha arnaghan aqkómey, danghyl oi, kesek tildi dara túlgha Mirjaqyp býgin ortamyzda jýrgendey, ertenge birge qanattasyp, qol­tyqtasyp bara jatqanday!.. Aytyp aitpay ne kerek, sóz shyndyqqa toqtaydy. Jәne ol Mirjaqyp sózi bolsa she!

«Egemen Qazaqstan» gazeti