1989 jyldyng 22-shi qyrkýiek kýni (Kenes ýkimeti saltanat qúryp túrghan uaqytta) Qazaq SSR-de «Tilder turaly» Zang qabyldanyp, qazaq tili – memlekettik til statusyna ie boldy. 1995 jyly yaghni, tәuelsizdik alghannan keyingi Konstitutsiyanyng 7-babynda da «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili – qazaq tili» dep, taygha tanba basqanday  jazylghan. Ata Zanymyzdyng negizinde «Tilderdi qoldanu men damytudyng memlekettik baghdarlamasy» qabyldanyp, qazaq tilining qoldanysyn keneytu júmystary keng kólemde jýrgizilude. Baghdarlamanyng jýzege asuyna qoghamdyq úiymdar da belsene atsalysyp keledi. Oghan «Degdar» qoghamdyq kelisimdi qoldau» qoghamdyq qorynyng «Til-audit.kz» jobasy mysal bola alady. Sayt ortalyq jәne jergilikti atqarushy organdardyn, últtyq kompaniyalardyn, bankter men JOO-nyng resmy internet-resurstaryndaghy memlekettik tilding qoldanysyn qadaghalaydy. Tilder merekesi qarsanynda ortalyq jәne jergilikti atqarushy organdardyng sayttaryndaghy memlekettik tilding ahualyna ýnilip, olardyng qyzmetteri turaly mәlimet bergendi jón kórdik.

Ortalyq atqarushy organdardyng resmy sayttary arasynda memlekettik tildi eng nashar qoldanatyndar – Auyl sharuashylyghy, Densaulyq saqtau, Investisiyalar jәne damu, Bilim jәne ghylym, Últtyq ekonomika ministrlikteri. Mysaly, Auyl sharuashylyghy ministrligine anyqtalghan qatelikteri boyynsha 7 ret eskertu hat, 1 ret resmy hat joldadyq.  Eki aidan asa uaqyt ótse de joldaghan hatymyzgha jauap berilmedi. QR «Jeke jәne zandy túlghalardyng ótinishterin qarau tәrtibi turaly» Zanynyng 8-babyna sәikes, múnday hattar 15 kýnning ishinde qaraluy tiyis edi. Atalghan zang talaptaryn ministrlikting ne ýshin oryndamay otyrghany týsiniksiz. Joldaghan hatymyzda ministrlik ókilining Ýkimet basshysy B.Saghyntaevqa jasaghan bayandamalary orys tilinde jazylghandyghyn eskerttik.

Meyli deyik, Ýkimet basshysyna orys tilinde esep bersin. Saytqa osy esepting qazaqsha núsqasyn salugha bolady ghoy. Ministrlik «Aqparattandyru turaly» zannyng 17-baby 5-tarmaghynda jazylghan «Memlekettik aqparattyq jýielerdegi qazaq tilindegi aqparattyng kólemi orys tilindegi aqparat kóleminen kem bolmaugha tiyis» dep jazylghanyn bilmey me?

Ministrlik saytynyng Parsy shyghanaghy elderin «Qiyr Shyghys elderi» dep (qazirgi BAQ-tyng kóbi «Tayau Shyghys» dep atap jýr. Búl jer biz túrghan aimaqqa Tayau Shyghys bola almaydy) qatelesken. Tómende kalika audarma.

Densaulyq saqtau ministrligining resmy internet-resursy da memlekettik tildegi aqparattargha asa nazar audarmaytyn sekildi. Kórneki sipattaghy slaydtyq júmystary kóbine orys tilinde jasalady. Qazaq tildi paraqshalarynda tómendegidey jazular jii úshyrasady.

Bilim tútqasyn ústap otyrghan ministrlikting resmy saytyndaghy memlekettik tilding hali de mýshkil. Múnda tútas bir sóilemdi ayaqtalmaghan kýide taqyryp etip qoyghan jazba kezdesedi. Tómendegi taqyryptan sóilem qúraudyng ózi múng bolghanyn bayqaugha bolady.

Jergilikti atqarushy organdargha kelsek, Soltýstik Qazaqstan, Pavlodar, Qostanay, Aqmola jәne Shyghys Qazaqstan  oblysy әkimdikterining resmy sayttaryndaghy memlekettik tilding qoldanysy kónil kónshitpeydi. Mysaly, Soltýstik Qazaqstan oblysy әkimdigining resmy internet-resursyndaghy «Kýn tәrtibinde – jylytu mausymynyng dayyndyghy» jazbasyna kóz jýgirtsek, әrbir ekinshi sóilemnen qate shyghady.

Al, Aqmola oblysy әkimdigining saytynda Konstitutsiya kýnin atap ótkeni turaly  mynaday aqparat jariyalandy(surette). Búl – memlekettik tilding mәrtebesin arttyratyn kýn emes pe?

Qostanay oblysy әkimdigining resmy sayty da memlekettik tildegi aqparattardy qalay bolsa solay jaza salady.

Ortalyq jәne jergilikti atqarushy organdardyng resmy sayttaryndaghy memlekettik tilding jayyna qarap, Elbasynyng «Tilge degen kózqaras, shyndap kelgende, elge degen kózqaras ekeni dausyz» degen sózi eske týsedi. Aldaghy uaqytta biz ataghan uәkiletti organdar jibergen kemshilikterin týzetedi dep senemiz.

Jasúlan Nauryzәliyev, 

«Til-audit.kz» saytynyng redaktory

Abai.kz