Shymkentten aiyna bir ret shyghatyn respublikalyq qoghamdyq-sayasi, mәdeniy-sporttyq «Jemqorlyqqa jol joq» degen gazetti estuiniz bar ma? Estigen joqsyz, óitkeni ol – biyl ghana shyqqan, onda da eki nómiri ghana shyghyp ýlgergen  su jana gazet. Osy gazetting 18-tamyzdaghy №2 sanynda «Ádepsizdik әbýiir әpermeydi nemese «Kóke» dep atalatyn estelikter men zertteu enbekteri kitabyn qúrastyruda barynsha shatasqan Bolat Sharahymbay men aqyn Toqash Berdiyarovty tolyq tanyp bilmeytin Tóreghaly Tәshenov  qalamger qauym men oily oqyrmandardan keshirim súrauy kerek» dep atalatyn taqyryby sala-qúlash syn maqala shyghypty. «Jemqorlyqqa jol joq» degen atynyng ózi ezuge kýlki ýiiretin  gazetting tútas betine shyqqan osy syn maqalanyng tura ortasyna, tapbir  sybaylas jemqorlardy jelkesinen býre ústap әkelgendey, Bolat Sharahymbay ekeumizding battityp suretterimizdi basypty. Búl azday,  Bolat ekeumizding  ýstimizden Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarma tóraghasy Núrlan Orazalinge jәne ózimiz qyzmet etetin júmys ornymyzdyng basshylyghyna әlgi gazetting bas redaktory, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng jәne Halyqaralyq Jazushylar odaghynyng mýshesi Ábdisattar Álip (Tәshimbet)  degen bireu shaghym hat týsirip, shara qoldanudy súrapty.

Búl jalaqor maqalanyng «avtory» Qarlyghash Ýsenqúlova osy «Jemqorlyqqa jol joq» gazetining arnauly tilshisi eken. «Avtor» әr nәrsening basyn bir shalyp, tyrnaq astynan kir izdepti. Negizgi syn sadaghyna alghan nysanasy – aqyn Bolat Sharahymbaydyng qúrastyrumen 2015 jyly «Toghanay T» baspasynan shyqqan «Kóke» dep atalatyn kitap. Stiyli qyz balanyng qoltanbasyna mýldem úqsamaydy, bәle izdegen qazymyr bireu әdeyi «túzdyq» qúidy ma eken degen kýdigim rasqa shyqty.  «Baqsaq, baqa eken» demekshi, bizge «kókelep» jýrgen shyn mәninde Qarlyghash Ýsenqúlova emes, ózining qol astynda isteytin qarshaday qyzdyng artynda túrghan bas redaktor kókemizding naq ózi eken. Kórnekti aqyn Toqash Berdiyarovtyng inisi Qúttybaydyng synyptasy bolyp keletin búl Ábdisattar ózin Qazaqstandaghy eng basty «Toqashtanushy» sanaytyn kórinedi.  «Atyng shyqpasa, jer órte» degendey, múnyng bәri  aty mәshhýr Toqash aqyndy jeke dara iyemdenip alghysy  kelgen esekdәmeden tughan bәleqor bas redaktordyng qysas haty eken.

Au, ainalayyn Tәshmәt, to esti, Tәshimbet kóke, úsaq-týiekti tergishtegenshe, Toqash Berdiyarovqa arnalghan «Kóke» degen kitapty óz qalauymen jýgirip jýrip, Toqash toyyna oray asyghys baspagha dayyndaghan, Keleste jatqan Toqannyng qabirinen alghan bir uys topyraqty Kensaydaghy Múqaghaly qabirine әkep qosqan, «Ana tili» gazetinde Toqashqa eskertkish qoy jóninde túlghalardy sóiletu arqyly bastama kótergen, búdan bólek  baspasóz betinde Toqandy tynbay nasihattap jýrgen Bolat Sharahymbay inine qayta rahmet aituyng kerek emes pe?! Ózing kelgen ózbek elinen ýirengen «ónegen» me búl, әlde? Ekeuinning iylegening bir terining púshpaghy emes pe?! Áriyne, asyghys dayyndaghan son, onyng ýstine kitap shyqqan «Toghanay T» baspasynda bas redaktordan basqa jan adam bolmasa, jogharydaghyday qate ketedi de. Ol túrmaq qazir memlekettik tapsyryspen shyqqan kitaptardyng ózinde qateden kóz sýrinedi. Onyng qasynda mynau aqyn mereytoyyna asyghys dayyndalghan, Bolattyng janashyrlyghymen (bәlkim óz qarjysyna da shygharghan boluy mýmkin)  shyqqan kitap qoy. Gazetke mening psevdoniymimmen shyghyp ketken maqala da Bolattyng Toqang jayly mәlimet elge jete bersin dep qolyma tiygizgen iygi tilegi edi. Ony da sonshalyq qazymyrlyqpen qazbalap, lupamen qarap, jóndi-jónsiz týirep ketipsin. Ne de bolsa meni әbden zerttegenin, syrtymnan jaqsy bilip alghanyng kórinip túr.

Sening  Bolatqa tisindi qayrauynnyng bir sebebi, Jazushylar odaghynda ótken Toqashqa arnalghan әdeby jiynda saghan bir auyz sóz berilmepti. Al mening «eng basty jazyghym» – ózim qyzmet isteytin gazette osy jiyngha Saryaghashtan kelip qatysqan, ózin jurnalist, aqyn, audarmashy, әdebiyettanushy, mәdeniyettanushy, ónertanushy, bibliograf, baspager dep kórsetkendi óte jaqsy kóretin Ábdisattar Tәshimbetovting atyn atamay ketippin. Ony ózing de maqalanda eskertip aityp ótipsin. Ózine ne sóz tiymey, ne gazetke shyqqan shaghyn aqparatta aty kórsetilmegen son, qaramaghynda isteytin tilshisi Qarlyghashtyng atynan attandap bizge qaray baqan ala jýgirgen beting eken!

Aytpaqshy, «Jemqorlyqqa jol joq» gazetindegi әlgi shiyki syn maqala aty darday «Abay kz» saytynda tamyzdyng 20-da «Kókege» qatysty kókelerimning qateligi» degen atpen, azdap qysqarghany bolmasa, sol kýii  basylypty. Avtory sol bayaghy  – shymkenttik Qarlyghash Ýsenqúlova degen uniyversiytet kitaphanashysy, magistr, taghy birdene-shirdene  ataqtary bar. Ózim jylyna bir keletin jazghy demalysqa shyghyp ketkendikten, «Abay kz» saytyndaghy ol maqalany kórmeppin. Ol syn maqala basylghaly beri de baqanday bir ay ótipti. Eki mynnan astam  adam oqyp, astyna jeli qoldanushylary biraz pikirlerin qaldyrypty. Solardyng arasynda Tóreghaly Tәshenúly dep mening atymnan bireu bylaysha pikir jazypty: «Búl maqalany arnayy tapsyrys berip jazdyrghan Esenghaly Raushanov ekeni dausyz. Búl – Toqash Berdiyarovty jalghyz ózi menshiktep alghysy keletin ishi quys aqynnyng kóre almaushylyghy. Onyng ýstine songhy jyldary el men eldi shaghystyrugha maman bolyp alghan Raushanov Toqash kókemizding bir de bir sharasyna qatysqan emes, shettep, aghayyndardyng arasynda talanghan ittey bolyp jýrgenin el biledi. Arghy jaghyn Allagha tapsyrdym». Tura men bolyp osylay bósipti. Ózi Allany auzyna alady, sóitip, shimirikpesten meni aqyn Esenghaly Raushanovqa aidap salady. Oghan jauap retinde Qojageldi degen taghy bir jeli qoldanushy meni «gavnogha» tenep, ar-namysyma tiyedi. «Aty darday «Abay kz» saytynyng múnysy nesi, nege las pikirlerdi óshirip tastamaydy? Bireuding atynan bireu teris pikir jaza beretin bolghany ma, ony nege teksermeydi?» degen oimen sayttyng sonynda kórsetilgen telefon nómirin tersem, jauap bermeydi. Ne kerek, aidaladaghy tanymaytyn «qarshaday qyzben» talasyp-tartysugha, oghan jauap jazyp  uaqyt óltiruge yntam da, yqylasym da bolmady. Tipti osy jauapty ta jazbas pa edim. Búghan týrtki bolghan  bir sebep, tayauda bir asta boldym. Filologiya ghylymdarynyng doktory ataghy bar bir syily agham onashalap: «Oqydym. Esenghaly (Raushanov) turaly jazypsyn, aralaryng qanday edi?» dedi jymyng etip. Týsine qoydym. Týsindiruge tura keldi.

Odan keyin kezdeskende taghy bir ýsh-tórt adam: «Abay kz» saytynda túr,  qaradyng ba? Esenghaly turaly jaman jazypsyn. Kәdimgidey ortada sóz bop jatyr» degen әngime aitty. Tipti, bireui «Esenghaly jayly shynymen ózing jazghan joqsyng ba?» dep kýidirmesi bar ma. Al aqtalyp kór!

Au, men bolyp jazghan jalaqor jeli qoldanushy, men tegimdi Tóreghaly Tәshenúly dep eshqashan jazghan emespin. Búl jerde mýlt ketipsin. Al sen aitqan aqyn Esenghaly Raushanovpen mening alty alasy, bes beresim joq. Qarsy kelip qalghanda qolyn alghannan basqa, ómirimde bir auyz til qatysqan adamym emes. Onyng ýstine óz basym ataqty aghalardy jaghalap, iyilip-býgilip  kórgen adam emespin. Al anyq bilging kelse, Esenghalidyng kitaby ýiimning tórinde túr.

Ózi Allany auzyna alyp, sóitip, shimirikpesten meni «Toqash kókemizding birde bir sharasyna qatysqan emes...» dep Esenghaly Raushanovqa aidap salghan, men bolyp pikir jazyp otyrghan da osy Ábdisattar Tәshimbetting ózi emes pe eken dep oilaymyn. Óitkeni  Jazushylar odaghynda ótken sharagha kimder qatysyp, kimder qatyspaghanyna deyin (qatyspaghandardyng ishinde meni de atap ketken) tyshqan andyghan mysyqtay baqylap-baghyp otyrghan sonyng naq ózi emes pe? Áytpese Qarlyghash Ýsenqúlovanyng sonau Shymkentten kelip ol sharagha qatyspaghany anyq.

Bizdi «sauatsyzdyq tanytty» dep jazghyryp, «kinalylargha» (?) tiyisti shara qoldanudy súrap jazghan әlgi shaghym hatyndaghy eki auyz sózinde Ábdisattardyng ózining eki qatesi kórer kózge badyrayyp túr. Onymen qoymay  «2018 jylghy... (?) dep jazady.

Úmytyp barady ekenmin, Ábdisattar, gazeting qútty bolsyn, eng bastysy, oqylymdy bolsyn! Sening gazetinning jarnamasyna  jarap jatsaq, qara piardan qashpaymyz. Aqyry bizding býkil ómirbayanymyzdy tizbelep, osynshama kórnekti etip shygharatynyng bar eken, onda su jana gazetinning №2 sanyna shygharghansha, nege №1 sanyna shygharmadyng eken dep kónil qúrghyrdyng  qonyltaqsyp qalghan jayy bar.

Sóz sonynda aitarym, Shymkentten shyghatyn «Jemqorlyqqa jol joq» gazeti joq jerden jau izdep, bәleqor atanghansha, «kinalylargha» (?) tiyisti shara qoldanudy súrap, shaghym týsirgenshe, eshkimge bir tiyn paydasy joq ósek-ayanmen ainalysqansha, atyna zaty say ispen ainalyssa, qoghamgha kóp payda keltirer edi.

Qúrmetpen Tóreghaly TÁShENOV,

aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, QR Mәdeniyet qayratkeri, QR Aqparat salasynyng ýzdigi.

Abai.kz