Altynaydy әdetten tys telefon qonyrauy oyatty...

- Allo...

- Allo mama... Mam, tughan kýninizben! Men sizdi qatty saghyndym, mende barlyghy jaqsy. Maghan alandap tausyla bermeniz. Tamaghymdy iship aldym. Qazir qasymdaghy jigitterge tughan kýninizge arnap, әn salyp beremin. Búl jer siz oilaghanday emes... Negizi...

Úiqysynan del-sal kýide oyanghan ana tútqanyng ýzilip ketken dybysynan keyin ghana esin jiyp aldy. «Ol jaqqa» qayta qonyrau soghu mýmkin bolmaytynyn bilse de, әlgi nómirdi qayta-qayta terdi. Jauapsyz...

Dónbekship ary aunady, beri aunady. Kózi qúrghyr bәribir ilinbeydi. Juynyp, taranyp alyp júmysyna ketti. Baghyty vokzal. Arly-berli jýitkigen poyyzdy aitpaghanda, ersili-qarsyly qaqtyghysa jarysqan adamdar. Alayda ol poyyzdyng birinen de úlynyng qarasy bayqalmaydy,sabylghan júrttyng arasynda da joq ol. Áyteuir qúshaqtasyp, qauyshyp jatyr, qimay qoshtasyp ta jatqandar joq emes. Songhy ret úlyn ghana dәl osynday sezimmen shygharyp salghan. Áskerge. Arada ýsh jyl uaqyt ótti. Alayda jalghyzy qayyrylmady... Izinen kelgeni - bir japyraq qaghaz ghana.

Altynay eshqashan atar tannan kýder ýzbegen. Úly Bolatqa ayaghynyng auyrlyghyn bilgen sәtte aq quanyshyn sýigenimen bólisti. Degenmen «órge domalatamyn» degeni orgha jyqty. Senimi sonda da qúm bola qoyghan joq. Kýtti, oralmady sengeni. Júrt kózinen aulaqqa ketemin degen oimen Astanany baghyt etti. Búl jaq alghashynda Almatydaghy jyly auylyn almastyra almady әriyne. Qalamen birge «qaynap» ketemin dep jýrgende ómirge úly keldi. Sonyng qaryny toq boluy ýshin barlyghyn jasady. Qalaghanyn tapty, auyzyna tosty, tek qana әkesining qayda ekendigin súramasa boldy. Bolat eseye kele shyghynnyng da kólemi artty. Maqsaty qoldan kelse, eki jerde júmys istep jan baghu, ertengi sýienerin qatardan qaldyrmau. Anasynyng jaghdayyna qanyq Bolat ta qoldan kelgenshe kóniline qylau týsirmeuge tyrysatyn. Tipten jasy jiyrmagha jetkenshe әkesi jayynda jaq ashyp súramapty. Qatarynyng aldy boldy. Kolledji de qolyna qyp qyzyl diplomyn ústatyp shygharyp saldy. Izin ala әskerden de shaqyrtu aldy. Tilegenin Qúdaydyng ózi bergen Altynaydyng quanyshynda da shek joq edi. Dәl osy vokzaldyng ýshinshi jolyna kelip toqtaghan Astana-Qostanay baghytymen jýretin poyyzgha úlyn qimastyqpen shygharyp saldy.

Sol kýnnen beri eki kózi temirjolda. Ózi osy vokzaldyng tazalyghyna jauapty. Aylyghyn shaylyghynan artyltyp, Bolatym kelse toy jasaymyn dep jastyqtyng astyna basyp jýr. Áskerden oralatyn kýn jaqyn qalghandaghy sezimi tipten bólek. Qúddy toghyz ay tolghatyp kýtken sezimi de búnday bolmas. Alayda «úlyng әskerde qataryn jazym etip, jeti jylgha sottalyp ketti» degen myna bir japyraq qaghazdy alghanda jýregin ústap talyqsyp kete berdi. Esin jighanda auruhanada, ol jaqtan shyghamyn degenshe bir aidyng jýzi ótti. Kónil senbey artynan izdep te bardy, tappady biraq. «Búl jaqta eki jerde júmys isteymin, auylda múnday mýmkindik te ailyq ta joq. Tapqanymdy úlyma salamyn. Basty sebep ol da emes, basqa jaqqa ketsem, úlym ayaq astynan kelip qalyp tappay qala ma deymin. Basty uayymym sol. Shynymdy aitsam, Astana týgili tipti osy vokzaldan da ketkim kelmeydi, júmystan qalt etsem poyyzdyng jolyna telmirip jýremin. Astana - mening ýmitimning ýzilmeuine sebep. Búl jaqtan ketsem, ómir toqtap qalatynday» deydi qyryqtyng qyrqasynan asqan Altynay.

Erkenaz Shoqan, Astana qalasy

Abai.kz