Júma, 30 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
Dep jatyr 5892 23 pikir 3 Qazan, 2017 saghat 12:07

Gýlenshiler - tynshylar... tynshylar emes...

Facebook әleumettik jelisinde Fazylbek Ábsattarúly elimizdegi Qazaq-týrik liyseylerining ústazdaryn qaralaghan jazba jariyalady. Ol jazbagha belgili jurnalist Marat Toqashbaev óz tarapynan jauap berdi. Biz osy eki jazbany oqyrman nazaryna úsynudy jón sanap otyrmyz.

Fazylbek Ábsattarúly. Gýlendi úlyqtaghan kezde Abay, Múhtarlarymyz shang qauyp qaldy

Ústazdar kýni qútty bolsyn!

Týrkiyanyng preziydenti R.Erdoghangha rizamyn, qansha jerden uaqyty bolmasa da, "shəkirtiniz keldi" dese jolyghugha uaqyt tabady.

Ər jolyqqan sayyn sayasy taqyryptargha kirmeuge tyrysamyn. Sebebi sayasy kózqarastarymyz səl kelinkiremeydi. Odan qaldy, bet jýzing bar demey aityp tastaytyn ədetim bar.

"Sayasatqa kelsey. Əlemdegi beldi sayasatkerlerge sózim ótedi, əyteuir dalada qalmaysyn"... osy tektes əngimeler bolady. Men ərdayym qabyldamaymyn. Sebebi janyma biznes jaqyn. Eshkimge tәueldi bolmaugha tyrysamyn.

Əriyne, ol feto taqyrybyn qozghaydy. Biraq men taqyrypty búryp jiberemin. Preziydentting sózin bólip jibergenime qasyndaghylar typyrlap qaldy.

Jalpy ol turaly oiym: mәselege birjaqty qaramau kerek jəne Qazaqstannyng mýddesi birinshi kezekte túruy kerek.

Qazir eki jaq bir jaqty propaganda jýrgizip jatyr. Men ýshin eki jaqtyki de dúrys emes. Qoldamaymyn. Sebebi eki jaqtyng týpki sayasatynda Qazaqstannyng mýddesi joq.

Mysalygha, tәuelsizdikti janadan alghan ortalyq Aziya elderinde Reseyding yqpalyn azaytu maqsatymen AQSh Týrkiyanyng qolymen kirgeni shyndyq. Əytpese ol kezdegi Týrkiya ekonomikalyq ta bilim beru jýiesi jaghynan da bizge kómektesetindey jaghdayda emes edi. Ol kezdegi Týrkiyadaghy bilim beru salasynyng shyndyghyn aitsam kónilderine kelip qalady. Kerisinshe bizding Kenestik bilim beru jýiesi kýshti bolatyn jəne əli kýnge deyin bilim beru salasynyng mamandary Kenestik bilim beruding myqty ekenin moyyndap keledi. Naghyz jany ashysa, əbden ornyqqan osy jýiege aqsha salulary kerek edi. Ol kezderi bank jýieleri ornyqpaghan, shetelden aqsha audara almaytyn kezderi, úshaqpen chemodandap Amerikadan kelgen aqshalardy "ústazdardyn" qalay tasyghanyn bilemiz. Alghashqy uaqyttary tynshylyq əreketteri ýshin birazy ústaldy. Biraq belgisiz sebeptermen is jabyldy. Odan keyin olar temirperdening ishindegi jaghdaygha tez ýirenip, ústalmaytyn boldy. Ózbekstan men Resey "ústazdardyn" tynshylar ekenin anyqtaghan song liyseylerdi jauyp tastady.

Al olar bizge tereninen kire berdi. DA degen platforma arqyly Qazaqstannyng ziyalylaryn "qarmaqqa" ilip jatty. Aqyn-jazushylarymyzdy jyl sayyn Týrkiyagha tegin qydyrtyp, kitaptaryn bastyryp, týrikshege audartty. Yqpalyn kýsheytti. Sonynda solardyng sózin sóileytin "ziyalylar" payda boldy. Almatyda Gýlenning halyqaralyq konferensiyasyn ótkizdi. Gýlendi úlyqtaghan kezde Abay, Múhtarlarymyz shang qauyp qaldy. Odan keyin biylikke yqpal etude tez jetistikke jetti. Barlyq oblys əkimderining orynbasarlary liysey týlekteri bolu kerek, sosyn oblys əkimi bolu kerek edi. Shetinen orynbasarlyqqa qonjiyp jatqan kezde jaghday ózgerip, ol prosess toqtady. Əytpese derligi otyryp ýlgergen edi. Osynyng barlyghyn Hizmet degen úiym rettep otyrdy...

Olardyng bylyqtary bir kitapqa arqau. Nemese fransuzdyq (qatelespesem) doktor Baldjynyng "Gýlenning Ortalyq Aziyadaghy missionerlik sayasaty" degen ghylymy enbekti oqynyzdar...

Al mening búl jazghandarym qúpiya emes kópshilik biletin, dəleldengen, kuəgerleri bar.

Búlardyng sheteldegi is əreketteri emes, Qazaqstangha qatysty jerin jazdym.

Al Erdoghan turaly kóp jaza almaymyn. Sebebi: Qazaqstangha sayasatyn jýrgizuge endi talpynyp jýr. Jýrgizuine qarsymyn da. Al týrik "ústazdargha" qatysty belden basu əreketi dúrys emes. Bir elding ishki isine qol súghu bolyp sanalady. Kezinde kirip ketken syrtqy bir qoldy basqa qol júlyp jatyr. Demek, bizding ishki isterimizge kez kelgen el aralasa alady degen sóz. Óz sayasatymyz joq. Syrtqy kýshterding quyrshaghy bolyp bir birimizben qyrylyspayyq. Biz bir elding azamatymyz. Azamattyq sanamyz joghary bolsa ghana el bolamyz. Əytpese óz azamattary bir birin qyryp memlekettiginen aiyrylyp jatqan elderding keypin kiyemiz.

Qazaqtyng Qazaqtan basqa dosy joq! Búl bizding parolimiz.

P.S. Bərin kórip, bilip otyryp shyndyqty jazbau aryma syn. Qoghamdaghy manipulyasiyalargha, qoghamdyq pikirdi ərkim óz jaghyna búryp jatqandargha shydamay jazdym.

Marat Toqashbaev. Erdoghannyng sureti jylt etti, Fazylbek inim mýlt ketti

Jana ghana Fazylbek Absattaruly inimizding ústazdar kýnine baylanysty, alayda, Qazaqstandaghy týrik ústazdaryn, QTL oqu oryndaryn kýstanalaghan jazbasyna kózim týsti. Jalpy Fazylbek inime óz basym ýlken qúrmetpen qaraymyn. Kóptegen túshymdy oilaryna tәnti bolamyn. Biraq dәl osy joly «Akela» mýlt ketti!

Inimizding Tayip Erdoghanmen birge týsken sureti, Týrik preziydentining ony «sayasy qyzmetke shaqyruy» Fazylbekke Qazaq-týrik liyseylerine qatysty teris pikir aituyna esh qúqyq bermeydi. Aytyp otyrghan oilary mýlde jansaq. AQSh Qazaqstangha Týrkiya arqyly kirdi degeni esh dәlelsiz qúry subiektivti pikir. AQSh sonda qazaq jastarynyng tereng bilimdi boluyna, Qazaqstanda músylmanshylyqtyng qanat jangyna mýddeli bolyp pa? Qashannan beri?

AQSh chemodanmen aqsha berip túrdy degeni de әnsheyin bir túspal. Fazylbekke chemodandaghy aqshasyn kórsetip AQSh-tan aldyq dep jýrgen qay aqymaq?! «Alghashqy uaqyttary tynshylyq əreketteri ýshin birazy ústaldy» deydi. Olar kimder edi? Aty-jónin atamay solay sogha beruge bola ma? Kimning «zakazymen» jazylghanyn bilmeymin, alayda birjaqty jazbadan «ózin sayasatqa shaqyrghan» Erdoghannyng avtoritarlyq sayasatynyng iyisi mýnkip túr.

Fazylbek ózin bizding Últtyq qauipsizdik qyzmetinen myqtymyn dep eseptey me bilmeymin. Týrik elining tәuelsizdikke endi ghana qol jetkizgen bauyrlas elge bilim salasyndaghy kómegin shpiondyqqa balau úyat emes pe?! Este bolsyn, QTL bitirgen týlekterding ishinen shyqqan birde bir terrorist joq! Lankestik úiymdargha kirgen birde biri joq. Bәri derlik tórt tilde sóileytin, bilimdi, býgingi Qazaqstannyng iygiligine qyzmet etip jýrgen azamattar.
Al Fazylbek siyaqty oqyghan, toqyghan belgili azamatqa aqqa qara jaghu jaraspaydy!

Abai.kz

23 pikir