- Sizdi últ janashyry sanatyndaghy sayasatker retinde bilemiz. Memlekettik tildi damytu qoryn basqaryp jýrgen kezinizde biraz jaqsy jobalar jasadynyz. Sonyng ishinde «Qazaq alimanaghy» jurnalynyng jaryqqa shyghuy, Qazaq radiosyndaghy Alash túlghalaryn tanytugha qatysty baghdarlamagha qoldau jasau, taghy da basqa ótimdi jobalarynyz bar edi ghoy. Solar ayaqsyz qalyp qoyghan joq pa?

- Joq, ol jobalardy jigitter jalghastyryp jatyr. Ózim shamam kelgenshe kómektesip, qoldap jýrmin. «Qazaq alimanaghy»- qazaqtyng qayda baramyz degen súraghyna jauap beretin, óz aldyna bólek jurnal. Biz qarajat, avtorlar jaghyn qarastyramyz. Ghylymgha jaqyn, intellektualdyq-ziyatkerlik jurnal. Ózining oqyrmany bar. Gazetten, internetten bir aiyrmashylyghy sayasiy-ruhany formatqa jatady. Ózim bastaghan jobamnan qol ýzgen joqpyn. Qazirgi qyzmetim - uaqytsha nәrse, al ruhany dýnie - mәngilik.

- Úlytau audanynan keyin siz óndiristi orta - Jezqazghan qalasyna әkim bolyp bardynyz. Ol ortanyng qazaqylyghy, qazaqshylyghy qalay eken?

- Sizdi últ janashyry sanatyndaghy sayasatker retinde bilemiz. Memlekettik tildi damytu qoryn basqaryp jýrgen kezinizde biraz jaqsy jobalar jasadynyz. Sonyng ishinde «Qazaq alimanaghy» jurnalynyng jaryqqa shyghuy, Qazaq radiosyndaghy Alash túlghalaryn tanytugha qatysty baghdarlamagha qoldau jasau, taghy da basqa ótimdi jobalarynyz bar edi ghoy. Solar ayaqsyz qalyp qoyghan joq pa?

- Joq, ol jobalardy jigitter jalghastyryp jatyr. Ózim shamam kelgenshe kómektesip, qoldap jýrmin. «Qazaq alimanaghy»- qazaqtyng qayda baramyz degen súraghyna jauap beretin, óz aldyna bólek jurnal. Biz qarajat, avtorlar jaghyn qarastyramyz. Ghylymgha jaqyn, intellektualdyq-ziyatkerlik jurnal. Ózining oqyrmany bar. Gazetten, internetten bir aiyrmashylyghy sayasiy-ruhany formatqa jatady. Ózim bastaghan jobamnan qol ýzgen joqpyn. Qazirgi qyzmetim - uaqytsha nәrse, al ruhany dýnie - mәngilik.

- Úlytau audanynan keyin siz óndiristi orta - Jezqazghan qalasyna әkim bolyp bardynyz. Ol ortanyng qazaqylyghy, qazaqshylyghy qalay eken?

- Jezqazghan qazaqy jer ghoy. Ózimen ózi jatqan el. Ózining kýndelikti kýn tәrtibinde túrghan mәseleleri bar. Qazir últtyq jobalardy qolgha alyp jatyrmyz. Jobamyzdy últtyq simvoldar, últtyq eskertkishterden bastadyq. Kelinizder, bәrin kórsetemiz. Qaymaghy búzylmaghan qazaqy el, kishkene bólekteu jatqany bolmasa. Ókinishke qaray respublikalyq mәselelerden syrt qalyp jatyr. Kóp aitylmaydy, kóp kórsetilmeydi. Jezqazghannyng halqy da kóp emes, mәseleleri respublikalyq dengeyde aityla bermeydi. Shette qalyp qaldy degenim sol.

- Áriyne, qayda barsanyz da bir memleketting ishinde jýrsiz ghoy. Degenmen de siz sayasi, ruhany ortada jaqsy tanylghan túlghasyz. Osy sayasi, ruhany orta saghyndyra bastaghan joq pa?

- Jalpy men búl jerde lauazym ýshin jýrgen joqpyn. «Qazaq, qazaq» dep auyzsha úrandata bergenshe, shyn mәninde, is jýzinde ýlesimdi qosqym keldi. «Elge payda tiygizuding naqty joly - auylgha baryp qyzmet etu», - dep aldyma maqsat qoydym. Úlytauda qatty júmys istep qoydym ba, bilmedim, (әzil ghoy B.Á) Jezqazghan qalasyna auystyryp jiberdi. Býgingi júmysymda da ruhany maqsatty algha qoyam, qazaqtyng biliktiligin kóteruge tyrysamyn. Últqa baylanysty qyzmet atqaryp jatyrmyz. Shet-jaghasyn estigen shygharsyz, keshe ghana Kenesary eskertkishin ashtyq. Atyn beruge qaymyghyp jýrgen qayratkerlerding atynan mektepter  de ashyldy. Mәselen, keshe bir mektepke Qayrat Rysqúlbekovtyng atyn bergizdim. Sonday-aq, Mústafa Shoqaydyng atyna da bir mektep berildi. Qaysar qayratkerlerimizdi nasihattau jobalaryn qolgha aldyq. Kenesarynyng han bolghanyna 170 jyl tolghanyna, Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyna qyzu dayyndyqtamyz. Últ ýshin qúrban bolghan qayratkerlerding atyna mektep, kóshe berildi jaqynda. Otyzynshy jyly asharshylyqqa qarsy kóteriliste qyrylghan adamdardyng esimin taqtagha jazdyryp, eskertkish qoydyq. Búnyng bәri últty tәrbiyeleu maqsatynda jýrip jatqan shara. Búryn bәrin auyzsha aitatyn edik. Qazir iske asyp jatqanyna quanamyn. Qúday qalasa, bolashaqta qaytadan ózimning ruhany ortama qaytyp oralamyn. Áytpese, әkim bolyp, úpay jinayyn degen niyetim joq.

- «Aq jelken» taralymy kóp, jasóspirimder jurnaly bolyp sanalady. Óssem degen keyingi jastargha ne aitasyz?

- Eng bastysy aldyna maqsat qoya bilu jәne armandau. Eshteneden qoryqpay sol armangha úmtylu. Jeke basyna ghana emes, armanyn elimen baylanystyra bilu kerek. Sosyn óz-ózine senu kerek. Qiyndyq ataulygha moyymaghan jón. Adamnyng armany - temirqazyghy bolyp, eline, últyna qyzmet etu kerek.

Ángimelesken Baljan MÚRATQYZY.

«Aq jelken» jurnaly, 1-3-better, №11, 2010

Týpnúsqadaghy taqyryp: ««Eshteneden qoryqpay, armangha úmtylu kerek»