Kózben kórip, qúlaqpen esti¬megenge sene bermeytin pendelermiz. Biraq ruhaniyat ataulynyng bәri mo¬rali túrghysynan sanamyzda dónbekship jatqan son, amalsyz bas iyemiz. Áytpese, adamdy maymyldan jaratyp, Darvin kókemning danghazasyn jattap ósken biz emes pe edik? «Aqiqattyng shymyldyghyn shyndyq kelip júlyp alghanda, shybyn  onn jerge kirgen» ilimning tili kýrmeldi. San myndaghan sanada saytannyng sapalaghyn oinatqan maymyl úghym Haq Taghalanyng ilimining aldynda mәimónkelep qaldy. Sodan beri de neshe jyl ótti. Biraz ruhany súraqtardyng qanaghattandyrarlyq jauaptaryna qanyqtyq. Birazy shiderin sheshe almay jatyr. Sonday bir súraq mening de oiymda jii jýredi. Ol — osy maqalagha arqau bolyp otyrghan «domovoy» degen úghym. Úghym bolghan jerde saual boy kóteredi. «Domovoy» degen shyndyghynda bar  o, joq pa? Saualgha tiyisti jauaby da bar. «Ol las jerlerde, orystardyng ýiinde bolady». Nelikten? Ne sebepti? Onyng jauabyn beru qiyndau. Sol sebepti óz biletinderimdi ortagha salayyn. Bәlkim, týrli oilargha týrtki bola jatar…

TANYSU

Kózben kórip, qúlaqpen esti¬megenge sene bermeytin pendelermiz. Biraq ruhaniyat ataulynyng bәri mo¬rali túrghysynan sanamyzda dónbekship jatqan son, amalsyz bas iyemiz. Áytpese, adamdy maymyldan jaratyp, Darvin kókemning danghazasyn jattap ósken biz emes pe edik? «Aqiqattyng shymyldyghyn shyndyq kelip júlyp alghanda, shybyn  onn jerge kirgen» ilimning tili kýrmeldi. San myndaghan sanada saytannyng sapalaghyn oinatqan maymyl úghym Haq Taghalanyng ilimining aldynda mәimónkelep qaldy. Sodan beri de neshe jyl ótti. Biraz ruhany súraqtardyng qanaghattandyrarlyq jauaptaryna qanyqtyq. Birazy shiderin sheshe almay jatyr. Sonday bir súraq mening de oiymda jii jýredi. Ol — osy maqalagha arqau bolyp otyrghan «domovoy» degen úghym. Úghym bolghan jerde saual boy kóteredi. «Domovoy» degen shyndyghynda bar  o, joq pa? Saualgha tiyisti jauaby da bar. «Ol las jerlerde, orystardyng ýiinde bolady». Nelikten? Ne sebepti? Onyng jauabyn beru qiyndau. Sol sebepti óz biletinderimdi ortagha salayyn. Bәlkim, týrli oilargha týrtki bola jatar…

TANYSU

Ol kezde segizinshi synypta oqimyn.  onny  ta bes kýn bolyp, eki kýn aghalarym jaldap túratyn pәterding qonaghy bolushy edim. Internattyng qorqynyshty hәm qyzghylyqty bes kýninde neshe týrli alyp-qashpa әngimeler estiytinbiz. Onyng bel ortasynda «domovoy» úghymy jýretin. Bala bolghan son, seskenesin. Biraq qyzyghushylyq múnday hikayalardy tyndatpay qoy¬maydy. Bizben birge Núrjan de¬gen Semeyding jigiti oqydy. Almatyda tuystary joq bolatyn. Senbi, jeksenbide jataqhananyng «domovoyy» bolyp sol qalatyn. Týnde dangharaday ýsh qabatty jataqhanada jalghyz qalugha (kýzetshi, tәrbiyeshilerding bólmeleri astynghy qabatta) bala túrmaq, eresekterding ózi jýreksiner edi. Bir senbide úzynaghashtyq Mәulen degen jigit auylyna qayta almay qalyp¬ty. Sodan qorqytpaqshy bolyp, kórpe-jastyghyn Núrjannyng tósegining astyna salyp jatsa kerek. Týngi ondar shamasyna deyin shydaghan Mәulen aqyryn Núrjannyng tóse¬gining astyn taqyldatady. Bireu esik qaghyp túr eken dep: «búl kim?» deydi. Ýndemegen son, esikti ózi baryp ashady. Eshkim joq. Onan keyin jәne taqyldaydy. Núrjan «bissimillәsin» myng qaytara aityp, Allagha jalbarynady. Biraq tósek astyndaghy taqyl úiyqtatsyn ba? Ras, oiynnan órt shyghyp, Mәulenning basyna biraz problema bolghan. Áli kýnge jyr qylyp aitamyz. Osydan keyin múnday әngimelerdi pendelerdi qorqytu ýshin shyghady eken dep oilay bastadym. Ol oy da alysqa barmady.
Bir senbide agham jaldap túratyn pәterde úiqyly-oyau jatqanmyn. Pәter Rysqúlov danghyly men Shemyakin kóshelerining qiylysatyn túsyndaghy «Qaraqalpaq» kóshesinde edi. Ylghaldanyp, iyistenip túratyn úighyr shaldyng jaman qújyrasy. Qay jyly salynghany bir Allagha ayan. Auyldan kelgen biz sekildi әr qazaq balasy osynday bir әl¬dekimning at qorasynda túryp, ýl¬ on-ýlken memlekettik uniyver¬siy¬tetterde oqityny bar ghoy. Ja¬taqqa qol jetpegen son, qaytedi endi. Sizge ótirik, maghan shyn. Óz kózime ózim senbeymin. Boyy bir qarys әiel jýgirip jýr. Jýrisi anyq bayqalady. Qoryqqanymnan kórpemdi qymtay berip edim, moynyma jarmasty. Kózimning aldy qarauytyp, bulyqtym da qaldym.
Tamaq әzirlep jýrgen әpke¬le¬rimning dausyn emis-emis estiymin. Alqymdaghy jabysqaq pәleni iyterip jibergim keledi. Tilim kýrmelip, «bis¬simillәgha» da jeter emes. Bir kez bulyqtyrghan qol moynymdy azat etti. «Oramal bershi» dep aighaylap jiberdim. Suyq qara terge malmanday bolyppyn.
Ápkelerim júbatyp jatyr. «Eshtene etpeydi, qara basqan ghoy». Biz «domovoymen» osylay tanystyq. Ásilinde, qúlaghynyz týrik jýrse, talay әngimelerding astynda qalasyz. Onyng bir auyghy osy qara basugha da arnalyp qalady. Ómirde qara baspaghan jandar neken-sayaq. Yaghny búl – qazaqtyng últtyq úghymynda bar dýniye. Bәlkim, orystardyng «domovoy» dep aidarlaghan pәtshaghary osy shyghar. Áriyne, kesip aitugha bolmaydy.

«AQTYNG BETIN JAP»

«Óte erte zamanda Syr ónirinde¬gi Múrynqaraq tauy, «Eshkili» kóli manyndaghy Qonyrat degen elde bir kempir men shal túrypty. Olardyng jalghyz qyzy jәne bir kók siyry bolypty. Sol siyrdyng sýt-ayranyn iship kýneltedi. Bir kýni qyzy airannyng betin jabudy úmytyp ketedi. Tanerteng әke-sheshesine airandy bereyin dese ydys bos, týbinde bir altyn tenge jatyr. Qayran qalghan qyz ertenine de airannyng betin ashyq qaldyrady. Ádettegidey oyana kelse, taghy da ydysta airan joq, ishinen bir tenge kóredi. Ýshinshi kýni qyz úiyqtamay, múnyng qanday qúpiya-syr ekenin bileyin dep, tangha deyin oyau jatady. Sholpan júldyzy tughan uaqytta Múrynqaraq tauynan bir nәrse jalt-júlt etip úshyp keledi de, ydystaghy airandy sylpyldatyp ishe bastaydy. Iship bolghan son, dyng etken dybys shyghady. Qyz bәrin baqylap otyrady. Álgi úshyp kelgen altyn jylan edi». Miftik әngime. Biraq múnyng da astarynda shyndyqtyng jatuy bek mýmkin. Sol hikayanyng ayaghy biz oilaghannan bólekshe bitedi. Jylan әkelgen altyn kedeydi bayytyp, ony han estip, jylannyng inin qazyp, altynyn alady. Jylan oghan yzalanyp, úyasyn búzghandardan birtindep kegin qaytarady. Eng songhy qalghan jigitke bir kemenger kelip: «Shyraghym, jylama. Odan da basyna 7 nan men 2 bolat ketpen qoy», — deydi. Diqan әlgi kisining aitqandaryn isteydi. Altyn jylan aspangha úshyp, 2 bolat ketpendi tesip ótip, 6 nannan ótip, jetinshi nangha kelgende sylq etip qúlaydy. «7 nan shelpek taratu sodan qalghan». Ózgeni qaydam, osy әngime barysyndaghy airannyng betin jabu degenge kóp mәn berem. Óitkeni orystar keshkisin «domovoy» mazalamau ýshin bir tabaqqa tamaq qúiyp qoyady. Áytpese, «týnimen ydys-ayaqty shyldyrlatyp shyghady» deydi.

JANA ÝIDING HIKAYaSY

Múnyng bәri – estigen әngime. Tyndaghan qúlaqty da, aitqan auyz¬dy da jazghyra almaysyz. Ótken joly ústazym Kәken Qamzinmen biraz syrlastyq. Ángime arqauy әdet¬tegidey «ne jazghaly jatyr¬syn?», «myna mәseleni kótersendershi…» degen súraq hәm úsynyspen bas¬taldy. Keybir bilmeytin jayttardy kitaphanadan aqtaryp jatpay, osy kisiden tynday saludy da hosh kóretinimiz bar edi. «Domovoydyn» shet jaghasyn shyghardym. Taqyryp únamady  o, joq әlde әngime arynyn basqa arnagha búrghysy keldi me, kóp sheshilmedi. Tek: «Domovoy» degen bar deydi ghoy. Bizding ýige kelgen qonaqtar týnimen úiyqtay almadyq, óittik-býittik dep jatady. Biraq ózim kórgen joqpyn», — dedi. Búl әngimeni onan keyin kóp adamnan estidim. Bir kýni qala syrtynda túratyn әpkemizding ýiinde osynday hikaya taghy da aldymnan shyqty.
Qúlja kýrejolynyng boyynda general Panfilov atynda auyl bar. Sol auylda әpkem túrady. Osydan birer jyl búryn ýy salghan edi. Ákimshilik bastapqyda egin  egilgen anyzdan jer bólip  onny . Jana salynghan qúrylys tez boy kóterdi. Alghash ýy salyna bastaghanda osy auylda ejelden túratyn bir orys kempir «kire beriste orys shaldyng mýrdesi jatyr. Sonyng ýstine ýy týsip ketetin boldy» depti. Áriy¬ne, múnday sózderdi elemeytin qazaqpyz. Jighan-tergen dýniyemen ýy de bitti. Endi, mine, sol ýide bir eles bar ekeni anyq kórine bastady. «Domovoy eski tamdarda bolady» degen de ótirik eken. Key kezderi esikter ózinen-ózi ashylyp, týnimen syqyrlap, maza bermeytin kórinedi.

MÁTÁY

Din Islam bәrine jauap beredi. Biraq bizding elge shetten kelgen «sayasy dindarlar» últ pen dinning arasyn ashyp, ol ortalyqqa óz men¬taliytetterin tyqqysy keledi. Bir oy aitsan, Allagha serik qosushy bolasyn. Júmaq pen tozaqtyng ortasyndaghy qoghamdyq kóliktey sezinedi ózderin. Qay ayaldamagha tas¬taytyndaryn da solar biletindey. Bizding sóz etip otyrghan «domovoyy¬myzdy» olar bir auyzdan jyndar  on saluy da mýmkin. Biraq әr pen¬de tanymdyq dýniyeni de bilu kerek. Osynday oilar jetegine ersem, myna bir jay esime oralady. Súraqtyng jauabyn tappay qiy¬nalam.
Beyqam ghana tirlik keship, bey¬mәlim kózqaraspen oy topshylap, taghdyrynyng da ólshemin ózge¬she qiilap jatqan bizding auylda týrli pendeler ómir sýredi. Ómir ótkelinen kim qalay ótetinin bil¬meymin. Biletinim, bәri de bylapyt ghúmyrdyng batpaghyna belshelemegendey kórinetin.
Kórshi ýi. Aghash sharbaq. Osy sharbaqtyng ar jaghynda nendey jaylar ótkenin siz bilmeysiz. Olar da úmytyp ketken shyghar. Óitkeni ol sharbaqtyng ar jaghynda Erdos ekeumiz ala tannan  on batqansha oinaytynbyz. Bir kýni dostyghymyz biraz uaqytqa ýzildi. Nelikten deysiz be? Erdostyng 1978 jyly dýniyege kelgen Mәtәy degen әpkesi auyryp qaldy. Jay auyru emes, jyndanyp ketti. Mәtәy әpkeni óte jaqsy kórushi edik. Tym súlu bolatyn. Beline qaray shashyn tarqatyp ji¬bergende, tógilip sala beretin. Betindegi kishkene ghana sýikimdi meni kýlgen sәtte tipti әdemilenip ketetin.  onn bir úighyrdyng qyzy (atyn úmytyppyn) ekeui  on bolatyn.
Ómir degen týsiniksiz ghoy. Bizding auyldyng úl-qyzy oryssha bilmeytin bolyp keledi. Birde-bir orysy joq auylda búl – tabighy qúbylys. Al Mәtәy orysshanyz bylay túrsyn, bizben aghylshynsha sóilesetin. On birinshi synypty bitire salyp, shet tilder institutyna tapsyram deytin. Óz betimen aghylshyn tilin ýirenip alghan-dy. Úighyr  on qyzy ekeui  on bata sportpen ainalysatyn. Biyik aghash sharbaqtan or qoyanday orghyghanda tandayymyzdy qaghushy edik.
Mәtәi. Shyn aty – Meyramgýl. Bir kýni dombyra tartyp, bәrimizge konsert qoyyp berdi. «Sizderding aldarynyzda – Qazaqstannyng en¬bek sinirgen әrtisi Meyramgýl Ma¬napova». Dausy qanday edi, dausy. Jeztanday әnshi bolatyn. Al armanyn kórdiniz be? Qazaqstannyng enbek sinirgen…
«Mәtәy jyndanyp ketipti». Osy sóz kishkene ghana auylgha tez-aq ja¬yyldy. Mәtәy qúmalaq ashady eken.  Mәtәy temeki shegetin bolypty. Mәtәidi emdetip kelipti. Auylda ósek degen jeldey esedi emes pe? Aytugha hәm aitpaugha bolmaytyn sózder arly-berli tarady da otyrdy. Onyng bәrin tizbeleuge arym barmaydy. Tek jylmang qaghyp jýretin qara kempirdi jek kórip kettim. Mәtәy auyr¬may túryp, qara kempirding qyzyn jyn týrtken edi. Dereu qazaqsha emdetti. Jyndanghan qyzdy eshqayda shygharmaytyn boldy. Bir kýni azanda kórshi apa esik aldyna shyqsa, әdemi toply men kofta jatyr eken. Ýlken kisi oqytyp tastaghan shyghar dep әlgi kiyimdi laq¬tyryp jiberipti-mis. Sóitse, Mә¬tәilardyng aghash sharbaghynan asyp týsipti.
Sodan keyin qara kempirding qyzy qúlan-taza aiyghyp ketti. Al Mәtәi…
Tandyrgha nan jauyp jatqanbyz. Ájeme nan tasyp berushi edim. Aghash sharbaqtyng ar jaghynda Erdos pen Aydos (Mәtәiding inileri) ýilerining syrtyn sylap jatqan-dy. Bir kezde Aydos pen Erdostyng ashy dausy shyqty: «Apa, apa, Mәtәigha birdeme bolyp qaldy».
Apam jauyp jatqan nanyn tas¬tay jýgirdi. Artynan biz de jettik. Boyymen birdey ghana shifonierding ishinde Mәtәy túr. Keude túsynda beldik. Jany shyghyp ketipti. Asylyp óldi degen aty ghana. Áytpese,  onn beldikpen tyshqandy da bu¬lyqtyryp óltire almaysyz. Qal¬tasynan tildey qaghazgha jazylghan hat shyqty. «Ájem keldi. Shaqyrdy.  Barmadym. Ekinshi kýni keldi, taghy da barmadym. Ýshinshi kýni…»
Ýshinshi kýni Mәtәy erip ketti. Onyng artynan ýlken-ýlken armandar da ketti. Keyin týsime jii kirip jýrdi. Mәtәy ólmepti deymin. Búrynghyday menen júmyrtqa súrap jýr eken deymin. Bata berip jatady. Dop oinap jýremiz.
Mәtәy qaytys bolghannan eki-ýsh jyl ótken song tan-tamasha jay boldy. Erdos pen Shynar (Mә¬tәiding inisi men sinlisi) oinap jýrip, Mә¬tәiding bólmesine kirip barady. Aynanyng aldynda suretterdi shashyp tastap Mәtәy otyr deydi. Ekeuining esi shyghyp, túra qashady. Eki bala shoshyghan bólmege әkeleri kiredi. Teris qarap otyrghan qyzdary әli otyr eken. Dereu moldagha kisi jýgirtedi. Molda kelgende, Mәtәy joq. Tek suretter shashylyp qa¬lyp¬ty.
«Mynau bólme búrynghydan emes tar,
Pana qylyp ketken shyghar ne beybaq.
Tek osy bir eski tamda… eles bar,
Menen búryn kim túrdy eken?!
onny oilap…
Ýrey biylep berekemdi qashyryp,
Úmtylamyn keyde syryn bilmekke.
Mýmkin bireu ólgen shyghar asylyp,
Anau temir ilgekke».
Aqyn dosym Úlarbek Núrghalym¬nyng osy óleni Mә¬tәy әpkeni eske salady. Qor¬qynysh sezimin syilaydy. Qasiyetti Qúranda: «Ghayyptyng kiltteri Al¬lanyng qolynda. Ony Haq Taghala  ghana biledi…» (Ángham sýresi, 59-ayat), – delinedi. Imam Tabarany ar¬qyly Alla elshisinen jetken hadiste: «Ghayypty Alladan basqa esh¬kim bilmeydi», — degen. Rasynda, bilmeymiz. Ómirde bәri de bola beredi.

«Ana tili» gazeti, 04.06.2009