Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 5229 14 pikir 6 Qazan, 2017 saghat 10:36

Reseyding kýltókpesi

 

Kedendes, ekonomikalyq odaqtas, «mәngilik dos» taghy nemene edi, Qúday-au, qysqasy, Qazaqstandaghy shendi-shekpendiler qysqa kýnde qyryq ret úlyqtap otyratyn Resey ýkimeti bizden qant satyp aludan bas tartyp otyr. Bas tartuyna sebep: qazaq qantynyng sapasyzdyghy emes kórinedi. Búndaghy bar kiltipan: qazaq qanty Resey naryghyn jaualap jatyr. Qany qyzu bәsekelestikke tóze almaghan Resey biyligi kedendestikti, ekonomikalyq odaqtastyqty – bәrin, bәrin bylay ysyryp qoyyp, «Qazaqstannan qant satyp almaymyz» deydi. Al, Qazaqstan tarapy әdettegidey ýnsiz. Osy arada az-kem sózben toqtala ketteyik, keyingi 2-3 jyldyng auqymynda Qazaqstan qúmshekermen ózin-ózi qamtamasyz ete bastady. Qyzylsha sharuashylyghyn Almaty oblysy qolgha alyp edi, birer jylda-aq iygilikti bastama óz nәtiyjesin berdi. Búghan deyin Qazaqstan qantty shetelderden satyp alatyn. Oghan 2 mlrd tengening ýstinde qarjy júmsaytyn. Qazir búl qyjalattan eptep shygha bastaghan Qazaqstan ózinen artylghanyn Reseyge satpaq bolghan ghoy. Sondaghy saudanyng týri – anau. Búl sonda qanday ekonomikalyq odaq? Qanday kedendik kelisim? Nege bizding ýkimet ýnsiz? Týsine almadyq.

Osyndayda eske týsedi, 2005-2006 jyldary bizding ókimet ayaq asty ruli ong jaghynda ornalasqan japondyq avtokólikterden shoshynyp: «Búnday kólikter bizding jol erejemizge sәikespeydi» dep otyryp aldy. Sóitip, ruli ong jaqtaghy mashinalardy elden aidap shyqty. Avtokólik iyelerining qarsylyghyna qaraghan da joq. Al sol avtokólikterdi satyp alghandardyng deni kedey kepshik edi. Kedey kepshikting kóz jasyn bizding biylik ne qylsyn: «Myna mashinannyng kózin qúrt» dedi de aitqanyn istetkizdi.  Alayda búl talaptyng artynda Resey ýkimeti túrghany kóp ótpey-aq belgili bolyp shygha keldi. Nege deseniz, Medvedev preziydent, Putin premier bolyp túrghan kezde Reseyding mashina jasaytyn zauyttary ókirtip túryp avtokólikterdi «óndirip» qoyghan ghoy. Sonyng birine Putin otyryp kórgen. Putinning «prezentasiyasyn» sonda RF-nyn, shetelderding telearnalary kórsetip túrdy. Kórsetkende ne kórsetti deysiz ghoy: Putin tizginin ústaghan jenil mashina kóteninen kók týtindi bir búrq etkizdi de, qaqalyp-shashalyp otalmay qoydy. Sonda Putiyn: «Myna mashinamen kartop tasugha bolady», - dep mysqyldaghan bolatyn. Mysqyldady, biraq, asa qynjyla qoyghan joq. Sebebi onyng «Qazaqstan» deytin qoqys alany dayyn túrghan edi. Ne aitsa, soghan kónetin, ne úsynsa, sony alatyn – Qazaqstan. IYә, ayaghynda solay boldy, ózi avtokólikterding bólshekterin qúrastyryp «mashina shyghardyq» dep jýrgen Qazaqstan biyligi Putinning «kartop tasityn» arbasyn tegis satyp alugha mәjbýr boldy. Qazir eki qazaqtyng birining taqymynda nesiyege alghan orys mashinasy: saldyr-gýldir etedi. Oghan qarap jatqan qazekeng joq, bargha – riza, bargha – mәz.

Ayta bersek, eki elding arasynda búnday mysal kóp. Mine, tayaudan beri Qazaqstan ózindegi janarmaydy joq qylyp, Reseyden satyp alugha mәjbýr bolyp otyr. Janarmaydyng baghasy úshyp barady. Janar may satatyn stansalar bolsa, shetinen bos túr. «Ýy ózimdiki demegin ýy syrtynda kisi bar» dep ýndemeytin Qazaqstan biyligi óz halqyn Resey biyligining óktemdigine osylaysha kezekti ret jyghyp berip, kiriptar etip qoydy. Al, Resey ýkimeti bolsa, óz naryghyn qamtamasyz ete almay otyryp, Qazaqstannan qant satyp almaugha bar. Meyli, almasa almay-aq qoysyn. Qara shaydy qantsyz da ishuge bolady. Qoqysyn laqtyryp, kýltókpesine ainaldyrghan elden Resey biyligi qant satyp alyp qaytsin?..

Núrlan Qaljan

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391