Eng alghashqy әser: shopyrdyng әngimesi

Bizding әue kememiz Mәskeuge kelip qondy. Kýpti kónilimdi sәl de bolsa seyiltu maqsatynda, әri últtyq kompaniyany qoldayyn dep, biyletti «Aeroflotqa» emes, «Eyr Astanagha» alghan bolatynmyn. Ózimizding qazaqtardyng ishinde, óz bortserikterimizben barsam, jýikeme azyraq salmaq týse me degen dәme. Nege ekeni belgisiz, әiteuir osy Mәskeuge baru kerekpin degen kezden bastap mazam qasha bastady. Búl ne degen týsiniksiz qobalju? Qazaqtyng han, bolys, biylerinen bastap, bertingi oishyldarynyn, mәdeniyet jәne óner qayratkerlerinin, әrbirden keyin óz atam men әjemnin, әkem men sheshemning izi qalghan Mәskeu emes pe edi? Biraq nege ekenin bilmedim, jýregim dýrsildep, kónilim alabúrta berdi. Bәlkim, ata-babamnyng taghdyryna qatysty qatygez sheshimder osynda qabyldanghanyn bilgen song ba, әlde  myndaghan qazaq ziyalylarynyng ómirin qii turaly búiryqtar osynda shygharylyp, onyng birazy dәl osy qalada oryndalghandyqtan ba, әiteuir әlemning týkpir-týkpirin raqattanyp tamashalap jýrgen myna mening qyzyl alandy qyzyl Mәskeuge býiregim búra qoymaytyn... Biraq jazghan qúlda jazyq joq, doktoranturamnyng ghylymy konferensiyasyna tikeley qatysyp, bayandama jasauym kerek bolghan son, әrbirden keyin elime tiyip túrghan kórshining astanasyn tym keshiktire bermey kóru ýshin, Mәskeuge de úshyp kelip qaldyq...

Konferensiya úiymdastyrushylary uәde bergenindey, Nikolay atty taksist  kýtip  túr eken. Qara eski «Volgasyn» әuejaydyng avtotúraghyna qoyyp, sómkemdi alugha qasyma keldi. Kólikke otyrdyq. Terezeden Mәskeu kóshelerine qarap otyrmyn: ainaladaghy ghimarattyng attarynyng bәri kirillisada jazylypty.Tipti «Makdonalids», «Toyota» syndy әlemdik brendterdi de tek óz qaripterinde jazghan, latynsha bir әrip kórinbeydi.

Shopyr jigit sózsheng eken, maghan Mәskeudi tanystyrudy birden-aq bastap ketti. Artqy qatarda otyryp, әngimesin tyndap kelem. Kóbine ózi aityp, ózi qoyyp jatyr, arasynda bir súraq qoyyp nemese súraghyna qysqa jauap qatyp qoyam.  Kóligining ishi «spesifikalyq  iyispen» búrqyrap túrghan song ba, ol tamsana aityp kele jatqan «keremet qala Moskva» turaly әzirge asa әserlene almay otyrmyn. Onyng ýstine aldynghy ainanyng astynan әdemilep túryp oryn alghan, shang basqan georgiy lentasy ishimdi azdap múzdatyp qoya berdi. (Búdan keyingi kýnderi de búl lentany birneshe ret kórdim, týsingenim: jergilikti últtyng últtyq ruhyn demeushi simvoly tәrizdi mәnge ie bolypty). Onyng ýstine: «Basynda bir el edik qoy, nege ghana bólindik?..» degen saryndaghy «zar zaman әdebiyetinen» bir ýzik syrynyng sheti ashylyp, onyng arghy jaghynda angdyng apan auzynday bolghan súr niyetti kórip, denem múzdap qoya berdi... «Mening Moskvam keremet qoy! Ár búryshynyng óz tarihy bar. Soghys kezinde  jaularymyz  myna kirpi siyaqty temir esketkishke deyin kelgen, sonda Mәskeuding ortalyghyna sәl-aq qalghanda toqtatqan ghoy, olardy! Osynday keremet tarihy bar qalamdy qazirgi әkim Sob... Sob... jaraydy ary qaray qalay ataytynymdy aitpay-aq qoyayyn, qysqasy, sol әkimimiz әzir kónil kónshitpey túr». E-e-e,  búl Kolya tek birjaqty tamsanudy ghana emes, әkimin synaudy da biledi eken ghoy, jaman emes!..

Búl shopyr osy Mәskeude tughan, Mәskeude ósken qarapayym sharuanyng balasy eken. «Jaghdayym asa mәz bolmasa da, óz elimning bir bólshegi bolyp tyrbanyp jatqanyma baqyttymyn» dedi. Ne degen sóz! Eli men jerine degen sýiispenshiligine riza bolyp, endi ishim jylyp sala berdi. Bizding kóp qandasymyzda joq shýkirshilik, qúrmet pen qanaghat onyng ruhyn asqaqtatyp, kónilin toq ete týsetindey kórindi. Qansha jerden shovinistik kózqarasy qylang berip túrghanymen, óz qaghynan bezinbegen kórshi elding azamaty syilaugha layyq edi. «Keldik» dedi, Kolya. «Allagha shýkir» dedim men, ishtey. Liftimen kóterilip bara jatqanda, betime endi ghana ýnile qarap: «Orysqa úqsaydy dep edi, kәdimgi aziatka ekensiz ghoy!» dep kýnk ete qaldy, Nikolay. Qapelimde ne derimdi bilmey, kýlip jiberdim. Á-ә-ә, kýtip alarda shatastyryp almas ýshin, mening týr-túlghamdy oghan sipattap  bergende, orysqa úqsaytyn sary dep aitsa kerek. Ne deyin, Kolyanyng ýmitin aqtay almaghanym ókinishti-aq. Biraq Qazaq arasynda «orysqa úqsaugha», europalyqtar arasynda «qytaygha úqsaugha» boyym ýirengen jan retinde orystar arasynda  «qazaqqa úqsaghanyma» shyn  jýrekten quanyshty boldym.

 Mәskeu tany jәne qyrghyzdar

Mәskeuding tany atty. Qalanyng dәl ortalyghynda ornalasqan pәterding terezesinen Qyzyl alangha degen kórinis әdemi eken. Kóshege shygha salysymen, keshegi Kolya aitqan Sob... Sobyanin myrzanyng әieli iyelik etetin zauyt shygharatyn plitalardyng tóseluine kuә boldym. Joldyng jiyegining bәri qorshauly. Adamdar kólikter jýretin jolgha shyghyp, jiyektep jýruge mәjbýr. Qap! Qala boyynsha ýlken qúrylys júmystary jýrgizilip jatqan shaqta kelgen ekem. Qorshau, qúrylys zattary, top-top qúrylysshylar, tehnika... Búnyng bәri qalanyng tolyq túrpatyn kórgendegi alghashqy әserime asa «paydasyn» tiygize qoymaghany ras. Búiyrghany osy bolar. Mende jayau jýrginshilerding sonynan erip, «saqtansang saqtaymyn» degen ústanymdy serik etip, múqiyat jýrip kelem.

Aynalama qarap qoyam. Kóp estigen «skinhedterdin» bireui japatarmaghay bas salmasyn dep ýreylenip qoyam. Amalym qansha? Olar turaly әbden qanyq bolghan son,  sanamda belgili bir stereotip qalyptasyp ýlgergen eken.  Birneshe jyl búryn osynda magistratura oqyghan jaqyn joldasymyzdyn: «Metronyng dәl aldynda  skinhedter túrghandyqtan, әuejaygha bara almay,  dosymnyng dәrisin samoletke sala almay, birneshe kýn jýrip qaldym» degeni әli  esimde.

Qarsy aldymnan qazaq sekildi birneshe adam jolyqty. Sәlden song taghy da sonday birneshe adam ótti. Bayqaymyn, búlar qyrghyz sekildi. Búl qalada olardyng sany әjepteuir kóp pe dep qaldym. Bir qaraghanda keybireui tura qazaq siyaqty, jýzderi jyly kórinedi. (Birneshe kýnnen song ajyrata alatyn boldym.Osyndaghy Ayshat  әpke aitqanday, qyrghyzdar men qazaqtardy Mәskeulikter onay ajyratady. Birinshiden, qazaqtar bir-birimen oryssha, al qyrghyzdar óz tilinde sóilesedi, ekinshiden, qazaqtar ýnemi sәndi kiyinedi, al qyrghyzdar kóbine kýndelikti júmysqa ynghayly, qarapayym kiyinedi eken). Al jalpy, keyinnen bilgenimdey, búl jaqta qyrghyzdar óte kóp. Olardyng biraz bóligi –  kezindegi azamattyq aludy óte jenil qylghan kezde Resey azamaty statusyn iyelenip alghandar. Mәskeudegi qyrghyz bauyrlar óte úiymshyl, auyzbirlikteri myqty dep estidim. Birin-biri qoldap, qolpashtap jýredi eken. Onymen qoymay, elshilikterining myqty qoldauynyng arqasynda qyrghyzdargha arnalghan ondaghan dәmhana, jekelegen emhana, tipti monshalargha  deyin ashyp alghan eken. Óz elinde túrmys jaghdayy mәz bolmaghan son, emmigrasiya qarqyny kýshti ekeni aitpasa da týsinikti. Ózderi enbekqor, tildik barier joqqa tәn, ortasha ailyqqa qanaghat etetin olardy halyqqa qyzmet kórsetu oryndarynan kóptep kezdestiruge bolady. (Olar osynshalyqty kóp bolghan son, byltyr bizding mәdeniyet ministri de әjethana talalaushysy bolghan qyrghyz әieli turaly  óz oiyn «shydamay»  aityp qoyyp, elaralyq janjal bolyp kete jazdady emes pe?) Al 2016 jyldyng tamyzynda Altufiev shossesindegi tipografiyada bolghan órt kezinde qyzyl alaudyng qúrbany bolghan órimdey 17 qyrghyz qyzynyng qayghyly oqighasy Reseydegi, onyng ishinde әsirese qyrghyzdardyng әleumettik mәseleleri birte-birte kýn tәrtibine jii shygha bastaytynynyng aighaghy dep bilemin.

 MGU, Jurfak  jәne Zasurskiy

Birinshi barghan jerim Mәskeu memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakuliteti boldy.  1784-1786 jyldary salynghan búl tarihy ghimarat ózinde talay qúpiyany býgip, talay dýniyege kuә bolyp túrghan Qyzyl alannyng qaptalynda ornalasqan erekshe korpus eken. Aqsýiek ofiyser P.Pashkovtyng usadibasyn autoriyalyq korpus etip  beyimdegen 1839  jyldan beri búl jerden qanshama myng týlek qanat qaghyp úshyp shyqty eken?.. Biraq Mәskeu uniyversiytetining Jurfagy búl jerde 1952 jyly jeke fakulitet bolghaly beri, songhy 65 jyl ghana iyelik etse kerek. Sol tarihy sebepterge baylanysty ma eken, Mohovoy kóshesindegi búl sәuletti, biraq óte eski ghimaratqa kirgende beyne bir muzeyge kirip ketkendey әserde boldym. Bir qyzyghy, múndaghy studentter bizding elding JOO-daghyday uaqyty men iyesi kórinetin proksiy-kartalarmen emes, qarapayym studenttik kuәlikti kórsetip ótip jatty. Qauipsizdikke tekseretin qúrylghy  metallodetektor –  sol jerdegi jana zamannyng jalghyz ýlgisindey kórindi.

Zәulim, biyik ghimarattyng holy da syrt kelbeti siyaqty saltanatty eken. Azdap Europanyng opera teatrlaryn eske týsiredi, ol zamandardaghy bastystyq stilige eliktep salynghany kórinip túr. Osy sәn men saltanat tabaldyryqtan attaghannan-aq studentke ruhany biyiktik pen zor jauapkershilik jýktep túrghanday. Osynday tarihy әserdi múryndy jaryp bara atqan kofe iyisi bólip jiberdi. Bayqauymsha, tómengi qabatta kofehananyng birnesheui bar siyaqty. Tepkishekpen ekinshi qabatqa kóterildik. V.Jukovskiy, A.Griboedov, F.Tutchev, V.Belinskiy, M.Lermontov, IY.Turgenev, A.Ostrovskiy syndy últtyq maqtanyshtary oqyp, D.Rozentali, E.Prohorov, A.Bocharov, A.Zapadov, G.Belaya syndy jurnalistika marghasqalarynyng izi qalghan búl korpusta kimder oqyghany turaly arnayy taqtaysha ilinipti. Ony jaghalay jurnalistika tarihynan habar berer eksponattar oryn teuipti. Búl kommunikasiya qúraldarynyng әrqaysysy jas buyngha: mine, sen qazirgi kórip jatqan jurnalistika mynaday evolusiyalyq joldardan ótken dep sybyrlap túrghanday.

Halyqaralyq jurnalistika jәne әdebiyet kafedrasyna kirdik. Berisi jiyrma jyl, әrisi qyryq-elu jyl ótken gazet-jurnaldyng tigindileri retsiz, tau-tau bolyp ýiilip jatqan kafedranyng stoldary da, oryndyqtary da óte-móte eski eken. Qansha jerden rariytet bolsa da, myna jerdi kishkene iykemge keltirip qoyaiygha bolmas pa edi dep oiladym, sebebi shan-tozannyng iyisi tynysymdy taryltyp barady. Tóbe óte biyik bolghandyqtan ghana aua jetip túr, әitpese... Qabyrghada suretteri qatar-qatar bolyp tizilip túrghan osy kafedrada júmys jasap, qazir o dýniyelik bolyp ketken ghalym-oqytushylardyng beynesine qarap, boyymdy bir múng biyledi.

Sheteldik kenesshim anyz bolghan ataqty ghalym, әdebiyetshi Ya.N.Zasurskiymen tanystyram degen. Jasy toqsangha tayap qalsa da, ómirining sanaly bóligin orys jurnalistikasy  men onyng bilimdi sarbazdaryn tәrbiyeleuge arnaghan búl atamdy kórip, tanysu bir arman edi. Ol qazir fakulietting dekany emes, biraq preziydenti! Ýlkenge qúrmet tanytyp, osynday qyzmet týrin oilap tapqan oqu ornynyng basshylyghyna qalay riza bolmaysyn? «Myna qyzdyng esimi – Alma. Qazaqstannan, Astanadan kelgen» dedi, apayym býkireyip, mýgedekter arbasynda otyrghan atagha. Zasurskiy bolsa basyn jәimen ghana kóterdi de, úsynyp túrghan ong qolymdy alyp, naghyz djentelimendershe sýiip, iltipatyn bildirdi.

Qazaqtardy jaqsy biletinin, birneshe ret Almatyda bolghanyn, sol qalany bәrinen de ystyq kóretinin aityp jatty. Ne degen mәdeniyetti, biyazy, ziyaly adam. Qansha qartaysa da sanasy tyn, syny ketse de, syny ketpegen túlgha ghoy!.. dep oilap qoyam. Mening zertteu taqyrybyma da qyzyghushylyghyn bildirip jatqany da onyng joghary mәdeniyetin kórsetip túrghanday edi.  Bir kezde... Bәrin qúrtty. «Menin  әkem bir kezderi Almatyda júmys jasaghan. Men ol kezde balamyn. Sol zamanda qazaqtarda qazirgidey qala bolmaytyn. Tipti әjethanalary da joq bolatyn. Jәi, bylay dalagha bara salatyn...» dep selk-selk etip kýle bastady. Tandanystan ne aitarymdy bilmey, antaryldym da qaldym. Sonshama qúrmetim, alyp-úshqan kónilim su sepkendey basyldy da qaldy. Qansha degenmen, «starcheskiy marazm» degen nәrse bar ghoy. Búryn keybir tәkәppar oilaryn bilimi men etikalyq tújyrymdarmen basyp otyrsa, al qatty qartayghanda, alju belgileri qosylyp, aram oilaryn tizgindey almay qalatyn sәtter bolatynynyng aiqyn dәlelin kórip túrmyn-au, shamasy... Negizi, sol sәtte Nikolay Nekrasovtyng «Komu na Rusy jiti horosho...» degen poemasyndaghy orekenderding «tabighy tirshiligi» jayly, qarapayym sharualardyng araqpen sugharylghan beyshara ómiri turaly derekter aituyma bolushy edi. Biraq onym qarabayyr pikirtalasqa úlasyp keter dep, әri ýlken kisimen taytalaspa degen tәrbie tetigin qosyp, ózimdi ózim bastym. Onyng aitqanynan eshkim taghynan tayyp qalmaydy. Áby atty tarihshy aghayymnyng sýiikti sózi bar edi, «Jyrtyq tesikke kýlipti» degen. Zamanyna qaray adamy. Preziydentimiz aitqanday: «Qazaqtyng tarihynda biz úyalatynday eshtene joq». Aljudyng sәl aldynda túrghan, qausyrap qúr sýlderi qalghan qariyagha renjip nem bar? Búl aitsa, ózge elding azamaty, al óz ishimizde otyryp, óz qaghynan ózi jerinip, qazaq bolghany ýshin «namystanatyn», tamyryn shauyp tastaghysy kelip otyrghan zamandastyrymyz qanshama? Myqty bolsaq, solardyng sanasyn, solaryng osy tәrizdi týsinigin dúrystap, tughan tarihymyzdy solargha  syilatyp alayyq, dep týidim ózime...

Qyzyl alang jәne Lenin elesi

Jurfaktan shyghyp, Qyzyl alangha boy týzedim. Jerasty ótkelinen ótisimen, shauyp bara jatqan attar beynelengen erekshe fontan aldymnan shyqty. Naghyz astanalyq sәuletke tәn erekshe stili tuyndysy buyrqanghan pafosymen tәnti etti.

Kózimmen ainalamdy sholyp óttim. Búl 10 gektarday jerdi alyp jatqan ataqty Aleksandr baghy eken. Kutafiya múnarasy, Romanovtargha qúrmet syndy birneshe eskertkishterden, jogharghy, ortanghy, tómengi dep atalatyn bólimderden túratyn búl ýlken sayabaqtyng bas jospary tas pen temirge qashalyp jazylyp, jerge tanylyp qoyypty. Birinshi jәne ekinshi dýniyejýzilik soghysqa arnalghan arnayy eske alu alandary da osynda ornalasqan eken. Kózime bala kezde teledidardan  jii qaytalaytyn kórinis qylang berdi. IYә, qazirgidey sensorly ekrandar joq, kishkentay ghana týrli-týsti korey televizorlary eldimekenderge jetip, әr kórgen telebaghdarlamagha túshynyp  jýretin shaq edi, ol kez. Mәngilik alau túrghan alanda әskery mindetin ótep túrghan qarauyl sarbazdy anasy  kórip qalyp,  «Dima, ya tebe varenie priynesla!..»  dep qoymay aiqaylay bergen son, balasy «Kórdim anashym» degendey, sausaghynyng úshymen qozghaltatyny bar edi ghoy? Tura sol әleumettik rolikting fonyn shynayy ómirimde aragha jiyrma bes jyl salyp kórip túr ekenmin.

Belgisiz soldattyng denesi jerlengen búl jerdi anau-mynau emes, preziydenttik polktyng sarbazdary әr saghat sayyn auysyp kýzetedi eken. «Esiming belgisiz, al erliging óshpeydi» dep jazylghan búl eskertkishting astynda bәlkim ýiine qara qaghaz kelgen myndaghan qazaq sarbazynyng birinin  denesi jatqan bolar, kim bilsin?..

Mәngilik alaugha gýl qoymaqshy bolyp, kezekte túrghandardyng ishinde sheteldik turist te, jastar da, qariyalar da, býldirshinder de  bar. Maghan erekshe únaghany, bir top birinshi synyp oqushylaryn eki ústazy jetektep әkelip, sap týzetip túrghyzyp, eki-ekiden bólip, qoldaryndaghy bir-bir tal gýlderin erekshe qúrmetpen, atalar ruhyna qúrmet etkizip qoydyryp jatty. Qanday әdemi kórinis! Qanday ónegeli әreket! «Atalaryng jaudy qorghap, sender ýshin janyn pida etken!» dep synyp ishinde aitqan bir bólek te, al arnayy uaqyt bólip, qoldaryna gýlderin ústatyp osylaysha izet jasatqannyng jóni mýldem basqa emes pe?..

Qyzyl alangha kire beris jerlerding barlyghy qorshalypty. Qauipsizdik maqsatynda. Ár qaqpada eki-ýsh milisiyadan túryp, alangha qaray ótip jatqan adamdardyng sómkesinde jarylys tudyratyn zattyng bar-joghyn anyqtap jatyr.  Ol tekseristerinen ótip, alannyng qaq ortasyna qaray ayandadym. Mine, úzyndyghy 330 m, al eni  75 m jerdi alyp jatqan  Qyzyl alan... Songhy patshalary II Nikolay taqqa otyrghan alan. 1905-te birinshi tónkeris bolyp, biraq artynsha bәz-bayaghy qalpyna týsken jer.1917-de bireuler revolusiya dep, ekinshiler qandyqol qylmyskerlerding biylikti kýshpen tartyp aluy dep suretteytin sayasy oqighalardyng órbigen jeri. Jetpis jyl eles armanmen kýy keshken jasandy odaqtyng talay pafosty parady ótken jer. Toqsan birinshi jyldyng jazynda oilamaghan jerden tamyz býligi bolghan jer... IYә, negizi búl qonyr-qyzyl, ýnsiz qabyrghalar óte kóp jaytqa kuә…

Búl jerde negizinen tarihy muzey, shirkeuler, nekropoli jәne Kremli ornalasqan. Olardyng salynu jyly әrtýrli, biraq negizinen qong qyzyl-qonyr týspen boyalghan olarda tarihi  ruh pen hristiandyq mәner bayqalady, ol zandy da. Áriyne, búlardyng ishindegi bizding nazarymyzdy ózine erkisiz audartatyny – Leninning mavzoleyi. «Búl –  Lenin babamyz, búl –  Lenin danamyz» dep baqshada әndetkenderding songhy ókili retinde osy mavzoleydi bala aramanymyzgha tanityny esimde...  Lenindi ýlgi etip qanshama kommunistik elding (Angola, Mongholiya, Qytay, t.b.) kýn kósemderin balizamdap, kómbey, el júrt aldyna qoyyp qoyghanyn tarihtan bilemiz... Osydan birneshe jyl búryn: «Mavzoley jabylyp qaldy, endi Lenindi kóruge eshkimdi kirgizbeydi»; «Ony kómip tastapty»; «Lenin dep qoyghany jәy ghana mulyaj eken» degen siyaqty biraz sybys estigen edik. Jabylmapty. Biraq maghan kóru de búiyrmady. Kýzette túrghan sarbazdardan súraghanymda tek aptasyna bes kýn ghana, týske deyin kirip kóruge bolady eken.  Baghyma oray kóre almadym ba, әlde ókinishke qaray kóre almadym ba bilmedim, biraq qayyrlysy osy bolar dedim. Óz basym qatty bir ókinishti sezinip túrghanym joq. Mulyajy jatsa da, shyn ózi jatsa da, jýz jylgha uaqyt boyy ony ruhy jay tappay, ózi salghan avtoritarizmnin, jeke basqa tabynushylyqtyng «kýn kósemdik» dertining eng soraqy qúrbany ózi bolghany anyq. Jambasy jerge tiymegen әruaq eki dýnie ortasynda qalyp qoyady estushi edik, kim bilsin?..

Lenin demekshi, jyl sayyn oghan qatysty jana  derekterding sheti shyghyp jatady. Mәselen, Fransiyadaghy qazaqtar qauymdastyghynyng jetekshisi,  qogham qayratkeri Berlin Kenjetayúly Iriyshevting aituynsha, Vladimir Iliich Reseyden qughyndalyp, shet el asyp jýrgen kezderinde birneshe  jyl Fransiyada, onyng ishinde Pornik degen qalada túrypty. Onyng búl deregining ashyluyna kezinde Mәskeuge barghan Fransiya delegasiyasynyng múrajaydaghy suretterinen Pornikte týsken suretin tanyp qoiy týrtki bolypty.  Berlin Kenjetayúly sol qalagha baryp, Lenin men onyng әieli túrghan ýidi kózimen kórgen, biraq orystardyng qúlshylyq ornyna ainalyp ketpes ýshin qala әkimdigi naqty ýiding deregin jasyrugha tyrysady eken. Eng qyzyghy, Lenin joldas ózining qúpiya ósiyethatynda ózi ólgen song sol Pornikte jerleudi tapsyrghan degen derek bar. Ózining  tabynushylardyng qúrbany bolaryn ishtey sezip, qauiptense kerek... Jaraydy, búl derekting mәn-jayyn anyqtaudy tarihshylar men zertteushilerge qaldyrayyq ta, sayahatymyzdy odan әri jalghastyrayyq.

 Qúrbymnyng ýiinde

Mәskeuge baramyn degennen-aq bir jandy kórgim keldi. Ol –  uniyversiytette tórt jyl birge oqyghan, keyin Mәskeu memlekettik uniyversiytetine  magistraturagha  oqugha baryp, oquyn tәmәmdap, elge qaytqaly jatqanda ómirlik serigin tauyp, Mәskeude qalyp qoyghan Ásel. Ásel óte aqkónil, kishipeyil, bilimge qúshtar qyzdardyng biri boldy. Mәskeude qyzmet jasaytyn qazaqtyng bir layyqty azamatynyng eteginen ústaghan ol býginde eki úl, bir qyzdyng ayauly anasy. Kórmegenime on jylday uaqyt bolghandyqtan, ony jýzbe-jýz kórip, qauyshqym keldi. Búl niyetimdi Astanada jýrgen kezimde  jetkizgenimde, ol birden ýige kelesing dep, tótesin aitty. Áriyne, búlay aitpasa, bizding Ásel Ásel bola ma? Qazaqtyng qyzdarynyng kenpeyil qonaqjaylylyghy, jylyshyray bauyrmaldyghy Áselge de tәn edi. Mindetti týrde soghyp, jaghdayyn bilip, elden arnayy alyp barghan otandyq ónimnen túratyn bazarlyqtarymdy tabystau kerekpin dep josparlap qoydym.

Konikovo stansiyasy. Metromen jýiitkip, atalghan stansiyagha kelip týstim. Ásel aulasyna shyghyp, kýtip aldy. Sol bayaghy jaydary qalpy, bir-birimizding ystyq qúshaghymyzgha enip kettik. Birneshe qabattan túratyn jana ýidegi kóppәterding birine kirdik.  Aldymyzdan Bauyrjan men Raqymjan jýgirip shyqty. Artynan kishkentay Jәniya qyzymyz da kelip amandasyp jatyr. Bildey eki batyrymyzdyng atyn qos úlyna qoyyp, bolashaq qaharmandardy tәrbiyelep otyrghan ónegeli shanyraqta qonaq bolu búiyrghan eken. Bizding Ásel әdemi kelinshek bolypty. Jәudiregen kózderi taza jan әleminen syr shertip túrghanday. Ekeumiz әbden saghynysyp qalyppyz. Shúrqyray jýzdestik. Sherimizdi tarqattyq. Qos jurnalist otbasylyq, qalalyq, respublikalyq mәselening shenberinen shyghyp, jalpyadamzattyq qúndylyqtar men qogham derti taqyrybyna qalay oiysyp ketkenimizdi angharmay qalyppyz.

«Bizding elde diny nanymyndy bildiruge tyiym salynyp jatyr eken ghoy. Imandylyqqa tolyq bet búrghan adamgha júmys joq dep estiymiz. Sonda búl qalay bolghany?» dedi bir kezde qúrbym múnayyp. Bes uaqyt namazyn janyna serik etkenine birneshe jyl bolghan qúrbymnyng búl alandaushylyghyn bir adamday týsinip otyrmyn. Syrt jaqta jyldar boyy jýrip, ýsh balany dýniyege әkelip, reti kelgende elge oralamyz dep jýrgende, әlgindey habarlar jetkende, әriyne  uayymdamasqa shara joq. Biraq búl imandylyqqa shekteu emes,  diny erkindik dep diny fanatizmge týsip ketken bir top әleumetting kýnnen kýnge kýsheyip bara jatqan radikaldy is- әreketterine ziyaly qoghamnyng saqtanushy әreketi ekenin qalay jetkizsem eken?.. Sonda bizding el syrt kózge imandylyqtyng jauy bolyp túrghanday ghoy? Al negizi qazaq qoghamy imandylyqpen emes, sonyng atyn jamylyp, azghyndyqty, últsyzdyqty  tu etken ekijýzdilermen ymyrasyz kýresti  bastap ketken edi ghoy... Osydan on bes jyl búryn namaz oqimyn degen adamgha qúrmetpen qarasa, qazir onday sózdi estigender salafit emes pe eken, vahabbist emes pe eken, otbasymen aralasady ma, әlde bәrin tәrk etken be, «brattarymen» kenese me, «sestralary» ýshinshi kýieu tauyp berip jatqan joq pa eken, әlde jamaghatty syilap, týzu jolmen jýre me eken dep alandaytyn boldy emes pe, Ásel-au... Búl kýrmeui mol qatparly mәselede senimge selkeu týsirmey, jyldar boyy qalyptasqan últtyq bet-әlpetti búzyp almay, imandylyqty kýsheytu jolyn tabu onay sharua bolmay túr ghoy...

«Búl jaqtaghy jastardan qorqamyn, – dep sózin jalghady, Ásel. –  On eki, on ýshke jana tolghan qyzdary jartylay jalanashtanyp, temekisin shegip, jigitpen jýredi. Ata-analary birer kýnge qaladan ketkende, ýiinde dereu jynoynaq keshterin jasaydy. Sen múnda kelgende azdap qoryqtym dep otyrcyn. Al men orystardy ayaymyn. Jyl sayyn demografiyasy qúldyrap bara jatqan olarda últ retinde azai, azghyndalu siyaqty  bәsensu faktoralary qatty  bayqalady.  Sheshen, qyrghyz siyaqty últtardyng balalary keminde tórt-beseuden bolsa, olarda bir otbasynda  әri ketse bir-eki baladan ghana, olardyng ózi әrtýrli ortagha erte týsip ketip jatady. Sondyqtan búlardyng jaghdayy alandauly der edim...»

Qúrbymnan Zasurkiy turaly da súradym. Qansha degenmen, kezinde Almatydan Mәskeuge kelgende qarsy alyp, tәlimin bergen ústazy ghoy. «Onyng qarapayymdylyghy únaytyn. Bәrimizdi «kollegi» dep  ataytyn. Áriptes retinde kenesin aityp, әriptes retinde oiymyzdy órbitetin. Shygharma jazghanda, oiyn erekshe  jetkizgen bolashaq jurnalisterge bólek nazaryn búryp, onyng útqyrlyghyn ózgemizge ónege etetin», dedi. IYә, Ya.Zasurkiy myrza osydan sanauly jyl búryn ghana qarapayymdylyq, ózara syilastyq kelbetin saqtaghan eken...

(jalghasy bar)

Alma Saylauqyzy, jurnalist