Jazba әdebiyetimiz jәne onyng tarihy jayly sóz bolghanda kibirtiktep qalatyn kezderimiz kóp. Sosyn tas betine tanbalanghan tarihymyzgha ýnilip ózimizdi júbatatyn sәtterimiz de bar. Al, auyz әdebiyeti ýlgilerinde kezdesetin tarihy derekter men el men jer shejiresi haqynda ghalymdardyng qanshalyqty tereng zertteui bar, ony bilmeymin. Ázirshe onday enbek qolyma týspedi. Mýmkin, ózge otarlaushy elding qaghaz betine tanbalanghanyn ghana búzylmas qaghida - búljymas ghylym aqiqaty sanap kelgen qúldyq sanadan qútylyp bolmauymyzgha baylanysty ol turaly oilanbaghan da shygharmyz.

Keyde kókeyine qonghan ong pikirdi bildirip qaludy - perishtening sybyry emes pe eken dep biletin aq peyilmen ishtegini aqtaryp tastaytyn әdetimiz bar ghoy. Sol ýshin de auyzgha týsken izgi oilarymyzdy irkip qalugha dәrmensiz bolyp óstik.

Adam ómirining eng tәtti, qily qiyalgha, qym-quat oqighagha toly kezeni - balalyq shaq qoy. Sol anqyldaghan, asau, kirsiz shaghymyzda әldenege albaryndy bolyp syrttan kirgenimizde auyldaghy әje-apalarymyz: «nemene, kip-kishkene isti Alatauday qylyp dabyraytyp jýrsinder!» dep zilsiz zekushi edi. Mine, sodan bastap Alatau esimi qúlaghymyzgha tanys boldy. Biraq biz qaydamyz, Alatau qayda? Ol kezde biz qazirgi Qytay aumaghynda qalghan tughan ólkemiz - qasiyetti Altay jerindemiz. Al, aspanmen boy talasqan Alatau bolsa qylyshynan qan tamghan Kenestik imperiyanyng qúshaghynda múz qúrsanyp jatty.

Jazba әdebiyetimiz jәne onyng tarihy jayly sóz bolghanda kibirtiktep qalatyn kezderimiz kóp. Sosyn tas betine tanbalanghan tarihymyzgha ýnilip ózimizdi júbatatyn sәtterimiz de bar. Al, auyz әdebiyeti ýlgilerinde kezdesetin tarihy derekter men el men jer shejiresi haqynda ghalymdardyng qanshalyqty tereng zertteui bar, ony bilmeymin. Ázirshe onday enbek qolyma týspedi. Mýmkin, ózge otarlaushy elding qaghaz betine tanbalanghanyn ghana búzylmas qaghida - búljymas ghylym aqiqaty sanap kelgen qúldyq sanadan qútylyp bolmauymyzgha baylanysty ol turaly oilanbaghan da shygharmyz.

Keyde kókeyine qonghan ong pikirdi bildirip qaludy - perishtening sybyry emes pe eken dep biletin aq peyilmen ishtegini aqtaryp tastaytyn әdetimiz bar ghoy. Sol ýshin de auyzgha týsken izgi oilarymyzdy irkip qalugha dәrmensiz bolyp óstik.

Adam ómirining eng tәtti, qily qiyalgha, qym-quat oqighagha toly kezeni - balalyq shaq qoy. Sol anqyldaghan, asau, kirsiz shaghymyzda әldenege albaryndy bolyp syrttan kirgenimizde auyldaghy әje-apalarymyz: «nemene, kip-kishkene isti Alatauday qylyp dabyraytyp jýrsinder!» dep zilsiz zekushi edi. Mine, sodan bastap Alatau esimi qúlaghymyzgha tanys boldy. Biraq biz qaydamyz, Alatau qayda? Ol kezde biz qazirgi Qytay aumaghynda qalghan tughan ólkemiz - qasiyetti Altay jerindemiz. Al, aspanmen boy talasqan Alatau bolsa qylyshynan qan tamghan Kenestik imperiyanyng qúshaghynda múz qúrsanyp jatty.

Sol ainalayyn, bal dәurende - auyl qúshaghynda qabaq-qasy kózin jauyp túratyn «babay týkti shashty Ázezdey» әz atalarymyz jaz kýninde kólenkede terlep-tepship, rahattana úiyqtap jatqan baz bireudi kórse: «Mynauyng balqashtap jatyr eken» deytin edi. Al, dýniyeni kәperine almaytyn endi bireulerge: «Syrdyng suy siraghynan kelmeytin neme eken» dep jatatyn.

Sony aitqan úly kәriler keyde tayaghyn beline qystyryp, kózin kógildir saghymdargha - kók aspannyng múnarly jiyegine qadap múnlana әn terbep otyratyn-dy:

Qarataudyng basynan kósh keledi,

Kóshken sayyn bir taylaq bos keledi.

Elim-ay...

Uaqyt ótti! Balapan topshy qatayyp, qara qanattana bastaghan shaghymyzda kýn sayyn siyrep bara jatqan sol qarttardyng kólenkesine jinalyp alyp, olar aitqan qazaqtyng qara ólenine bizde qosylatyn boldyq.

Auylym qonghan Qaratau

jan-jaghyna,

Artyq tughan bala eding el

baghyna.

...

Basyna Qarataudyng qaq

túrmaydy,

Adyrdan jalghyz qúlan at

tyrmaydy.

...

Basynan Qarataudyng at

tym kiyik,

Jyghyldy sol bir kiyik oghym

tiyip.

...

Basynda Qarataudyng elik

bar ma,

Qasynda birge jýrgen serik

bar ma.

...

Basynan Qarataudyng arsha

ap jýrmin,

Arshamdy kótere almay

sharshap jýrmin.

Osylaysha «Qarataudan» bastalatyn qara óleng «Basynda Qarataudyng bir top shynar», «Basynda Qarataudyng úlar bar ma» bolyp jalghasa beredi. Býkil auyldyng kәri-jasy jinalyp alyp, Qaratau jayly ólenning ózin tandy tangha jalghap, tauysa almaydy. Mýbәda, sol «Qaratauy» tolastay qalsa, odan ary qaray aitatyn tau-ózenderi tipti kóp:

«Auylym kóship barady

Almalygha»...

«Auylym kóship barady

Qyzyljargha»...

«Auylym kóship barady

Qazalygha»...

«Auylym qonghan Syrymbet

dalasyna»...

«Keledi auylym kóship

Kókaghashtan»...

«Samarqanda sandal bar, Sandal aghash qayda bar» sekildi qazaq dalasynyng kartasyn jasaghan - qara ólenning qazynasy týgep bermeydi.

Bala kýndi qoyyp, bozbala shaqtyng ózinde ata-әjelerding auzynan shyqqan osy jer attarynyng syryn, nege «auylym kóshe beredi?» bolyp aitylatynyn tereng baghamday almadyq. Ásirese ózim ósken Qytay qoghamy, sonyng ishinde «mәdeniyet tónkerisi» atalatyn qúiyndy kýnderde tuyp-eseiim qazaq jәne qazaqtyng qara óleni turaly oilanugha múrsha bermedi. Degenmen de bir eles, atalar auzynan jalghasqan belgisiz әpsanalar qazaq dalasyna, ata-babalarymyzdyng kýl tókken kóne júrtyna degen bala mahabbatymyzdy oyatqanynda shýbә joq edi. Enesining ishinde ketken qúlynnyng aighyr bolghanda ýiirin aidap baghzy auylyn izdep kelgeni siyaqty asau saghynysh osy júrtqa - ata-babalarymyzdyng kóne mekenine asyqtyrumen erte eseytti.

Qazaqta «qúlaq estigendi kóz kóredi» degen jaqsy sóz bar. Adamnyng auzyndaghy aq lebizdi de «auzymyzgha Alla salghan shyghar» dep jaqsylyqqa jorimyz. Alla Taghala qazaqqa baq berdi. Atamyzda kórmegendi botamyzda kórgen jaqsy kýnder tudy. Ózgening bodandyghyna baylanghan óz tәuelsizdigimizdi qaytaryp alyp, Qazaq aspanynda kók bayraghymyz jelbiredi. Ana sýtimen birge armanmen marqayyp, ata ólenine elendep ósken bizder atajúrtqa oraldyq, Qazaq dalasyn kóru baqytyna ie boldyq.

Aldymyzda aspangha ilgen ainaday jarqyrap Alatau túr. Kýmis tostaghanday tolqyny búiralanyp Balqash jatyr. Dәm tartyp qasiyetti Qaratauda, kiyeli Syr boyynda boldym. Atalar jyryn, әjelerding әldy ólenin, jayshylyqta aitatyn tәmsil sózderin tamsana eske aldym. Kýlli qazaqtyng demey-aq qoyayyn, óz auylymnyng tarihy kóz aldyma keldi. Jongharlar bas kótergen zamanda Altaydan aughan halyq qandy balaq kýnderdi basynan ótkere jýrip, Syrgha deyin bosyp barghan eken. Qazirgi Qyzylorda, Týrkistan, Shymkent ónirlerinde kóship-qonyp jýrgen. Abylay atqa minip jongharlar tynyshtalghannan keyin Er Jәnibek babamyzdyng bastauymen Syrdan Orgha, Ordan qazirgi Balqash boyyna, Balqashtan Semey, Shyghys Qazaqstangha qaray bet alghan. Múnyng bәri mening qaghaz betinen oqyghanym emes, bala kýnimnen tandayyma bal tatyghan - tәmsil sózder, maqal-mәtelder men qara ólenning aitqany. Dala ensiklopediyasyndaghy altyn әripterding aishyghy. Men jattap ósken auyz әdebiyetining osynday ýlgilerinde 300-400 jyldyq tól tarihymyz taygha tanba basqanday sayrap jatqan edi.

Auylymyzdaghy qarttardyng Syrgha qatysty san hikayasy bolatyn-dy. «Syrdan shyghyp Orgha keldik, jýre almay zorgha keldik» sekildi óleng joldary kýni býginge deyin aitylady. «Ordyng qara aghashynan alynghan» degen mandayshalyq aghashty óz kózimmen kórgen edim. Endi bir sәt artqa qayta búrylyp taghy da sol ertekshil eski kózderdi - anyz әngimening mayyn tamyzyp, jetpis-jeti atamyzdy týgendep beretin sheshireshi atalarymyz ben maqaldap, mәteldep, tәmsilmen sóileytin tәtti әjelerimizdi saghyshpen eske alamyz. Olar­dyng kóbi joq, jer astynda.

Jongharlar jenilgen song bayyrghy mekenderine orala bastaghan qazaq auyldary - sonyng ishinde bizding auyl bir mezet Balqash boyyn mekendep, úiqysy qanyp, maly ósip, tynysh-beybit ghúmyr keshipti. Mening bala kýnimdegi «Balqashtap» sózi - «sol Balqashtyng boyynda jatqanday rahattanyp jatyrsyng ba» - degenderi eken. Áriyne, Balqash boyyndaghy elge Alatau erekshe aibatty, sústy, súlu, aspanmen talasqan biyik kórinedi. Bizding auyldyng kóp balasy (men kórgen kәrilerding әkesi) sol Alataudy әlemdegi eng biyik asqar sanap óskeninde esh shýbә joq. Sondyqtanda sol arman bolghan Alataudan alystay kóshken auyldardyng auzynda «Alatauday» degen tәmsil sóz qalghan. Odan qalsa sol zamandaghy kisi attarynyng ishinde de jer attaryna baylanysty tughan Syrbay, Shynghys, Balqash, Arqalyq, Yrghyz, Torghay, Edil, Jayyq sekildi adam attary da kóp bolghan.

Al auyz әdebiyeti ýlgilerimen qanattasa ómirge kelgen avtorly, avtorsyz әnderde onday shejireden kende emes.

«Bayanauyl basynda jalghyz arsha»...

«Atynnan ainalayyn Qarqaraly»...

«Aghajay, Altayday jer qayda-ay»...

«Elim Qúljada-ay» sekildi mekendi menzeytin saghynysh jyrlaryn mysalgha alsaq sanap tauysa almaymyz.

Demek, jogharydaghy halyqtyng auzyndaghy әdebiyettik ýlgilerden kezdesetin tarihy derekterimizding jandy aighaghy - óz basymnan ótken oqighalar men estigen-kórgenderim negizinde ghana oigha oralyp otyrghandary. Al osy bir halyq qazynasyn belden qazyp, el shejiresining eski betterin jalyqpay paraqtasaq, qatpary qalyng san dýniyening shekesi kóriner edi. Ásirese qazaq ertegi-anyzdary men qara ólenderinin, qanatty sózderining talay tariyhqa jýkti boluy ghajap emes. Sonyng ishinde ózim kóbirek ýnilgen qazaq qara ólenining aitary kól-kósir. Jalghyz el tarihy ghana emes, sol elding ómir sýrgen ortasy, túrmys-tirshiligi, oy órisi - filosofiyasy, arman-tilegi jayynda eleusiz jatqan qúndy-múralarymyz asa mol. Tipti tórt týlik malgha qatysty halyqtyq bayymdaulardyng ózi birer tomgha, birneshe doktorlyq enbekterge jýk bolarlyq.

Endeshe, qazaq auyz әdebiyeti ýlgilerin qayta zertteu, onda jatqan babadan qalghan baghaly asyldarymyzdy balalarymyzgha tabystau paryzy bizding buynnyng moynyndaghy búljymas borysh dep biluimiz kerek.

Qazaqtyng júpyny qosy - kýrkeshe dep atalsa, sol kýrkesheden kýlli әlemge kóterer mol dýniyemizdi elemey óte shyghugha әste bolmaydy. Óz qúndylyghyn tolyq baghalap, ony ózge últtyng ozyq dýniyesimen kemeldendirgen halyq qana әdebiyeti men mәdeniyetining baghyn ashyp, baqyt shamyn jarqyrata alady.

Yrysqa toly qazaq qazany eshqashan ortayghan joq. Týbine ýnilip, tegine qúrmet qylghan jannyng qolyna iliger mayly jilikter әli de az emes. Alla Taghala sol mol enshimizdi úrpaqtarymyzdyng ezuinen kóruge nәsip etsin!

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Qazynagha toly qara óleng nemese qazaq auyz әdebiyeti ýlgilerinde kezigetin derekterdi paydalanu turaly oy týrtki»

«Jas Qazaq ýni» gazeti