Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 3538 0 pikir 6 Jeltoqsan, 2010 saghat 06:13

Ayaldar Kýntughan. Qazaq saudasy qay sauda?

Kýni keshe bazargha bardyq, qystyng qytymyr pighyly shәrkeyimizdi auystyrmasaq jan bermeytinin sezgesin. Qytaylar biz ýshin «arnayy» jibergen bir par ayaq kiyimdi aldyq ta, satushydan qorabyna salyp beruin ótinip, jaghany tik kóterip ýige tarttyq. Ýige kelgesin qarasam, alghan etigim men tandaghan núsqasy bolmay shyqty. «Oy, onbaghyr qu qazaq» dep kijinip aldym da, eski kebisimdi sýiretip ertesi júmysqa tarttym. Endi sol ýshin bir kýnimdi sarp etip «Baraholkagha» baruym kerek. Áriyne, auystyryp berse «enbegimning janghany» dey beriniz.

Kýni keshe bazargha bardyq, qystyng qytymyr pighyly shәrkeyimizdi auystyrmasaq jan bermeytinin sezgesin. Qytaylar biz ýshin «arnayy» jibergen bir par ayaq kiyimdi aldyq ta, satushydan qorabyna salyp beruin ótinip, jaghany tik kóterip ýige tarttyq. Ýige kelgesin qarasam, alghan etigim men tandaghan núsqasy bolmay shyqty. «Oy, onbaghyr qu qazaq» dep kijinip aldym da, eski kebisimdi sýiretip ertesi júmysqa tarttym. Endi sol ýshin bir kýnimdi sarp etip «Baraholkagha» baruym kerek. Áriyne, auystyryp berse «enbegimning janghany» dey beriniz.

...Erterekte Tәshkenge joly týsken bir qariya: «Tәshken qanday qala eken?» dep japyrlay kep súraghan kórshi-qolan, júrat-jegjattaryna, «Ólisi týgel ardager, tirisi týgel saudager eken» dep keyise kerek. Búl sózdi alghash estigende tanyrqasyp qalypty júrt.   Aqsaqal aitqan Tәshkendik minezdeme qazirgi qazaqtargha da jat emes. Sonau bir toqsanynshy jyldardyng songhy kezinen bastap auyl, qala halqy demey bazargha lap qoyghany belgili. «Balapan basyna, túrymtay túsyna» degendeyin, el nan tauyp jeu ýshin bazargha jónkilip, alashapqyn boldy da qaldy. Biraq odan beri onshaqty jyldyng bederi ótti zuyldap. Uaqyt degenge ne dey alarsyz. Pende shirkinning yryghyna da, qúryghyna da kóner me jazghan mezgil. Alabajaq Qytay qaltasyn arqalap, nәpaqasyn nópiri mol bazardan aiyryp jýrgender jeterlik. Tirshilikting qamy ýshin bәri de. Myna «Baraholkanyzdy» jaghalap jýrgen qazaqtardy kórip birde kýiinesin, birde sýiinesin. Kýiinetining - bazardaghy tauar da, bagha da basqanyki. Ýy de, kýy de ózgeniki. Qazaqtyki - alypsatarlyq. Úighyr men dýngenning qabaghyna telmirip, ayaday bosaghasyn panalaudan basqa lajy joq, bala-shaghasyn sonynan shúbyrtyp, qúlqyn sәriden túryp qúlqyn ýshin býrsendep jýrgen ónkey qazaqtar. Sýiinetinin... Sýiinering bolsa da, az. Ýlken qara bazardy bir ózi týgel menshiktep alatyn dókeylerding qay jerine sýiinersin, qúday-au. Jeti atasyna bitpegen dәuletti jeti jylda, jeti aida emes, bar-joghy jeti-aq kýnde jekeshelendirip alghan jana baylardan qazaqqa keler qayyrdyng shamaly ekenin uaqyt kórsetkeli qashan. Tek tentirep jýrip tapqanyn Tәniri berekesimen jaratugha múrsat bersin dep qarapayym aghayyngha ishtey tilektes bolghannan basqa ne keler qoldan! Bazar demekshi, en jaylap, qiyr qonghan qazaqtyng últtyq psihologiyasy ózgeriske úshyrap, janashyrlyghy, bauyrmaldyghy, kópshildigi, aghayynshyldyghy songhy uaqyttary shayylyp ketkendey. Sebepker, әriyne saudagerlik minez-qúlyq. «Sauda da dostyq joq» degen úsqynsyz ústanym. Búl tek qara bazardy jaghalaghandargha tәn minez emes. Barlyq mekemelerge qatysty. Qayda barsang da kórigi qyzghan «sauda». Tildey qújat alu ýshin de әldekimdi pәreleuge jýgindirip qoyghan tonmoyyn burokratiya. Sapyrylystyryp, sandaltyp qoymasa kónili kónshimeytin hatshylyq qayyrymsyzdyq. Býgin bitirer júmysty ertenge siyrmasa bastary auyratyn basshylyq «bauyrmaldyq». Qay mekemening tútqasyn tartsang da, aldynanan kezigeri sol. Abay óz zamanyndaghy noghay, ózbek, sarttardy mensinbeytin qazaqtargha kýiinse, biz sol saudanyng tym jabayy týrine boy ýiretken býgingi «bashalshikterge» qapalanamyz. Aldyndaghy zatyn alayyn desen, atasynyng atyn bergeli túrghanday kergiytin torsyldaq minezimiz bar jәne. Sonymen, qysqasy, jaman ba, jaqsy ma, әiteuir bazargha et ýirettik. Sauda úghymy sanamyzgha sinisti boldy. Qazir sauda jasaghandy aqyldy adamnyng tirligi dep qaraytyn orta bar. Birden sauda mәdeniyetin ýirenu qiyn. Sauda jasay biluding ózi, bile bilsen, ýlken óner. Ol da mәdeniyettilikti, bilimdilikti, ishki jan-dýniyenning tazalyghyn, jospar qúra biludi, iske beyimdilik pen shógeldilikti talap etedi. Qap arqalaghannyng bәri paydagha kenele bermeytini sondyqtan. Biraq bizding týsinik mýldem basqa sekildi. Saudany janashyrsyzdyq, qulyq pen ailakerlik, «maldap al, oghan kónbese aldap al» prinsiypi dep, yaky kәduilgi qaraqshylyqtyng bir týri retinde qaraytyndaymyz. Osy tústa aita ketelik, ghasyrlar boyy saudamen kýnin kórip kele jatqan keybir últqa adamzat balasy әli kýnge sheyin senbeydi. Sebebi, olardyng saudadaghy aldamkóstigi «atadәstýr» sekildi, qangha singen ghadetteri. Bizding ózimiz keybir tuysqan últtargha shekeden shekireye qarap, it kórgen eshkikózdenip ketetinimizding týpki sebebi, osy bir úsaq әreketteri men últtyq «erekshelikterine» baylanysty. Búl ghadet bizding últtyng boyyna sinbese eken deymiz. Onsyzda qazaqtyng sonynan eretin mysyqtileu sózder az emes. Ashy bolsa da ashyghyn aitalyqshy, qazirgi uaqytta alpystaghy apamyz bazargha zat alghaly kelgen alty jasar balany aldaudan arlanbaytyn boldy. Alty jasar balanyz alpys jasar apanyzdy «otyrghyzghanyna» mәz bolatyn kýnge jettik. Qazaq jýregi osynshalyqty qatigezdenip ketti me degen oigha qalasyng osyndayda. Keliden jeu, aqshadan jymqyru, kózing sәl tayyp ketse, zatyndy auystyru, jәne ony bayqap qalsan, beti býlk etpey bajyraya qarap túru... múnysyn betine bassan, auzynan aq it kirip, kók it shyghatyn doyyldyq, bir-birimen jarpyldasyp, aighaylasyp, erin er, әielin әiel demey sybasatyn beypil auyzdyq, bәri bazar jaghalaghandar kýnde kóretin qalypty «oqigha». Búl qay atamyzdan júqqan әdet? Malyn jany ýshin qighan erligimiz qayda? Janyn ary ýshin sadagha etken baghzy órligimiz qayda? Múnday tamyry tayaz, jat pighyldy qaydan júqtyrdyq? Sonda bizding sauda qay sauda, ayauly bauyrlar?!

 

«Abay-aqparat»

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1671
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2051