Alma Kәkisheva – «Jýz jyldyq mahabbatty» ghana emes, «Kóshkin­di» de, «Imperiyadaghy kesh» pen «Tansúludy» da qoyghan rejiys­ser. Rejisser qoyghan әrbir spek­takli­ding kótergen jýgi әrtýrli.
Solardyng arasynda «Jýz jyldyq mahabbattyn» jýgi rejisser ýshin auyrlau bolyp túr. Dramaturg pen rejisserding arasynda kelisim boldy ma? Rejisser avtor aitqan syn-eskertpelerge qalay qarady? Spektakli ózgeriske tý­se me? Kónilimizdi kýpti etken saual­darymyzdy rejisserding ózine qoydyq.

– «Jýz jyldyq mahabbat» spektaklin qoy­dynyz. Biraq spektakliding ekinshi aktisi avtordyng kónilinen shyqpady. Dramaturg Dulat Isabekov «Sózderimdi ózgertti, oqigha mýldem basqa» degen syn aituda. Piesa nege auytqyp ketti?

– Dulat aghagha Maghjandy piesa retinde jazyp alyp kelgeni ýshin rizamyn. Piesa bólek nәrse, al Maghjannyng sahnalyq bey­nesi – mýldem basqa dýniye. Mәselen, kiyim diy­zay­nerin alyp qarayyqshy. Oghan bir kóilekten birneshe kiyim shygharu qajet. Ol ýnemi bir ghana kiyim ýlgisimen ómir sýrmeydi. Árdayym ózge ýlgilerdi dayyndaugha әreket etedi. Sol siyaqty mening de ekinshi aktim bi­rinshi aktidegiden mýldem bólek. Spek­tak­li­ding basynan ayaghyna deyin Zylihany sóilete bermeymin ghoy.

– Piesa boyynsha ekinshi aktide negizgi basymdyq Zylihagha berilu kerek pe?

– Ekinshi aktide de Zyliha boluy kerek. Onyng bәrin is-әreket arqyly shygharugha tyrystym. Onsyzda oqighanyng bәri Zyliha arqyly órbiydi. Dulat agha «Maghjannyng ólenderi kóp oqyldy» dep kinә artady. Maghjan turaly spektakli qoyamyn da, ólenderin qalay oqytpaymyn?!

– Avtor ekinshi aktide «Maghjannyng diplom alu keshi kórsetilu kerek edi» deydi. Siz duelidi kórsetuge kýsh salghansyz. Ne sebepti?

– Piesada Gorikiy Brusovtan «Búl kim?» dep súraydy. Sonda Brusov «Ol úzaq әngime» dep bastaydy. Sol úzaq әngimeni Brusov Gorikiyge aityp berui kerek. Biraq men sol úzaq әngimeden qashtym. Negizi, sahnada әngi­mening kóp bolghany dúrys emes. Kórermendi jalyqtyryp jiberedi. Sahna kóbirek is-qimylgha qúrylsa, onyng nәtiyjesi de jaqsy bolady. Spektakli kórermenmen birge jýrui kerek. Sonda ghana spektakliding ghúmyry úzaq bolady. Ári is-әreket arqyly berilse, Magh­jan kórermenning esinde úzaq saqtalady. «Aqyn da bir bala ghoy, aigha úmtylghan». Zyliy­ha nege osylay deydi? Óitkeni Maghjannyng myqty ekenin biledi.

– Kórermen retinde bizge de únamaghan túsy – jastardyng Maghjandy moyyngha mingizip alyp, sahnagha shyqqany boldy. Maghjandy moyyngha kóteru arqyly onyng beynesin arzandatyp alghan joqpyz ba?

– Maghjannyng jiyrma jetige deyingi taghdyryn jaqsy bilemiz. Qalghan ómirining bәri týrmede ótti. Maghjannyng beynesi kóbirek Zylihanyng auzymen aitylady. Biraq onyng bәrin Zyliha birinshi aktide aityp qoydy. Ony ekinshi aktide taghy aitqyza bermeymiz ghoy. «Maghjandy nege moyyngha mingizip alghan?» deysiz. Osy arqyly Maghjan beynesin aspangha kótergim keldi. Biz ony kózi tirisinde tóbemizge kótere almay ketken shygharmyz. Sondyqtan ony halqy moynyna salyp, әldiylesin dedim. Eseninning ólenining ornyna Sәkenning әnin aitqyzdym. Búl da mening Alash arystaryna jasaghan erekshe qúrmetim edi. Esenindi de jaqsy kórem. Ólenderin kóp oqydym. Ol turaly týsirilgen filimderding bәrin qarap shyqtym. Alayda maghan alash arystarynyng ólenderi, әnderi qymbat. Sol sebepti de, ólendi de oqyttym, әndi de aitqyzdym.

– Spektakli alghash kórkemdik keneske úsynylghan kezde pikir ekige jaryldy ma?

– Kórkemdik kenesting birneshe mýshesi bar. Olardyng kópshiligi spektakliding kór­kemdik dengeyine joghary bagha berdi. Senseniz, olar­dyng eshqaysysyna baryp, «mening spek­taklim myqty» dep aita almaymyn ghoy. Olar­dyng ózderining bergen baghasy. Spektakli ýsh ret qoyyldy. Árbir qoyylym anshlagpen ótude.

– Kórermen Maghjan ýshin spektaklige barghanyn joqqa shyghara almaymyz ghoy. Qalay oilaysyz?

– Áriyne, kópshilik Maghjandy kóruge keledi. Maghjan bolmasa, Zyliha da bolmas edi. Spektaklidi kórgeli beri kórermenning arasynda aqyngha degen erekshe qúrmet, erekshe yqylas payda boldy. Qazirgi jas­tar­dyng kóbi kitap oqy bermeydi. Tipti olardyng arasynda Maghjannyng ólenderin oqymaghan­dary da bar. Spektaklidi kórgennen keyin, ólenderin tyndaghannan keyin aqynnyng kitap­taryn izdey bastady. Múnyng ózi – ýlken jetistik. Maghjan Gorikiyden oqysa, onyng ómiri basqa órbiytin edi. Onyng sory da, baghy da Brusovtan oqyghanynda bolyp túr ghoy. Maghjan – ózining taghdyryn boljap qoyghan aqyn. Jalpy, alash qayratkerlerining boyynda bir ghana arman boldy. Ol – tәuelsiz alash elin qúru. Sol azattyq jolynda kýresti. Ghúmyrlaryn sarp etti. Men nege Maghjandy qoyghym keldi? Birinshi spektakli qabyl­dan­bay qoyghannan keyin, namystandym. «Magh­jandy nege qoya almaymyz?» degen namys boldy boyymda. Taghy da qaytalap aitam, Maghjan bolmasa, Zyliha da bolmas edi. Áriyne, Zyliha da osal әiel emes. Árqay­symyz Zylihanyng aldynda bas iige tiyispiz. Ol – Maghjandy erekshe sýigen, erekshe qadir tútqan jan.

– Premieradan keyingi avtordyng sizge qoyyp otyrghan talaptary qanday?

– Avtor maghan, «Brusovtyng sózderin ózgertiniz» dep otyr. Ony ózgertu qiyn emes. Búl spektaklide Brusovtyng boluy da zan­dylyq. Maghjannyng Brusovtan oqyghandyghy maghan da qatty әser etti. Intelliygensiya ókil­deri ózderining qoghamda qúbylys bola­tynyn erekshe sezedi. Brusov te – qoghamnyng ózgeretinin aldyn ala sezgen adam. Dvoryan­dyq әlemning bitip, basqa qogham keletinin bilse de, olar Otanyn satqan joq. «Esti chto-to pozornoe v moshy prirody». Brusovtyng osy sózi maghan qatty únaydy.

– Spektaklide Brusovtyng sózderin nege oryssha aldynyz?

– Dulat aghanyng piesasynyng mәtininde de oryssha tirkester bar. «Gore ot uma», «Gore ot bezumstva». Men ony oilap tapqam joq. Brusov, Svetaeva, Esenin – orys әdebiye­tining klassikteri. Brusov qanday myqty adam bolghan?! Dýniye-mýlki jetip túrghan jan nege shetelge ketip qalmady? Onyng ólimi de belgisiz. Óz ýiinde ólgen desedi. Biraq qan degen bar emes pe? Qan eshqayda jibermeydi. Maghjan da solay. Ol orysshyl ortada oqyp, bilim alghanymen, qazaqy ortasynan alystap kete alghan joq. Býkil ólenderi qazaq topyra­ghyna arnaldy.

– «Dulat Isabekovting emes, ózimning Magh­janymdy qoydym» deysiz. Bir kezderi Saty­baldy Narymbetov ózining Mústafa Shoqayyn qoyyp edi. Sonda halyqtyng Maghjanyn kim qoyady?

– «Mening Maghjanym» delingenimen, eldin, halyqtyng Maghjany ghoy ol. Ony jeke-dara bólshektep, «meniki» dep aitugha bolmas.

– Áriyne, Maghjandy qoiy kez kelgen re­jisserge onay tiymesi anyq. Kópshilikting tara­pynan osynday syn bolatynyn sezdiniz be?

– Kórermen tarapynan maghan syn aityla qoyghan joq. Kópshilik men qoyghan Maghjandy әzirge jyly qabyldauda. Avtor tarapynan ghana aitylghan syn bar. Onyng ózi mәtinge qatys­ty aitylyp otyr. Mening rejisser re­tin­de mindetim – spektaklidi jasau. Sahnada mizanssenalar sóileu kerek. «Obrazdy kóru» degen bolady. Mәselen, kóshede aghash qúlap jatyr. Siz qúr qúlaghan aghashty kóresiz. Al men odan basqa dýniyeni elestetuim mýmkin ghoy. Sol siyaqty, piesadan da rejisser bir­nәrseni angharady әueli. Sol ózi bayqaghan, ózi angharghan dýniyesin sahnagha alyp shyghady. Sahnanyng ózining tili bar. Sol ýndi men shy­gharuym kerek. Ol is-qimyl arqyly, muzyka arqyly sóileui mýmkin. Teatr – sintezdik óner. Mysaly, alyp bәiterekti mәdeniyet dep alayyq. Onyng birneshe tarmaghy bar. Onyng bir tarmaghy – óner. Bir tarmaghy – әdebiyet, bir tarmaghy – BAQ. Ónerding ózi birneshe bólikke bólinedi. Ol – balet, ol – teatr, ol – bi, ol – opera. Bәrining ózining tili bar. Teatrdyng әdebiyetten bólektigi de osynda, yaghny sahna tilinde sóileuinde. Al men bolsam, sol teatrdy óz tilinde sóiletkim keldi. Is-әreketsiz, mizanssenalarsyz sah­nany qalay sóiletem?! Búl jerde basty ról piesada ghana túrghan joq qoy. Áuelgi qoyylghan spektakli is-әreketten góri, әngimege kóbirek qúrylghan edi. Onda qimyl-qozghalys az bolghandyqtan, kórkemdik kenesten ótpey qaldy. Al biz is-әreketke kóbirek kónil bólip edik, taghy da syngha úshyradyq. Miykelandjelo bir kýni bazardan ótip bara jatyp, dýkenning aldyndaghy ýlken bir tasty kóredi. Suretshi tasty tamashalap, úzaq túryp qalady. Dýken­ning satushysy suretshining janyna kelip: «Osy tasty eshkim alghysy kelmeydi. Eger siz alar bolsanyz, men tasty tegin bereyin. Ýiinizge alyp ketinizshi» deydi. Miykeland­jelo tasty ýiine alyp ketedi. Bir jyl ótken­nen keyin úly tuyndysyn jasap shygharyp, ýlken alangha әkelip qoyady. Mýsindi kóruge elding bәri jinalady. Arasynda әlgi satushy da bar. Sonda satushy: «Eshkim almaghan tasty sen alyp, qalaysha mynanday óner tuyndy­syn jasap shyghardyn?» dep súraydy. Sonda Miykelandjelo: «Tastyng qasyna kelip túrghanymda, maghan Iisus kelip: «meni myna tastan shygharshy» dep sybyrlady» deydi. Sol siyaqty spektaklidi qoymas búryn, pie­sa­men tanysyp otyrghanynyzda, kóz aldyn­yz­gha jana bir dýniyeler payda bola bastaydy. Spektaklidi oisha jobalay bastaysyz. Ol Maghjan bola ma, ol әlde basqa keyipker me, ony esty bilu kerek. Tvorchestvonyng qúndy­lyghy da osynda. Jaydan-jay eshtene tumay­dy. Maghjannyng birinshi qoyylymy kór­kem­dik kenesten ótpey qalghannan keyin, mening namysym oyanghany ras. Maghjangha erekshe mahabbatym oyandy. «Jýz jyldyq mahabbat­ty» shyn jýregimmen, erekshe mahabbatymmen qoydym. Men múny ashyq aita alamyn.

– Maghjangha deyin de birneshe spektakli qoyghanynyzdy bilemiz. Rejisserlik mektepte ústazynyz kim boldy?

– Men ózimdi Ázekennin, Ázirbayjan Mәmbetovting shәkirtimin dep maqtanyshpen aitamyn. Rejisserlikke bata bergen Ázeken. Rejisserlik jolgha onay kelgem joq. Áueli assistent boldym. Biraz uaqyt rejisserding kómekshisi bolyp qyzmet atqardym. Aktrisa da bolghan kezim bar. Ázekeng әrbir spektakli­den keyin qasyna otyrghyzyp alyp, bizben birge talqylaytyn. Eshqaysymyzdy da bala­synghan emes. Pikirimizdi ashyq aitqanymyzdy qalaytyn edi. Ol kisi ýnemi maghan «Oryn­daushy bolma, suretker bol!» deytin. Bizge rejisserlikti emes, suretker boludy ýiretti. Onyng kemengerligi de, danyshpandyghy da osynda.

– «Kóshkin», «Imperiyadaghy kesh», «Tan­súlu» qoyyldy. Búl rejisserlik júmy­syn­yzdaghy alghashqy synynyz ba?

– «Imperiyadaghy keshti» qoyghanymda Serik Asylbekov habarlasyp, «Piesany osylay kórgening únady maghan» dep óz pikirin aityp edi. «Imperiyadaghy keshti» akterlerim shyn jýregimen sezinip, quanyp oinaydy. «Tansúluda» da solay. Kez kelgen shygharmany qoy qanshalyqty azap bolsa, ol spektakli bitkennen keyin saghan sonshalyqty tvorchest­volyq lәzzat syilaydy. Keybir qiyndyq tudyratyn sәtter bolady. Onyng ózi uaqyt ótkennen keyin moyyndala bastaydy. Men soghan anyq senemin.

– «Jýz jyldyq mahabbat» sahnada әzirge ýsh ret qoyyldy. Kelesi qoyylymda dramaturg­tyng kórsetken kemshilikterin týzep, qayta qoyasyz ba?

– Oghan mende qazir uaqyt joq. Qazir Yonas Vaytkus spektakli qoyyp jatyr. Áubәkir Rahimovtyng qoyylymy әzirlik ýstinde. Ári ózgertetin de artyq dýniyeni kórip otyrgham joq. Dramaturgtyng syn-eskert­pelerin qarap, mәtinge ózgeris engizilui mýmkin. Onyng ózinde Brusovtyng sózine ghana týzetuler jasalatyn shyghar. Múnyng bәri bir kýnde jasalatyn sharua emes. Onyng muzyka­syn qosuyng kerek, әrleuing kerek degendey. Búl qosymsha júmysty talap etedi.

– Rejisser retinde Ptushkinanyn, Vay­t­kus­tyng repetisiyasyna qatysyp kórdiniz be?

– Teatr bir qazanda qaynay bermeui kerek. Ózge el rejisserlerining de qoyylymdaryn kó­ruimiz kerek. Ol ózinizdi salystyrugha jaq­sy. Olardyng qoyylymdarynyng dengeyi qanday, sizding qoyylymdarynyzdyng dengeyi qanday? Mine, osy túrghydan kelgende, neden biyik ekeninizdi, neden tómen ekeninizdi bay­qaysyz.

– Qazaq rejisserlerine shetelderden úsynys týse me? Mәselen, sizge ózge teatrlar­dan shaqyrtu boldy ma?

– Koniyagha barghanymyzda, TÝRKSOY-dyng tóraghasy Dýisen Qaseyinov úsynys jasaghan edi. Ol kisi Iran-Ghayyptyng «Qor­qytyn» Koniyada qoiymdy ótingen. Ázirge úsynys qana. Búl bolashaqtyng enshisindegi dýnie dep oilaymyn.

– Keyde spektakliding sәtsiz shyghuy rejiys­serge ghana emes, akterlerge de baylanysty degen pikirler bar. Búghan qalay qaraysyz?

– «Spektaklige kónili tolmapty» dep jii aitady. Osy sóz maghan únamaydy. Spektakli­ding sәtti boluy akterding de kónil kýiine bay­lanysty emes. Ol kórermenning de ózine tike­ley baylanysty. Keybir kórermen teatrgha kónilsiz kelui mýmkin. Onyng nashar kóniline spektakli asa jaqsy әser ete qoymasy bel­gili. Jaqsy kónil kýimen kelinizshi, spek­takli­den eshqanday kemshilik bayqamay­ty­nynyzgha sert beremin. Sondyqtan «ana spektaklige kónili tolmady, myna spektakli nashar eken» dep birjaqty pikir aitqandarmen kelispeymin. Ári bir ghana premierany kórip, bagha beruge bolmaydy. Bir qoyylymdy birneshe ret tamashalaghan abzal. Sonda ghana spektakliding mәnin úghasyz, sonda ghana naqty bagha bere alasyz.

Ángimelesken Gýlzina Bektas

Derekkózi: «Ayqyn» gazeti