Últy qazaqtyng bәrin syrttay enshilep, músylman etip jýrgen ózimiz. Al, shyntuaytyna kelgende, aty qazaqtyng bәri zaty músylman bolmaydy eken. Oghan endi týbegeyli kózimiz jetip otyr. Dýniyening týkpir-týkpirinen aghylghan missionerler qazaqtyng keng saharasyna turistik saparmen emes, óz dinine minajat etetinderding sanyn kóbeytuge úmtylatynday-aq. Riym-katolik shirkeuine qúlshylyq etushilerding elimizde «desanttyq toby» retinde 122 missioner qyzmet etedi. Odan keyingi orynda  protestantizmning ókilderi, 110 missioner qazaq jerining oi-shúqyryn aralap, ózderining tuyn tigip, birjola jayghasyp jatyr. Onyng syrtynda  dәstýrli emes protestanttyq baghyttaghylar da bar. Dәsýrli emes dep, «qalyng oljadan» qúr qalsyn ba, dinbasylary da olardyng ishinen 25-ine batasyn berip, ken  qazaq saharasyna aq jol tilep, shygharyp salypty. Iearusalimnen artynyp-tartynyp Evrey qauymdastyghynyng jalyndy sәlemin  jetkizuge de 9 missioner kelipti. Búlardyng bәri qaghazgha qattalyp, resmy tirkelgenderi ghana. Áytpese, bayqamay «adasyp» jýrgen, tirkelmegen missionerler jetip artylady ghoy. Solardy shottap,  zang búzsa sotqa sýiretip jatqan qúzyrly mekeme bar ma?

Últy qazaqtyng bәrin syrttay enshilep, músylman etip jýrgen ózimiz. Al, shyntuaytyna kelgende, aty qazaqtyng bәri zaty músylman bolmaydy eken. Oghan endi týbegeyli kózimiz jetip otyr. Dýniyening týkpir-týkpirinen aghylghan missionerler qazaqtyng keng saharasyna turistik saparmen emes, óz dinine minajat etetinderding sanyn kóbeytuge úmtylatynday-aq. Riym-katolik shirkeuine qúlshylyq etushilerding elimizde «desanttyq toby» retinde 122 missioner qyzmet etedi. Odan keyingi orynda  protestantizmning ókilderi, 110 missioner qazaq jerining oi-shúqyryn aralap, ózderining tuyn tigip, birjola jayghasyp jatyr. Onyng syrtynda  dәstýrli emes protestanttyq baghyttaghylar da bar. Dәsýrli emes dep, «qalyng oljadan» qúr qalsyn ba, dinbasylary da olardyng ishinen 25-ine batasyn berip, ken  qazaq saharasyna aq jol tilep, shygharyp salypty. Iearusalimnen artynyp-tartynyp Evrey qauymdastyghynyng jalyndy sәlemin  jetkizuge de 9 missioner kelipti. Búlardyng bәri qaghazgha qattalyp, resmy tirkelgenderi ghana. Áytpese, bayqamay «adasyp» jýrgen, tirkelmegen missionerler jetip artylady ghoy. Solardy shottap,  zang búzsa sotqa sýiretip jatqan qúzyrly mekeme bar ma?

«Estimegen elde kóp» dep, qazekeng qalay dәl aitqan. Estiseniz aitynyz, biz sanamalayyq. «Novaya jizni» shirkeui, «Novoe nebo» shirkeui, «Blagaya vesti» shirkeui, «Jatva» shirkeui, «Jivaya Loza» shirkeui, tolyq Evangeliya shirkeui, Bibliya shirkeui, «Vefili» qasiyetti shirkeui, «Iisusa Hrista Svyatyh  poslednyh dney» shirkeui siyaqty «shirkeu» ataulydan shekeng shylqidy. Kýlli dýniyedegi dinge qatysty tirlikting bәrin jiyp әkelip, qazaq jerine qotara salghanday. Soghan qarap  Astanada әlemdik jәne dәstýrli dinder liyderleri sezining ótui zandylyq pa dep qalasyn. Alqaly jiyn «dәstýrli dinderdin» basqosuy bolghanymen, biz jogharyda sanamalaghan qaptaghan «shirkeuler» «dәstýrli emes» protestanttyq baghyttaghylar. Qúday qalasa, osy qarqynnan airylmasaq, «dәstýrsizderdin» de dәstýrli basqosuy bolatyn shyghar әli elordada. Óitkeni, olar elimizde erkin ómir sýrip, nasihatyn jýrgizip, qataryn molaytyp keledi. Qazaqstanda jersinip jatqan «Novaya jizni» shirkeui birlestigining sany - 53, tolyq Evangeliya shirkeui - 21, «Jatva» shirkeui - 8, Bibleya shirkeui - 4. Qalghanyn sanamay-aq qoyalyq, «dәstýrsiz dinder» birlestigining elimizdegi jalpy sany 232-ni dóngelekteydi. Qazaqtardyng kónilin aulap, olardy óz qataryna tartudyng amaly shyghar, «Rahym» atty Evangeli Hristian shirkeui de bar.

Jalpy, bәrinen aty ozyp túrghan  protestant baghytyn ústanushylar, olardyng respublikada 946 (!) birlestigi bar kórinedi. Odan keyingi jýldeli oryndy elimizde 77 diny birlestigi bar katolikter iyemdenedi. Bahailar, krishnaitter, vayshnavtar siyaqtylardyng basyn biriktiretin dәstýrli emes dinder birlestigining úzyn sany - 56. Al iudaizmge qúlshylyq etushilerding birlestigi әzirge 24 eken. Jogharyda aty atalmaghany bar, týgendelmegeni bar, olardyng qansha mýshesi bar ekendigin, olardyng qanshasy  qazekeng ekendigin bir qúday biledi. Songhylary da «óz ýlesterinen» qúr qalmay, nesibesin terip, minajat etip jýrgen bolar...

Keybir búqaralyq aqparat qúraldarynyng mәlimetine jýginsek, basqa dinderding qoryn «bayytyp» jýrgen qazaqtardyng sany 500 myndy shiyrlapty. Tútas bir elordanyng halqyna jeteghabyl ma, qalay? Búl ótken on jyldyng enshisindegi «jetistik». Aldaghy kýnning qanday «sybagha» syilaryn kim bilsin? Qazekeng búryn-sondy bas jaghynan bólingenimen,  talasqa týspegen jalghyz dýniyesi bar bolatyn. Ol - qazaqtyng mazary, basqalay aitqanda molasy. Erterekte adamdardy ziratta arghy atasyna qaray bólek jerlegenmen, molanyng janynan ótken qazaqtyng qay-qaysy da betin sipamay ótpeytini bolushy edi. Baba amanatyna berik adamdar әli kýnge deyin osylay isteydi. Al endigi jerde qazaqtyng óz arasynda molalardyng bólinisi bastalghaly túr. Qazaqtyng keng dalasy aldaghy uaqytta «shirkeulerden shekpen kiygen» qazaqtardyng mәngilik qonys tebetin ózindik ziratymen  tolygha týsse, tandanbanyz. Bes jýz mynnyng әrqaysysyna topyraq  atajúrtynan búiyrghanmen, qay moladan oryn tiyetini belgisiz-au. Bәlkim, bara-bara әrbir eldi mekenning janynan dәstýrli emes dinderge minajat etushiler arghy dýniyege attanghan son, olardyng molasyna jer  bólip beru de «dәstýrge» enetin shyghar...

Shyghys әlemining tarihynda ózindik orny bar qasiyetti Tarazdyng tórinde qazir týrli diny aghymdar toghysyp jatyr. Búqaralyq aqparat qúraldarynan ejelgi qalanyng júrtyn missionerlerding óz ynghayyna qaray beyimdeuge jantalasqan әreketti kórgen sayyn Aysha biybi anamyzdyng aruaghy aldynda ózimizdi kýnaharday sezinemiz. Kenestik kezenge kebisin auystyrmay, sýiretip jetken qazeken, el tútqasyna ózining qoly jetken tústa ústanymynan ajyrap qalghanday. 2003 jyly «IYegova kuәgerleri» atty diny birlestikke kirgen tarazdyq Janara Sýgirbekova qyzy Ýmitkýldi әkesinen  qaytaryp alu ýshin sotqa beredi. Azamattyq is deyin deseniz, ar jaghynda taghy bir oidyng úshy qyltiyady. Sot jýrip jatqan kezde  Janaranyng shashbauyn kóterip, tayly-túyaghymen  iyegovashylar kóship jýrdi.

... Al Ýmitkýlding әkesi T.Kópbaev zayybynyng kebin qyzy da kiyip kete me dep qorqady. Jana ghasyrda qazaqtyng әrbir shanyraghyna diny qater tóne bastaghanday ma, qalay?

Býgingi bir otbasynyng qasireti ertengi býkil qoghamnyng problemasyna ainaluy mýmkin-au. «Júrttyng otbasynda ne sharuam bar, óz shanyraghymnyng yntymaghy bolsyn» degen astamshylyqtyng aqyry aduyndy apat bolyp qayta oraluy  da yqtimal.. Astanadaghy  qazaqtyng qadir tútqan ziyalysy әu basynda óz qyzynyng bolashaqta jat dinning jeteginde ketetinin bildi deysiz be? Elding aldynda halyqtyng dәstýri, qadir-qasiyeti turaly tebirene әngimeleydi. Alayda, otbasyndaghy tirlikting siqy jogharydaghyday.  Qazaqtyng últtyq qaghidasyn múrat tútqan azamattyng keyinirek  ózining bala tәrbiyesinen opyq jeytinin bildi me eken?

Qoghamdaghy kez kelgen  jaman әdet «júqpaly». Bәlkim, qazaqtyng «adam basyna týspey bilmeydi» degeni de osyndaydan shyqqan bolar-au. Biraq, osylardyng bәrin әrbir qazaq otbasy óz basynan keshirgennen keyin sabaq alyp jatsaq, onda babalar dәstýrinen júrnaqqa birdene qalady dep aitu qiyn.

Syrttan kelip óz dinin nasihattaushylar qazaqtar qonaghynyng kónilin qaldyrmaytyndyghyna әbden daghdylanyp alsa kerek, aldaghy kezenge arnalghan jón-jobasyn da ózimen birge, qoltyghyna qystyra kelipti. Mәselen, Evangeliya sektasynyng «Blagodati» shirkeuining baghdarlamasyna ýnilseniz, qazaqtardyng bәri osy shirkeuge  qúlshylyq etushilerding qataryn tolyqtyruy  kerek siyaqty. «Úyat qoy, sonsha jerden, múhittyng arghy betinen, Los-Andjeles qalasynan arqalanyp kelgen eken, tapsyrmasyn oryndasyn», degen kóniljyqpas oy sap ete qalady. Qaranyz.

«Maqsaty:

...  Ortalyq Aziya men Qazaqstandaghy shirkeude is jýzinde qúlshylyq etui ýshin quatty kóshbasshylardy әzirleu jónindegi ortalyqty aiqyndau...

2010 jyldyng ayaghyna eldi tolyqqandy evangelizasiyalaugha qol jetkizu».

Qúddy kenestik kezendegi strategiyalyq josparlar tәrizdi. Keshegi kenestik qoghamgha ózderining tәsilimen diny ekspansiya sayasatyn jýrgizu bar sekildi amerikalyqtardyng oilarynda. Amal joq, osydan keyin qonaghyna qoradaghy jalghyz qoyyn soyyp beretin qazekene evangeliyamen shúghyldanuyna tura keledi. Áytpese, ynghaysyz bolady әlemdik evangelister aldynda...

«Bir últtyng birneshe dinge bóline bastauy әri qaray osylay jalghasa berse qiyn». Qazaqstan Músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәlining ózi osylay qynjylady. Endeshe, qazaq topyraghyna diny tózimdilik emes, diny bólinushilikting úryghy sebilip jatqanday. Kezinde Rәtbek qajy aitqan  jetpis payyzdyq músylmandyq meje barghan sayyn birtindep azaya beretin bolghany ghoy. Áytpese, basqa dinderge qúlshylyq etushilerding elimizge qoparyla kóship kelip jatqandary bayqalmaydy. Tek arnayy «desanttyq top» qana bolashaqqa «plasdarm» әzirlep jatyr. Onysy jemissiz de emes, әlgi bes jýz myndyq nópir sonyng alghashqy «nәtiyjesi». Missionerlerding qay-qaysysy da alaqandaryn ysqylap, dinbasylary bergen mejeden kórinuge, qazaqtardy óz qataryna meylinshe kóbirek tartugha jantalasuda.

«Diny mәdeniyetke qauip syrttan emes, ishten, bizding sanamyzdan, pighylymyzdan tuyp otyr», deydi  filosof Amangeldi Aytaly. Ras-au, ózine-ózing myghym bolsan, sende kimning sharuasy bar? Basqalardyn  baghdarlamasyna qazaqtyng qatysy qansha? Biraq, kez kelgen yqpaldyng ynghayyna jyghyluyna әzir túratyn mentaliytetimizding aqyry «Qúday -bireu, sondyqtan týrli dinge  qúlshylyq etkende túrghan eshtene joq» degen qazekenning kәduilgi nemqúrayly  tirligine úlaspasa bolghany. Jeke otbasynyng qauipsizdigi  Otannyng qauipsizdigine úshtasatynyn bireuimiz bilip, bireumiz bilmeymiz ghoy. Áytpese, «din memleketten bólek, al adam qay dinge qúlshylyq etedi, ol óz erki» dep ózekti mәselelerge qatysty ústanymymyzdy bosansytyp jibermegen bolar edik. Bәlkim, «kópúlttylyqty» kópdindilikke» úlastyru turaly taghy bireulerding «baghdarlamasy» da bar shyghar?! Al, sonda qazaq últy óz qauipsizdigin qorghaugha dәrmensiz bolghany ma?

Bәrin «býldirip» otyrghan - «Diny birlestikter turaly» Zan. Oghan ózgeris engizuge  deputattardyng da tәuekeli jetpedi. Sóitse, múhittyng arghy betindegi Sem aghay qatty renjipti. Kәri qúrlyqtaghy basqa  «aghaylar» da  týsinbestik tanytypty. «Diny nanym-senimge erkindik berip, osy saladaghy qarym-qatynasymyzdy terendetemiz, adam qúqyn aldynghy qatargha shygharamyz dep otyrghanda , qazaqtardyng búl qay tirligi?»  Sosyn amal joq, «aghaylardyn» aitqanyn qúp alugha tura keldi. «Ózimizge eshtene etpeydi, eng bastysy kókeler renjimesin, olar  qapalansa jaghdayymyz mýshkil bolady». «Myng ólip, myng tirilgen qazaq qoy, búl joly da aman shyghar?» Osylaysha tirlik keship jatqan jayymyz bar. Baghzy babalardyng aruaghyna jalbarynbasa, býgingi jer basyp jýrgen jandardyng qareketi qazekendi «oqqa baylap» bergendey...

«qogam.kz» sayty