Býgingi tanda erekshe manyzy bar taqyryptardyng biri-ol AI (artificial intelligence) nemese jasandy aqyldylyq. Álemning eng basty habar arnalarynda, tehnologiyalyq sayttar nemese jurnaldarynda aptasyna kem degende bir mәrte tehnologiyanyng damuy әsirese jasandy aqyldylyq jәne onyng keleshekte әkeler ózgeristeri jayynda maqalalar jariyalanady. Batys júrtynyng osynshama mәn berip, talqylap kele jatqan búl jasandy aqyldylyq degenimiz ne sonda?

Ony alghash 1956 jylynda oilap tapqan Jon Makkartidyng aituynsha, jasandy aqyldylyq degenimiz tehnologiya ghylymynyng bir bóligi jәne negizgi maqsaty adamdar sekildi aqyldy, ózin ózi basqara alatyn mashina, robot jәne kompiuterlik jýieler jasap shygharu. Shyndap kelgende jasandy aqyldylyq tek tehnologiya emes, psihologiya, biologiya, filologiya, matematika jәne injenerlik dissiplinalaryn tereng zerttep, әr bireuinen óz ýlesin ala otyryp jetiletin bilim salasy.  Keybir mamandar jasandy aqyldylyq bizding ómirimizdi jenildetedi dese, әigili ghalym, Professor Stiyfen Hauking jasandy aqyldylyq adamzattyng qúldyrauyna aparyp soghady deydi.

Ázirge jasandy aqyldylyqtyng jemisin aqyldy telefondarda nemese ózdiginen jýretin kólikterde kóruge bolady. Biraq keleshekte jasandy aqyldylyqty mashinalar nemese jýielerding adamdardan neshe mәrte aqyldy boluy josparlanuda. Yaghny soghan qaray kelesi ghasyrda kóptegen is oryndaryn adamdardyng kómeginsiz bir jýiemen ghana basqarugha, júmys jasatugha bolady jәne búl jaghday kóptegen adamdardyng júmystan shyghyp qaluyna sebepshi boluy әbden mýmkin.

Edison alghash jaryq lampasyn 1879 jyly myndaghan sәtsiz tәjriybelerden keyin oilap tapqan (keybir resurstar basqasha jazady).  Odan keyin Alan Turing soghys kezeninde fashistterding baylanys koddaryn búzu ýshin eng alghashqy kompiuter deuge bolatyn alyp mashina oilap tapqan. Alghashynda búl siyaqty kompiuterler ókimet mekemeleri nemese zertteu ortalyqtyrynda qoldanylghan bolsa, keyingi jyldarda әrbir ýide, әrbir adamnyng jeke qoldanuyna ynghayly etip shygharyldy. Sodan song úyaly telefondar, aqyldy telefondar jәne t.b payda boldy. Tehnologiya salasy jel ispetti jyldam jyljydy. Ótkende әigili Google kompaniyasynda júmystaytyn injenerding sózine qúlaq týrip qalyp edim, bizding qazirgi ómir sýrip jatqan dәuirimiz “internet of things” nemese “zattardyng interneti” dәuiri deydi ol. Zattartyng interneti degenimiz barlyq informasiyany, tauarlardy internetten tabugha bolatyn dәuir. Zattar interneti dauirinen keyin keletin jasandy aqyldylyq dәuirine adamzattyng keleshegin týbegeyli ózgerteri anyq.

Árbir dәuirde tehnologiyalyq damumen qatar qogham qalyptasqynmen qoymay, әr saty joghary órlegen sayyn sonymen birge óse bilgen, jetile bilgen adamdar men memleketter әrqashan aldynghy qatardan kórinip otyrady. Dәuirding damuy jәne qajettiligine say ómir sýrmegen, bilmegen adamdar men memleketter artta qalyp qoyady.

Negizinde aitpaq bolghan mәselem biz osy tehnologiyalyq ózgeristerge, keleshekke qanshalyqty әzirmiz? Úyaly telefondarymyz keybir kezde bizden de aqyldyraq, tipti sondaghy funksiyalardyng barlyghyn qoldana bilmeymiz de. Óz basym jýzudi ýiretetin jabyq basseynsiz, kishkentay qalashyqta óskenmin. Ata-anamyz aparayyn, ýireteyin dese de ol kezderde jóni dúrys ýiirmeler de bolmady delik. Biraq qazirgi zamanda internetten barlyghyn tabugha bolady, tipti ýide otyryp júmys isteuge bolady. Ertengi kýni biz bilmegenimizben keleshek úrpaqtar meni nege búl jayttargha, tehnologiyalyq ózgeristerge dayyndamadyng dese jauap bere alamyz ba? Sol sebebti kishkentay býldirshinderdi ýlkeygende qanday maman iyesi bolsa da kishkentay kezderinen bastap kod jazugha, mehaniqalyq oiynshyqtar qúrastyrugha baulu, kompiuterlik jýiege yntalaryn arttyru kerek.  Ata әjeyler aqyldy telefon qoldanghan jastargha aqyldy deydi, búl aqyldylyq emes, telefon ózi de aqyldy, kez kelgen adam qoldana alarlyqtay etip jasalghan, búghan óner kerek emes. Biraq sol aqyldy telefonnyng jýiesin jazugha, basqarugha aqyldylyq qajet.

Jasandy aqyldylyq dәuirinde qoghamnyng qajettiligine say tehnologiyalyq bilimdi jastar kóbeyse, búnyng memleketterding damuyna ýles qosar ýlken kórsetkish bolary shýbәsiz.

Ámiynә Qadir

Abai.kz