Altynbekovtyng esigin aptalap kýttik

 

Psihoanalizmning atasy esebindegi Z.Freyd­ting ana men bala mahabbatynyng ózinen seksualidyq belgiler izdeytin keybir kózqarasy sayyn dalanyng qazaghy ýshin jat, tipti qauipti. Alayda onyng jýike auruyna shaldyqqan jany jarymdardyng jasyryn baqylau arqyly bey­sanaly is-әreketin, minez-qúlqyn, kórgen týsi men eles-beynelerin saraptap, qorytyndy shygharatyn әdisi osy kýnge deyin qúnyn joyghan joq.

 

Altynbekovtyng esigin aptalap kýttik

 

Psihoanalizmning atasy esebindegi Z.Freyd­ting ana men bala mahabbatynyng ózinen seksualidyq belgiler izdeytin keybir kózqarasy sayyn dalanyng qazaghy ýshin jat, tipti qauipti. Alayda onyng jýike auruyna shaldyqqan jany jarymdardyng jasyryn baqylau arqyly bey­sanaly is-әreketin, minez-qúlqyn, kórgen týsi men eles-beynelerin saraptap, qorytyndy shygharatyn әdisi osy kýnge deyin qúnyn joyghan joq.

Aq halatty dәrigerdi kórgende kirpidey jiyryla qalatyn psihikalyq syrqattar onaylyqpen jan saraylaryn asha qoyady deuge senu qiyn. Sondyqtan ózderi taqylettes syrqattyng keypine engende ghana olarmen emen-jarqyn til tabysugha jol ashylary kәmil. Osynday oidyng jeteginde Almatynyng qaq tórinde oryn tepken Respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik psihoterapiyalyq jәne narkologiyalyq ortalyqqa at basyn búrdyq. “Ýidegi kónildi bazardaghy naryq búzady” deydi atam qazaq. Jogharyda atalghan mekemening qyzmetkerleri bas diyrektordyng dәrgeyinsiz «attap baspaytyndyghyn» dәleldep baqty. Al sol bas diyrektor Saghat Altynbekovtyng jýzin kóru týgil, tabaldyryghyn kýzetudi «abyroygha balap» aptalap jýrdik-au biz paqyr. Oghan KTK telearnasynan 2008 jyldyng qorytyndysy boyynsha jýike aurularynyng sany 2 esege artypty degen aqpar taratylghany da sep bolsa kerek. Jýikesin júqartqan jurnalisterden әbden sharshaghan-au, sirә. Týie boyy qorshalghan at shaptyrym «qalashyqty» bir ózi «biylep-tóstegen» «dókeydin» esiginen ary qaray syghalay almasaq ta, anysyn andyp jýrip týstenuge shyqqan sәtin sәtimen paydalanyp, sózge tarttyq. «Búl auruhana – jabyq mekeme» dep at-tonyn ala qashty ol. Juyq arada artynan qala qoyatyn synay tanytpadyq, әriyne. Bir kezde ashu shaqyryp, júlqyna bastady. IYә, jýikesi syr bergeni qalshyldap bir bezerip, bir sazarghanynan ap-anyq kórinip túrdy.

 

Aurasy auyr auruhana

 

Kablukov kóshesindegi psihikalyq sauyq­tyru ortalyghyna bet týzedik.

Aynalasy «qorghanmen» túmshalanghan aulagha tabanym tiygende-aq әldebir kýsh ensemdi ezip, eki iyinimdi basa týskendey boldy. Súrqay tirshilikting súryqsyz kórinisteri boy kóterdi. Aurulardyng dertining qozatyn túsy – kóktem men kýz. Biz jýike aurularynyng ortalyghyna qys mezgilinde barghan bolatynbyz. Dýley dauyldyng aldyndaghy óli tynyshtyqtay myzghymas ýnsizdik kónilge ýrey úyalatady. Áldebireuding oqty janary jelkeme qadalghanyn túla boyymmen týrshige sezindim. Sóitsem, temir torly terezening ar jaghynan qyryqtyqpen qyrqylghan qoydyng jýnindey jal-jal qysqa shashty beytanys tirshilik iyesi maghynasyz kózderimen telmirip túr eken. Álde әiel, әlde er adam ekeni belgisiz. Ghimarattyng tó­mengi qabatynda balalar ýiining esersoqtary ornalasqan eken. Torly terezeden qolyn sozyp, temeki súrap shu-shu etedi. «Joq» degendi emeurinmen tanytyp, basymdy shayqadym. «Bratan, eng qúryghanda, tiyn-teben tastap ketshi» deydi ýmittene qarap. Múnda tek aurular jatatynyn, al dәrigerlerdi kelesi ghimarattan izdeuim qajettigin týisinip, keri búryldym. Jolay qozghalyssyz qalshiyp túrghan әiel kezikti. Zengir kókten kóz alar emes. Kýbir-kýbir etip, auzyn jybyrlatyp Qúdaygha jalbarynyp túr ma, yaky әldeqanday eleske elitip túr ma, ol jaghy beymәlim. Tek qasynan janay ótip bara jatqan maghan «kedergi keltirdin» degen adamsha jaqtyrmay qaraghanyn angharyp, ayaghymdy jyldam-jyldam basyp, úzap ketkenshe asyqtym.

Aldymnan jolyqqan qos dәrigerding jetegindegi «Men jyndy emespin ghoy. Qayda alyp barasyndar?» dep toqtausyz sóilep kele jatqan keyuanagha eriksiz nazar audardym.

– Balalarym qayda? Meni múnda nege әkeldi?

– Olar ketip qaldy. Sizge qazir dәri beremiz. Tamaq ta tegin.

– Joq. Múnday qorlyqty kórgenshe ólgenim artyq.

– Bәrimiz de bir kýni o dýniyege attanamyz...

– Kóresinder әli, týnde qashyp shyghyp... ólem!

Bir sәt arasha týsip, anany qorghaghym keldi. Sosyn «ózim syryn bilmeytin dәrigerlerding isine aralasqanym jaramas» degen oy tejedi. Az uaqyttan song emdelip shyqqan syrqat ýiine de qaytar dep júbatqan boldym ózimdi. Biraq «Bәrimiz de bir kýni o dýniyege attanamyz» degeni naq dәriger aitar sóz be? Sonda dәrigerler «Adamdar týbi óledi ghoy» dep qol qusyryp otyra berui kerek pe? Tughan tilin bilmeytin әlgi dәrigermen keyinirek tanystym da. Aty-jóni Daniyar Bolatúly eken.

 

Enbekpen emdeu

 

Amanjol Baysarinovtyng bastamasymen ashylghan Enbekpen sauyqtyru ortalyghy 2008 jyldyng qarasha aiynda resmy týrde júmysyn bastaghan. Sodan beri mekeme  taghdyry tәlkekke týsken adamdardyng ekinshi ýiine ainalyp ýlgergendey. Aynalasyna asa qauip tudyra qoymaytyn aurular múnda dәrigerlerding núsqauymen jiberiledi. Almatynyng shalghay eldi-mekenderinen de, japsarlasqan jyndyhananyng ózinen de kelip-ketetin 100-ge juyq mýgedek jandardy mekeme júmyspen qamtyp otyr. Osynda olar konvert jasau jәne tigin tigumen ainalysady. Tigin tigu jaghynda (dәrigerlerge arnalghan aq halattar, kórpe tystary jәne taghy basqalar) tek әiel adamdar shoghyrlanghandyqtan, konvert jelimdeudi qolayymyzgha qúp kórdik.   

Aldyn ala dayyndalghan ornyma baryp jayghasqanymda, júmystyng bastaluyna әli jarty saghattay uaqyt bar-túghyn. Soghan qaramastan syrqattar týgelge juyq jinalyp qalypty. Bir angharghanym, múndaghylardyng basym kópshiligi belderi býkireyip, súraq belgisindey iyilip jýredi eken. Ortada tәpeltek boyly әiel qabaghy túnjyrap, auyr oidyng ýstinde arly-berli jýruin dogharar emes. Al onyng arghy jaghynda gazet oqu ýstindegi qazaq әieli ә degennen kózge týsedi. Ózinen-ózi manghazdanyp, gazet oqyp otyrghan onyng kózine ilgen kózildirigi azdy-kópti oqyghany bar ekeninen habar bergendey. Tek auyq-auyq basynyng qalt-qalt etip qozghalatyny osynda teginnen-tegin jýrmegendigin bildiredi. Týkpirdegi bozbalanyng ezuine kýlki ilinip qalghanday. Qyzday syzylady. Kózderi bir orynda túraqtamaydy. Qas-qaghym sәtting ishinde kóruge bolmaytyn dýniyeni kózi shalyp qalghanday úyalghan synayda ebedeysiz qylyq tanytady. Qarama-qarsy otyrghan engezerdey jigit 8-shi synypqa arnalghan Algebra kitabynyng ishine sýngip keterdey kórinedi. Esepterding amaldaryn әueli dәpterine kóshirip alyp, artynsha sartyldatyp shygharyp jatyr. Bәlkim, ózin әli 8-shi synypta oqityn oqushymyn dep oilaytyn shyghar. Ony qaumalaghan «dostary» Vova dep atap ketipti. Qaptalymda otyrghan Asqardyng sergektigi, yldym-jyldym qimyldaytyn shapshandyghy qayran qaldyrdy. Dýrdek erinderining qosylmay, auzynyng anqiyp túratyndyghyna, qos janary­nyng maghynasyzdyghyna qarap, eriksiz syrqattar sanatyna qostym. Artymyzgha qonys tepken Kәrim – Asqargha qarama-qayshy tiptegi adam. Kelgennen maujyrap bastap edi aqyrynda úiqygha ketti. Bir úrtyna malta salyp alghanday ong jaq betinde dombyqqan isik bayqalady. Eki adym jerde balpighan balpanaqtay tolyq әiel kitap oqyp otyr. Qanday kitap ekenin bilgim kelip, moyyn sozghanymdy angharyp qalghan ol dereu qolyndaghysyn jasyra qoydy. Shamaly uaqyt ótken song «ózimizdey syrqattyng biri» degenge kónili әbden sendi-au deymin, kitapty óz qolymen úsyndy. Diny kitap – Injilding bir-eki betin paraqtap shyghyp, iyesine rahmetimdi aityp qaytardym. Sonymen bir bólmede 20 shaqty adamnyng basy qosyldy.

Núsqaushy Galina Ivanovna aldyma bir tostaghan jelim men shashaqty qylqalam jәne qonyrqay týsti tórtbúrysh etip qiylghan qaghaz qoydy. Áskery oryndar men qúqyq qorghau qyzmetkerleri ýshin jasalatyn kaghazqaptar kýnge kólegeyleseng ishindegi jazuy kórinbeytin karton qaghazynday qalyng bolyp keledi. Asqardyng óz isining sheberi ekeni birden kózge úrady. Ol qaghazdyng qos qanatyn, sosyn baryp astynghy jaghyn qayyryp sausaqpen «ýtikteu» qajettigin aityp, aqyl-kenesin ayamady. Sausaqtary epti Asqar әp-sәtte 30 shaqty konvertti  jasap tastady.

Al Vovagha núsqaushy kelip, konvert jelimdeuding qyr-syryn qansha týsindirip baqsa da, kókeyine toqyp ala almay-aq qoydy. Aurugha úrysyp nemese búiryq berip esh nәrse oryndata almasy úghynyqty. Galina Ivanovna «Sen jaqsy balasyn, qolynnan bәri keledi» dep maqtap-maqtap qoyady. «IYә, me-e-en ja-a-aqsy-y-ymyn!» dep kókireginde sóz keptelip qalghanday kekeshtene, ekpindete dauystaydy. Shyndyghynda, mýgedek jandardyng bolmys-bitimi jan týrshiktiredi. Basym solqyldap auyryp, degbirim qashty. «Áriptesterimdi» kórgim kelmey, kózimdi tars júmyp alsam da, kónilimdi torlaghan kórinister jay taptyrmady. Oghan taghy qolqany qapqan jaghymsyz iyisterdi qosynyz. 

 

Syrqattarmen syrlasu

 

«Adam ýsh kýnnen keyin tozaqqa da ýirenedi». «Qabaghy týksiygen» atmosferagha etim ólip ketti-au, shamasy. Alghashqyda esi auysqandar maghan jatyrqay qarady, keyin ózderindey kórip, ish tartty. Suyrtpaqtap Asqargha súraqty qarsha jaudyrdym-aq. Áke-sheshesi dýniyeden oza sala tughan-tuystary qaraylaspay, ómir óksitken múnlyqty japadan-jalghyz tastap ketipti. Gýlzada bolsa, sau basyna ózi saqina tilep alghangha úqsaydy. Jatyryna bitken nәrestesine jasandy týsik jasatqaly beri artynan bireuler andyp jýrgen tәrizdi kórinip, әbigerge týsetindi shygharady. Ony aitasyz, tamaqqa u qosylghan dep kýdiktenip as-sudan bas tartyp, nәr tatpaghan kezderi bolghanyn jasyrmady.   

Irgeles bólmede bir shanyraqtyng adamda­rynday qauqyldasyp әngime-dýken qúryp, әzil-qaljyng aitysyp, domino oinap otyrghan kónildi topty syrttay qyzyqtadym. Bara-bara ózim de bilekti sybanyp, oiyngha kirisip kettim. Olardyng shyn kónilinen aqtarylghan kirshiksiz kýlkileri qas pen kózding arasynda baurap aldy.    

Týs әletinde júmys toqtap, barlyghy asqa sha­qyryldy. Qúddy balabaqshanyng qúldy­ran­daghan býldirshinderindey shuyldap, quanyshta­ryn jasyra almay bәri jýgire jóneldi. Dýrmekting artynan qalmay, ilbip jýrip kelemin.

Keng ashananyng ishi u-shu. Árkim ózine tiyesili bir kese syldyr sorpa men bir tabaq týtik kespe ýshin kezekke túryp jatyr. Saldyrlaghan qasyq-tabaqtardyng dybysy qúlaq túndyrady.

«Áke-sheshesi qaytys bolghannan keyin múnday aurular eshkimge qajetsiz kýy keshedi. Al búl jerde psihikalyq dertke dushar bolghandar ózara aralasatyn orta tabady, bir mezgil tamaghyn ishedi. Dәri-dәrmek te mekeme tarapynan tegin ýlestiriledi. Sonday-aq, әrbir dertti jan istegen enbegine qaray zeynetaqydan bólek syiaqy alady» deydi Amanjol Zamanbekúly.   

 

Jyndy emes, biraq jyndyhanada...

 

Kópshilik kýni býginge deyin sýisine tama­shalaytyn «Kavkaz tútqyny» kórkem fili­mindegi aqyl-esi sap-sau Shurikting jyndy­hanagha týsetini bar emes pe? «Jel túrmasa, shópting basy qimyldamaydy». Kórkem shygharmanyng negizinde qanday da bir aqiqat jatyr. Kenes Ýkimeti túsynda adam qúqyghy ýshin kýresken general Petr Grigorenko da osy Shurikting kebin kiygeni kópke mәlim. Jazushy әri sayasatker Eduard Limonovtyng ómirin arqau etken «Orystar» atty kinonyng jelisine sensek, orystyng qalamgerine de jyndyhananyng dәm-túzy búiyrady. Qylyshynan qany tamghan qyzyl imperiya ózine jaqpay qalghandardy osylay iz-týzsiz joygha tyrysty. Kenes Ýkimetining «dәstýrinen» ajyramaq týgil, asyra oryndaugha qúshtar bizding elde әlgindey «jalghan jyndylar» joq deysiz be? Biregey jazushy Qabdesh Júmadilovtyng «Jas Alash» basylymynda jaryq kórgen «Esi auysqandar» degen әngimesi psihikalyq klinika jóninde órbiydi. Óndirdey qyzyn zorlaghan sheshenderding óz qolymen jaza­syn berip, ýkimin ózi shygharghan Qazybek «últ­aralyq tatulyqtyn» qúrbanyna ainalyp, jyndy­hanadan bir-aq shyghady. Qalam­ger ondaghy jyndylargha jinalys ótkizuden jalyqpaytyn sayasattyng salqyny tiygen partiya jetekshisining auzyna say-sýiekti syrqyratatyn sózderdi sәtti salyp bergen.

«Kamo» degen laqap atymen әigili revolu­siyalyq qozghalys jetekshilerining biri Simon Ter-Petrosyan tútqyngha týskende jazadan qú­tylu ýshin jyndynyng keypine enedi. 1659 jyly I Petrding jarlyghymen osy sanattaghy adamdar jazadan jәne kuә boludan bosatylghan bolatyn. Ol azaptaudyng san aluan týrine tózedi. Reseylik dәrigerler onyng naqty esining auysqan-auyspaghanyn anyqtay almaydy. Eng aqyrynda, germaniyalyq ghalym mәselening mәn-jayyna kóz jetkizse de, Simondy satpaydy. Psihikasy búzylghan adamnyng tәnine iyne súghylghanda kóz qarashyghy ózgermeydi eken. Súnghyla dәriger әlgi әdis­ting kómegimen Ter-Petrosyannyn janarynda­ghy ózgeristi bayqap qoyghan ghoy. Eki qyzdyng qanyn jýktegen bir tanysymnyng joldasy Talghar qalasyndaghy psihikalyq klinikada jatqanyn qúlaghym shaldy. Aylasyn asyryp, «jyndy» de­gen tildey anyqtamany satyp alghan qylmysker jauapqa tartyluy bylay túrsyn, qara niyetti «qaharyn» halyqqa tóndireri soqyrgha tayaq ústatqanday shyndyq. Balalary qartayghan sha­ghynda qajetsizge balap ótkizgen ata-analar, tu­ghan-tuystary dýniye-mýlkin, baspanasyn tartyp aludy kózdep әkelip tastaghan kempir-shaldar jýike aurulary emhanasynda úshyrasuy kәdik. Ondaghylardyng «jabyq   mekeme» dep syrt kózdi jaqtyrmaytynyn endi úghynghan shygharsyz...

 

Jazushynyng qiyaly,

Oghan bәri syyady!

 

Qashaghan jyraudyng «Jәne bir jaydy ai­tayyn» degen óleni ýlken oigha qal­dyrady. Qútyrghan qúrt jegen torghay býrkitke shabady. Torghaydy bir-aq qylghytqan býrkit qútyryp, nәn balyqtyng jemi bolady. Ol mónkip jýrip, tulap jýrip, syrtqa shyghyp qalady. Ony azyq etken býkil el aqylynan adasyp, birin-biri talap-tonap shygha keledi.

Azayghan sóitip qay halyq? – dep týiindeledi jyraudyng jyry.

Tanymal qalamger Quandyq Týmenbaydyng «Jyndyhananyng jeydesi» degen әngimesinde jyndy Adolif Ábdilda Tәjibaevtyng myna bir shumaq ólenin oqidy:

Orystyng úly jazushysy Gogoliding «Jyn­dynyng jazbalary» atty shygharmasyndaghy birinshi jaqpen bayandalatyn bas keyipker biz ómir sýrip otyrghan әlemnen basqa dýniyege ótip ketkendey әserde qalamyz. Óz qiyalynda ózi ghúmyr keshken pendening aqyrynda basyna su tamshylap, ar­qanmen shiderlenedi. Bizdinshe, «Jyndynyng jazbalary» men shved jazushysy Knut Gamsunnyng «Ashtyghynda» ghajayyp úq­sastyq bar. Ol qos qalamgerding jayshylyqta mәn berile bermeytin detalidardy sheber «sóilete» biluinde. Ashtyqtan sansyraghan sana-sezim men júqarghan jýikege úsaq-týiek dýniyeler alapat soqqyday tiyedi. Chehovtyng aty shuly «№6 palatasynda» Ivan Dmitrich dәriger Andrey Efimychke «Myndaghan aqymaqtar erkindikte jýr, óitkeni sizding qarym-qabiletiniz olardy sau adamnan aiyrugha sharasyz. Endeshe, men jәne myna baqytsyzdar solardyng bәri ýshin nelikten osynda otyruy tiyis?» dep kókeyindegi saualdy tótesinen qoyady. Aqyl-esi býtin ghana emes, ómirge degen ózindik kózqarasy bar Ivanmen dәriger súhbattasudy jiyilete týsedi. Sol ýshin ghana jyndylar sanatyna qosylyp, ózi de №6 palatagha qamalaryn qaydan bilsin...

Álbette, kez kelgen jazushy shygharmasynda ózin jazady. Dostoevskiyding keyipkerlerining psihologiyasy kýrdeli bolyp keletini de sodan. Onyng «Ángýdik» romanyndaghy knyazi Myshkin bir mezgilde Aglaya Ivanovna men Nastasiiya Filippovnagha qatar ghashyq bolady. Ol ghana emes, tu syrtynan ýnireygen qos janar andyp, artynan qalmaydy. Talma derti taghy bar. Senim artqan adamdary aldap ketip otyrady. «Kogo lublu, togo y biu» dep óz әieli Nastasiiyany ólimshi etip soqqy­gha jyghatyn, sosyn onyng keshirimin almayynsha bir orynda tapjylmay jýrelep otyra beretin Rogojinning minezi de oghash. Zang quatymen jazalau mýmkin emes «qylmyskerlerdin» óz qolymyzben «sy­baghasyn» beru kerek degen iydeya týbine jetetin zang fakulitetinde oqityn student Raskolinikov turaly Dostoevskiyding «Qylmys pen jaza» kita­bynyng jahandyq әdebiyettegi orny oqshau. Álemdegi eng ýlken taralymgha ie bolghan Garsia Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyghyndaghy» keyip­kerlerding taghdyr-talayy tauqymetti. Pol­kovnik Aurelano Buendia jasaghan on eki altyn balyghyn qayta eritedi, júmysty basynan bas­taydy (Qastandyq qúrbany bolyp, qaza tapqan on eki úlynyng qúrmetine). Osylay kýni-týni jal­ghasa beredi. Ghashyghy oqqa úshqan Rebeka da ózine-ózi arnap toqyghan kebinin sógip tastap otyrady. Ja­ryq dýniyede ol qyzygharlyq esh­qanday qy­zyq qalmaghan son, qaytsin endi? Alysqa barmay-aq, ózimiz de naqty josparymyz bolmaghandyq­tan, bir jasaghan isimizdi myng qaytalap jýrge­ni­miz ótirik pe?

Kórnekti jazushy Tólen Ábdikúlynyng «Aqiy­qat» atty povesinde jyndyhanadan qashyp shyqqan Robert tirshilikting qayghy-qasiretine shyday almay qaytadan psihikalyq auruhanagha tyghylady. Biraq telepat Robert ózin emdep jýrgen dәrigerding aram pighylyn, izdep keletin jalghyz jarynyng qysastyghyn sezgen son, jýregi shydamay aqtyq demin shygharady. Ayta ketken jón, adamnyng jaqsylyq pen jamandyq úghymdarymen ekige jarylatyny (shizofreniya) «Parasat maydanynda» kórinis tapqan. Sonday-aq, Tólen Ábdikúlynyng suisid dertine shaldyqqan qyz jayly «Ong qol» shygharmasy qazaq әdebiyetinde jazylghan alghashqy psihologiyalyq shygharma bolyp tabylady. Múnday aurumen úlylar jii auyrghan. Qadyr Myrza Áliyding «Jaz­mysh» atty kitabynda osy taqyrypqa arnalghan «Óz erkimen ólu» degen tútastay bólim bar.

 

Qúrbandyq jәne tәuekel

 

Dostoevskiy ólim sәtin sezingisi kelip, ózin arbanyng astyna tastaydy. Ol zamanda avtokólik joq. Bar bolsa, jankeshti jazushy dýley temirding  astyna týsuden de tayynbas pa edi?! Siz shygharma keyipkerining bir sәttik әserin ghana týisinu ýshin basynyzdy bәigege tiger me ediniz? Al Gogoli alansyz jazumen ainalysu ýshin erkektik qabiletinen bas tartqan. Onyng mahabbat taqyrybyn suqany sýimeytini sol sebepti. Úlylyq ýlken qúrbandyqty talap etetini tabighy zandylyq pa?

Óz ónerine ólerdey berilgen jandar bizde de bar. Marqúm dramaturg Baqqoja Múqaidyng shygharmasy boyynsha qoyylghan rejisser Qayrat Sýgirbe­kovting «Ómirzaya» spektakelindegi jyndynyng rólin somdau ýshin talantty akter Bekjan Túrys jyndyhanada ýsh tәulik týnegen kórinedi. «Onda tanys arqyly kirdim. Jyndylardyng tagh­dyry janymdy qinady. Árbir aurudyng minezi әrqily. Olardyng bir ereksheligi, eshqaysysy kirpik qaqpay, tike qaraydy. Áke-sheshesin kerek etpey, sol jerge tastap ketetinder de boldy. Eki-ýsh kýnnen keyin olar da jyndygha ainalady eken. «Synyqtan basqanyng bәri júghady» degen ras. «Men ýige qaytamyn ba?» dep kemsendegen shaldyng sózin estigende jylap jiberdim. Sol sóz jýregime qatty batty. Ony qoyylymgha da engizdim. Týrli jyndynyng obrazyn bir jyndynyng beynesinde beruge kýsh saldym», – deydi ol.   

    

Jalghyzdyq

 

Azattyqty ansaghan aqynkónildi Birjan әn­shining aidalada әn salghanyn estigen júrt jyndy­gha balaydy. Sóitip, ony arqanmen matap tastaydy.

Sheshsenshi, bilegime arqan batty, – dep balalaryna jalynady. Aqyry, arqan kesken jerding jarasy asqynyp ketip, gangrena auruynan kóz júmady. Qúlagerinen aiyrylghan Aqan seri elden jyraqtap, tereng oigha batyp, oqshaulana beredi. «Aqandy jyn úrypty» degen alyp-qashpa әngime el arasynda jeldey esedi.

Jazushy Quandyq Týmenbaydyng «Qasqyr men qoyanshyq» әngimesinde tiri pendege syryn ashpaytyn syrqat Mirjaqyp auyl syrtyna baryp úlyp, qasqyrgha múnyn shaghady. Adam psihologiyasyn berude ózindik qoltanbasy bar Jýsipbek Qorghasbekting «Qasqyr adam» әn­gimesi de osyghan oraylas. Kóktem mezgilinde dalada jalghyz úiyqtaghan Ádilet jyndanyp ketedi. Ádiletsizdikke jany tózbeytin Ádilet tau kezgen tautaghylyq ómirinde qasqyrdy balyq aulap berip asyraydy. Biraq taghy taghylyghyn jasap, qaqpannan bosatpaq bolghan ózine azu tisin batyrady. Qalamger Roza Múqanovanyng «Mәngilik bala beyne» shygharmasyndaghy kem­tar qyzdyn Aymen syrlasatynyn esinizge alynyzshy. Tipti essiz ghashyq Mәjnýnning qar­ghamen tildesetini bar. Ra­synda, tiri pendede olardy týsinetin eshkimning bolmaghany ma?

 

Ghashyqtyqtyng azaby

 

Ghúmyr boyy Laurany jyrlaghan Petrarka syndy mahabbat lirikasyn Lәilәgha ar­na­ghan Júmataydyng bir shumaq óleni oigha oralyp túr.

Júmatay Jaqypbaev bylaysha jyrlaydy:

Mәshhýr jazushy Múhtar Maghauinning «Áyel mahabbaty» degen tuyndysy Tólegen men Ziyanyng arasyndaghy riyasyz sezimning bayan­syzdyghyn bayan etedi. Qylyqty qyz seri jigitti qasaqana azapqa salady. Jas kompozitor Ziyadan ýmitin ýzip, basy aughan jaqqa bosyp ketedi. Endi bayghús qyzgha qansha barmaghyn tis­tegenmen payda joq. Arada birneshe jyldar ótkende jyndyhana týbinen ótip bara jatqan Ziya ózine kózi ónmeninen óte tesilip qaraghan jyndydan shoshyp qashady. Ol Tólegen edi. Er­­tesine jyndyhanagha qaytyp kelgende gha­shyq jigit baqilyq sapargha attanyp ketken bolatyn...

Jazushy Núrghaly Orazdyng «Altyn sauytty batyr» әngimesinde aqboz at mingen altyn sauytty batyrdyng elesin kýn bata kýtetin Aqjamaldyng taghdyry ayanyshty-aq. Óitkeni... ol elesti sýiedi...

 

Ertegi ­– el tiregi

 

Jas balagha besik jyrynan song ruhany nәr beretin birden-bir tetik – erte­giler. Onyng oi-órisi, qiyalynyng damityndyghy, últtyq qaynardan susyn­daytyny óz aldyna, ertegi, ba­tyr­lar jyrynyng sharapatymen kýreskerlik ruh­qa tәrbiyelenedi. Onda da basty qaharman adam mým­kindigi qarsy túra almaytyn kedergilerge kezigip, bәrin jenip otyrady. Anyz әngime, ertegi tyndap ósken jas ómirding barlyq sәtsizdikterin uaqytsha qiyndyq retinde qabyldap, týbi baqytqa kenelerine senedi. Osynau senimning kýshimen borkemiktenip egilmeydi. Demek, psihologiyalyq aurudan da auyly alys bolady. Qazaq kez kelgen oqighany jýregimen qabyldaydy. Ishki dýniyesi әlem­tapyryq kýy keshkende aqylmen oilanugha múrshasy kelmeydi. Álbette, sәl sabyr etken jón.

 

Týiin:

Últymyzdyng úghymynda jyn týsinigi baqsylyqtan tarqatylady. Jyndardyng aq, qara (músylman, kәpir) týrleri bolatyndyghy turaly Berikbay Saghyndyqúlynyng «Ghalamnyng ghajayyp syrlary» kitabynda aitylady.

Jastar jaghy «jyndy» degen sózdi jaqsy maghynasynda qoldanudy әdetke ainaldyryp jýr. Ol ol ma, olardyng auzynan jyndylar jayly әzildi jiyi-jii estiymiz. Qazaq aurugha, kemtar adamgha kýlmeytinin әrdayym este ústayyq.