Latyngha ótemiz. Elbasy osylay dep kesip aitty. Halyq ta qoldap otyr. «Kelisip pishken ton, kelte bolmaydy» degen qazaq maqalyna say el arasynda talqylau da qyzu jýrip jatyr. Soghan sәikes, songhy núsqa boyynsha jýrgizgen óz zertteulerimning qorytyndysyn Sizderding nazarlarynyzgha úsynamyn:         

11 qyrkýiekte QR Parlament mәjilisinde tanystyrlghan latyn әlipbiyining alghashqy núsqasynda 25 әrip, 8 digraf berilgen. Qoghamda qyzu talqygha týsip jatqan latyn әlipbiyining ekinshi núsqasynda 32 әrip, onyng toghyzy apostrofpen belgilengen.

Birinshi núsqadaghy qazaqy әripterdi tolyqtay latyn әlippesi men pernetaqtagha tәueldi etip «Á» – ae, «Ó»-oe, «Ý» – ue bolyp, digrafpen belgilenui bәrimiz ýshin tosyn jay bolyp, kópshilikke da, maghan da únaghan joq. Jasyratyny joq, myna núsqany jasaghan qazaqtar ma, әlde basqalar ma degen oigha qalghanymdy da jasyrmaymyn. Sebebi, qazaqy sózderding bәri buyngha bólinetini, bir buynda mindetti týrde bir dauysty dybystyng boluy tiyis ekeni, sondyqtan eki dauysty dybysty qosarlaugha bolmaytyny kim-kimge de belgili emes pe?  Abyroy bolghanda búl núsqa  qabyldanbady.

Týsinikteme: Buyn dep qazaq, bir dauysty jәne bir dauyssyz dybystan túratyn sózderdi aitady. Dauysty dybys - er adam, dauyssyz dybys - joly jinishke әiel adam degendi bildiredi. Eki dauysty dybystyng qosarlanyp tanbalanuy, búl bizding ózimizdi azghyndyghy shekten shyqqandyghy ýshin Allanyng qaharymen jer betinen alastalghan Lút qauymynyng úrpaqtarymyz dep moyyndaghandyghymyzdy bildirgen bolar edi. Búl songhy kezderdegi «genderlik sayasattyn» jemisi Qúrmanghazy Atamyz ben Pushkindi sýiistirip, әiel men әieldin, erkek pen erkekting júptasularyn zandy týrde bekitken bolyp shyghar edik.  Men múny birinshi núsqagha qayta oralugha mýldem bolmaytynyn eskertu ýshin aityp otyrmyn.

Ekinshi núsqa, birinshige qaraghanda birshama jaqsy bolyp, digraftardan tazarypty. Biraq búl jobadaghy 9 tanbanyng  ýstine qoyylghan ýtir belgilerding (apostrof), sózder men sóilemderding asty men ýstinde tym kóbeyip ketui kókeyimizge qonyp túrghan joq. Búl tanbamen jazu bir sózdegi әripterding arasyn ashyp, jypyrlaghan «ýtirlerge» toltyryp jiberedi jәne 9 әrip 18 tanbanyng ornyn iyemdenedi. Mysaly,  a’n’gime (әngime), s`yn`g`a (shyngha), o`n`es` (ónesh),  tay`yn` (tauyn), u`n`girs`ik (ýngirshik), s`es`y`s`i (sheshushi) bolyp, әripterding arasy ajyrap ketedi.

Týsinikteme: Qazaqtyng әrbir sózining týbirinde (óz týbinde) sol sózding Atasynyng esimi saqtalady. Biz qazir ony «avtorlyq qúqyq» dep atap jýrmiz. Al, sóilemder bolsa, osy sózderding tirkesinen jasalyp, olardyng arasy men sonyna: ýtir, nýkte, ýtir-nýkte men qos nýkteler siyaqty tynys belgileri qoyylady.

«Ýtir» men «nýktenin» shyghu tarihyna kelsek, «Ýtir» degenimiz Úly Jaratushy Allanyng adamzatqa jibergen Húd jәne Lút payghambarlardyng esimi bolsa, qos nýktemiz - Qosay Núq atamyzdyng aty men tegin bildiredi. «Sonday-aq, Ad eline bauyrlary Húd (jiberdik)» (Qúran Kәrim «Áz-Araf» sýresi 65 ayat). Lút qauymy azghyndyqtyng saldarynan Allanyng qaharyna úshyrap jer betinen alastatylghan qauym. Qara: (Qúran Kәrim «Án-Nәml» sýresi 54-58 ayattar). Bir sóilemning ishinde birneshe ýtirding boluy, osy payghambarlar men qauymdargha baylanysty belgilengen.

Taghy qaytalaymyn. Sóz týbiri (óz týbi, óz Atasy) eshqashan janylyspaydy. Húd pen Lúttyng sóz týbiri – Úd,  Út  (Ýt), yaghny ýtir,  Núq – Nýkte, yaghny Núq Ata, al Qosay Núq – qos nýkte. Býkil adamzattyng jetpis myng jylghy ghúmyry sóz, sóilem jәne tynys belgilerimen ómirde qalay boldy, jazuda da tura solay jazylghan. Bir sóilemning ishinde birneshe ýtir qoldanylsa, ol  kýrdeli sóilem dep atalady. Sóilem arasyndaghy ózgesheligi bar sózderding arasyna, tura Lút payghambar qauymy kezindegi siyaqty ýtir qoyylady. Ol qyrghynda adam balasy týgel qyrylghan joq, jartysy tiri qalyp ómir ary qaray, tura sóilemdegidey bolyp jalghasyp ketti. Al, Núq payghambar zamanynda, atamyzdyng kemesine mingen onyng ózi men otbasy jәne músylman bolghan azghantay adamnan basqalarynyng bәri týgeldey topan sugha qaryq bolghandyqtan  qyrghyngha úshyrap, ol elding kóshine Núq atamyzdyng esimimen songhy nýkte qoyyldy. Alayda, ol «kóshti» Adam atanyng eki balasynyng kishisi Qosay atamyzdyng úrpaghy Núq payghambar qauymy jalghastyryp ketti. Qos nýkte men Qosay Núqtyng týbirles bolatyny osy. Qosay atty rudyng Qazaqtyng jәne ózge de kóptegen elderding bәrining qúramynda kezdesetinderining syry osy. «Qosaydan joldasyng bolsa, jolyng bolady» degen qazaq maqalynyng da syry osy. Qosay Núqqa joldas bolyp kemege mingenderding joly bolyp, aman qaldy. Qalghany týgeldey apatqa úshyrady. Qosaydyng sóz týbiri «Os», yaghny ózek. Jer óz osinde ainalady.

Demek, azghyndyqtyng saldarynan jer betinen alastatylghan Lút qauymy atauyn tóbege shygharyp, tanbalardyng ýstine qonggha mýldem bolmaydy.  Jana әlipby ýshin apostrof belgileri osynday sebeptermen tiyimsiz jәne ol shejire-tariyhqa say kelmeydi.

Songhy núsqa da qazaqqa tiyesili 31 dybys-tanba da 3 әrip: «F», «Ch», «V»  artyq, al eki tanba «I» jәne «H» dybys tanbasy jetispeydi.

Talqylau barysynda, «ejelden beri kele jatqan ortaq sózdik qorda f, ch, v әripterimen jazylatyn sózder mol» degen uәjder aityluda. Eger Biz býgin «F», «Ch», «V»-lardy qimasaq, erteng «Sh», «S», «Ya», «ng», «E», «Yo»-lardy Alypbiyimizden izdeytin bolamyz.

Jana núsqadaghy Ff (F), S’s’ (Ch), jәne Vv (V) tanbalary bosqa túr. Búl dybys tanbalar Kirilge deyin Ana tilimizde qoldanysta mýldem bolmaghan. Keybir kirme sózderde bolmasa qazirde qoldanylmaydy dese de bolady. F-nyng ornyna perne, perde degende keletin «P» tanbasy, Ch-nyng ornyna «Sh», B-nyng ornyna «B» tanbalary túr. Demek, búl tanbalardy sol búrynghysha tanbalap, qazaqtyng Ana tilin búzyp sóilegisi keletinderge solay dybystay berulerine әbden bolady. Jәne búl tanbalar qazaqy әuezdi joghaltyp aluymyzgha ghana qyzmet jasap túr. Sebebi, búl dybystar qazaqtyng tól әuezinde «P», «Sh», «B» dep aitylady. Qazaqtyng tól әuenin ýirene almay «aksentpen» sóileytinderge arnayy dybystyq tanba belgileuding týkke de qajeti joq.

Búl dybys tanbalardyng bәri tórimizde 70 jyldan astam tayrandaghan kirme әripter. Bireuin qaldyrsaq, qalghany da súranady. Elbasymyz aitqanday, janghyratyn bolsaq, Álippemizde tolyqtay janghyrtayyq degim keledi. Ángimening qysqasy, kirme dybystardy jana әlipbiyimizden týbegeyli alastauymyz kerek.

Jana núsqadaghy Áke degende keletin «Á» әribin, Ata degende keletin A-men (ýstine ýtir qoyyp) tanbalau dúrys bolmaydy. Búl qazaqtyng tektik shejiresi men  sóz jasau jýiesine sәikes kelmeydi. Qazaq balasy әkesin  Ata dep eshqashan aitpaghan. Búlar eki buyn úrpaq. Sondyqtan Ákege búrynda da bólek tanba berilgeni siyaqty, qazirde bólek tanbany enshileui tiyis. Al, Áke degendi bildiretin «Á» tanbasy latynda nege joq deytin bolsanyzdar, Latyn әlippesi qazirgi ghylymy tilmen aitqan da patriarhat emes, matriarhattyq jýie de dýniyege kelgen. Olar otbasylyq jýie de emes, toptasyp ghúmyr keshkendikten әkelerining kim ekenin bilmeytin bolghan, yaghny adamdar tek qana analaryn bilgen. Oilanyp kórinizder, bizge osy qaghida kerek pe?

Qazaqtyng Ata degendegi «A», Er degendegi «E», Ilik degendegi «I»,  Áke degendegi «K», Otan degendegi «O», toghyz (tolyp, tolysu) degendegi «T»  tanbalaryn qaldyrghanda, qazaqtyng basqa tanbalaryn qaldyrugha bolmaydy degen qaghida kókeyge qonymsyz. Demek, latyn әripterine sәikes kelmeytin tanbalardy sol búrynghy qalpynda qaldyra beruge әbden bolady.

Jana jasalatyn Álippe kirme dybystardan arylyp, negizinen «bir dybys – bir әriptik» erejeni saqtauy tiyis. Qazaq qazaq bolghaly qazaq halqynda «Bir dybys, bir әrip» qaghidasy bolghan. Qazaqtyng bir dybysyna, bir әrip belgilesek, Qazaqtyng Ana tilin balalarymyzgha da, ózge tildilerge de ýirenu de, oqu da, jazu da jenil bolady.

Jana núsqadaghy әripterding ornalasuy 1-A, 2-Á, 3-B, 4-D, 5-E, 6-F, 7-G, 8-Gh. 9-H men H, 10-I, 11-Y iyen Y, 12-J, 13-K, 14-L, 15-M, 16-N, 17-N, 18-O, 19-Ó, 20-P, 21-Q, 22-R, 23-S, 24-Sh, 25-Ch, 26-T, 27-Ú, 28-Ý, 29-V, 30-Y, 31-U, 32-Z Qazaqtyng Ana tilining shejire-tarihyna say kelmeydi. Búl núsqa da songhy 32-shi tanba «Z» men ayaqtalyp, Qazaq degen eng ejelgi últtyng ózine de, tili men mәdeniyetine de songhy nýkteni qoyyp túr.

Ángimening qysqasy, kópshilikting talqylauyna úsynylghan myna ekinshi núsqa da Elbasymyz aitqan «Ruhany janghyrugha» say kelip túrghan joq.

Qazirgi qoldanysta jýrgen 42 әripting ornalasu reti mynaday: 1-A, 2-Á, 3-B, 4-V, 5-G, 6-Gh, 7-D, 8-E, 9-Yo(YO) 10-J, 11-Z, 12-I, 13-Y (qysqa y), 14-K, 15-Q, 16-L,17-M, 18-N, 19-N, 20-O,21-Ó, 22-P, 23-R, 24-S, 25-T, 26-U, 27-Ú, 28-Ý, 29-F, 30-H, 31-H, 32-S, 33-Ch, 34-Sh, 35-Sh, 36- (ayyru belgisi), 37-Y, 38-I, 39- (jinishkelik belgisi), 40-E, 41-n, 42-Ya. Ózderiniz kórip otyrghanday, kiril әlippesining sony «Ya (orysshasy men)» degen dybys-tanbamen songhy nýkteni qoyyp,  qazaq halqynyng tarihyna da, últtyq bolmysyna da, últtyq mәdeniyetine de, Ana tiline de men songhy nýkteni qoydym dep túr.

Endi osyndaghy ejelgi qazaq ta qoldanysta bolmaghan, zorlyqpen engizilgen 11 әripti alyp tastasaq, mynaday bolyp shyghar edi:

Adam Ata men Aua Ananyng qarashanyraghyn saqtap býgingi kýnge jetkizgen Qazaqtyng tektik shejiresinde Adamzattyng dýniyege kelui, eseiyi, kemeline kelui men tolyp, tolysuy dybystyq tanbalar jәne sandarmen belgilenip bәri qatar óriledi. Sol ýshinde keyde bizder, sannyng ornyna 1-A, 2-Á, 3-B, 4-G, 5-Gh, 6-D, 7-E, 8-J, 9-Z, 10-I, 11-Y, 12-K, 13-Q, 14-L, 15-M, 16-N, 17-N, 18-O, 19-Ó, 20-P, 21-R, 22-S, 23-T, 24-U, 25-Ú, 26-Ý, 27-H, 28-H, 29-Sh, 30-Y, 31-I  degen dybystyq tanbalaryn qoldanamyz.  Adamzattyng jetpis myng jyl ghúmyryndaghy eng alghashqy әlemdik úly derjava Qazaq qaghandyghynyn  qoldanghan dybystyq  tanbalary osy. Búl tanbalar әlem tarihyndaghy adamdardyn, elderdin, memleketterdin, qaghanattardyng dýniyege kelu ret sanymen tolyqtay sәikes jasalghan. Biz әlipby әleminde ómir sýrip kelemiz. Álipby – halyqaralyq jaghdayda týrli memleketterdin, últtardyng mәdeny qarym-qatynasyn jýzege asyratyn jәne olardyng shyqqan tegin anyqtaytyn qúral.

Kitaphanagha bara qalsanyz qajet әdebiyetter tizimi әlipby qatarymen rettelip, jinalady. Búl kelushiler men kitaphana qyzmetkerleri ýshin de óte ynghayly. Álipby tizbegimen medisinalyq kartalar jinaqtalady. Nauqastyng auru tarihy jayly habar onyng familiyasynyng alghashqy әribi boyynsha tizimge ilinedi. Atlas (karta), telefon kitapshalary, kýndelik, qala, aimaq attary týgeldey әlippe tizbegine baghynady. Tipti, úyaly telefonymyzdaghy alamdardyng aty-jónine  deyin әlippe qatarymen tiziledi.

Álemning barlyq elinde, sonday-aq ózimizding memlekettik mekemelerge tiyisti bazalardaghy aqparat osy zandylyq negizinde saqtalady, anyqtalady. Áripter әlipby qatarymen de jәne Adamzattyng Ata tek shejiresine de say bolugha tiyis.

Eger Biz osy tanbalardyng ornyndaryn qalay bolsa, solay auystyryp qoya beretin bolsaq, jana engizgen Álippe bizdi Qazaqy bolmysymyzdan ajyratyp ózge elding mýddesine qyzmet jasaytyn bolady. Sondyqtan, jogharyda kórsetilgen әrbir dybys-tanbanyn  dýniyege kelu tarihyn, syryn, mәni men maghynasyn  býkil qazaq balasyna Ata shejiremizben  salystyryp zertteudi úsynamyn! Búl iske tarihshy ghalymdar bel sheship aralasugha tiyis.

Jana әlippe de «H» men «h» dybystaryn bir tanba retinde qosarlap belgilegen. Aqiqatynda búl ekeui eki týrli dybys. Tipti ekeuining dybystaluynda da, maghynalarynda da aitarlyqtay ózgeshelik bar.

«H» tanbasy G,Gh,K,Q tobynyng jalghasy bolyp tabylady. «H» dybys-tanbasy Ana tilimizde berik oryn alghan: Mysaly,  han, handyq, hansha, hanym, Hanshatyr,  halyq, tariyh, tarihshy, tarihat,  hat-habar, hatshy, súhbat, jataqhana, sahna,  sahara, múhiyt, hal-jaghday, ruh, ruhani, ruhaniyat, Haq (Haqtan tilek tileu), qahan, dastarhan, halayyq, sayahat, mahabbat, shahnama, arheologiya, ghibadathana, ashana, toyhana, kitaphana, dәrihana, arhar, rahat, ahun t.t. jәne sonymen qatar adam, el, jer-su ataularynda: Núh, Hún, Húnnu, Hazar, Qarahan, Burahan, Horezm, Mahmút, Súltanmahmút, Ahmet, Qojahmet, Ábdirahman, Haydar, Múhamedjan, Hamiyt, Ázirhan, Áz-Zahiyr, Júmahan t.t. bolyp kóptep qoldanylady. Demek, qazaq әlipbiyin «H» tanbasynsyz kóz aldymyzgha elestete de almaymyz.

«h» әrpi Ana tilimizdegi orny erekshe tanbalardyng biri bolyp tabylady.  Búl dybys-tanbadan mynaday airyqsha maghynaly sózder jasalady: Ha, He, Hә (osy ýsheuinen basqa «h» dybysynan bastalatyn sóz jasalmaydy), Aha, Ehe, Oho (tandanys), jәne Hәm (jalghasy) al sóz arasynda bahadýr (batyr), qahar, qaharly, qaharman, jahan, jahandanu, jihaz, shahar, jihanger, Maurennahr, Gauhar, Gauhartas, Ibrahiym, aidahar, mәshhýr t.t. bolyp kezdesedi. Mysaly: «Adam bolsam jihannan» («Múnaldyng qúpiya shejiresi» 99 bet). «Hәmma jahan, adamzat, ...Haua-anadan aiyryp» (Sәttighúl Janghabylúly «Amanat» Almaty 1996. 287,351 better). «Mekke degen shaharda dýniyege kelipti». (Y.Altynsarin «Músylmandyqtyng tútqasy» 19 bet). «Ad eline tuystary Hudty jiberdik» (7.Aghraf-65). «Ghalamgha mәshhýr attaryn» (Úzaqbay jyrau). Húd, Jәhiyl, Mәshhýr (Jýsip) adam attary t.t. Ýsh sany Núq payghambardyng tegi Qosay ruynyng sandyq atauy. Áriyne solay, adamzatty týgel joyyludan aman alyp qalghan Qosay Núq atamyzdan asqan Qaharman boluy mýmkin be? Mine qazaqtyng eshbir elde joq, osy erekshe «H» dybysy Núq payghambar qauymynyng qazaqtyng Ana tilinde sóilegenin aishyqtap kórsetedi. Osy ýsh sózde, Qart Qazaqty Núq payghambarday úlaghatty úldy dýniyege әkelip, tәrbiyelegeni ýshin  «Qaharman» dep úlaghattau, «Aha, Ehe, Oho» dep olardyng erligine sýisinu jәne olardyng artynyng «Hәm» dep jalghasyp jatqanyn kórsetu bar. Qayran atalarym! Tarih jazsang osylay jaz. Búdan asqan danalyq bolar ma? Sol ýshin de ghoy, Sizderding Qas by (Kaspiy) atanyp jýrgenderiniz.

Qazirgi latyn әribinde de,  ótuge baylanysty úsynylyp jýrgen jobalardyng eshqaysysyn da búl tanba joq. Búl dúrys bolmaydy. Búl tanba qalugha tiyis. Múny qospay alyp tastau, búl ejelgi atalarymyzdyng Altyn әrippen jazylghan úly tarihynyng bir parasyn jyrtyp alyp, otqa laqtyrghanmen birdey dýniye.

Ýstine elimizding asqan Qaharmandary otyratyn «Altyn taqtyn» beynesindegi «H» tanbasy óte sәtti jasalghan. Búdan asqan danalyq boluy mýmkin be?

«H» tanbasy qazaq Alyp biyining qúramynda qalugha tiyis. Demek, qazaqy dybys-tanbalardyng birin alyp, birin qosyp, tanbalardy qalay bolsa, solay syza salugha bolmaydy. Búlay jasau Ata tarihtan bezgen mәngýrtterding isi bolyp shyghady.

Qazaq әlippesinen búl tanbany alyp tastau qazaq balasynyng elge airyqsha enbegi singen qaharmandaryn, bahadýr-batyrlaryn, el biylegen handary men qahandary siyaqty elimizdi inju, marjan - gauharlarynan ajyratyp tobyrgha ainaldyryp jiberedi jәne olardy qazaq halqynyng tarihy jadynan ajyratugha qyzmet jasaydy. Jәne Bizding Núq qauymynyng qarashanyraghyn saqtay almay aidalagha qanghyp ketkenimizdi bildiredi.

«Y men Y-di» I-ning ýstingi jaghyna ýtir (apostrof) qoyyp belgileu de shejire-tariyhqa say kelmeydi.

Qazaq shejiresining barlyghy derlik qazaqty «Ýsh Analy qazaq» dep ataydy. Ejelgi Qazaqtyn  dybystyq tanbalarynyn  bes tanbasy: Birinshi buyn 10.I, 11.Y; Ekinshi buyn 16.N; Ýshinshi buyn 29.Y, 30.I degen tanbalar balasy (úly, qyzy), úrpaghy degen maghyna beredi. Búl joghary da aitqanymday, Qazaq balasynyng ýsh kezendegi Ýsh Anadan tughan úrpaqtary degendi bildiredi.

Birinshisi, (10.I, 11.Y) Biz qazaqtar eng alghashqy qauym Adam Atanyng tikeley úrpaqtarymyz, yaghny qarashanyraghynyng iyelerimiz  degen sóz. Ejelgi Shyghys ghúlamalarynyng barlyghy qazirgi «Ov» pen «ev» jәne «ich»-terding ornyna osy «I» men «Y»-di qoldanghan.

Mysaly: Ahmet Jugineky (әdebiyet tarihynda «Shyndyq syiy» dastanymen mәlim), Ábu Nәsir Ál Farabi, Mahmud Qashqari, Ál Buhari, Ábu Rayhan Ál Biruni, Hakim ata Sýleymen Baqyrghani, Álisher Nauayi, Perdausy (Shahnama), Ábdirahman Jәmy (parsy-tәjik әdebiyetining klassiygi), Múhammed Shaybany (Joshy hannyng úrpaghy), Sayfy Sarayi, Haydar Razi, Qadyrghaly Jalayri, Fazlallah ibn Ruzbihan Isfahani, Múhammed Haydar Dulati, Qashqar hany Ábubәkir Dulaty t.t. bolyp esim sózding sóz sony, «iy», «y» dybystarymen ayaqtalsa, úly, balasy, úrpaghy degen maghyna berip túr. Osy jerde sәl de bolsa ótken tarihtan habary bar adamdardyng esine sala keteyin ejelgi, әsirese bizge kóbirek belgilisi orta ghasyrlyq úly ghúlamalardyng barlyghynyng derlik ata tegi osylay jazylghan. Búl qaghida qazaqta kýni býginde qoldanysta bar. Mysaly, Mústafa Shoqay, Ánes Saray, Halipa Altay, Islam Jemeney, Sabyr Aday, Ordaly Qosay, Aqylbek Jemeney, Túnghyshbay Al Tarazi, Qayrat Mamiy... Demek adam esimderining qay-qaysysyna da «i, y» әribin jalghasaq úrpaghy degen maghyna berip túr.

«Fizuli, Shәmsi, Sәihaliy

Nauai, Saghdi, Ferdausiy,

Qoja Hafiz – bu hәmmasy

Medet ber shaghiry ferdiyad» degen Abay atamyzdyng sózinde, ózderiniz kórip otyrghanday attary atalghan alty aqynnyng esimderining sony «i» dybysymen ayaqtalady da, songhy Qoja Hafizde atasynyng (ruynyn) esimi birinshi, ekinshi bolyp óz aty aitylady, Alshyn Jalantós,  Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shapyrashty Nauryzbay, Kete Jýsip, Janys Tóle bi, Eskeldi Sýgir t.t. degen siyaqty.

Ekinshisi, 16-shy orynda túrghan «N» dybys-tanbasynyng mynaday maghynasy bar:

N – Na, Nә, Ne, No, Nó, Nu, Nú, Ný, Ny, Ni. On týbir (buyn) sóz. Nan, Nar, Nay, Naua, Nәl, Nәr, Nәn, Ne zat?, Nemere, Nemeltay, Noy, Noghay, Noqat, Noyan, Nuly jer, Núq, Núra, Nýkte, Nysan, Nil t.t. Man ata esimining songhy «N» dybysy balasy, úrpaghy degen maghyna beredi. Mysaly, Sarin (Sarynyng balasy), Maylin (Maylynyng balasy), Mústafiyn, Seraliyn, Sәifulliyn, Maghauiyn, Mamiyn, Kariyn, Nyghmatulliyn  t.t. bolyp kete beredi. Ózderiniz kórip otyrghanday Alyp biyding ekinshi jartysy jer betin týgel basqan topan sudan aman qalghan Núq payghambardyng (kóshimen)  bastalyp otyr.

Man (15-1-16). Demek, Adam ata esimining songhy «M» dybysynan bastalyp, Man esimining qaq ortasyna «A» dybysyn qoyyp, Adam atanyng izin jalghastyryp túr. Búl Núq payghambar qauymy topan sudan aman qalghan Adam ata qauymyn tolyq qamtidy degen sóz.

Ýshinshisi, (29.Y, 30.I) Núq payghambardan keyingi Alashtyng (Alty Alashtyn) úrpaghy. Búl býgingi úrpaq. Qazaqtardyng Alash, Alty Alash, Alshyn, dep auyzdarynan tastamaytyndarynyng syry osy.

Mysaly, Dәuletaly Jary, Toqtamys Jary, Ákim Tarazy, qajy Qúsayyn Sherazy (Jasauy kesenesin salushy sheber), Bórte Bóri (әigili Shynghys qaghannyng arghy atasy), Ábubәkir Kerderi, Qadyr Myrza Áli t.t.

Songhy eki «Y» men «I» dybystary  olardyng jalghasy bar degendi bildiredi. Búl eki tanbanyng bizge aityp túrghany «bir ruly el» tolyp, tolysyp últqa ainalyp Ata júrttan (Qazaqtan) enshi alyp «Y» men syrtqa shygha alady, biraq  adasyp, adasyp «I» men Ishke qayta kiretinin aityp túr.

Jana núsqadaghy onynshy bolyp túrghan «Y men Y» tanbalary mynaday sebeptermen bólek túrugha tiyis:

«IY» – Adam Atanyng qarashanyraghy degen sóz.

Myna dybystyng keremeti «IY»-den bastalyp, oghan «A» dybysy jalghanyp birde-bir sóz jasalmaydy. Sebebi, onynshy buyndaghy balasy Atasynyng aldyna shygha almaydy.

Tirshilik iyelerining ishinde IY-ding aldyna A-ny salyp,  «Ia, Ia, Ia-a-a-a-a» dep aqyratyn jalghyz ghana esek degen januar bar. Úly Atalarymyzdyng esekten misyz maqúlyq joq deytinderi osydan. Esekting kýshi adal bolsa da, etining aramgha shygharylghanynyng negizgi syry da osy.

1.Iә (Aziyә, Qiyan, Qazaqiya), 2.Ib (Iba saqtau), 3.Ig (IYgi ister jasau), 4.Id (IYdi, basyn iydi, moyyndady), 5.Ie (Áuletke iyelik etti), 6.Iz (basyn iyzedi, maqúldady), 7. Ik (IYkemne keldi), 8.Il (IYleu, qúmyrsqanyng iyleui), 9.Im (Iman, Imandy adam, iymenu), 10. In (Inabatty adam, iyne), 11.Ir (IYrek, iyretilu), 12.It (It eli (it baqqan el), IYtelgi), 13.Ish (Ishara bildiru), 14.Iy (Iyq tiresu), 15. Ii (IYin, IYilu).

Biz «I» tanbasynyng tarihtaghy ornyn Adamzattyng altyn besigi Aziya atauynan aiqyn kóremiz. El atymyz Qaziya men Qazaqiyanyng týbirinde Aziya túrghanyn baghamdaugha tiyispiz.

Iә (aldyndaghy 10 buyn Atalardy  rastaydy, maqúldaydy), Iba (olardyng aldynda iba saqtaydy (izet bildiredi), atadan qalghan dýniyege ie boludy  iygeredi, iygilik isterdi jasaydy, úrpaqtaryn imandy bolugha tәrbiyeleydi t.t.

«I» tanbasy atyna say jasalghan, eki baghana, yaghny úl men qyz, Ata men Ana siyaqty basy men belinen emes, úldyng ayaq jaghy men qyzdyng bas jaghyn jalghap túr. Jәne qyz bala ekinshi bolsa da, onyng dәrejesi úldan biyik ekenin jәne qazaq qyzdarynyng orny tórde bolatynyn aiqyn kórsetip túr.

«Y» – úrpaghy, balasy (úly, qyzy), ómirding jalghasy. Tanba da óte sәtti jasalghan. «Y» tanbasynyng ýstinde besik túr.

On men on birding dybystyq tanbasy «Y men Y» aiyrmasy - birinshisi qarashanyraq degendi bildirse, ekinshisi úrpaghy, balasy, (úly, qyzy), ómirding jalghasy.

Latyn әlipbiyinde «Y men Y» dybys-tanbalarynyng bolmaytyn sebebi, olar óz tekterin Atadan (patriarhattan) emes, matriarhattan taratady. Al, matriarhat qoghamynda Ata men Ákening kim ekeni belgisiz bolady. Qazirgi jýrgizilip jatqan «genderlik sayasattyn» jemisi «azamattyq neke» keleshekte bәrimizdi sol jerge qayta aparady.

Jogharyda kórsetilgenderding negizinde tómendegidey núsqany zerttep, zerdeleudi úsynamyn:

reti         Qazaq-kirill      Qazaq-latyn         Qazaqsha aityluy

1                        A                           Aa                                 A

2                        Á                           Áә                                Á

3                        B                            Vb                                 BY/BI

4                       G                              Gg                                 GI

5                        Gh                           Gh                                      GhY

6                       D                           Dd                                   DY/DI

7                       E                         Ee                                     E

8                       J                           Jj                                      JY/JI

9                       Z                            Zz                                    ZY/ZI

10                    IY                         Iiy                                    IY

11                   Y                             Yy                                  YI/IY

12                    K                             Kk                                    KI

13                    Q                          Q                                       QY

14                    L                           L                                       LY/LI

15                    M                         M                                      MY/MI  (Adam 1-6-1-15).

16                    N                          N                                       NY/NI  (Man 15-1-16).

17                    N                          N                                       YN/IN

18                    O                          O                                       O

19                    Ó                          Ó                                       Ó

20                    P                          P                                        PY/PI

21                    R                           Rr                                      RY/RI

22                    S                           Ss                                      SY/SI

23                    T                           Tt                                       TY/TI

24                    U                           Ww                                  ÚU/ÝU

25                    Ú                           Uu                                     Ú

26                    Ý                          Yy                                      Ý

27                     H                         H                                       H

28                    Sh                         Cc                                      ShY/ShI  (Alash 1-14-1-28).

29                    Y                          Y                                       Y

30                     I                           i                                          i

31                     H                          H                                       H

ALYNYP TASTALGhAN TANBALAR: v, yo, f, s, ch, sh, , i, e, yu, ya barlyghy 11 әrip.

Búl tanbalar býkil әlem elderining qazaqtyng Ana tiline tәueldi ekenin jәne Adam balasynyng tili shyghyp sóilegen kezinen bastap tolyq mәlimet beredi. Eger Biz Úly Qazaq halqynyng Adam Ata men Aua Ananyng qarashanyraghynyng iyesi degen statusin saqtap qalghymyz kelse,  búl tanbalardyng eshqaysysyn alyp tastaugha jәne oryndaryn auystyrugha bolmaydy.

Keybir úsynys jasaushylar "Týrkitektes halyq retinde, damyghan el retinde bolsyn latyngha kóshuimiz oryndy dep esepteymin. Ári tiyimdi, artyq әure joq, klavish dayyn" deydi. Búghan aitarymyz: Býkil әlem elderining qarashanyraghy Qazaqtyng Ana tilin "Klavishagha" tәueldi etu dúrys bolmaydy. Qazaqtyng Ana tili "klavishagha" emes, klavisha qazaqqa qyzmet etuge tiyis.

«A» ny aitqasyn «B»-da aituymyz kerek. Biylik iyeleri Latyndy tek qana qazaq tildiler ýshin jasap jatyrmyz, orys tildiler sol kirilde qala beredi degendi aityp jatyr. Búl dúrys bolmaydy. Qazaqstan últtyq memleket. Memleketting birden-bir iyesi Adam-Adam bolghaly, óz Atameken tughan jerinde otyrghan QAZAQ halqy. Últtyq memlekette ýsh til, eki dybystyq tanba boluy esh mýmkin emes. Latyn әlippesine ótpesten búryn "Memlekettik til" turaly arnayy zang qabyldanyp, orys tildi biylik týgeldey memlekettik tilge kóshuleri kerek. Áytpese, bәri bos sóz.

Eger biz jasaghan osy núsqa ýkimet tarapynan qabyldanyp jatsa:

Birinshiden, qazaq tilining dybystyq tanbalary óz shyqqan tegine say bolady. Qazaqtyng Ana tili býkil әlem elderi tilderining Anasy degen óz statusin tolyqtay saqtap qalady.

Ekinshiden, qazirgi 42 әripting 31 әripke deyin, yaghny 26 payyzgha qysqaruy Ana tilimizding dybystary men әripterin jas buyngha da, shetel azamattaryna da ýirenuge jenil bolady.

Ýshinshiden, latyn әripterine eshqanday qosymsha tanbalar: digraftar men apostroftar qosaqtalmaydy.

Tórtinshiden, janadan jasalghan osy әlipby arqyly qazaq qauymy dýniyejýzilik internet jýiesine erkin qosyla alady.

Besinshiden, Atamyz qazaqtyng baghzydan kele jatqan «Bir dybys, bir tanba» qaghidasy tolyqtay saqtalady.

Altynshydan, A. Baytúrsynov atamyzdyng «Árip pen tanba ýshin tildi búzugha bolmaydy, kerisinshe til ýshin әrip pen tanbany búzugha bolady» degen qaghidasyn basshylyqqa alghanymyz jón bolady.

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz