Senbi, 20 Shilde 2024
Bú ne mazaq? 9609 1 pikir 7 Qarasha, 2017 saghat 15:44

Janartylghan baghdarlamadaghy olqylyqtar

?????????????????

 

Qazirgi qoldanystaghy janartylghan baghdarlamany talday kele, ondaghy jalpy orta bilim beretin mektepterde «Qazaq tili» pәnin oqytudyng maqsaty ana tilin qadirleytin, qoghamdyq mәnin týsinetin túlgha qalyptastyru, sonday-aq qazaq әdeby tili normalaryn saqtap, dúrys qoldana biluge, erkin sóilesuge jәne sauatty jazugha ýiretu degen maqsatty jetkiliksiz dep taptyq. Bizdinshe, qazaq mektepterindegi qazaq tilining maqsaty әldeqayda kýrdeli bolady. Múnda oqushynyng kommunikativtik daghdylaryn jetildiruge, kez kelgen sanattaghy mәtinderdi taldaugha, mәtin tudyrugha, shygharmashylyqqa ýiretuge jәne orta mektepke say lingvistikalyq bilim beruge, til bilimi terminderin bilip, til birlikterin týstep tanugha arnalghan tiptik baghdarlama әzirlenui kerek.

Biz ózge auditoriyagha tildi ýiretu men qazaq tilin pәn retinde oqytudyng baghdarlamalary bir emes jәne bir-birine mýldem úqsamauy tiyis dep esepteymiz. Biri til ýiretedi, biri lingvistikalyq bilim beredi.

Qazirgi kezde jalpy til biliminde júmsalymdyq baghyttaghy zertteuler kóbeye týsude. Búrynghyday tilding túlghalyq jaghyna basa nazar audaryp, dybystardan bastap kýrdeli qúrylymgha deyingi qúraldardy sipattap, jýieleu jetkiliksiz bolyp qaldy. Tilding tabighatyn tolyq ashu ýshin ony sipattap, jýieleumen qatar әreket etu, júmsalu mehanizmin de qarastyru qajet ekendigi belgili boldy. Mәselen, orys til biliminde júmsalymdy  grammatikany әueli orta mektepterde de oqytudy qolgha alu kerek degen kózqarastar bar. Mәselen, T.V.Parmenova «Funksionalinyy podhod k izuchenii grammatiky v shkole» atty maqalasynda kommunikativtik túlghany qalyptastyru ýshin mektep baghdarlamalarynda da tildik bilim, tildik mәdeniyet jәne tildik túlgha degen mәselelerge basa nazar audaru kerektigin aitady.

Búryn qoldanylghan dәstýrli baghdarlamada lingvistikalyq bilim bylay oqytylatyn edi: bastauyshta   fonetika, leksika, grammatika boyynsha jalpylay týsinik beru. 5 synypta leksika, fonetika, 6 synypta sóz taptary, 7 synypta sóz taptarynyng týrlenui, 8 synypta sóilem, 9 synyp punktuasiya, 10 synypta til mәdeniyeti, 11 synypta sheshendik óner. Al, janartylghan baghdarlamada, ókinishke oray, onday jýie joq. Lingvistikalyq bilim ýzip-júlynyp әr jerden jýiesiz berilgen. Mәselen, 5 synypta 10 saghat qazaq tilining dybystyq jýiesi, ýndestik zany men orfografiyalyq normalar; 10 saghat fonetikadaghy yqpaldargha, 10 saghat singarmonizm zanyna, 10 saghat sózderding tura jәne auyspaly maghynalary men antoniym, sinonimge, 10 saghat júrnaq arqyly jasalatyn tuyndy sózderge (sózjasam mәselesi), 10 saghat zat esimning týrlerine, 10 saghattan syn esim men san esimge, odan keyin 20 saghat tól sóz ben tóleu sózge beriledi. 6, 7, 8, 9 synyptargha arnalghan lingvistikalyq bilim de osylay jýiesiz, taqyryptyng auqymdylyghyna qaray saghat sandary eskerilmey, ólsheusiz jәne retsiz berilgen.

Áriyne, oqushygha da, studentke de, magistrantqa da dәstýrli grammatikany (bastauysh pen bayandauyshty) oqyta beru dúrys emes. Jogharylau mektepterde tek jýieni ghana emes, onyng júmsalu ortasyn, qoldanu zandylyqtaryn qosa alyp qarastyratyn, ony adamnyng oilau, shygharmashylyq әreketimen baylanystyra qaraytyn júmsalymdy grammatikany oqytu qajet. Sol ýshin búl mәsele tereng de jýieli týrde qarastyryluy tiyis. Basqa pәnderdi bilmeymin, dәl osy qazaq tiline qatysty búl janartylghan baghdarlamada osy jýieli lingvistikalyq bilim beru jaghy dúrys eskerilmegen. Tek oqu maqsattaryna kóp kónil bólingen. Bolashaq baghdarlamada múny tendestiruimiz kerek. Olay bolmaghan jaghdayda qazaq mektepterindegi oqushyny til biliminen maqúrym etemiz.

«Gharyshty iygeru» «Qyzyl kitapqa engen januarlar», «Energiya resurstary», «Teatr, turizm, ekoturizm, zan» jәne t.b. bizding qazaq tili pәnining ashatyn taqyryptary ma? Orta mektepte búl taqyryptardy oqytatyn arnayy pәnder bar emes pe? Sol sabaqtarda biz bergen az ghana shaghyn mәtin emes, kólgósir mәtinderdi oqyp, taldap, mazmúnyn aityp, boljap, súraqtargha jauap berip, ghylymy referattar jazyp, býge-shigesine deyin aqtarady emes pe? Onda bizdiki ne??? Nege qazaq tili pәnin oiynshyqqa ainaldyryp otyrmyz?

Qazaq tili pәni keybir pәnder siyaqty keshe payda bola salghan, orta joldan qosyla qalghan, bayaghy kenes dәuirindegidey zamany ketken son, artynan ózi  qosa ketetin uaqytsha jasandy pәn emes. Búl ghylymy pәn. Múnyng ghylymy apparatyn ótken ghasyr basynda últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly últtyq negizde jasap, qalyptastyryp ketken. Búl pәn jalghyz bizde emes, býkil әlemde naqty ghylymdardyng zertteu әdisin alghash qoldana bastaghan qoghamdyq ghylym týri. Gumanitarlyq ghylymdardyng keybir ókilderi til bilimine qyzyghushylyqpen qaraydy. Songhy bir-eki ghasyr boyy adam jәne qogham turaly ghalymdar naqty ghylymdar әlemine kirmek túrmaq, esiginen syghalaugha bolmaytyn beyish siyaqty kórip kelse, til mamandary osy eki әlemning ortasyna kópir salyp, jalghastyrghanday boldy. Olar kommunikasiya teoriyasy degen jana ghylymmen ainalysatyn injenerlermen tehnikalyq yntymaqtastyqty jýzege asyrdy.

Naqty ghylymdarda naqtylyq bar, mәselen, matematikada qay dengeyde neni oqytu kerek ekendigi aiqyn, basy ashyq mәsele. Bastauysh mektep arifmetika, orta mektep algebra, jogharghy mektep jogharghy matematikany (vysh.mat.) oqidy. Bizding til bilimine de osynday naqtylyq kerek-aq. Óitkeni til de formagha baghynady. Osyny eskerip jәne jalpy adamzatqa ortaq filosofiyalyq, logikalyq kategoriyalardy temirqazyq etip ústap, qazaq tiline arnap bolashaqta ghylymy negizdelgen túraqty baghdarlama әzirleudi qolgha alu kerek.

Qay qoghamda qanday formasiya ornasa da, qazaq oqushysy ýshin ózgermeytin ózegi bar qazaq tili pәnin ekinshi, ýshinshi nemese shet tili retinde ýiretiletin ózge til pәnderin qataryna qoigha, sonyng әdistemesine salugha jol beruge bolmaydy

Bijomart Qapalbek,

Memlekettik tildi damytu institutynyn

atqarushy diyrektory,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1305
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2047
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090