Senbi, 8 Mamyr 2021
Aqmyltyq 8036 38 pikir 10 Qarasha, 2017 saghat 11:12

Talghattar týrmede otyrghanda, Ermekter esirip jýr...

Ermek Tayshybekov deytin bir esersoq bar edi. "Qazaq memleketining tәuelsizdigi bos sóz", "Qazaqstan Reseyding bir guberniyasy bolu kerek" degen Tayshybekov týrmege qamalghan.

Shovinistik pighyly men memleketting tútastyghyn búzugha baghyttaghan ýgit-nasihaty ýshin qúzyrly organ ony qamaugha úzaq uaqyt qúlyq tanytpay jýrip, aqyry qazaq qoghamy óre-týregelgende ghana naqty qimylgha kóshken. Sóitip, Tayshybekovty tórt jylgha bas bostandyghynan aiyrghan-dy.

Mine, Ermekting sol tórt jyly ayaqtalmay jatyp, shartty týrde merziminen búryn bosatylypty.

Kýn tәrtibindegi nópir trendting tasasynda qalghan taghy bir taqyryp osy - Ermekting erkindikke shyghuy. Biz sol jayynda sóz qozghaymyz býgin.

Áueli, Ermek - reseyshil adam. Ony ózi de ashyq aityp, "Qazaqstandy Reseyge qosu kerek" dep úrandap, prokremlidik propagandanyng patronyna ainalghan Tayshybekovke tyiym bolmauy - Qazaqstan sotynyng solaqay túsynyng taghy bir kórinisi dep týidik.

Jә, 2015 jyldyng jeltoqsanynda Jambyl oblysy Qorday audandyq soty әleumettik jelidegi jazbalary arqyly «últaralyq arazdyq tudyrdy» dep aiyptalghan  Ermek Tayshybekovti 4 jylgha sottap, jazasyn jalpy tәrtiptegi týrmede óteuge ýkim etken edi.

Bir qyzyghy, 2 jyl búrynghy sotta songhy sózin sóilegen Ermek, «Qazaqstan men Resey birikse» qisyndy bolatynyn aitqan jәne Qazaqstan basshysy Núrsúltan Nazarbaev osy «birlesken memlekettin» preziydenti, al Resey preziydenti Vladimir Putin – arnayy qyzmet basshysy bolghany jón» degen edi.

Ol ol ma, «Qazaqstandy úly el dep sanamaytynyn, biraq preziydent Núrsúltan Nazarbaevty úly adam dep tanitynyn» mәlimdegen. Búl da Ermekting eki jyl búrynghy sózi.

Shamamen 2 jyl otyryp, riyasyz raqymshylyq jasalyp, bostandyq alghan Ermekting iydeologiyasy eki jylda qanshalyqty ózgerdi?

Auru qalsa da әdet qalmaydynyng keri deymiz be, әiteuir eki jylda esin jimaghan Ermek basyna bostandyq ala sala "EurAsia Daily" agenttigining Ortalyq Aziya qyzmetine súqbat beripti.

"Men - orys imperialiysimin jәne men Orys әlemi ýshin tughanmyn" degendi aitqan Ermek týrmede bar bolghany 25 ay ghana otyrghan.

"Óz oiynyzdy ózgerttiniz be?" degen súraqqa Ermek: "Joq, ózgertkem joq. Óz ústanymym boyynsha men - ateistpin, materialistpin, ulitratehnokratpyn, orys imperialiysimin, pronemis-proizraildik baghytty ústanatyn russosentristpin. Men "Mәskeu-Berliyn-IYerusaliym" geosayasy beldeuining qúrylghanyn qalaymyn. Monro doktrinasyn qoldaushymyn", - dep jauap beripti. Sózin eózgertken joqpyz. Qaz qalpynda qazaq tiline qotardyq.

Tayshybekovtyng Orys әlemi iydeologiyasyn Tәuelsiz Qazaqstan territoriyasynda nasihattauy әm sol pozisiyada tabandap túryp aluy qanshalyqty tiyimdi? Esi dúrys adamgha Ermekting ejiktep jýrgeni nege kerek?

"2012-2014 jyldar aralyghynda men Qazaqstandy aralap, jýzden astam kezdesu ótkizdim. Ár týrli jastaghy, әr týrli mamandyq iyelerimen súhbattastym. Men jýrgizgen saualnamagha qatysqandardyng basym bóligi Qazaqstannyng Reseyge qosyluyn, orys tiline Memlekettik til statusynyng beriluin qoldaytyn.

2014 jyly men "YouTube" jelisine 200-dey beyne jazba jariyaladym. Onda  orys tilin bilmeytin, elimizding týrli ónirlerinde túratyn 500-den astam qazaq osy iydeologiyany qoldady. Búl jazbalardy úzyn-yrghasy 10 millionday adam qarady. Al 2016 jyldyng qazan aiynda menin  "YouTube" jelisindegi kanalymdy búzyp kirip, óshirip tastady. Búnyng barlyghy endi artta qaldy.

2017 jyldaghy Qazaqstan túp-tura 1984 jylghy Jorja Oruellanyng kitabynda jazylghanday.  Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng sayasy karierasy ayaqtalar tústa ol ýshin eng qauipti adam - ol óz erkimen oilay alatyn adamdar. Sondyqtan, men 2015 jyldyng 1 qantarynan bastap jariya týrde agetasiya jasaudy, maqala jazudy, komment jazudy qoydym. Biraq, mening oiymdy shekteuge eshkimning qúqy joq", - depti Ermek.

Taqyrypqa túzdyq retinde birneshe faktini nazarlarynyzgha úsynghandy jón kórdim.

- Ermek Tayshybekov "Qazaqstan Resey qúramyna qosylsyn", "Men Orys әlemin qoldaymyn" dedi. 4 jylgha bas bostandyghynan aiyru jazasyna ilikti. 2 jyl 1 ay otyrdy. Raqymshylyq jasaldy.

Maks Boqaev, Jer dauy kezinde ózining azamattyq pozisiyasyn ashyq kórsetti, Ýkimetting jerdi satu turaly bastamasyna qarsy shyqty. 5 jylgha týrmege kesildi. Raqymshylyq jasalghan joq.

- Talghat Ayan, jer dauy kezinde Ýkimetting bastamasyna ashyq qarsy shyqty. 5 jylgha qamaldy. Raqymshylyq jasalghan joq.

- Seytqazy Mataev, sayasy motiyv. "Men eshkimning aldynda tizerlemeymin" dedi. 6 jyl týrmege jabyldy. Raqymshylyq jasalghan joq.

- Áset Mataev, әkesimen birge sottaldy. 5 jyl. Raqymshylyq jasalghan joq.

- Botagóz Isaeva, Tayshybekovting ýstinen aryz jazdy. Isin sotqa deyin jetkizdi. Quadalaugha úshyrap, elden ketti.

Jogharydaghy atalghan azamattardyng әr qaysysy Tәuelsiz Qazaqstannyng Memlekettik tútastyghy ýshin, territoriyanyng әm jerding býtindigi ýshin júmys jasady. Shovnistik pighyldaghy arandatushylyq qadamdargha barghan joq.

Ayyptary dәleldengen bolyp, temir torgha toghytyldy. Árqaysysy kemi 5 jyldan aldy. Byltyrghy jylghy jappay raqymshylyqtyng rauanynda búl azamattardyng esimderi eskerusiz qaldy. Memleketting raqymshylyghyna ilingen joq.

Al orystyng qolansa sasyghan qoltyghynyng astyna qayta kirudi armandaytyn, orys shovinizmimen úshyqtalghan Ermekting 4 jyldyq jaza merzimi ayaqtalmay jatyp, raqymshylyqqa ilinui qalay? Búl qanshalyqty әdiletti?

El men jerding tútastyghyn qoldaghandar týrmede, al Memlekettik territoriyanyng búzyluyna ashyq qarsy shyghyp, azamattyq ýn qatqan azamattargha Memleket raqymshylyq jasay ma? Paradoks.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

38 pikir