Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3829 0 pikir 13 Jeltoqsan, 2010 saghat 06:18

Múhan Isahan. Haq ýkimderin qatyp-semip qalghan dogma retinde qarastyrushylar qatelesedi

Keshegi kýnge deyin músylmandyq sharttardy qatyp-semip qalghan dogma retinde qarastyryp, haq ýkimderining kertartpalyq sipaty basym dep keldik. Kenestik dәuirde islamdyq qaghidalardyng qúndylyqtargha toly bolyp keletinin ateistik sanamyz úghynghysy kelmedi. Toqsanynshy jyldary halyq temir búghaudan bosap haq dinmen qauyshugha mýmkindik alghanymen, bazbir diny fundamentalidi toptar (uahapshylar, hizbut tahriyr, tabliyghshylar, hijratshylar-tәkpirshiler) haq ýkimderin qatyp-semip qalghan dogma retinde dәriptep, qalyng búqaradan qúltemir jasaghysy keldi. Býginde búl qaradýrsin ýderis elimizde ghulat (әsireshil) toptary tarapynan erekshe qaryqynmen jýzege asyryluda. Ásili, músylmandyq sharttar biyik parasatqa negizdeluimen adamdy eriksiz ózine baurap әketedi. Biraq, búl qazynany iygeru ýshin mәselege biyik óre hәm núrly aqylmen qarauymyz qajet. Sonymen, biz býgingi shygharmamyzda haq ýkimderining hikmeti jóninde kónilge týigenimizdi kópshilikpen bólispekpiz.

Músylman qúqyghy neni maqsat etedi?

Keshegi kýnge deyin músylmandyq sharttardy qatyp-semip qalghan dogma retinde qarastyryp, haq ýkimderining kertartpalyq sipaty basym dep keldik. Kenestik dәuirde islamdyq qaghidalardyng qúndylyqtargha toly bolyp keletinin ateistik sanamyz úghynghysy kelmedi. Toqsanynshy jyldary halyq temir búghaudan bosap haq dinmen qauyshugha mýmkindik alghanymen, bazbir diny fundamentalidi toptar (uahapshylar, hizbut tahriyr, tabliyghshylar, hijratshylar-tәkpirshiler) haq ýkimderin qatyp-semip qalghan dogma retinde dәriptep, qalyng búqaradan qúltemir jasaghysy keldi. Býginde búl qaradýrsin ýderis elimizde ghulat (әsireshil) toptary tarapynan erekshe qaryqynmen jýzege asyryluda. Ásili, músylmandyq sharttar biyik parasatqa negizdeluimen adamdy eriksiz ózine baurap әketedi. Biraq, búl qazynany iygeru ýshin mәselege biyik óre hәm núrly aqylmen qarauymyz qajet. Sonymen, biz býgingi shygharmamyzda haq ýkimderining hikmeti jóninde kónilge týigenimizdi kópshilikpen bólispekpiz.

Músylman qúqyghy neni maqsat etedi?

Islam dininde músylman qúqyghy «sharighat» atauyna iye. Arab tilindegi «sharighat» sózining maghynasy: jol, әdis, әdet, úqsas, jalghyz, sugha aparatyn soqpaq maghynalaryn beredi. Qúqyqtyq maghynasy «Úly Jaratushynyng Múhammed (s.a.u)-dy sebepshi ete otyryp býkil adamdargha jiberilgen Islam dinining amalgha qatysty ýkimderining jiyntyghy». Qúranda «sharighat» sózi birneshe jerde aitylady. Onyng biri esim sóz retinde qoldanylghan. Ekeui zang maghynasynda aitylghan: «Sosyn seni sharighat isine qoydyq. Endi osyghan boyúsyn jәne bilmegenderding oilaryna ilespe» (Jasiya, 21-18). «Senderding әr bireulering ýshin bir jol joba qoydy. Eger, Alla qalasa bәrindi bir-aq ýmmet qylar edi. Alayda senderge berilgen jol jobamen synalmaqshy» (Mәida, 22-48). Basqa ayattarda «sharighat» sózi etistik formasynda diny rúqsat taldau bayandau týsindiru maghynasyn beredi: «Múhammed (s.a.u) Alla Nuh (c.a.u)-gha núsqau bergen nәrselerdi jәne saghan uahy etkenimizdi, sonday-aq Ibrahiym, Músa (s.a.u), Isa (s.a.u) núsqau bergen nәrselerimizdi senderge diny jol qyldy» (Shura, 21-1). «Álde din túrghysynan Allah búiyrmaghan nәrseni olargha sharighat qylatyn ortaqtary bar ma?» (Shura, 21-21).

Sharighat paydalyly jәne ziyandy amaldardy arajigin ajyratyp, jaqsysyna úmtylyp, jamanynan týniluge ýndeydi. Yaghni, jaqsylyqty jaqtap, jaman is-әreketke jaza taghayyndaydy. Teginde, Islamnyng qúqyqqa qatysty ýkimderi «fiykh» ilimi dep atalady. Siriyalyq músylman qúqyghynyng teoretiygi V.Zuhayldyng pikirinshe «Fiykh bir nәrseni tereng mengeru», degen maghynany bildiredi. Al, Imam Aghzam: «Kisining ózining qaqtary men mindetterin biluin fiykh dep ataymyz», dese, Imam Shafiy fiykh ilimine «Dinning amaldyq ýkimderin naqty dәlel jәne qaynar-kózdermen tanyp bilu», dep anyqtama jasaghan.  Demek, Qúran men Sýnnetke negizdelgen qúqyqtyq әdis-tәsilder men ýkimder fiykh dep atalady (Prof. Dr. Vehbe Zuhaylı. Islam Fıkhı Ansıklopedısı.)

Imam Shatify músylmandyq ýkimderding «negizgi» (asli) jәne «qosymsha» (tali) maqsattary bar ekenin algha tartady. Endi, osy jiktelisting syryna ýnilsek.

Qoghamdyq qatynas barysyndaghy manyzdy mәselerde adam mýddesin qorghaytyn ýkimder sharighattyng negizgi maqsatyn qúraydy. Negizgi maqsattyng ýkimderi absolutti (ózgertilmeytin) әri ony oryndaugha әrbir kәmiletke tolghan adam jauapty. Sebebi onyng nәtiyjesi islamnyng negizgi maqsatyn bildiredi.

Sharighat ýkimderining «negizgi maqsattaryna» qogham jәne adam ýshin asa manyzdy sanalatyn mynaday bes qúndylyq kiredi:

Dindi qorghau. Dindi qorghau jihad dep atalady. Jihad sózi júrtshylyqty haq dinge shaqyru degen maghynany bildiredi. Fakiyhter (músylman zangerleri) diny kýresti bylaysha jikteydi:

a) Nәpsimen kýres. Ártýrli qiyndyqtargha jәne nәpsi qalaulary men shaytannyng azghyruyna toytarys jasau.

ә) Bilimdi bolu ýshin kýresu. Biluge úmtylu jәne bilgenin kórkem әri batyl týrde ózgelerge jetkizu.

b) Dýniye-mýlkimen jәne jan-tәnin haqqa arnau. Yaghni, aqiqat ýshin dýniye-mýlki men kýsh-qayratyn sarqa júmsau (Nisa 95; Tәube 4; Ánfal 72; Muhallid 7).

Aqyldy qorghau. Músylmannyng әrbir is-әreketi aqyl men bilimge say boluy tiyis. Sharighat aqylgha ziyan keltiretin is-әreketterge jol bermeydi.  Islamda aqyldan aiyratyn araq-sharaptyng ishiluin haram etken. (Mәida 90-91) Adamdy mas qylatyn nәrsening azy da haram degen qiyas dәleli  boyynsha barlyq mas qylatyn ishimdikter men esirtki týrleri haram etilgen. Haq ýkimi tiym salghan búl zattardy paydalanugha erik beriletin bolsa, ol qoghamda sol zattardy óndirushilerding materialdyq túrghydan mereyi ýstem bolyp, al, ony tútynushylar Allanyng adam balasyna bergen zor qasiyeti aqyldan aiyrylyp púshayman kýy keshuge mәjbýr bolady.

Jandy qorghau. Islam qoghamda naqaqtan kisi óltirushini qysas boyynsha óltirudi paryz etken (Baqara-178). Auyr qylmysqa auyr jaza qoldanu arqyly qoghamda adam janyn qorghaydy. Búl ýkim oryndalmaghan qoghamda bolmashy sebepterden kisi ólimi tuyndaytyn bolady. Jandy qorghau maqsatynda  sharighat namysty әielge zina jalasyn jabudy haram etude. (Núr 4-5) Eger bir әieldi zina qylmysymen kinәlaushylardyng sózi jala ekendigi anyqtalsa jalaqorlargha 80 dýre soghyluy paryz etilgen. Yaghni, Sharighat adam zanyn tek materialdyq túrghydan ghana emes, moralidik túrghydan da qorghaydy.

Dýniye-mýlikti qorghau. Qarajat qoghamnyng materialdyq tiregi. Qogham mýshelerining әleumettik jaghdaylary qansha jaqsy bolsa, sol elding sonshalyqty әleuetti boluyna әser etedi. Qogham mýshelerinde baylyghy nisap mólsherine (baylyq ólshemi) jetken adamdargha zeket beru paryz. Zeket arqyly qoghamda kedey jandargha qarjy ýlestiriledi. Baylardyng maly Allanyng qorghauynda bolady. Halyqtyng jeke mýlkine qol súghyp tabys tabu joly haram etilgen. Úrlyqty boldyrmau maqsatymen sharighat úrynyng qolyn kesudi paryz etken. (Mәida 38) Búl sharighattyng halyq mýlkin qorghaudaghy bir ghana mysaly.

Adal úrpaq pen ar-namysty qorghau. Úrpaqty qorghau әrbir elding keleshegi sol elding úrpaghyna baylanysty. Úrpaqtyng tәrbiyeli boluy keleshekting ainasy. Sharighatta balanyng tәrbiyesi kimning jauapkershiliginde, balanyng ýlesindegi aqy ne, ajyrasudan keyin tәrbie mindeti kimderge uәjip jәne ol mindetti jýkteushining sipattary qanday? - degen tek qana bala tәrbiyeshisi mәselesine jeke "hidane" bólimi bar. Úrpaqty qorghau maqsatynda zina isteudi haram etip, ol qylmyspen ústaghandardy  týrli auyr jazalar qoldanumen qoghamnan tazartady.

Ghúlamalardyng pikirinshe osy bes qúndylyq tiyisinshe úlyqtalmasa, ol qogham tórt ayaghyn teng basa almaytyn mesheulikke úrynady. Demek, «qoy ýstinde boztorghay júmyrtqalaytyn» jerúiyq qogham ornauy ýshin eng aldymen osy bes qúndylyq ardaqtaluy tiyisti.

Al, «qosymsha maqsattar» adamnyng jeke ómiri men qoghamdyq paydasyn kózdeydi. Yaghni, búl jaghdayda adamnyng kóbine әleumettik qalauy men múqtajdyqtary qamtylady. Alla adamgha qalau erkin tartu etken. Yaghni, sharighat boyynsha adam balasynyng adal jolmen saudamen ainalysuyna, ýilenip, bala-shaghaly boluyna, mamandyq iyesi boluyna t.b. sol siyaqty tirshilik talaptary boyynsha ghúmyr keshuine rúqsat (mýbah) etiledi (Prof. Dr. Zekıyyüdın Şaban. Islam Hukuk ılmının Esasları. Ankara-1999.).

Haq ýkimderi ózgeriske úshyray ma?

Músylman qúqyghy tek absolutti ýkimderden túra ma, joq әlde salystyrmaly ma? degenge keletin bolsaq, sharighat din negizderine (tauhidke qatysty jәne Allanyng Qúrandaghy ýkimderi) qatysty ýkimderdi ózgermeytin qúndylyq retinde baghalaydy. Al, din negizderinen tys dýniyelik isterdegi ýkimderding qogham talabyna qaray ózgeriske úshyrauyna mýmkindik tudyrady.

Músylman qúqyghynyng teoretikteri ómirde әrtýrli jaghdaydyng oryn aluyn eskerip, haq ýkimderining jýzege asuyn bylaysha jiktegen:

«Zәruriyet» - búl jaghdayda adam sharighat ýkimderining eng bastylaryn ghana oryndaugha kýsh salady. Sharighat synaq әleminde óte auyr әri qiyn jaghdaylardyng bolatynyn negizge alyp, keybir haram sanalar jayttardy zәrulik jaghdayda jaghdayda adal sanay alady. Mysaly, jay kýni donyz eti haram sanalghanymen, asharshylyqta aman qalu ýshin talghaju etuge rúqsat beredi.

«Qajiyet» -  búl jaghdayda sharighat qajettilikke qaray jenildikter jasaydy. Mysaly, auru adamnyng namazdy otyryp oquyna, orazany keyin tútugha, su bolmasatәiәmummen dәret alugha, otbasynda erli-zayyptylardyng týsinisip ómir sýrui mýmkin bolmghan jaghdayda, ajyrasuyna rúqsat beriledi. Múnday jenildikter beru turaly Qúran bylay dep búiyrady: «Alla sizderdi kýshteudi qalamaydy» (Mәida-6) «Alla sizge jenildik qalaydy, kýshteudi tilemeydi» (Baqara-185).

«Taqsiniyet» - búl jaghdayda sharighat músylmandardyng biyik parasat pen kórkem minezdi boluy ýshin paryz (oryndaluy mindetti) ben birge nәpil (oryndaluy mindetti emes, oryndalsa sauaby mol әreketter) amaldardy iske asyrudy qolgha alady. Mysaly: nәpil namaz oqu, nәpil oraza tútu, sadaqa beru, әdemi kiyinu, ysyrap jasamau, eshkimdi renjitpeu, әdep saqtau, kórkem minezdi bolu. Yaghni, haq ýkimderi «taqsiniyet» jaghdayynda әrbir isting kemeldi boluyna barynsha bayypty boludy búiyrady (Prof. Dr. A.Zeydan. Fıkıh üsülü. Istanbul. 1995).

Jalpy, haq ýkimderining jaghdaydyng ózgeruine qaray ózgeriske úshyrauy Qúran men Sýnnetten bastau alady. Mәselen, Qúranda araqqa tiym jóninde mynaday ýsh týrli ýkim bar. Aldymen araqtyng paydasynan kóri ziyany kóp ekeni turaly ayat týsti. («Baqara» sýresi, 219-ayat).  Odan keyin mas kýiinde namazgha jaqyndamau («Nisa» sýresi, 43-ayat) turaly búiryq keldi. Eng sonynda Allanyn: «Ey, iman keltirgender! Araq, qúmar, bútqa tabynu, bal ashu - las, nәjis shaytannyng tirliginen. Shaytan, araq jәne qúmarmen aralaryna dúshpandyq, bir-birlerindi kórealmaushylyqty salyp, Allany eske alumen namaz oqyp, sauap aludan tosqysy keledi. Áli de toqtamaysyndar ma?» («Mәida» sýresi, 90-91-ayattar) degen týbegeyli sheshimi bekitildi. Eger, ýkimderdi jeke-jeke qarastyrar bolsaq, araqty iship-ishpeu jóninde bir-birine qayshy týsinikter shyghar edi. Al, Qúrandaghy ýkimderding týsu rettiligi túrghysynan zer salsaq, Alla-taghalanyng araq ishuge birte-birte tiym salghanyn kóremiz. Alla Elshisi (s.a.u)-nyng súlu sýnnetinen de dәl osynday ýkimderding ózgeriske úshyrauyn bayqaugha bolady. Mәselen, Múhammed (s.a.u)-nyng Sýnnetinde qabirge ziyarat jasau turaly tiym da salynghan jәne rúqsat ta berilgen. Mәselening týiinin tarqatar bolsaq, Mekke dәuirinde bir Qúdaygha senudi nasihattaghan Alla Elshisi (s.a.u) animizmge tiym salghan. Biraq, keyin músylmandardyng monetistik týsinigi qalyptasqan Mәdina dәuirinde Allagha aqyrette esep beretinin eske alu ýshin ólgenderge ziyarat etuge ýndegen. Auyrtpalyqty jenildetu nemese kemeldenu maqsatynda ýkimderding ózgeriske úshyrauy músylmandyq demokratiyanyng kórinisi ekeni dausyz. Demek, músylmanshyldyqty qatyp-semip qalghan dogma retinde qarastyrushylar qatelesedi.

Zadynda, sharighat ýkimining oryndaluyn qamtamasyz etetin institut ol - «darul islam». Yaghni, konstitusiyasy men ózgede qúqyqtyq aktileri jәne qúrylymdyq jýiesi Qúran men Sýnnetke negizdelgen memleketti «darul islam» dep ataymyz. Imam Aghzamnyng kózqarasynsha sharighattyng atynan sanksiyany tek osy «darul islam» qamtamasyz ete alady. Al, din negizderin teristeytin nemese diny rәsimderding oryndaluyna qúqyqtyq túrghydan bógeu qoyatyn memleket - «darul harb» dep qarastyrylady. Búdan ózge joghary sayasy úiymnyng ústyndary dinge negizdelmegenimen, biraq, diny rәsimderding oryndaluyna rúqsat beretin memleket «dәrul sulh» dep atalady (Prof.dr. Hayreddin Karaman. Islam Hukuku". Izmir.1996.). Qazirgi, bizding zayyrlylyqty osy «dәrul sulh» dәrejesindegi memleket qataryna jatqyzugha bolady. Músylman zangerleri diny rәsimderding jýzege asuyna rúqsat bergendikten, músylmandardyng «dәrul sulh» túrpatyndaghy memleketting qabyldaghan zandaryna moyynsúnuyn mindetteydi.

Haq ýkimderi tek Qúran men Sýnnetten túrmaydy...

Músylman qúqyghynda әrbir mәselening ýkimi «nasqa» (Qúran men Sýnnet ilimi. Ádebiyetterde «nakl» dep te atalady ) negizdeledi. Eger, tuyndap otyrghan mәselege «nastan» naqty ýkim taba almaghan jaghdayda, fakiyhter (zanger) «nasqa» qayshy kelmeytin negizde «aqylmen» pәtua beredi. Músylman qúqyghynda «naspen» ýkim beruge Múhammed (s.a.u)-nyng kózi tirisinde barynsha basymdyq berildi. Sebebi, Úly Jaratushy Múhammed             s.a.u)-nyng missiyasyn atqaru kezindegi negizgi mәseleler boyynsha uahy týsiretin. Tuyndap otyrghan mәselege uahy týspegen jaghdayda Múhammed (s.a.u) óz fәtәnatymen  sheshim shygharatyn. Dintanushylar Múhammed s.a.gh-dy adamzat balasyna payghambar retinde Úly Jaratushy týsirgendikten, onyng fәtәnatyn (aqyl-parasaty) da «nas» qaynar-kózine jatqyzady.

Múhammed (s.a.u) kóz júmghannan keyin músylman qúqyghynyng eki mektebi qalyptasty. Birinshi; «Hadiys» mektebi boyynsha tuyndap otyrghan mәselege Qúran jәne Sýnnetpen ýkim berildi. Ekinshi; «Ray» mektebi boyynsha tuyndap otyrghan mәsele boyynsha Qúran men Sýnnette naqty ýkim bolmaghan jaghdayda, «nassqa» qayshy emes negizde fakiyhter «aqylmen» ýkim berudi qolgha aldy. Fakiyhter «aqylmen» ýkim berudi «nassqa» qayshy emes dep bildi. Sebebi, Qúranda dýniyeni tanyp biludegi aqyldyng roli turaly bir ghana Baqara sýresining 44, 73, 75, 76, 164, 170, 171, 242-shi ayattarynda bayandalady. Al, Qúranda búdan basqa aqyl jóninde jýzdegen ayattar bar. Múhammed (s.a.u)-nyng Muaz b. Jebelding IYemenge әkim bolyp taghayyndalghanda: «IYemende qalay ýkim beresin?» degen súraghyna, onyn; «Eger, Qúran men Sýnnetten ýkim taba almasam, bilimimen ýkim beremin» - degen  jauabyna, Múhammed (s.a.u)-nyng rizashylyq bildiruin fakiyhter aqylmen pәtua beruding Sýnnettegi dәleli retinde qarastyrady (L.Sukiyaiynen. Musulmanskoe pravo. Voprosy teoriy y praktiki. Moskva. Nauka. 1986.). Qúran men Sýnnettegi osy isharalardy negizge ala otyryp «Ray» mektebining ókilderi aqylmen ýkim beru әdisin sharighatqa qayshy emes dep tanidy.

Fakiyhterding aqylmen ýkim berui Islam dinining auqymynyng keneyuimen birtindep damyp otyrdy. Ásirese, VIII ghasyrda Sunnittik baghyttaghy tórt mazhabtyng iri ókilderi ýkim berudegi logikanyng damuyna ólsheusiz ýles qosty. Múhammed (s.a.u) dýniyeden ótkennen keyin sahabalar ýkim beruding «Qúran» jәne «Sýnnetpen» qatar «Ijma» jәne «Qiyas» qaynar-kózin qoldansa, ataqty imamdardyng dәuirinde «Istihsan», «Istislah», «Ádet-ghúryp», «Istishab», «Sәddiy-zarriya», «Islamnan búrynghy sharighattar», «Sahaba sózi» músylman qúqyghynyng qaynar-kózi retinde qalyptasty. Endi, osy qaynar-kózderding syryna ýnilip kórsek:

Músylman qúqyghynyng qaynar-kózderi

Qúran - Kitapty tórt mazhabtyng ókilderi ýkim berudegi ózge dәlelderden joghary qoyady. Óitkeni, Qúran Islamnyng týp-qaynary. Islamnyng qiyamet-qayym ornaghangha deyingi negizgi ólshem-tarazysy Úly Jaratushy tarapynan adamzat balasyna jibirgen qasiyetti kitaby Qúran-Kәrim bolyp tabylady.

Qúran ayattary jiyrma ýsh jylda Múhammed (s.a.u)-nyng basynan ótkergen jaghdaygha qaray birtindep týsip otyrdy. Mekke dәuirindegi on ýsh jylda Qúrannyng iman túrghysyndaghy ayattary týsse, Mәdina dәuirinde músylmandar tәuelsiz memleket qúrghandyqtan múndaghy on jylda týsken ayattardyng qúqyqtyq sipaty basym boldy.

Qúrannan ýkimdi fakiyhter mýmkindiginshe mýhkam (maghynasy anyq ýkimder) ayattardan izdegen. Mysalgha; «Negizinen sonday jetimderding maldaryn zúlymdyqpen jegender, olar qaryndaryn otpen toltyrghan bolady. Sonday-aq, jalyndaghan tozaqqa kiredi» (Nisa, 4/10). Yaghni, múnda jetimning mýlkine qol saludyng haram ekendigi ashyq aitylghan. Tipti, ózge qaynar-kózderde haram dep tanylghan nәrseni Qúranda enseretin ayattar bolsa, Kitaptaghy ýkimning kýshi basym bolyp tabylady. Mysaly; «Bireuding kiyimine itting auzy tiygen bolsa, jeti ret jusyn» degen hadis bar bolghanmen, Qúranda; «...Allanyng ózderine bildirgenin ýiretip, tәrbiyelegen itterdi (jyrtqyshtardy) Allanyng atyn aityp angha salsandar, sender ýshin ústaghandaryn jender» (Mәida, 5/4) degen ayat itting auzy tiygen nәrsening mýlde aram emestigin, juyp tazalap paydalanugha bolatyndyghyn bildiredi. Sonymen birge, fakiyhter tuyndaghan mәselege ýkim beru barysynda Qúranda ashyq ýkim bolmasa, auyspaly nemese túspaldy ayattardy da ýkim retinde qoldanghan. Mysaly; Qúrannyng Ángham sýresining 145 ayatynda «ólekse, qan, donyz eti las» dep aitylady. Búndaghy «las» sózin fakiyhter «haram» maghynasynda aitylghan dep biledi.

Sýnnet - Fakiyhter tuyndaghan mәselege Qúrannan ýkim tappaghan jaghdayda, Múhammed (s.a.u)-nyng Sýnnetimen pәtua beredi. Ýkim beru kezinde aldymen «mutәuәtir» hadis negizge alynady. «Mutәuәtir» hadis degenimiz bir top sahabanyng ózderinen keyingi kelesi bir topqa Múhammed s.gh.a-nan estigen hadisti jetkizuin aitamyz. Jetkizilgen mәlimet «mutәuәtir» sanaluy ýshin jetkizushi sahabalar jәne estushi toptyng este saqtau qabyleti men jalghan sóilemegendigi negizge alynady.

Fakiyhter tuyndaghan mәselege «mutәuәtir» hadisten ýkim tappaghan jaghdayda, sheshimdi «mәshhýr» hadisten izdeydi. «Mәshhýr» hadis degenimiz bir, eki nemese birneshe sahabanyng Múhammed s.gh.a-nan estigen hadiysin ózderinen keyingi kelesi bir topqa jetkizuin aitamyz. Búnda da sahaba men estushi toptyng este saqtau qabyleti men jalghan sóilemegendigi eskeriledi. Sonymen birge, búl «mashhýr» hadis tabinder (sahabalardy kórgen músylmandar) men taba-tabinder (tabinderdi kórgen músylmandar) keninen tanys bolyp, jalpy júrtshylyq búl «mashhýr» hadisten habardar boluy tiyis.

Fakiyhter mәselege «mәshhýr» hadisten sheshim tappaghan jaghdayda, ýkimdi «ahad» hadisten izdeydi. «Ahad» hadis degenimiz Múhammed (s.a.u)-nyng aitqan hadiysin bir sahabanyng kelesi bir adamgha jetkizuin aitamyz. Osy sebepten de «ahad» hadis jalpy tabinder men taba-tabinderge beymәlim bolyp keledi.

Fakiyhter «әlsiz» hadispen ýkim berudi kóbine «qiyaspen» almastyrady. Sebebi, hadis «әlsiz» sanaluy ýshin hadisti jetkizushi sahaba men búl hadisti estushi músylmannyng ómir sýru uaqytynda alshaqtyq bolady. Sonday-aq, hadisti jetkizushining este saqtau qabiletining tómendigi eskeriledi. Sondyqtan, fakiyhter «әlsiz» hadisti ýkim beru barysynda kóbine qoldanbaydy.

Ijma - Fakiyhter Qúran men Sýnnetten ýkim tappaghan jaghdayda «ijmamen» ýkim beredi. «Ijma» degenimiz bir mәselege qatysty birneshe fakiyhterding ortaq pәtuasyn aitamyz. Alayda, «ijma» әdisimen berilgen ýkim Qúran men Sýnnetke qayshy kelmeui tiyisti. Eger, «ijmamen» berilgen pәtua Qúran men Sýnnetke núqsan keltiretin bolsa, Sunnittik baghyttaghy fakiyhter búnday pәtuany negizsiz dep tapqan. Múhammed (s.a.u) kóz júmghannan keyin músylmandar әrbir mәselening túraqty ýkimin biluge manyz bere bastady. Qúran men Sýnnetten naqty ýkim taba almasa, mәselege qatysty qazylardyng sheshimin negizge aldy. Osy túrghyda birneshe qazynyng ortaq pәtuasy tuyndaghan mәselening songhy sheshimi bolyp tabyldy. «Ijma» dep atalatyn búl әdis keyinirek ataqty mazhaptardyng negizin qalaushy túlghalardyng ómir sýrgen kezeninde de qoghamdyq qatynastargha ýkim berude manyzdy rol atqardy.

Qiyas - Qúran men Sýnnetti negizge ala otyryp aqylmen ýkim berudi fakiyhter «qiyas» dep ataydy. «Qiyastyn» sózdik maghynasy «tenestiru», «úqsastyru» maghynasyna keledi. Al, termindik maghynasy «nasstaghy» ýkimdermen tuyndaghan mәselening úqsastyghyna qaray ýkim berudi aitamyz. «Qiyaspen» ýkim beruding mynanday tórt sharty bar; «negiz», «qosymsha», «illat», «ýkim». «Negiz» dep Qúran men Sýnnette berilgen ýkimdi aitamyz. Aytalyq; «nass» ýkimi boyynsha araq ishu haram  sanalsa, koniyakti ishu nemese ishpeu jóninde «nassta» naqty ýkim joq. Endi, konyakiti ishge bola ma, bolmay ma? degen mәselege qiyas ýkimin beretin bolsaq. Búl mәselede «negiz» araq sanalady. «Illat» - ekeuining arasyndaghy úqsastyq, yaghny araq pen koniyakta spirttik qosyndynyng boluy. Al, «qosymshasy» - koniyak bolsa, qiyastyng «ýkimi»  -  fakiyhting koniyakti ishuge bolmaydy degen pәtuasy bolyp tabylady.

Múhammed (s.a.u) jan tәsilim etkennen keyin qúqyqtyq ýkim beruding qalyptasqan eki mektepting biri «Ray» mektebi osy «qiyaspen» ýkim berudi qolgha alghan bolatyn. Keyin, «qiyaspen» ýkim berudi Imam Aghzam mektebining ókilderi meylinshe damytty. «Qiyaspen» ýkim berude tikeley aqyl qoldanghandyqtan, búl әdis Islamdaghy ghylymnyng da órkendeuine ýlken әser etti.

Istihsan - Búl ýkimdi beru ýshin de tuyndaghan mәsele boyynsha «nassta» naqty ýkim bolmauy kerek. Eki týrli qiyas jasau mýmkindigi bar bolghan oqighada basym tartqan qiyastyng qoldanyluyn aitamyz Yaghni, әlsiz qiyasty tәrk etu maghynasyna keletin búl әdis boyynsha fakiyhter aqylmen ýkim beredi. Mәselen, qiyas boyynsha matadaghy nәjisti ketiru ýshin juu kerek degen ýkim bolsa, istihsan boyynsha keybir matalardaghy nәjisti jumay-aq qaghyp ketiruge bolady dep ýkim beredi.

Týsiniktirek bolu ýshin taghy bir mysal keltiretin bolsaq, qiyas ýkimi týz taghysynyng auzy tiygen nәrseni jeuge bolmaydy dep ýkim beredi. Sebebi, týz taghylarynyng auzynda adam aghzasyna ziyandy mikrop óte kóp bolady. Týz taghysynyng qataryna jyrtqysh qústardy da kirgizetin bolsaq, istihsanda jyrtqysh qústardyng túmsyghy tiygen nәrseni jeuge bolady dep ýkim beredi. Sebebi, fakiyhterding zertteuinshe qústardyng túmsyghynda mikrop bolmaydy.

Qiyas nemese istihsan ýkimin beru ýshin fakiyhter ózine beymәlim mәseleler boyynsha mamandardyng kómegine arqa sýieydi.

Istislah - Qúran men Sýnnet jәne Ijmada bolmaghan qoghamgha paydaly nemese ziyandy ketiretin fakiyhterding ýkimin «istislah» dep ataymyz. «Istislah» ýkimin beru ýshin fakiyhter onyng mynanday ýsh sharty bar ekendigin aityp ótedi;

1.Dinge qatysty mәseleni sheshuden bólek boluy tiyis.

2.Dinning qaghidasy men ruhyna qayshy bolmauy tiyis.

3.Qabyldanghan sheshimning tiyimdiligi aiqyn, qajetti jәne mәndi boluy tiyis.

Mәselen, soghys kezinde qorghanysqa qajetti qor baylardyng esebinen jinalady. Sonymen birge, qoghamda azyq-týlikke degen qajettilik artqan kezde biyleushiler diqandardyng aqysyn ótep júmys isteuge búiryq bere alady. Búnday shaqta diqandar búiryqtan bas tartsa, biyleushiler ony jazalay alady. Ramazan aiynda araq ishkenderding jazasyn auyrlatu, bir músylmannyng qalatyn jeri bolmaghan jaghdayda ýiinde bos bólmesi bar músylmannyng ony qonaq etui (aqyly týrde de boluy mýmkin) tiyis degen ýkimder «istislah» ýkimderine jatady.

Ghúryp - Qúran men Sýnnetke qayshy emes negizdegi últtardyng Islamnan búrynghy qalyptasqan әdet-ghúrpymen ýkim beruin fakiyhter teriske shygharmaydy. Bir mәselege qatysty «nassta» naqty ýkim bolmay, ony sheshuding dúrys joly әdet-ghúrypta bolghan bolsa, ol ýkim retinde qabyldanady. Osy rette әdet-ghúryptar «sahiyh» jәne «fasiyd» bolyp ekige bólinedi. «Sahiyh» әdet-ghúrypta Qúran men Sýnnetke qarama-qayshylyq bolmaydy. Al, «fasiyd» әdet-ghúryp «nassqa» qayshy bolyp keledi.

Istishab - Bir ýkimdi teriske shygharatyn dәlel tabylghangha deyin ol ýkimning kýshi saqtalady. «Istishab» ýkimining birneshe mynanday sharttary bar:

1. Bir nәrseni qoldanugha tiym salugha dәlel tabylghangha deyin ol nәrse adal sanalady nemese bir kelisimsharttyng dúrys emestigi belgili bolghangha deyin ol kelisimshart kýshin saqtaydy.

2.Sudyng nәjis bolghandyghy dәleldengenshe ol su taza sanalady.

Bir adam әielimen ajyrasyp, bir talaqpen ajyrastym ba, joq әlde ýsh talaqpen ajyrastym ba dep kýmәndansa, bir talaqpen ajyrasqan sanalady. Óitkeni, búnda bir ret ajyrasu faktisining bolghandyghy anyq.

Sәddiy-zarriya - Haramgha әkep soghatyn amaldar haram, adalgha alyp keletin joldar adal sanalady. Osy sebepten haramgha әkeletin amaldargha tiym salynyp, adalgha alyp keletin joldargha rúqsat etiledi.

Maqsattargha amaldar men joldar arqyly baratyndyqtan, sharighat amaldar men joldargha da ýkim beredi. Din bir nәrseni haram dep búiyrsa, demek, oghan әkep soghatyn amaldar men joldar da haram sanalady. Eger, din bir nәrseni adal dep búiyrsa, demek oghan aparatyn amaldar men joldar haram bolmauy mýmkin. Mysaly, dәrigerler bir nauqasty emdegende, onyng nauqasyn auyrlatatyn amaldargha tiym salady. Olay etpese, nauqastyng hali odan sayyn auyrlay beredi. Osy sekildi sharighatta haramdy tudyratyn is-әreketterge de tiym salynady. Osy rette «sәddiy-zarriya» ýkimi mynanday eki túrghyda qarastyrylady:

1.Amaldardyng niyeti. Túlgha bir amaldy jasaghanda jaqsylyqty ma, әlde jamandyqty maqsat etken be? Óitkeni, Múhammed s.gh.a «Amaldar niyetterine qaray» dep búiyrghan bolatyn. Eger, is-әreketterding adaldyghy men haramdyghynda kýmәn bolghanmen, niyetinde izgilik bolsa, búnday is-әreketter haram sanalmaydy.

2.  Amaldardyng syrtqy pishini. Jaqsy niyetpen bolsa da púttardy sýise nemese mýshirikterding Allagha siynuyna kedergi keltirse haram is-әreket jasaghan sanalady.

Fakiyhter amaldardyng niyetin keybir jaghdaylarda ghana eskerip, kóbine amaldardyng formasyna qaray ýkim bergen. Niyet jaman bolyp, әreket etu barysynda maqsat oryndalmasa da ol әreket haram sanalady. Mysaly, bir adam búzyq niyetpen bir adamdy óltiruge qaru júmsap, biraq, belgili sebeptermen adam ólmegen bolsa da, qylmysty jasaugha oqtalushy aiypty sanalady.

Hanbaly mazhabynyng ókilderining «sәddiy-zarriya» ýkimderinen birneshe mysal beretin bolsaq.

A) Maldy bazargha jetpesten satyp alyp, ony ýsteme baghamen bazarda satu haram. Sebebi, sharighatta monopalist bolu nemese enbek etpesten paydagha kenelu dúrys emes. Osy sebepten de búnday rette satushy aldanghanyn bilse, kelisimshartty búzuyna qúqyly.

Á) Óz mýddesi ýshin kópshilikke ziyan keletin jaghdayda baghany kórer-kózge aspandatu nemese jerge úru haram. Óitkeni, baghany jogharlatqan nemese tómendetken adam qanshama adamnyng saudasyn túralatady.

B) Býlik ornaghan kezde qaru-jaraq satu haram. Óitkeni, qaru satu mәseleni odan sayyn ushyqtyruy mýmkin. Osy sekildi sharap jasaushygha jýzim satu da haram sanalady. Sebebi, sharap jasaushynyng jýzimnen sharap jasaytyny belgili.

Sahaba sózi - músylman qúqyghynyng teoretikteri sahabalar Múhammed (s.a.u)-nyng kózin kórip, tikeley tәrbiyesin alghandyqtan, olardyng sózderin pәtua retinde negizge alghan. Búlay ýkim beruge Múhammed (s.a.u)-nyn: «Mening sahabalarym aspandaghy jaryq júldyzdar sekildi. Qaysysynyng soghynan erse de aqiqatty taba alady» degen hadiysi arqau bolghan. Sondyqtan, kemenger tórt halif dәuirinde berilgen pәtualardy fakiyhter ózgerissiz qaldyrghan.

Islamnan búrynghy sharighattar - Islam men búrynghy dinderding ýkimderi bir-birimen qabysyp jatsa, búnday ýkimdermen pәtua beruge bolady. Búndaghy negizgi shart búrynghy dinning ýkimderi Islam negizderine qayshy kelmeui tiyisti (M.Ebu Zehra. Islamdaki syasi, itikati  ve fikhi mezhepler tarihi. Istanbul-1996).

Týiin

Qogham talabyn qanaghattandyra almaghan zang - óli zan. Al, músylman qúqyghynda kórip otyrghandarynyzday qoghamnyng alghysharttaryna qaray ýkimderding ózgerip damuyna mol mýmkindik qarastyrylghan. Sharighattanushy Yu.Apaydynnyng kózqarasynsha qazirgi zayyrly memleketting qabyldaghan zandary din negizderine teris kelmese, ol zangha moyynsúnudyng sharighatqa eshqanday qayshylyghy joq. Sebebi, Parlament shygharghan zandar aqylgha nemese mamandardyng taldauyna negizdeledi (Yünüs Apaydın. Musulman hukuku. Turkestan 1999). Yaghni, sharighattaghy akly (qiyas) qaynar-kózderding dinamikasynyng qanshalyqty ómirsheng ekenin baghamday beriniz. Al, belgili ghalym L.Sukiyaiynenning pikirinshe Batys zandary men músylman qúqyghy teoriyalyq túrghydan tereng ýndestik tabady. Ásirese adam qúqyqtary jónindegi qaghidalarynda úqsastyq basym (Leonid Sukiyaynen «Islamskie y Zapadnye pravovye sennosti: Stolknovenie ily vzaimodeystviye?». Jurnal DA). Olay bolsa, damyghan Batys qoghamynyng zandylyqtarynan qalys qalmaytyn músylman qúqyghy da progressivtik manyzgha iye. Demek, sharighattyng kertartpalyq sipaty basym dep týsinetin ateister, sonday-aq, haq ýkimderin qatyp-semip qalghan dogma retinde dәripteytin fundamentalister (uahapshylar, hizbut tahriyr, tabliyghshylar, hijratshylar-tәkpirshiler)  mýlde qatelesedi.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534