Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 40406 0 pikir 12 Jeltoqsan, 2010 saghat 15:17

Ivan Krylovtyng bir mysaly: Ybyray, Abay, Ahmet

Osydan 240 jyl búryn (1769-1844) orys jazushysy, aqyn, mysalshy, Sankt-Peterbor Ghylym Akademiyasynyng akademiygi KRYLOV Ivan Andreevich dýniyege keldi. Mәskeu qalasynda tughan. Krylov orys әdebiyetinde mysal janryn biyik satygha kóterdi. Ótkir de aishyqty tilimen, әjua, syqaghymen erekshelenetin 200-den astam mysal jazdy. Shygharmalarynda ómir shyndyghyn tereng beynelep, adam boyyndaghy jaghymsyz qylyqtardy shenedi. «Ruhtar poshtasy» satiralyq jurnal shyghardy. Kóptegen piesalar men librettolardyng avtory. Qazaq oqyrmandaryn Krylov mysaldarymen alghash ret Y.Altynsarin («Qargha men týlki»), Abay («Esek pen búlbúl», «Shegirtke men qúmyrsqa», «Pil men qanden») tanystyrdy. A.Baytúrsynov Krylovtan audarghan jәne ózi jazghan mysaldardan túratyn kitap shygharsa, S.Kóbeev «Ýlgili tәrjima» atty kitap jazyp, oghan Krylovtyng 37 mysalynyng audarmasyn engizdi. Krylovtyng tuyndylary «Mysaldar» degen atpen qazaq tilinde jeke kitap bolyp shyqqan dep habarlaydy Qazaqparat.

Osyghan oray, «Abay-aqparat» oqyrmandaryna Ivan Krylovtyng «Vorona y Lisa» atty mysaly men onyng qazaq tilindegi ýsh núsqasyn berudi jón sanap otyr.

 

Ivan Krylov

 

Vorona y Lisisa

 

 

Osydan 240 jyl búryn (1769-1844) orys jazushysy, aqyn, mysalshy, Sankt-Peterbor Ghylym Akademiyasynyng akademiygi KRYLOV Ivan Andreevich dýniyege keldi. Mәskeu qalasynda tughan. Krylov orys әdebiyetinde mysal janryn biyik satygha kóterdi. Ótkir de aishyqty tilimen, әjua, syqaghymen erekshelenetin 200-den astam mysal jazdy. Shygharmalarynda ómir shyndyghyn tereng beynelep, adam boyyndaghy jaghymsyz qylyqtardy shenedi. «Ruhtar poshtasy» satiralyq jurnal shyghardy. Kóptegen piesalar men librettolardyng avtory. Qazaq oqyrmandaryn Krylov mysaldarymen alghash ret Y.Altynsarin («Qargha men týlki»), Abay («Esek pen búlbúl», «Shegirtke men qúmyrsqa», «Pil men qanden») tanystyrdy. A.Baytúrsynov Krylovtan audarghan jәne ózi jazghan mysaldardan túratyn kitap shygharsa, S.Kóbeev «Ýlgili tәrjima» atty kitap jazyp, oghan Krylovtyng 37 mysalynyng audarmasyn engizdi. Krylovtyng tuyndylary «Mysaldar» degen atpen qazaq tilinde jeke kitap bolyp shyqqan dep habarlaydy Qazaqparat.

Osyghan oray, «Abay-aqparat» oqyrmandaryna Ivan Krylovtyng «Vorona y Lisa» atty mysaly men onyng qazaq tilindegi ýsh núsqasyn berudi jón sanap otyr.

 

Ivan Krylov

 

Vorona y Lisisa

 

 

Uj skoliko raz tverdily miru,

Chto lesti gnusna, vredna; no toliko vse ne vprok,

Y v serdse listes vsegda otyshet ugolok.

 

___

 

Vorone gde-to bog poslal kusochek syru;

Na eli Vorona vzgromozdyasi,

Pozavtrakati bylo sovsem uj sobralasi,

Da prizadumalasi, a syr vo rtu derjala.

Na tu bedu Lisa bliyzehoniko bejala;

Vdrug syrnyy duh Lisu ostanoviyl:

Lisisa vidit syr, Lisisu syr pleniyl.

Plutovka k derevu na sypochkah podhodiyt;

Vertit hvostom, s Vorony glaz ne svodiyt

Y govorit tak sladko, chuti dysha:

"Golubushka, kak horosha!

Nu chto za sheyka, chto za glazkiy!

Rasskazyvati, tak, pravo, skazkiy!

Kakie perushki! kakoy nosok!

I, verno, angeliskiy byti doljen golosok!

Spoy, svetiyk, ne stydisi! Chto, ejeli, sestrisa,

Pry krasote takoy y peti ty masterisa, -

Vedi ty b u nas byla sari-ptisa!"

Veshuniina s pohval vskrujilasi golova,

Ot radosty v zobu dyhanie sperlo, -

Y na priyvetlivy Lisisyny slova

Vorona karknula vo vse voronie gorlo:

Syr vypal - s nim byla plutovka takova.

 

Ybyray Altynsariyn

Qargha men týlki

 

Ashylyp týlki jýrdi japandarda,

Tamaq izdep jol shekti saparlargha...

Eshnәrseni kóre almay kele jatsa,

Kózine týsti alystan jalghyz qargha.

Jýgirip týlki soghan jetip keldi,

Qargha aghashtyng basynda múny kórdi.

Tistegeni auzynda tәtti irimshik,

Ony kórip týlki - ekeng sóiley berdi.

«Qargha batyr, әr sózing kýmis, altyn.

Syrttan halqang tileydi barsha halqyn.

Qargha әnindey әuez joq dep.

Osylayshy shyghady syrtqa danqyn.

Sandughash, búlbyldardy kórip edim,

Jýzindi bir kóruge kelip edim,

Dausyndy bir shygharshy shattanayyn,

Syrttan asyq bolghannan ólip edim».

Basyn salyp, qúiryghyn búlghandatyp,

Eki kózin qarghagha qylmandatyp.

«Qargha taqsyr, kóz jasym  kóriniz»,- dep,

Jylamsyrap sóileydi jylmandatyp.

Masattanyp búl qargha silkinedi,

Ishin tartyp miyqtan bir kýledi.

«Aryp - ashyp alystan kelgen shyghar,

Kónili  tynyp ketsinshi, shirkin», - dedi.

Maqtau  sózge semirip, suday tasyp,

Pәrmeninshe « qarq » etti auzyn ashyp;

Qarq etkende, irimshik jerge týsip,

Ony ketti týlki - ekeng aldy qashyp.

 

 

Abay Qúnanbaev

Qargha men týlki (I. A. Krylovtan)

 

Júrt biledi, kýledi,

Súrqiya tilding jamanyn,

Qoshemetshilerding amalyn.

Sonda da solar qayda joq?

Eptep aitsa, eresin,

Artynan ókinseng de payda joq.

Irimshikti Qúdayym

Kez qyldy bir kýn qarghagha.

Alyp úshyp bardy da,

Qondy bir biyik aghashqa.

Ýlken olja emes pe

Irimshik degen qarny ashqa?

Bir jep alyp, shýkirlik

Qylayyn dep allagha,

Túmsyghynda irimshik,

Oylanyp qarap túr edi,

Bir qu týlki soryna

Jaqyn jerde jýr edi,

Ishine saqtap qulyghyn,

Eptep baryp barlaydy,

Búlghaqtatyp qúiryghyn,

Qarghanyng kózin aldaydy.

Tәtti tilmen, tәtti ýnmen

Sóilesuge ainaldy:

"Qaraghym, ne etken súlu en!"-

Dep tanyrqap tandandy,-

"Ne etken moyyn, ne etken kóz,

Osydan artyq deysing be

Ertegi qylyp aitqan sóz?

 

 

 

Ahmet Baytúrsyn

Qargha men týlki

 

Bir týiir irimshikti tauyp alyp,

Aghashqa Qargha qondy úshyp baryp.

Toq sanap irimshikti kóniline,

Jey qoymay, otyr edi oigha qalyp.

Qashannan belgili anqau ala Qargha,

Nәsipke búiyrmaghan shara bar ma?

Shyghatyn shyghasygha bolyp sebep,

Aghashty Týlki zalym aralar ma!

Tistegen irimshigin Týlki kórip,

Ayaghyn eptep basyp jaqyn kelip:

«Uh! - dedi, - kóretin de kýn bar eken,

Jýrushi em syrttan asyq bolyp ólip!

Tamasha qaraghangha týring qanday,

Mynau kóz, mynau moyyn, múryn qanday!

Gauharday qanattaryng jarqyraydy,

Kelisti qalay bitken jәne manday!

Kórkemdik sipatynnan tabylghanda,

Dausyng da bolsa kerek shyryn-balday!

Kópten-aq dabysyndy estisem de,

Bolghan song kele almadym jerim shalghay.

Seni izdep kelip túrmyn alys jerden,

Súlu dep maqtaghan song әrkim kórgen.

«Halyq aitsa, qalyp aitpaydy» degen ras,

Arman joq janda seni kórip ólgen!

Kórkindi bitire alman jazyp hatqa,

Ya sóilep jetkize alman aityp jatqa.

Men qayran: «Neghyp patsha qoymaghan?» - dep,

Dausyng da sipatynday bolghan shaqta!

Núryndy kýn sekildi kórip túrmyn,

Shydamay, boyym balqyp, erip túrmyn.

Dausyndy tym bolmasa bir shygharshy,

Estuge qúmar bolyp ólip túrmyn».

Mәz bolyp, maqtaghangha nasattanyp,

Qaytpasyn, dep oilady, saghy synyp.

Alystan aryp-ashyp izdep kelgen

Bayghústyng ketsin dedi kónili tynyp.

Ótirik maqtaghangha Qargha erip,

«Qarq» etti pәrmeninshe jaghyn kerip.

Irimshik «qarq» etkende jerge týsip,

Jep alyp Týlki ketti jortyp-jelip.

 

* * *

Qarasaq, kóp adamdar Týlki bop jýr,

Zalymdyq ótirik pen mýlki bop jýr.

Solardyng súmdyghyna týsinbegen

Qarghaday júrtqa mazaq, kýlki bop jýr.

Júrt edik anqau ósken qazaq bolyp,

Dalada keng sahara kóship-qonyp.

Aldaghan zalymdardyng tiline erip,

Jýrmesek jarar edi mazaq bolyp.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5525