Doshan Joljaqsynovty býginde qay qazaq bilmeydi? Negizi, myqty akter ghoy ol. Keyingi kezde Dosekeng jaqsy rejisser retinde de mo­yyndalyp jýr.

Al endi osy azamattyng tәp-tәuir әnshi ekenin de bilemiz. «Jigitke jeti óner de az» degen osy shyghar!

Tayauda Doshannyng oryndauyndaghy, onyng júbayy Qarakózge arnaghan әni taban astynda «hitke» ainalyp jýre berdi. «Nayzaghay bolyp» degen ataugha ie bolghan ol әn býginde keninen taraluda.

Sóz joq, Doshan әndi әdemi oryndaghan. Jýrekpen aita bilgen. Sondyqtan da ol jýrekterge jetip jatqanday.

Biraq, osy orayda bir «Áttegen-ay!» boldy. Doshan búl әndi Tóreghaly Tóreәliúlynyng әni dep habarlady. Býkil elge osylay tarap ketti.

Atalmysh әndi Tóreghalidyng oryndap jýrgeni ras. Búl әndi Tóreghaly da birshama tanymal etkenin joqqa shygharugha bolmaydy.

Alayda әn avtory Tóreghaly emes. Ánning avtory – Ýkitay Erniyazov degen jigit. Ol ózi әri әnshi, әri sazger azamat. Býginde Astanada túrady.

Ánning bastapqy atauy «Nayzaghay kónil» dep atalghan. Onyng alghash­qy mәtini de basqa bolghan. Ol әndi Ýkitaydyng ózi ýlken konsertterde de oryndaghan. Ol konsertting beynejazbalary «ytub» jelisinde túr.

Búl әn keyinnen Tóreghalidyng әn-qorjynyna ótipti. Alayda әnge basqa mәtin jazylghan. «Nayzaghay bolyp» dep atalatyn qazirgi mәtinning avtory Ayan Seyitov degen jigit.

Mine, bardy – bar, joqty – joq dep aitar bolsaq, әngimening toqeteri osynday. Yaghny búl әn Tóreghalidyng óz әni emes, Tóreghalidyng oryndauyndaghy әn!

Dәl osy orayda Doshan Joljaqsynov qatelesip ketti. Múnday mәselede әsirese sauatty, ómirlik tәjiriybesi mol adamdar qatelespegeni dúrys qoy.

Bir búl emes, shyndyghyn aitqanda, songhy kezderi qay әnshini alsang da ózi oryndap túrghan әnning avtoryn atamaytyn «aurugha» úshyrap barady. Bayaghy kezde búghan erekshe mәn beriletin. Radiodan bolsyn, teledidardan bolsyn, sahnadan bolsyn, әn aitqan kezde eng birinshi sol әnning avtorlary habarlanatyn. Oryndaushynyng aty-jóni sodan keyin baryp aitylatyn. Ol bir jazylmaghan zang siyaqty edi, qatang qaghida bolyp sanalatyn.

Al songhy kezderi búl ýrdis búzyldy. Ánshiler ózgelerding tuyndysyn óz atyna japsyra salatyn boldy. Bir jana әndi oryndap shyqsa, «Pәlenshe әnshining jana әni!» dep jar salyp, jarnamalaytyn boldy. Avtordy auyzgha alulary qiyn bolyp barady. Tipti beynebayan týsirgen kezde de әnshiler óz attaryn aiqaylatyp jazdyryp qoyady da avtorlardy «úmytyp» ketkensip otyra beredi. Al key-keyde avtordyng aty-jónin kórseter bolsa, onda da tyshqannyng izindey mayda әriptermen jazdyrady. Ony dúrystap oqy da almaysyn.

Múnyng bәri, әdiline kelgende, avtorlyq qúqyqty búzu bolyp tabylady. Yaghny búl – tuyndynyng avtoryn syilamau, ony kórer-kózge shettetu degen sóz. Ádette búl әnshi mәdeniyetining dengeyin de kórsetetin jaghday.

Shygharmashylyq tuyndy –  ol avtordyng jýreginen jaryp shyqqan dýniyesi. Ony avtordyng tól perzenti dese de bolady. Al tuyndynyng ózin paydalanyp, onyng avtoryn aitpay qoya salu qiyanattyng bir týrine jatady. Sondyqtan avtordyng aty-jóni barlyq kezde de atalyp otyrugha mindetti. Ýlken sahnada ghana emes, toy dastarhany ýstinde de aitylatyn әnning avtory atap kórsetilse, onyng esh aiyby joq. Qayta ol әnshining kórgendi jan ekendigin kórsetedi.

Biz múnyng bәrin sózden sóz tughan song aityp otyrmyz. Ásirese, Doshan siyaqty auzyna el qaraghan abyroyly azamattardyng bolmaytyn jerden sýrinbegenin qalaymyz. Búl jay basqa da óner tarlandary ýshin sabaq bolsa eken deymiz.

Qysqasy, ómirding qay salasynda bolsa da әr nәrse óz atymen atalsa, eshkimge de orynsyz qiyanat jasalmasa, barlyq jerde de turalyq bolyp túrsa, halyqqa keregi de osy emes pe? Sondyqtan mýmkin bolsa tegis jerde sýrinbesek eken...

A. Kelesbay

Abai.kz