«Bastauysh mektepte balalar ana tilinde oquy tiyistiligi missionerler bolmasa, basqalar talaspaytyn aqiqat» – deydi «Qazaq» gazeti, osydan bir ghasyr búryn. Sonda jyl sanap kóbeyip kele jatqan qazaq mektepterine býgin ózge tilderdi tyqpalap jýrgender missionerler eken ghoy. Meninshe 1 synyptaghy ózin-ózi tanu, jaratylystanu, dýniyetanu degen  ýsh týrli pәndi bir pәnge biriktirip, keyin ýlken synyptargha qaray naqty ghylymy pәnderge bólse útymdy bolar edi.

Aghylshyn tili men orys tilin 5 synyptan bastap oqytsa ... Bizding kezimizdegi kenes mektepteri shet tilin bastauyshtan song  oqytatyn edi.  Orys tili de ózge memleketting tili bolghandyqtan shet tilderining qatarynda tandau pәni retinde oqytatyn kýn tuar әli...

Esep (matematika) kerek pәn. Búnda búrynnan qalyptasqan jýie bar: bastauysh mektep-arifmetika, orta mektep-algebra, jogharghy mektep-jogharghy matematika (vyshmat). Bala bastauyshtan tórt  amaldy shaghyp shyghuy kerek. Kóbeytu kestesin janylmay bilui kerek. Mәsele esepter logikany jaqsy damytady. Olar da oqulyqtarda kóp boluy kerek jәne olardyng etnosipaty kórinip túruy kerek.

Kórkem enbek degen ataumen kelispeymin. Pәnning atauy – qolóneri ghoy... Án-kýy sabaghy kerek. Biraq bala osynsha saghat әn-kýy pәnin oqyghanda 4 synyptyng sonynda nota tanyp shyghuy tiyis. Muzykant bolar-bolmas, biraq pәndi oqyghannan bir nәtiyje  boluy kerek qoy. Deneshynyqtyru pәni kerek. Biraq bastauyshta onyng baghdarlamasynyng ishinde by óneri de boluy (key saghattar soghan arnaluy) kerek.

Sonda birinshi synypta myna pәnder bolady:

1. Tabighattanu (ózin-ózi tanu, jaratylystanu, dýniyetanulardyng ornyna)
2. Esep (matematika)
3. Qolóner (suret salu, mýsin jasau, jalpy enbekke baulu)
4. Deneshynyqtyru (sport, by ýiretu)
5. Án-kýy (dombyra-vokal-nota tanytu)

Bastauyshtyng basyndaghy negizgi eki pәn.

6. Sóz óneri
7. Álippe

Meninshe, bastauyshqa, onyng ishinde birinshi synypqa qajettisi osy jeti pәn.

Qazirgi 1 synyp «Sauat ashudy» jyl boyy oqyp nauryzda biraq tauysady. Orystyng balalary bukvarilaryn  alty ay oqy bersin. «IYt» dep jazyp, «shoshqa» dep oqityn aghylshyndargha jýgirtip oqugha jetu ýshin bir jyl, al qytaylargha tórt jyl kerek shyghar...  Bizding tilding jýiesi bólek. Biz әlippemizdi birinshi toqsanda ayaqtauymyz kerek. Teljan Shonanov Aqannyng әlippesimen qabileti ortasha balagha hat tanyp ketu ýshin tórt apta jetkilikti, -degen bolatyn. Al qazirgi «Sauat ashu» degen pәnning  atynyng ózi jaman eken. Onysy taghy eki bólimnen túrady, bala ony bekitilgen baghdarlama boyynsha alty ay oqidy eken. Sondyqtan, býgingi qazaq mektebi qayta-qayta belesebet oilap shyghara bermey, 28 tanbadan túratyn Aqannyng әlippesine, enqúrmasa ondaghy prinsipterge qayta kóshui kerek.

Taghy bir aitarymyz:  bastauyshta bala bar kýshin negizinen sóz tanugha júmsauy kerek. Kәdimgi qazaq sózining taghlymdyq, tanymdyq mәnin, mәtinning dәnin, sózding júmsalu kezindegi astary men japsaryn, myng maqaldyng mәiegin, jýz pikirding dәiegin tanyp, tamyry terendep, dini qatany qajet, bir mýshelge tolghansha.

Óitkeni halyqtyng ghasyrlar boyy jinaqtaghan bilimi qazaq sózinde, mәdeniyeti men dәstýri de qazaq sózinde, tipti qazaqtyng bar bolmysy, mazmúny, yaghny býtinning bólshegi retinde әlgi balanyng ózi de sol qazaq sózining ishinde. Sondyqtan bastauyshta aghylshynsha jýz sóz bilgennen góri, qazaqsha jýz maqal bilgeni artyq dep bilemin.

Birinshi synyptaghy 6-7 jastaghy monotildi (birtildi) balanyng sózdik qorynda 6000-nan  asa sóz bolady eken. Al әlippening sózdik qorynda nebәri 200 sóz bolar. Búl jazugha baylau arqyly balanyng mýmkindigine shekteu bolady. Bayaghyda jyrshynyng úzaq tuyndysyn birden jattap alatyn jady gendik dengeyde әli saqtalghan. Sondyqtan 1 synyptan, 1 qyrkýiekten bastap tyndalym arqyly jýrgiziletin «Sóz óneri» degen pәn engizilui tiyis. Qazir barlyq mektepter viydeo, audio qúraldarmen jabdyqtalghan, mulitiymedialyq synyptar bar, yaghny sóz óneri pәnin tyndalym әdisimen oqytugha bar mektep dayyn.  Álippe hat tanudy kózdese, al sóz ónerinde til damytu qatar jýrip otyrady da bala jýgirtip oqityn 2 synypta Álippeden keyin oqytylatyn  Ana tilimen qosylyp bir pәnge - Qazaq әdebiyeti pәnine ainalady. Sóitip bala jazugha baylanyp tabighy til damuyn shektemey, qayta úshtay týsetin bolady.

Bayqasanyzdar, 1 synypta orys tili, aghylshyn tilderi pәnderi bar da qazaq tili pәni joq, IYә, til normalaryn ýiretetin pәn retinde Qazaq tili 2 synyptan bastap  jýrgizilui kerek.  Onyng saghat sany  orta mektep bitkenshe qysqartylmay jýrip otyryp,  búl pәn mektep bitirgen kezde matematikamen Qazaqstan tarihymen ten  emtihan tapsyratyn mindetti pәnge ainaluy tiyis.

Bijomart Qapalbek,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz