(Lirikalyq esse)                              

1988-jyl. 15-tamyz.

Aspan teniz betindey kókpenbek. Túp-túnyq. Alataudyng kók torghyn etegi múnarsyz mýlgip,  kókke shanshylghan shyndary shanqiyp túrdy.

Tanghy seruennen kelip,  ýige kire bergenim sol edi, telefon shyldyr ete qaldy.

-Allo, tyndap túrmyn, sizdi…

-Búl –Frunzeden. Men Jәlel Sadyqov...

-Á, Jәke! Sәlemetsiz be?

-Sәlem, Iliya! Ilike, men Qyrghyzstan mәdeniyet ministrliginen… osynda bas redaktormyn ghoy. Bizde SSSR halyq artiysi, Qyrghyz SSR Memlekettik simfoniyalyq orkestrining bas diriyjeri  Asanhan Júmahmatov degen kisi bar emes pe, ózinning dosyn, sol Asekennin  bir sәlemin aitayyn dep…

-IYә, Jәlel!

-Býgin Frunzede… keshki saghat jeti otyzda  Toqtaghúl Satylghanov atyndaghy filarmoniya zalynda  “Shynghys Aytmatov jәne  muzyka” degen  әdebiy-muzykaly kesh ótedi. Afishalary biraz kýnnen beri iluli túr. Konsertting ekinshi  bóliminde  “Jәmila”, “Qyzyl oramaldy shyraylym, menin” povesteri boyynsha jazghan tórt әnin  oryndalady. Osy konsert jayynda Asekeng Almatygha barghan bir saparynda ózinmen aqyldasyp, kelisipti.

-Onday әngime bolghan, Jәke.

-Búl - Shynghystyng alpys jyldyghyna oray ótkizilip jatqan mәdeny sharalardyng biri ghoy. Ózine  eki-ýsh kýnnen beri  ýzbey telefon soqtyq. Ýide bolmadyn.  Endi ghana sәti týsti. Bilem, uaqyt tyghyz. Kelgening jaqsy. Kýtemiz.

Men esh oilanbastan: -Baramyn, Jәke, -dedim.

Qyrghyzdyng ózimmen dos-kónildes kórnekti aqyny, dramaturg Jәlel Sadyqovpen aradaghy bәtuәli sóz osylay boldy.

Biz tez jinalyp, kishi úlym Daniyar men jeti jasar nemerem  Áliyany alyp, ózimizding “Volgamen” jolgha shyqtyq. Sergek sezimdi, jarqyldaghan  Daniyar:  “O, zdorovo, Shynghys Aytmatovpen jýzdesemiz! Men  - Daniyarmyn ghoy! Shynghystyng Daniyarymyn! Al, bizding Alushka Shynghys aghamen birge suretke týsedi, televizorgha shyghady!” dep qatty quandy. Adam múnday sәtte tolqidy, keybir jaydy eske alady. Men  zal lyq tolghan ýlken konsertti elestettim.  San-saqqa jýgirip, sharqúrghan  qiyalym meni  Frunzege qaray әketip bara jatty…

 

Daniyardyng әni

“Jәmila” povesinde  Jәmilanyng qaynysy Seyit: “Ar- dayym biyr  jakka jol jýrórdó men ushul alkashy jónekey jygashtan jasalgan sýróttýn aldyna kelip turam. Myna  erten  de aiylgha jónóimýn. Sýróttu karap, men andan joluma  ak tiylek  bata alyp jatkan óndýý, any kópkó tikteym”, -  deydi.

Seyit suretshi edi. Seyit Jәmila men Daniyardyng suretin salsa, men búl  eki ghashyqtyng mahabbat әnin jazdym! Mahabbat әni! Ár kez  Frunzege, qyrghyz eline jolym týsedi. Sonda  sapargha shyghar aldynda  meni de  sol óz әnderim  tolghanysqa salyp,  qily-qily  oilargha jeteleydi.

Mine, meni ótken kýnder elesi elendetip, jol ýstinde  әn terbetip keledi.

Qalay shyghyp edi, sol әnderim?

1959-jyldyng tamyz aiy.

Uniyversiytetti bitirip, “Qazaqstan pioneri” gazetine qyzmetke túryp, az kýnge elge kelgem-di. Bizding auyl jylda ózderining qonatyn jaylauy - suy kәusar Kólme-Kólding jaghasynda otyrghan-dy.

Qarataudyn  batysqa qaray sozylatyn kóp silemi bar. Sonyng biri -Aqtau. Aqtau  bizding auyldyng túsynda biyikteydi. Onyng kýn jep, jel mýjigen  qyzylqonyr  kerege tastaryn jaryp shyghyp, altyn sәulesi aluan týspen qúbylyp, jamyray jýgirgen  kýmis ýndi búlaqtary  osy Kólme-Kólge kep qúiylady. Jan-jaghy siresken qara jartas, jaratylys ózi  shegendep tastaghan Kólme-Kól birde súludyng kózindey túnyp,  móldireydi,  jatady kerilip, birde tolqidy kóbik shashyp. Balalyq kez, jastyq dәuren,  beymaza jýrek úiyqtatpaytyn aily týnder… bәrin eske salatyn Kólme-Kól, búl! Sylang qaqqan aqqu, qazy jarqyldaghan qiyalym bop jan terbeytin Kólme-Kól, búl! Alghashqy jýrek jardy әnimning alabúrtqan tolqynday qyzuly lebin bergen Kólme-Kól, búl!

…Kishi besin kezi. Ýide kitap oqyp otyrgham-dy. Kýn qyzuy qaytqan shaq. Tau jaqtan qonyr salqyn lep bilindi. Sapyrylghan tolqyn ýni estildi. Kól shuy, ol! Eliktirdi. Dәl osy kezde  syrttan tanys ýn  shyqty. Bizben tuys Núrghaly aghay! Menen tórt-bes jas ýlken. Ózi  múghalim. Tarihshy, әdebiyetshi. “Tiri Tәttimbet!” Dombyrasy adamsha “sóileydi”. Sózge túiyq, kóp ýndemeytin túnghiyq jan.

-Iliya, kóldi ansaghan shygharsyn, -dep ol kýle sóilep ýige kire berdi.

-IYә, -dep Núrghaliymen quana qol alystym.

-Seyildep qaytayyq,-dedi ol qolyndaghy eski jurnalgha ýnilip, - qymyz bar ma?

-Otyrynyz, Núreke.

Ekeuimiz bir-bir tostaghan qymyz ishtik. Syrtqa shyghyp, ýy irgesindegi kóldi jaghalap kete bardyq.

Núrghaly soghystan keyingi jyldary Almatyda KazPIY-ding janynan ashylghan  eki jyldyq múghalimder  kursyn bitirgen-di. Arada biraz jyl ótken song ol  sol instituttyn  til-әdebiyet fakulitetine  syrttay oqugha týsti. Osy ótken shildede Almatyda bolyp, kezekti  sessiyasyn tapsyryp qaytqan-dy.

Núrghaligha  kózimning astymen qarap qoyam. Ol әldenege ishtey tolquly. Biz ýn-týnsiz kól jaghalap biraz jýrdik. Bir kezde tóbemizden jalghyz aqqu úshyp ótti. Núrghaly oghan úzaq qarady. Múnaydy. Del-sal. Qabaghynda kirbin. Ol enjar kónilmen: -Qyrghyz jazushysy Shynghys Aytmatovty jýzdestire aldyng ba? Astanada jýrsinder,  -dedi, -shirkin-ay, ózimen bir tildeser me edi!

Men kýtpegen saual. Birden ne derimdi bilmey bógelip qaldym. Ol  әb-sәtte ghayyp bolghan aqqudyng sonyna  saryla qadaldy. Onyng osy bir qobaljuly  keypine tanghalyp, bireulerdin:  “Núrghalidy  ezip bara jatqan ne oi?” deytin sózderi esime týsti. Ákesi Asan atamyz  el - jamaghatqa sózi ótken, asa yqpaldy,  salt jónin myqty ústaghan, óz degeni bolghan,  juantúghyr, myghym jan edi. “Ózimizding eski sýiek… ózimizdin  Alsaydyng qyzy!” dep jalghyz úly Núrghalidy  ai-shaygha qaratpay, jar tandatpay, jap-jas qalpynda  Rahima jengemizge  ýilendirip qoyghan-dy.Ýsh úl, bir qyzy bar. Biraq,  Núrghaly salqyn… qabaghy qatynqy jýredi.

Núrghali: - Shynghystyng Daniyary! Onyng jýregi! –dedi sәl ghana kýlimsirep.

Sóitti de ol qolyndaghy  jurnaldyng betterin asha bastady. “Alatoo”  jurnaly… әbden eskirgen, key jeri syzylghan, key túsyna  lep belgisi qoyylghan; biraz betteri joq, jyrtylghan. Týbi qayta týptelgen. 1958-jylghy  onynshy sany.

-“Obon” degen povesti.

-Núreke,  “Jәmila” ghoy búl!

-IYә, byltyr osy  povesti “Novyy miyr” jurnalynyng segizinshi sanynda jariyalanypty. Ol qolgha týspedi. Almaty júrtshylyghy oqyp, duyldasyp jatyr eken. Izdedim. Taptyrmady. Joq, bireuding qolynan kórdim de, biraq, iyesi bermedi.   Orysshasy myqty desedi. Myna “Obondy” osy sapar Frunzeden aldym. Áyteuir oqyp ýlgerdim. Al, menen keyin oqyghandardyng isin qara, key betin jyrtyp әketipti.

Núrghalidyng qyz renindey júmsaq, úyang ónine dyz etip qyzyl núr oinap shygha keldi. Anau-mynaugha bylq etpeytin jannyng sharasy keng janarynan úshqyn bilinip, ol  tepsine tulaghan búla sezimin zorgha tejep, jay ghana tolqyghan kólding aq jolaq bop tartylghan  alys shetine  tebirene qarap: -Qyzyq eken, -dedi ol myrs etip, - bәrining aty  ózgergen. Adam aty, jer aty… Shynghys ony ózinshe atapty. Bizding auylda bolghan jaydy ol kimnen estigen? Kim jetkizgen Shynghysqa ony?

Núrghalidyng búl sózine men ishtey tanghaldym da qoydym.

Osy әngimeden keyin adamgha syr asha qoymaytyn tomyryq jan maghan ýiirile berdi. Onymen bir súhbatty kýnder bastaldy.

Shirkin,  salqyn samaly lyp-lyp etken jaylaudyng aily týnderi! Núrghaly ekeuimiz kýnde kól jaghasynda úzaq qydyramyz. Kólme-Kólding aidyny qalayyday jaltyrap, jay ghana shymyrlap jatady.

Sonday bir typ-tynyq maqpal týn…

Kók jýzinde  jaqút shashylghanday… júldyzdar! Tolyqsyghan altyn Ay! Ýnsiz ghana demin alyp, tau qalghidy.

Auyl jaqtan syzylyp әn estildi. Týn tynyshtyghyn búzbaytyn bir úyan, biyazy ýn. Núrghaly kólge  tóne qarap túryp: -Tynda… tynda! –dedi selt etpey úiyp, -búl әn bizding auylda bayaghydan beri aitylady. Ony ózing bilesin. Tyndashy:

Jaydyng bir gana toluk kezinde,

Adyrluu  ghana toonun betinde…

-Shynghystyng “Obony” oqyla bastaghaly beri biraz sayabyrsyghan búl әn qayta janghyrdy. Qaliqa, Sәbigha, Bәtimalar… osy sheshelerin, jengelering salghan әn. Sen soghys jyldarynda kishkentay   balasyn. Biz eseyip qalghan edik. Kóp jay esimizde.

-Biz de kórdik, keybir jaydy, Núreke.

-IYә... Shynghystyng myna shygharmasyn oqydyng ba, ózin?

-Oqydym. Orys tilinde.

-Sol jyldar keldi me kóz aldyna?

Men ýnsiz ghana bas iyzedim, sol ómir jalt-júlt etken eles bop.

-Soghys mezgilin jazushylar kóp jazdy, Iliya. Oqydyq birazyn. Qyzyqtylary bar, әriyne. Biraq,  Shynghystyng “Jәmilasynday” kitap jazylmapty.  Ózi  pyshaq jýzindey ghana, júp-júqa.  Jan-jýrekti terbeytin bir ystyq tebirenis. Bizding auyldaghy bolghan ómir… tanghalam osyghan. IYә… iyә, sol  súrapyl jyldarda myna manqiyp túrghan tau qoynauy azaly ýnmen  kýnirendi. Kólme-Kól ynyrana syzdady. El jylap jatty. Sol jylap-syqtaudyng ara-arasynda  kýlki de tiylmady. Kýlki shapaghy kýn sәulesindey oinady. Menimshe ol - qayghyny, baqytsyzdyqty jenetin mahabbat pa, qalay oilaysyn, a, Iliya? Shynghystyng kózi! Qalay kóredi, a? Shynghystyng jýregi! Qalay sezedi, a? Shynghystyng tolghanysy! Tógilip túrghan aqynjandy bir bolmys. Qara sózding aqyny ol! Solay oilaymyn.

Mine, Iliyajan, “Jәmila”… kez kelgen betin ash ta oqy ber! Mysaly, myna bir jerin ...

Men jurnaldy aldym da kibirtiktep  oqy bastadym: «Kim bilbeyt, jaydyn toluk kezindegy avgust týnderýn. Asmandagy jyldyzdar alysta turganymenen, ar bery ózinche chygyp, alakanga salganday, ar biry ózýnchó nur tógýp,  chet-chetiynen býl-býldegen kýmýsh kyroo chalyp, asmandyn  tigy kaptal, bu kaptalyna jaynap kiry jok jadyrap karashat.

Jylyzdar ushintip tolgondo, biz Kapchygay aralap kele jatkanbyz…»

-Shynghys súqtanghan tamyz kýnderi! Onyn  júldyzy jamyraghan jyly týnderi! Ándey jelpiydi, Iliyajan. Taghy… taghy bir jerin oqyshy!

-Oqiyn… oqiyn Núreke: -“Oy, sustaygan neme, yrdap koysong bolboy bu? Jigitsing by ózun, je ólýksunbý? Ay, Daniyar, degy sen biyróný sýidýng bele?

Anan bir ubakytta Daniyar - “Chu!”-dep attardu jeldirdy da, kýtpógón jerden:

Oy, Ala-To -o –o, Ala-To-o,

Ata-babam óskón jer!-dep araba sekirgende kosho sekiriyp, dirildegen ýnmenen yrdap jiyberdiy.

Al kyrgyzchaga, kazakchaga  da okshoboyt, birok tynshap oturson, bu obonda bayyrtan bir boordash kyrgyz menen kazaktyn tandalgan tól obondaru  chiyretilip koshulganday  tuylat…”

Núrghaly maghan oilana qarady: -Sen  әnning qalay tuatynyn  bilip qaldyn, Iliyajan, Shynghystyng osy bir sózderi  әn emes pe,  әn… әn ghoy! Adam kónilin asqaqtatyp jiberedi. Osy suretti, Jәmilanyng jigit namysyn qozghaghan janaghy bir sózderin oilap,  elestetip kórshi. Jay ghana qara sózding әndetkenin kim kórgen! Shynghys prozasynda  adam janyn  ayalaytyn, tipti, kókke kóteretin sәuleli poetika, romantika bar! Men Shynghystyn  Daniyaryn - ózimizding Núghyman aghamyzgha, Jәmilasyn- Qaliqagha úqsata beremin. Osy bir qyzyq sezimnen aryla almay qoydym. Ayyrmasy – Núghyman bizding keshegi “Ilgeribas” kolhozynyng bastyghy, al, Qaliqa –Jәmilanyng dәl ózi. Bәri de kóz aldymda: astyq pisken kez. Biday oraghy. Qyzyl qyrman. Ol audan ortalyghyna týiemen, arbamen tasylyp jatyr. Osy du-du ómirding ishinde qayghy da bar, quanysh ta bar. Mahabbat bar! Qyrghyz, qazaq auylynyng tirshiligi...

Núrghaliymen bolghan súhbatty kýnderden bastap, mening de  kóz aldymda:  týngi dala… tau ishi… Kýrkireu ózenining jar qabaghynda ýnsiz menireygen Daniyar túratyn boldy. Keyde ol shany búrqyraghan qara jolda arba ýstinde batyp bara jatqan qyp-qyzyl kýnge qarap, qabaghynda sәl ghana kirbini bar, múndy janday ynyldaydy bir. Daniyardyn  sol ýni… jan-jýieni bosatqan sol әuezi!

“Bәri … bәri bizding auylda bolghan hikaya!…” Núrghalidyng osy sózi kókeyimnen keter emes.

Kele-kele osy sózdi úlan-ghayyr qazaq dalasynyng әr jerinen estidim.”Jәmila” povesin әr qazaqtyng ýiinen kórdim, perzentti bolghan quanyshty jandar jaqsy yrym ghyp, balalaryna Jәmila, Daniyar dep, at qoya bastady. Búl kezde belgili әdebiyetshi Qaljan Núrmaqanov audarghan “Jәmila” povesi –“Ansaghan mening әnimsin!” atty  spektakli bolyp,  qazaq dramteatrynyng ajaryn kirgizip, bedelin kóterdi.

“Jәmila” povesi júrttyng anyzyna ainaldy.

Auyq-auyq Frunzege qaray jol tartam. Úzaq jolda “Jәmila” povesindegi hikaya meni qym-qighash qiyal ýstinde qalqytady. Daniyar elesteydi. Onyng әuelegen  әni qazaqsha bastalady, endi birde ol qyrghyzdyng armanmen ah úrghyzghan shyryn sazyna úlasady.

O, shirkin, Shynghys sýigen tamyz týnderi!

Tamyz týnin balbyratyp, kishkene ghana Sheker auylynyng erke kelini – Shekspirding asau Katarinasynday Jәmilany eriksiz “búghalyqtap”, oghan sýiding ne ekenin sezdirip, mýlde esin alyp, eljirete bosatyp, sәby keyipte esh alansyz móldiretip, “arbay” bastaghan myna Daniyardyng jan shydatpas qúshtar ynylynda ne qúdiret bar, Qúday-au! Qúlaghymda Sheker auylyndaghy gu-gu sóz de yzyndaydy: “Oy… oi, Jәmila-ay! Oi, Jәmila-ay, soghystaghy Sadyghynnyng kózine shóp salyp, ne istep jýrsin, tegi?”, «Kóky bermendershi tegi, Jәmilany kinalap. Sadyq  Jәmilagha  sýiip qosylghan joq. Ony әke-sheshesi kýshtep ýilendirdi. Bilemiz bәrin.». «Oy, Jәmila, qandaysyn, sen? Seni… sendey búlghaqtaghan asaudy bir auyl jene almay otyrghanda myna bir sayda sany, qúmda izi joq…  jel qughan qanbaqtay bop oida joqta kele qalghan myna bireu… ózi ólimsirep, bir ayaghyn zorgha basqan  Daniyar degen neme, әi, essiz, Jәmila, seni qalay enserip,  bar erkindi  alyp barady, o, qoqy dese!»,  «Nege syndyn, Jәmila? Sening zymiyan kókiregine qanday jylan úyalap jýr, a? Auyldyng kórki bolghan ýiing anau… kelin bop attaghan altyn bosaghang ol! Sadyghynnan  ay sayyn hat keledi, Qúdaygha shýkir, tiri jýr. Sening jýrising mynau… Sadyghyng erteng jarq etip kele qalsa, ne betindi aitasyn? Á, seni endi saldaqy demegende ne deymiz, a, júlynghan Jәmila?» Sheker auylynyng gu-gui.

Qym-qighash eles.

Ishim teniz bop tolqyp,  dala bop shalqidy, úmsyntqan tau shyny  qol jetpes armanday búldyraydy. Kókiregimdi әn qysyp barady, әn! Jýregim toly armandy әn! Ol әn búlqynady, tulaydy, erkindikke shyqqysy keledi. Ol әn Úzynaghash, Otardyng kók adyrlarynan ótip,  Qorday asuyna kóterile berip,  aldymnan qyrghyz Alatauynyng aq shanqan shyndary kóringende  Daniyardyn:

Oy, Ala-To-o, Ala-To-o! –dep ynyldaytyn әuezine úlasady.

Men Shynghys romantikasynyn  qyzuly qúshaghyna endim.

Frunzede dýrildegen әdeby keshter… sonyng biri qyrghyz uniyversiytetinde  oqushylardyn  zor dýmpuin tudyrdy. Múnda jarqyn oily, bilimdi jandar qyrghyz әdebiyetinde búryn-sondy bolyp kórmegen erekshe qúbylys bolghanyna  sýiinisti. Jәmila ózining syr-symbaty,  bar bolmysy,  maqsat-múraty,  erkin oily kelbetimen jan bitkendi erekshe qyzyqtyrdy. Qyrghyzdyng taularyn Daniyardyn   qonyr ýni… biyik te quatty ýni kernedi. Qyrghyz jerining inju-marjany deytin Ystyqkól, Chatyrkól, Sonkól… bәr-bәrinde qyrghyzdardy tanghaldyrghan Daniyardyn  qazaq әuezi  tolqydy. Búl jerlerde de qyzdyng bәri  Jәmilagha, bozbala Daniyargha úqsady.

Shynghysqa el yqylasy kól-kósir!

Ómir… ә, ómir qashanda ómir!

Onyng óz joly, óz zany, óz minezi bar. Qargha adymday qysqa mezgilde  ol sonysymen qymbat, sonysymen qyzyq, әri ókinishti de! Ómir-qiyn qúbylys. Beymaza kýiben. Onyng degenine kónesin, kónbeysin, ol senimenen “oynaghandy” únatady. Onymen sen de “oynaysyn”. Ony jenesin, keyde  odan jenilesin. Sonan song “Á,  ómir!” dep qapylyp, bas shayqaymyz, uhilep. Solay.

Búl ómirde kýn men týnnin, jaz ben qystyn,  gýl men tikenektin,  bal men  udyn, kýlki men jylaudyng bary sekildi kemengerlik pen toghysharlyq ta bar edi. Ómirding ainymaytyn bir tepe-tendigi osy! Biraq,  o bastan ómirdi qadirli etken, jarqyrap sәule shashqan, jaryq bergen Kýn ghoy…altyn Kýn! Jadyratqan, shalqytqan Jaz ghoy… Jaz! Mahabbatqa essizdikpen berilgen múnlyqtargha lәzzat bolghan Gýl ghoy… Gýl! Adamdy  tamsandyra sýisindiretin Bal ghoy… Bal! Ómir shyrayy Kýlki ghoy… Kýlki! Adamzattyng kókeykesti  sózin aityp, zúlymdyq pen jauyzdyqqa des bermeytin qúdiret Kemengerlik qoy… Kemengerlik!

O, osy kemengerlik... ol  әlemdi an-tang qylghan mahabbattyn  asqaq jyry –“Jәmilany” әkeldi, dýniyege! Al, toghysharlyq… o, Qúdaya toba, ol osy kemengerlikke biraz tauqymet boldy.

Ádebiyet qauymynyng ishinde kóringenning qaradýrsin maqalasynan әr neni shoqyp, synshy atanyp jýrgen jelbuazdar… sonau otyzynshy  jyldarda  eptep jazyla bastaghan qarabayyr prozanyn  “koriyfeyleri” Shynghysty “jazushy emes, qaydan shyqqan súmdyq búl?” dep dýrkirey shuyldasty.

Dәl osy kezde «Jәmilany» oy tarazysyna salyp, tolghanghan qyrghyzdyn  bir  óreli synshysy Keneshbek Asanaliyev: “Ayyrymdarga “Jәmilanyn” kyrgyz adabiyatyna kelishy kadirese ele okuyaday bolup tuyldu. Alar bul chygarmanyn negizinde,  týpkýrýnde jatkan “Janar tooday” kandaydyr biyr  syikyrduu kých jatkanyn baykashkan jok. Mynday bolorun kaparyna da albady” dep jazdy. Toghysharlardyn  kýnkilinen  yqpay qalam tartqan synshylar – Raisa Qydyrbekovanyn  “Sovetskaya kirgiziya” gazetining (1958-jyl. 21-qarashadaghy sany.) betinde  “Poeticheskaya proza”, Qambaraly Bobulovtun “Sovettik Kyrgyzstan” (1959-jyl. 22-aqpandaghy sany) gazetinde  “Mahabbat bayany” atty maqalalary  “Jәmilanyn” býkil sovet әdebiyetin danqqa bóler keleshegining ýmit sәulesindey jaltyldady.

Jәmilanyn  jarqyldaghan shuaqty kýlkisi,  ýndemey bulyghatyn Daniyardyng tau men dalany tolqytqan elde joq ózgeshe әni, Qúday sorgha jaratqan toghysharlardy milyqqan úzaq úiqysynan “oyatyp” jiberdi. Olar an-tan. Shynghystyng әdebiyeti –  bir bólek  әlem, toghysharlardyng әdebiyeti – tipti, basqa bir dýniye. Toghysharlar júlqynghanyn qoymady.  Ózderine-ózderi kele almay, “shala úiqy” bop: “Kim? Ou, kim búl- Jәmila degen? Sayqal dese!”,  “Bet bar ma, orysqa shoqynghan Shynghysta? Múnyng Jәmilasy – Sholohovtyng Aksiniyasy!”, “Otan ýshin, Stalin ýshin dep, nemis fashizmimen soghysqan erlerimizding biri – myna  qútyrghan Jәmilanyng kýieui Sadyq degen azamatymyz kim bop shyqty sonda? Qyrghyz әdebiyeti kórmegen jat túlgha – Jәmila! Jәmilany әdebiyetten alastau kerek! Qúrtu kerek! Moralidyq jaghynan aqsaghan, azghan әiel ol!” dep, dattay berdi. Shynghys búl sózding bәrin… bәrin estip jýrdi.

Sol kýnderde Shynghystyng baghyna  barsha júrtty sýiintken bir esti ýn estildi. Úly Múhtar edi, ol! Ol jalghannyng jartysynday keng mandayy jarqyrap, tu  syrtynda  qarly shyndary kók tiregen Alatau… iyek astynda úshy-qiyryna kóz jetpeytin qazaq dalasy…Daniyarynyng shegi joq úzaghan әnindey osynau baytaq ólkeden alysqa … o, tym alysqa esimi  jayylyp, óris úzartyp bara jatqan  Shynghysyna kónili tolyp, qúddy bir tórt qúbylasy say adam…  ishegi bos búralghan dombyraday qonyr ýni balbyrap: “Lubovi  Djamily y Daniyara izobrajennaya  v  postepennom narastanii, vneshno skupom vyrajeniy emosii, daet pochuvstvovati krasotu, strastnosti, “nasyshennosti” ih haraktera. Horosho,  chto Djamilya y Daniyar – ludy povsednevnogo fizicheskogo truda – dushevno bogatye ludi. Oni  chelovechny, shedry v svoih chuvstvah, im ne chujdo vdohnoveniye, oni  umeit peti dushoy – ne golosom!” dedi.

Búl sóz – Shynghys talanty jóninde jan balasy aityp kórmegen  tereng mәndi aqyldy sózderding qaynar búlaghyn aghytty.

Jәmila Kýndey kýlimdep,   kelbeti altyn Ayday tolyqsydy. Byqsyq kýnkil birte-birte túnshyghyp, túnghiyqqa bata berdi.

Sheker auylynyng shyrayly kelini  Jәmila Parijden bir-aq shyqty. Múqtardyng  yqpalymen Lenindik syilyqtyng laureaty Luy Aragon “Jәmilany” fransuzsha “sóiletti.” Ol: “Mahabbat jónýndegy en sonun bayan” dep tolghandy. Fransiyanyng “ngmaniyte”, “Drapo ruj megeziyn”, “Lettr hransez”, “Nove ksenjkiy”, “Ekoli lya nasien” atty gazet, jurnaldary “Jәmilanyn” túnyp túrghan móldir lirizmin fransuzdyn  әuezdi, shәrbat tilimen óbektep, tebirene jazdy.

Sovet әdebiyetinin  ýlken bir bedeli Zoya Kedrina: “Perevedennaya na fransuzksiy,  ispanskiy, poliskiy, italiyanskiy yazyki, ona vyzvala  shirokiy otklik v  fransuzskoy, beligiyski, poliskoy presse. Pochemu eto proizoshlo?

Y pervoe obiyasneniye, kotoryi  prihodit na um, eto – chto  uspeh “Djamili” obiyasnyaetsya tem, kak rastet po vesne trava, kak  liet teplyy dojdi, kak potom proryvaya pokrov tuch, svetiyt  solnse na etu  derzskuiy moloduiy travku”, - dep  Shynghys prozasynyn  tabighy bolmysyna shek keltirmedi.

Álem nazary  Shynghysqa audy!

Pyraghy dәiim úly bәigiden kelip, shat-shadyman sýiinishke bólengen atbegidey shalqydy  Múqtardyng jýregi!

Ádebiyettegi taptandy jol emes, tynnan  sýrleu salghan Shynghystyn  ashy terin, auyr mehnatyn kórip, nebir súqty, súghanaq, qazymyr kózderden qyzghyshtay qorydy,  ózine shәkirt sanady,  mәrt Múqtar! Ózine degen   osy  meyirimin  meyirli jýrekpen sezingen Shynghys ta ony  “Úly ústazym!” dedi.

Shynghystyn  “Jәmilasy” erekshe shyray bergen  “Povesty gor y stepey”  kitaby  alghash ret  Lenindik  syilyqqa úsynylyp,  baghy synalar sәtte  anau-mynaugha bylq etpeytin Múqtar  taghy da   shamyrqana  qozghaldy. Taghy da ýninen parasat lebi shyqty. Sol bir kezderde Moskvada  SSSR jazushylar Odaghynda qyrghyz әdebiyetining konsulitanty bolghan belgili aqyn Týmenbay Bayzaqov maghan bir joly Frunzede saliqaly otyrys ýstinde bylay dedi: “O, oi, ózgeshe jaratylghan Múqam-ay! Moskvagha kelip jýretin әdeti. Tәnirding bir sәtti kýni Múqam «Rossiya» qonaq ýiinde qyrghyz әdebiyetining qaymaghy derlik ziyalylarymen bas qosty. Olardyng ishinde – Aaly Toqombaev,  Týgelbay Sydyqbekov, Sýiinbay Eraliyevter bar edi. Sol әngimede Múqam Asan Qayghysha  tolghanyp, әriden  sóz bastap: “Qyrghyzda  eki at bәigisi bolady, biri – kemege bәigi, oghan tay-qúnan shabady, ekinshisi -  iri sanlaq  arghymaqtar qosylatyn – chong bәigi! Myna  ghajapty qaranyzdar, men Shynghysty kemege bәigiden alyp,  chong bәigige qosyp otyrmyn. Adamnyn  pendeshilik  qasireti  shashtan asady. Jazatayym bireuing ýzengimen omyrauyna soghyp, biring shaujayyna jarmasyp, qúiysqanynan tartyp… taghy bir  kózine qan tolghan  neme Aqan serinin  Qúlagerin mert qylghany sekildi orgha jyghyp jýrmender, týge! Pәli, olay etsek el bolamyz ba, biz? Áuelden qazaq, qyrghyzdyng namysy bir! Áne bir jyldary “Manas” eposyna qater tóngende ayandyq pa, bәrimiz? Sen Aaly,  sol bir kýnderde  pendeshilikke bardyn. Qazaq, qyrghyzdyn  qalmaqtarmen bolghan  ejelgi  soghystarynyn  joyqyn epizodtaryn dәiim syzyp tastap otyrdyn. Baqsam, sening týbing – sonday shayqastarda qolgha týsken qalmaqtar eken. Sening atalaryng sol jaulyqtyn  kezinde osy  qyrghyzdargha sinip,  kele-kele  bauyrlasyp, Chong Kemiyn, Kichy Kemindi jaylap, “Bes qalmaqy” degen ata bop, órken jayypty. Jatsynbapty qyrghyzdar. Seni,  Aaly, býginde qyrghyz әdebiyetining últtyq  maqtanyshy deydi. Aqkónil, qauqyldaghan qyrghyz júrty seni  alaqanyna salyp,  kókke kóteredi. Osy qadirdi bilgening jaqsy. Bilesing de. Biraq,  osynyng bәrine keyde  kisilik parasat jetispey jatady. Sen Aaly,  qyrghyz jazushylarynyng arasyndaghy  bolymsyz kýnkilge tiym sal! Myna Týgelbay ekeuinnen eshkim asa almaydy. Sýiinbay –Shynghystyng eng tilektes dostarynyng biri. Menin  kókeyimdegi  jýrgen bir týitkil osy edi. Bizding Shynghys alysqa… tym alysqa silteytin jýirik! Siltesin! Bauyryn jazyp, qanatyn jayyp gharyshqa  samghasyn! Ata-baba ruhy-Manas qoldasyn! Baghy jansyn, shirkinnin! Dýniyege, adamdargha,  qoghamgha aitar sózi bar, Shynghystyn! Sózin bólmender, aitsyn… aitsyn Shynghys!” dedi.

Búl – bir sózden ólip, bir sózden tiriletin elding estilerine aitylghan bәtualy sóz edi. Ol әri  ses te boldy.

Uaqyt – bәrine kuә, bәrine tóreshi…

Jәmila Evropa men Aziyanyng ghana emes, býkil әlemdik klassikalyq әdebiyetting úly pirleri –Shekspirding Djuliettasy, Katarinasy… Pushkinnin  Tatiyanasy, Múqtardyng Dildasy, Toghjany, Áygerimi bar sәuletti galereyadan oryn aldy.

“Jәmila”… Shynghystyn  jazushylyq taghdyry… adamgha osynday da jýrek bitedi eken dep, tan-tamasha etken Daniyardyng әndetui  meni  bes jylday  tolqytyp jýrdi. Bes jyl!

Mezgil shirkinning taghy bir jaymashuaq kýzi keldi. Tau, toghay, baq ishi qyzyldy, jasyldy, sarghysh týske malyndy. Jer  betin altyn japyraqtar japty. Aspan typ-tynyq múhittay  móp-móldir edi.

Sol, 1963-jyldyn  qazan aiynyn  onynshy júldyzy kýni Almaty júrtshylyghy  radiodan quanyshty habar estidi. Moskvadan! Qyrghyz jazushysy Shynghys Aytmatov  Lenindik syilyqtyng Laureaty  atanypty!

Búl kezde men qazaq  teledidarynda redaktor edim.

Sol kýni úly sәske kezi. Bәrimiz  japyrlap, bas redaktor, aqyn Jappar Ómirbekovtyng kabiynetine jinala qaldyq. Ol kisi agha redaktor, aqyn Sattar Seyitqazin ekeui quanyp, Shynghys jóninde biraz jaydy  asyghys-ýsigis aityp tastady. Jappar júmsaq, dәmdi sóilese, Sattar  Shynghysqa ózinen basqa dos joqtay ony iyemdenip alyp, mýlde bósinkirep  ketti. Ekeui de  Moskvada Gorikiy atyndaghy  institutta Shynghyspen birge oqypty. Shynghystyn  kisiligin,  key shygharmalarynyn  jazylu taghdyryn…  әsirese, dәl sol kezderde Múqtardyng aqylymen “Jәmilany” orys tilinde jazyp shyghu hikayasyn tamsana sóz qyldy. Jappar Sattardyn  lepirme sózin zorgha toqtatyp: -Frunzemen  qazir ghana habarlastym. Qyrghyz aghayyndardy qúttyqtadym. Shynghys әli Moskvada eken. Erten  samoletpen úshyp keletin kórinedi. Jana  osy senderding aldarynda  “Almaty” sanatoriyinde dem alyp jatqan predsedatelimiz Kenjebolat Shalabaevich  sóilesti. Kórgendi kisi ghoy,  “Múqannyng armany oryndaldy!” dep,  quanyshynda shek joq. Bizge mәn-jaydy bajaylap, týsindirip, jedel tapsyrma berdi. Mysaly, Shynghys erten  Frunzege kelsin delik. Ýiine kirgen sәtte men telefon sogham.  Bizdin  studiyada press – konferensiya ótkizemiz. Oghan aqyn-jazushylarymyz, jurnalisterimiz… óner iyelerin shaqyramyz. Kenjekenning aituy boyynsha  namys ýshin osy tirlikti  qyrghyzdardyng ózinen búryn jasauymyz kerek.  Solay etemiz! –dedi.

Bas redaktor әrqaysymyzgha mindet jýktedi.

 

*      *       *

Týs kezinde әdettegishe ýige keldim.. Júbayym Tiyshqa myna janalyqtyng bәrin aittym. Shay ýstinde búrynnan oqyp jýrgen “Jәmilanyn” betterin qayta asha bastadym. Kishkentay Seyit hikaya shertip barady.Auylda  Núrghaly aghaydyng «Bәri … bәri  bizding auylda bolghan hikaya. O, qúdaya toba…» degen sózi esime týsti.

Áni… әni kóz aldymda  Jon jaylauy! Úlan jaz boyy shiyendep, kógildir múnargha bógip túratyn bir ertegi dýniyesi. Qarataudyng sala-sala jalpaq jotasy ol. Ontýstigi – kýngey,  shuaqty. Soltýstigi – teriskey, salqyn samaly jelpiydi. Bizding Sarysu audanynyng biraz  kolhozdary mamyr aiy tua tútas kóterilip,  әrqaysysy óz jayylymdarynda  boz ýilerin tigip, әr jerde  aqsha búlttay agharyp, auyl-auyl bop otyrady. Malyn jayady. Shóbin shabady. Astyghyn orady.

Jonnyng auasy jangha shipa. Júrt qymyz iship, ajary kirip, sergiydi.  Tau tabighaty kónilderin kóterip, jasartady, jaynatady. Qarttardyng ózi osynday tabighat tórinde: “Shirkin, Jon… Saryarqany saghyndyrmaytyn Jon!” desip masattanady.

Ras, Núrghaly aghay aitqanday: “Jәmilanyn” qym-qighash oqighasy osy bizding Jonda bolghan siyaqty. Dәl bizding auylda! Daniyar men Jәmilanyng qyrmany – Ómirbek atamnyn  qyrmany! Búl qyrmangha sonau biyikte jatqa iyen jazyq- Saryobanyng adyrlarynan, onyng bergi enisi –Jalghyztal, odan tómenirek Toryatólgenning oidym-oydym qoltyghynan… myna jaghy sol qanatta  Tóleubala shoqysynan, ong qanatta Qarashattyng auyzy – Bәikelsaz, onymen japsarlas Núrjansaydyng etektey jayylyp baryp, Núrtay ózenine tireletin keng salasynan arba-arba bop astyq tasylyp jatady.

“Jәmiladaghy” Daniyar – bizdin  kolhozdyng bastyghy   Núghyman!  Jәmila – Qaliqa!

Núghyman men Qaliqanyn  mahabbat hikayasy - Ómirbekting qyrmanynda! Janaghy astyq tasityn taram-taram joldarda! Arba ýstinde! Tóleubala shoqysynyng eki jaghynan qúiylatyn Núrtay ózeni jaghasynda! Jәne Qarashattyng nu-jynys qalyng toghayynda!

Bir qyrmandy bir ózi  suyrghan Ómirbek kim? Núghyman kim? Qaliqa kim?

Búlardyng kim ekendigin Qaliqanyng kelin bop týsuinen qozghaghan lәzim.

“Oy, Qaliqa-ay… Qaliqa-ay,  bet bitkenning súluy eding ghoy. Sol shyrayyng da jer-kókke sighyzbady ghoy seni!” dep otyrady sheshem  Balken.

Sol Qaliqa! Shúbyrtpaly Aghybay batyr әuletining qyzy. Erterekte  Qaliqanyng tughan apasy Ómirbek atamyzdyng bir bolymsyzdau inisine atastyrylyp, zordyng kýshimen amalsyz qosylypty. Kýieuin mensinbey, jylap-syqtap, ishqústa bop kýn keshipti. Kele-kele ol búl qorlyqqa shyday almay, bir kýni el jaylaugha kóship jatqan jauyndy keshte, iyә, sol  bir alas-kýles qarbalas sәtte jaydaq atqa minip alyp, kózi túnyp, “sheshingen sudan tayynbas” dep, Tayatqanshúnaqta otyrghan tórkinine qashyp kep beredi. Ejelden qúdandalas eki elding arasyna salqyndyq týsedi. Eki jaghy birdey ýrpiyisedi. Qaytyp kelgen qyzdaryna sózderi ótpeydi. “Óltirsender de barmaymyn da… barmaymyn!” dep qyz jer bauyrlap, shashyn júlyp, doldanyp, jatyp alady. Ata-anasy úrsyp ta kóredi, úryp ta kóredi.  Qyz azar da bezer bop bet baqtyrmaydy. Kónbeydi, kógerip. Mine, osy kezde  Aghybay batyr auylynda ýlken shataq shyghady. Búl auylda  bizding ýsh-tórt apalarymyz bar eken. Olar namysqa kýiip, qoldarynda bir-bir soyyl…  bir-bir atqa minip alyp, kýlli auyldyn  shanyraghyn shartyldata sabap: “Á, qútyrghan qanshyq! Erdi, eldi tastau olay emes, bylay, sen,  kókbet, Aghybaydyng qyzy bolsan, ou, jýziqara, bizdey betbaq «Tamanyng tәuekelinen saqta», deytin elding qyzy bolamyz!” dep qatyndar soghysyn salady. Shúbyrtpalynyn  bas ie derlik biyleri, aqylgóileri qauqalaqtasyp, “Jazdyq… janyldyq!” dep tez arada  bir sheshim jasaydy. Qashyp kelgen qyzdyng on ýsh jasar sinlisi – osy Qaliqany ýlbiretip,  shyryldap jylaghanyna qaratpay apasynyn  tóleuine әlgi bayghúsqa aparyp kýshtep qosady. On ekide bir gýli ashylmaghan Qaliqa da oida joqta  bir sorgha  ghayybynan tap bolady. Qyzyghy joq, rahaty joq, lәzzәtsiz beyopa ómir ótip jatady. Bir kýnderi otyz ekinshi jyldyng asharshylyq nәubeti keledi. El qyrylyp-joyylyp,  Betbaqtyng shólimen Shu, Talas boyy… Qarataugha qaray shúbyrady. Osy bosuda Qaliqanyng sorly kýieui ashtan óledi. El Qarataugha jetip, oidaghy-qyrdaghysy birtindep qayta tabysyp,  Kólme-Kólding jaghasyna ornyghady. Júbyn jazbay kelgen ýsh ata – Kedey, ol – bizdin  auyl – “Ilgeribas”, Tólegen-Sergo, - Sengirbek- Janakýsh kolhozy bop úiymdasyp, ózendi, suly,  kóldi ónirge mekendeydi. El es jiya bastaydy. Astynghybúlaq deytin suy mol, asau búlaqtyn  qúlama jarlaryna  diyirmen ornatyp, toghan baylap, aryq tartyp, egin egip, Arqadan kelgen el dihan bop shygha keledi. El qonayady.  Qaliqa – jesir…

Qaliqa elge sýikimdi. El ony óbekteydi. Erkeletedi. Qylyghyna sýiinip, betinen qaqpaydy. Ol endi Ómirbek atamyzdyng kelininen góri qyzy sekildi erkin, sonday betti. Basy bos. Ýilenbegen qayyndary  “әmengerim” dep ashyq qaljyndasyp, kóp qyryndaydy. Qaliqa bolsa asau tayday búlghaqtap,  taghdyrmen jaghalasyp, ózining endigi baghyn oilap, key abysyndarynyng ishin kýidirip,  eshkimge des bermey, qarttargha: “Jә, qoyyndar týge! Búl Qaliqa aruaghynnan ainalayyn, Aghybay batyrdyng qyzy emes pe?! Betinen qaqpandar!” degizip, qayqaqtaydy. Óstip jýrgende  Qaliqaday asaugha  taghy bir “búghalyq” týsedi. Auylda Dosat esimdi qariyanyn  Sәtjan, Tóre deytin aidarynan jel esken eki úly bar. Solardyng ýlkeni Sәtjan Qaliqagha ýilenedi. Uyzday tolyqsyghan Qaliqa úl tuyp beredi. Ile nemistermen soghys bastalady. Auyldaghy er-azamattan tigerge túyaq qalmay maydangha attanady. Soghys… kóp úzamay Sәtjan men Tóreden qaraqaghaz keledi.

Qaliqa taghy da jesir...

Biz bala bolsaq ta bәrin kórip, bәrin estip jýrdik.

Áyel bitken  erding isin isteydi. Jerge týsken qolang shashyn shoqparday ghyp jelkesine týiip alghan Qaliqa, qayghygha iyilmedi, synbady, “Kózdining - kózine, sózdinin- sózine!” dep ishtey shamyrqana shirap, eki kózi  jaqúttay jarqyrap, jaynay týsti. Bir kýnderi júrt: “Qaliqa… Núghyman! Núghyman… Qaliqa!” degen sózderdi boratty-ay kep.

Núghyman – aqsary jýzi sonday núrly, kelbetti, nar  jigit. Attyng súluyn minedi. Kiyimi de  sәndi, sәuletti. Aqyldy, aibyndy… el sýigen bir bekzat jan. Elge soghys auyrtpalyghyn sezdirgisi kelmey, nebir alapat isterge ózi úiytqy bop, ógizdey órge sýireydi de jýredi. Auyl  sol qasiyeti ýshin jaqsy kóredi. Sózine qúlaq asady. Tyndaydy. Ilanady. Senedi oghan. Jýzikting kózinen ótkendey  Kuәsh esimdi, jibek minezdi, kelinshegi bar. Búlardy júldyzy jarasqan múnsyz jandar desetin auyl ishi.

Qaliqa men  Núghymannyng arasynda mahabat mashaqaty bastaldy. Auylda eshkim qynq etpedi. Biraq, bir joly… әli esimde,  bizding ýide sheshey Qaliqamen syrlasyp otyryp: “Abyroyyng tógiledi, Qaliqa!” dedi. “Tógilse jiyp alam!” dedi, Qaliqa. Sheshey túnjyrap, ýndemey qalyp edi: “Núghymanday er bir úlgha zar. Shekesi torsyqtay úl tuyp berem oghan! Men tek úl tabatyn  altyn qúrsaqty qatynmyn. Júrt ne dese, o desin, әi, Balken, sen myna mening aq jýzime qarashy, osy didarymdy mezgilinen búryn  solsyn dep otyrsyng ba? Eki ret esik kórdim. Ne múratqa jettim? Taghdyrdyng syiy sol ghana ma? Alda ýmit dýniyesi… bir sәuleli shyraq jylt-jylt etedi. Qyzyghym shyghar, ol. Baqytym shyghar, meni elendetken! Sonyn  ýdesinen shyqqym keledi. Men erden ketsem de, elden ketpeytin janmyn, Balken! Búl elding qadir-qasiyetin bilem. Bas qosqan qosaqtarymdy Qúday aldy. Jesirmin! Jesirlik mandayma jazylghan nәrse me,  tegi? Balken,  ózge ózgeni neghylayyn, men әuel basta  sizding әuletting kelini edim ghoy. Mening jayymdy da, syrymdy da ózgelerden góri sen jaqsy bilesin. Syrtym jalyn, ishim múz.  Keybir kýnderi  Qúdaydyng tany atpaydy maghan. Sәtjannan qalghan jalghyz túyaq –Tayjanyma emirenip jatyp, myzghap ketem, әiteuir. Basyna týsken adam ghana biledi ony. El sózi tiylmaydy, bәribir. Taghy aitam, myna ómirde әli de ýlesim bar… ýlesim! Sonyng qyzyghyn kóreyin, Balken.  Núghymangha  úl kerek… úl!” Búdan әri  sóz bolghan joq.

Qaliqa sol jayrang qaqqan qalpy…

Qaliqa sheshelerimizben birge qol oraqpen biday orady. Aq bilegi jalt-júlt etip, qolyndaghy oraghy oq jylanday sumang qaghyp, qynay beli  órim talday iyilip, apyryp-japyryp kirisedi, bir. Qasyndaghy әielderge әzil-qaljyng aityp,  sózdi de sapyrady. Bau-bau bidaydy  ózgelerden búryn oryp, qausatyp-aq tastaydy.

Endi birde ol shany búrqyraghan qara jolda astyq tiyelgen arbany zaulatyp aidap bara jatady. Qasynda  esik pen tórdey jýirik aqkók biyeni oinaqtatqan  Núghyman! Arbagha janasa jýrip, Qaliqanyng shegin qatyrghan bir sózderdi aitady. Búlardyng syrtynan súqty kózder qadalady. Qúddy Daniyar men Jәmila!

Qyzyljalqyndanyp kesh bata beredi, әrkim ýidi-ýiine qaytady…  biyik shoqy Tóleubalanyng etegindegi  Núrtay ózeni Ay núryna  shaghylysyp, qorghasynday balqidy, bir. Ómirbek ata qyrmannyng attaryn bosatyp, balasy Kenesbay ekeuimizge: “Suaryndar” deydi. Biz attardy ózenge alyp kelemiz. Ózende  Shayqy, Saghynbay, Aqbergen, Ádil, Tilepbergen… solardyng tónireginde shuyldasqan basqa da jigitter shomylyp jýredi. Bәri kýndizgi tirlikten sharshaghan. Bir tústan kelinshekterding kýlkisi shyghady. “Áy, sender, әrirek baryp suaryndar attaryndy!” deydi aghalarymyz. Biz ózendi jaghalap kete baramyz. Bir qara jartastyng týbinde  Qaliqa men Núghyman attaryn suaryp túrady. Biz olargha tanghalyp qaraymyz bir! Qyr jaqtan  әielderdin:

Aydyn bir ghana  toluk, o-oy, kezinde, a-ay,

Adyrluu ghana toonun, a-ay, betinde,-deytin әn estiledi.

Qaliqa myrs etip: “Qyrghyz qatyndar qyrmannan  qaytyp barady” deydi, qos janary jarqyldap.

Ayy tolyqsyghan maqpal týn bolady. Biz Ómirbek atanyng ýiinde  sýtke pisirgen biday kójeni iship otyramyz, múrynymyz pyshyldap. Al, ýy irgesindegi qyrmannyng bir shetinde  Qaliqanyng saqyldaghan kýlkisi! Ómirbek atanyn  qalyng qasy eki kózin jauyp, túnjyray týiilip, aldyndaghy  kójeden bas almaydy. Ha-ha-ha! Qaliqanyng  kýlkisi…

Bizge “Ish… iship, toyyp alyndar!” dep digirlep,bәiek bolghan әjemiz Nýrila sonday shydamsyz jan… keshegi kelini -Qaliqanyng myna kýlkisine jyny kelip, namys otyna kýiip, ózinen-ózi tútanyp, qalsh-qalsh etip: “Jaryp óltirem, betbaqty!” deydi. “Jap auyzyndy!” deydi Ómirbek ata, sol týnergen qalpy. Qaliqanyng kýlkisi  týn tynyshtyghyn dýrkin-dýrkin silkintip, jartastargha  janghyryghyp, alysqa… tym alysqa ketip jatady.

Taghy bir tang atady. Úiqydan túra salyp,  Kenesbay ekeuimiz ózendegi attargha  jýgiremiz. Taghy da  su ishinde - Qaliqa… qayda qasharymyzdy bilmey, tosylamyz kep. Aq tósi jarqyrap, Qaliqa  qalyng qara shashyn tarap túrady. Jaghada atyn jetektegen Núghyman!

Alty-jeti jasymda  óz auylymda kórgen osy suret Shynghystyng Seyiti salghan surettey úmytylmapty. Qalay esten shyghady ol. Bәrin kórip, bilip, zerdege týiip….  soghys tauqymeti  erte eseytip, solay  óstik.

Týski shay ýstinde “Jәmila” povesining romantikalyq lebi mazdata ýrlep jibergen bizding auyldyng osy hikayasy qaz-qalpynda jaynap bir eles berdi. Men osylaysha  tanghajayyp  mahabbat dýniyesine endim de kettim. Kitap betinen  tau men dalanyng әueni esedi. Soghan elitip, sol әuez  erkimdi alyp, mýlde  biylep bara jatqanyn sezdim.

-Shayyng suyp qaldy, Iliya.

Júbayym Tiysh meni alghash ret kórgendey  an-tan. Kitaptan bas kótere alar týrim joq. Shynghystyn  lirizmi… eki kisi ainala almaytyn eski tar ýiimizding jartysyn alyp, sýiegi auyr qara pianino túr. Oghan  kónilim auyp,  búryla bergenim sol, aq klavishtar aq seleuli boz dala bop kórindi. Sol daladan alysqa… búldyr saghym oinaghan qiyrgha kóz tikken  Daniyar kórindi, túnjyrap. Ol әndetedi bulyghyp. Ony ýnsiz jatqan tylsym dala tyndaydy. Bir kezde: “Daniyar, myna  men ózým keldiym!”- dep janary júldyzday jarqyrap, Jәmila ýn qatty. Jýregimde: “Kandaydyr kózgó kórýnbógón kých adamdy Daniyarga jetelegendey, eriksizden jakynyrak bargyng keliyp, ushul yrdap jatkan týnt mýnóz, unchykpas Daniyardyn  chyn ele ózýbý, egerde al bolso, ushul kezde jýzý, óný kanday ekenin kórging kelet. Kónýlý tolkup, obongo jany balkygan Jamila ardayym ushintiyp,  jakynday barganda ózý da bilbey Daniyarga akyryn kolun sozchu…” degen yntyzar sózder... Osy sәt mening de ýnim shyghyp ketti. Ol jaylap, qonyrlap syzdady. Kele-kele terende qaynaghan jan syry sibirlep atyp kele jatqan tanday móldiredi. Búl ne? Daniyardyng әni me? IYә! Daniyardyng әni! Kóz aldymda  beymaza jýregining qúshtar әuezine jany  sýiinip, Daniyar túr!  Ol keng dalanyng tynysynday mol  dem shygharyp,  sary sana basqan kókiregin bir bosatyp,  jenildep alyp, kýrmelip jýrgen tili  kenet sóiley jónelip:

Ay jaryq, typ-tynysh atyrap,

Jýrekter taghy da qauyshty.

Janaryng júldyzday jarqyrap,

Tolqytty, sabyrdy tauysty,-dedi.

Daniyar osy sózdi  kerilgen  aq seleuli  dalagha, múnartqan taulargha, aqsha búlttargha…  tolqyghan dariyalar men shalqyghan kólderge, kókjiyekten asyp, búralandap alysqa úzaghan qara joldargha  kóz tigip, ah úrghyzghan arman ghyp, tolghana aitty. Ishine qalay ghana siyp jýrgen, búl alapat sezim! Onyng әni  keng jayylyp, dala bop mýlgidi, kól bop kólkidi,  búldyr saghym bop tolqydy. Kókeytesti diti  әli de… әli de erkindikke shygha almay,  ýzdiktire úmsyndyryp, jýrekti shirey berdi. Jýrek bulyqqan auyr sazdan jarylyp kete jazdady. Daniyargha osynshama shydam … tózim qalay bitken… qalay? Adamnyng bolattay berik erkin qaranyz… erkin!

-Búl qanday әn?  Qyrghyz әni sekildi.

Tiyshtyng búl  sózi jan jylytyp, sezim otyn ýrledi, men kýlimsirep: -Solay ma?!- deymin kókeyimde beymaza oilar tolqyn atyp.

Tiysh ta myna  әuenge jany iysindi me,  tamyljyp qana ishtey qoshtap,  bas iyzedi.

Tiysh  qyrghyz әnderin jaqsy biletin-di. Orta mektepti  Osh oblysynyng Qadamjay selosynda (tughan aghasy Qarpulla Altaev Tashkentting zang iinstitutyn bitirip, osy jerde prokuror bop qyzmet etetin-di.)  qyrghyzsha bitirgen. Keyin elge oralyp, ózinin  “Kommunar” sovhozynda júmys istep, ónerpaz jastardyng ansambline qatysyp, Sarysudyng qyzghaldaqty dalasynda qyrghyz әnin  shyrqap jýrgen balausa kezinde keziktirgem-di. Ekeuimizding júldyzymyzdy jarastyrghan da qyrghyz әni edi.

Jýrek tolqyghan osy bir sәtte “Jәmilanyn” taghy bir beti kózime shalyndy:

“…Bir azdan kiyin Jamiylanyng koldoru akyryn jazyla beriyp, al Daniyarga boy salyp, sýiene kaldy da, bashyn sekin gana anyn iyiniyne koydu. Oshondo kyzu kele jatkan tókme jorgo jýrýshýnón jannylyp, kayra oshol zamat onolo ketken synarynday obon  aitkan  Daniyardyn ýný  mýdýrýle týshkensýp, ýzýlip, kayra  janydan tanshyp, kých aldy…”

Taghattan aiyrylghan  kónil lýpilin siresken sabyrmen shym-shymdap qana bildirgen Daniyardyng әni ózin selk etkizgendey bop, janar tausha atyldy bir.  Búla sezim búrq etip, әn qayyrmasy ystyq quatpen biyikke qaray… qyrghyzdyng úly taularynyng asqar shyndaryna órlep, samghady bir.

Bar әnim sen, Jәmila,

Dәrmenim sen, Jәmila!

Til úshynda osy sóz. Ol әri júmsaq,  erkeli, nazdy, әri sonday otty… Daniyardyng әuelep ketken ýni  qayyryla kúiylghan súnqarsha qalyqtay  bәsendep, qaytadan kerbez kerilip, keng tynys alyp mamyrlady:

Asyl zatym,

Perizatym,

Jan rahatym!  -degen qúshtar sózding lebine balqydym.

Osy ýsh jol: Jәmila men Qaliqanyn, Daniyar men Núghymannyng ahylaghan ystyq demindey sezildi. Tirshilik sәni, ómirding yrqy, onyng qadir-qasiyeti, kóp pende bile bermeytin barqy osy bir quatty, qayratty,  asqaq oily armandy adamdardyng jýreginde  ekeni sezildi. Men  sol  qúdiretti  jýrekterding pernesin basyp otyrmyn ba, tәnir-au! Ayaday ýiime qazaqtyn  úshy-qiyry joq keng dalasy sidy. Qyrghyzdyn  kók tiregen taulary sidy. Qyrghyz ben qazaqtyng syrnayly ózenderi men aqqular qonghan aidyn kólderi sidy. IYә, iyә, ayaday ýiimiz qazaqtyn  iyen dalasy bop keneydi. Qyrghyzdyn  kógildir taulary bop biyiktedi. Ózen-kóli bop tolqydy. Men tamyzdyng jyp-jyly, júp- júmsaq maqpal týnin,  alystan  qyzyqtyrghan ýmittey jylt-jylt etken júldyzdar sәulesin, syldyray jýgirgen bal búlaqty, marjan shyq basqan ózen boyyn, manqighan manghaz taulardy kórip, týn qústarynyng sorghalaghan әuezine qúlaq týrip otyrmyn.

Tamyzdyng búl týni maujyrap,

Bizderdi jetkizdi armangha.

Qamyqpa, qaray ber, jaudyrap,

Riza bop taghdyrgha, jalghangha!

Búl sózderdi Daniyar anyq aitty. Jәmila aldynda taghdyrdyn  ne qoqayy túrsa da  soghan kóngen ditin sezdirip, Daniyardyn  jan-jýrekti ýiirgen osy bir sózine basyn iyip, qúlay berildi. Bir auyl betine kelip, “osyng ne?” dep toqtata almaghan Jәmila Daniyardyng әni aldynda  syndy, óstip.

 

*     *      *

Kókeyimde Daniyardyng әni… Almaty kóshelerining abyr-dabyry kózge kórinbey, yzy-qiqy shuy  qúlaqqa shalynbay, men  óz oiymmen ózim bop, týs qaytqan mezgilde  telestudiyagha keldim. Muzyka redaksiyasynyn  bólmesinde bir qyzyl pianino bar. Bólme bos túr eken. Men jaylap pianinonyng qaqpaghyn ashyp, aqyryn ghana  klavishtardy basyp, ishtey әndettim. Sәlden song bireuler bólmege kirip-shygha bastady. Bireulerding tu syrtymda  ýnsiz tyndap túrghanyn sezdim.

-Búl  qanday әn?

-Qazaq әni... әlde qyrghyz әni?

Búl saualdy kimder aityp túr? Oghan mәn bergem joq. Men ýnsiz týiilip: -Daniyardyng әni!-dep ynghaysyzdana jymiyp, ornymnan týregeldim.

“Daniyardyng әni! Daniyardyng әni…Oho, búl әn erteng Shynghys Aytmatovpen bolatyn press-konferensiyada oryndalsa, ә!”

Áp-sәtte osy sóz telestudiya basshylaryn, redaktorlardy,  rejisserlardy oida joqta әlekke týsirdi. Búlay bolady dep, oiladym ba, tegi?

Bas redaktor Jappar Ómirbekov, bas rejisser Saparghaly Sharipov… bәr-bәri jiylyp, әndi  óz auzymnan tyndady. Men ony  sózsiz ynyldap qana aittym. Óz sózimdi jasyrdym. Jýreksindim. Osy studiyada menimen birge isteytin, jasy ýlken belgili aqyndar bar. Solardan iymendim.

Án tyndalyp boldy. Saparghaly Sharipov óte qúshtar sezimdi, qiyaly bay, alghyr oily jan. Birden qyza sóilep, quanghany boluy kerek, mýlde shalqyp: -Oy, qanday romantikalyq әn! Án emes,  ariya! Daniyardyng ariyasy! Shynghystyn  ot -jalyndy lirikasy! Ou, Japeke, búl әndi  biz erteng efirge shygharuymyz kerek! Shynghyspen kezdesudegi maghynaly,  tebirenisti sózderding “túzdyghy” bolady, búl әn! Á, Japeke, siz Kenjebolat Shalabaevichpen sóilesiniz,  “Shynghysqa tamasha әn tartuy bolady deniz», -dedi, aqsary jýzi alaulay qyzaryp.

Búl sózdi ýndemey tyndaghan rejisser Ásman Dýiimbaev: -Znachiti, әnge sóz jazylu kerek, - dedi, óz-ózinen әbirjip,  dәiim mәngirip, qiyal qúrsauynda  jýretin әdeti.

Jappar Ómirbekov qysyq kózin syghyraytyp, ózinshe bir oigha shomdy. Otyrghandar  sóz aqyryn kýtti. Bir kezde: -Men… men barmyn ghoy! Talay kompozitordyng әnine sóz jazdym. Jәne Shynghyspen Moskvada birge oqydym. Dospyz ekeuimiz. “Jәmilanyn” sol kezde qalay oryssha jazylghanyn bilem!  Molodes, Iliya! Men  múnyng әnderin janymday jaqsy kórem, Japeke, meniki de bóspelik bolmasyn, “ózim jazam” deseng qarsylyghym joq.

Japeke, osy әnnin  baghyn maghan qisang qaytedi, a?-dep aqyn Sattar Seyitqaziyn  sybanyp shygha keldi.

Sattar aqkónil. Adal. Anghal. Sәbiydey sengish. Tiri pendege ziyany joq, kimge bolsa da, “bolsyn” deytin, aqjýrek. Álbette, aqyndyq jeligi bar. Maqtan sýiedi. Lepirip, aspandap, әuelep ketedi. Shynghyspen Qúdaydyng qútty kýni telefonmen sóileskenin jyr qylyp, soghan ózi mәz bolady da jýredi. Key sózining aldy bar, arty joq, Qojanasyr… men ishtey Sattargha qalay kónip qalghanymdy bilmedim. Eshkim qarsy uәj aitpady. Jappar kýlimsirep bas iyzedi de qoydy. Sattar kelip mening iyghyma qolyn salyp: -Maghan әninning ólshemin ber. Buyn sanyn ait, -dedi.

Saparghaly Sattargha senerin, senbesin bilmegen jansha anyra qarap:  -Án tekstin óte… trogatelino jaz! Ony  osy otyrghan bәrimiz, iyә, daje Kenjebolat Shalabaevichting ózin qatystyryp, kerek bolsa, ol kisining kabiynetine jiylyp, tyndaymyz biz, Seytqaziyn, joldas!-dep aq tisin  jarqyrata  kýlip, “Sәtti bolsyn!” degen janday mәz bola qol soqty. Otyrghandardyng bәri shulasa qoshtady.

Osy sózden keyin men Sattargha әnning mәn-jayyn, óz oiymdy, «Jәmilada» ózim qyzyqqan kórinisterdi aityp, әnning ólshemin kórsettim.

Júmys ayaghyna deyin sóz de jazyldy. Ony әueli ózim oqydym. Ishtey keliskem joq. Sattardyn  alyp-úshqan kóniline  qylau týsirgim kelmedi. Sattar ózinshe mәz. Uaqyt tar. Men sony oiladym. Basshylarymyz әn bitken eken dep shúghyl iske kiristi. Bireuler konservatoriyagha telefon soghyp jatty.Ne kerek, әnshi de tabyldy. Mende erik joq. Bәr-bәrin ózderi keu-keulep alyp ketti. Shamasy bir... bir jarym saghat múghdarynda Sattardyng sózi talqygha týsti.

Men  әr qily sezim qúshaghynda an-tang bop, ýige qayttym.

 

*      *      *

 

Keshinde  ýide  Sattar Seyithazinning ólenin dombyragha qosyp,  qayta-qayta aitumen boldym:

Men edim elimdi saghynghan,

Tughan jer dәmine tabynghan.

Kelemin, úzaq jol aldymda,

Mahabbat kýtemin auyldan.

Qaydasyng sen, Jәmila,

Armanym sen, Jәmila.

Ardaghym sen,

Abzalym sen, qalqajanym!

Jýrekte kóp syr bar qaynaghan,

Armansyz ótetin qayda, adam.

Kýnine jýz kórsem, Jәmila,

Kózimning janary toymaghan.

Osy sózdi  әndetken sayyn baghana   bizding jastar redaksiyasynda bolghan talqylaudy qaz-qalpynda  elestettim.  Aqyn Jaqan Smaqov birden: -Qyzyq.  Daniyar: “Men edim elimdi saghynghan” degeni nesi? Sattar, osy shumaghyng - sәtsiz shumaq. Daniyar  sol  Sheker auylynda jýr. Taghy da: “Kelemin úzaq jol aldymda, mahabbat kýtemin auyldan” deysin. Al,  osy  jolda...  dәl osy auylda Daniyardyng  Jәmiladay naqsýieri Qúdaydyng qútty kýni  qasynda jýr. Astyq tasyghan qara jolda da ekeui, jәne Seyiti bar, júbyn jazbaydy, -dedi kýlimsirey basyn shayqap.

Sattardyng  tozandanyp jýretin qarasúr jýzi qabaryp, ishtey týiilip, әlgi sózdi jaqtyrmady.

Sәl ýnsizdikten keyin: -  Jaqan, ottama sen, Daniyardyng qay jerde, kimmen jýrgenin bilem men,  -dep Sattar sózining ayaghyn jútyp, dýrs ete qaldy.

Jaqan jymiyp ezu tartty da, ýndemedi. Otyrghandar Sattardyn  sózin  qoshtaghan joq. Ishtey Jaqandy jaqtady.

Jan balasyna  tik sóilemeytin biyazy jigit – kompozitor Baqytjan Qúrmanghaliyev: -Men aqyn emespin, әriyne, biraq, әn sózining qalay jasalatynyn bilemin. Ol  jәy poeziyadan mýlde bólek dýniye. Aqyndar osyghan mәn bermeydi. Keybireui týsinbeydi de. Sózine әn jazylsa bolghany. Soghan mәz. Asyly, әn sózine  eshqanday kommentariy jýrmeydi. Osy shumaqta alghashqy eki jol: “saghynghan”, “tabynghan” deytin sózdermen әdemi úiqasyp túr, al, Sattar agha, tórtinshi  jolynyz “auyldan” dep әlgi eki jolmen onsha qiyspay jatyr. Sizge ony jóndeu qiyn da emes. Búl – bir. Ekinshiden aitayyn degenim - Iliya  Shynghystyn  osy әndi tughyzghan epizodyna  dәl týsken. Óte dәl! Kompozitor men jazushynyng keremet týiisken viydeniyesi búl. Áytpese, әn shyqpas ta edi. Sol suretti dәl... óte dәl beru kerek tekste. Jay ghana qaradýrsin bayandau Daniyardyng obrazyn bere almaydy. Búl әn Daniyardyn  - jan sezimi. Onyng kim ekendigi, asqaq armany... jәne onda qanday jýrek bary osy әnde  bar shyrayymen óte... óte jarqyn kórinui tiyis. Búl әn adam kónilin әueletetin biyik romantika! -dep otyrghandardy  oylandyryp tastady.

Ózim jóninde  múnday sózdi estuim birinshi ret bolar, tegi. Jana әnim osylaysha óbekteleyin dedi.

Baqytjan kópting ishinde  qonyr qozyday ghana typ-tynysh jýretin jigit. Orynsyz suyrylmaydy. Kiylikpeydi. Jóndi-jónsiz júlqynbaydy. Artyq sózge joq. Onysy sol juastyghyna, iyi  júmsaqtyghyna baylanysty emes, ózining jaratylysy, zaty solay. Syrly sezimdi muzykant. Baqytjannyng janaghy pikiri mening jýrek pernemdi dәl basty. Bilikti kompozitordyng talghamyn aitty.

Saparghali: -Áp, bәrekeldi, mening kókeyimdegi sóz, Shynghys prozasy tudyrghan әnimizding kórkem bolghany jaqsy. Ghafu et, Sattar, bәri asyghys bop jatyr. Tekstindi dúrystap qararsyn, -dedi Baqytjannyng sózine qyby qanyp.

Jappar endi aqyn Ábdikәrim Ahmetovke búryldy. Jibek minezdi búl bir izetti jan yrjiyp qana kýldi de: - Býrsikýni kezdesu… uaqyt tyghyl-tayan. Án sózi onay emes, men ózim keybir әn sózin óte úzaq jazam. Tipti, keybireuine shamam da kelmedi. Kompozitorlardy qúr emeksitip, әure qyldym. Osy jaqynda ghana Iliyanyng «Eske alu» dep atalatyn elegiyalyq әnine bir aiday uaqytym ketti. Qart jauyngerlerding keshegi soghys kezin, jýrip ótken maydan joldaryn eske týsirui. Qatty qinaldym.  Jaqannyn, Baqytjannyng sózi dúrys, Sattar.  Birinshi shumaqty  qayta qarashy, әnning bastaluy ghoy. Bәrimizding sózimizding qisyny, iyә, dittegen oiymyz - әn sózi kompozitordy tolqytqan tebirenisti epizodqa  dәl kelgeni jaqsy, -dedi, ózining mayda qonyr biyazy ýnimen.

Osy sózden keyin bәrimizdi sәl ýnsizdik túnjyratty. Sattardyng absighan  jýzi qarauytyp, salpighan erini bozaryp, kózi  shýnireyip, eki iyghy qusyrylyp, basyla berdi. Sausaqtaryn sytyrlata  búrap, ishtey bulyghyp, jarylyp kete jazdady. Shylymyn alyp, qayta-qayta tútatqysy kep, qatty typyrshydy.

Janaghy pikirlerding bәrin ýnsiz tyndaghan rejisser  Ásman Dýiimbaev: - A, pochemu Daniyar әn qayyrmasynda  “Qaydasyng sen, Jәmila?” deydi, -dep bәrimizge tesile qarady, -vedi Jәmila Daniyardyng qasynda jýr ghoy. Bir auylda, bir qyrman basynda, Maymaq stansiyasyna astyq tasyghanda da ekeui, iyә, әlgi kishkentay Seyit bar,  birge shyghady ghoy, jolgha. Sattar, býrsikýni  Shynghyspen kezdesudi  myna  Sapekeng ekeuimiz ótkizemiz, biz osy әnnen bastap,  әr kimning sóileytin sózine jauap beremiz. Án sózine aitylghan  janaghy  zamechaniyelerdi jónde! Jóndemeseng әndi  bermeymiz, -dep  loq etkizdi.

Sattardyng qúty qashty.

Sóz kezegi  Jappargha tireldi. Jappar: - Shynghyspen kezdesude  Iliyanyng búl әni,  sóz joq, oryndalady. Shynghys, әlbette, óte syrly sezimdi  oily jan, әndi yjdaghatpen  tyndaydy. Sózine zer salady. Án –Daniyardyng әni bolghan song Daniyardyng ne deytinine kónil qoyady. Ózining povesindegi  surettelgen  ómir әnge qalay týsken, soghan mәn beredi. Shynghys qazaq tilin jaqsy biledi. Sózdin  týiini,  Sattar, myna  jigitterding eskertulerine oilana qara. Men seni  basqa júmystargha  jekpey-aq qoyayyn, bar uaqytyndy  osy әnge salshy, bauyrym, -dedi, jayyp-shuyp.

Saparghali  Sharipov otyrghandardy  barlay qarap: -Japeke, bәri týsinikti. Sattar әn sózin retke keltirui kerek. Basqa isting bәri jón-jónimen  jasalyp jatyr. Biraq, uaqytymyz óte tar. Jәne bar tirligimizdi  Kenjebolat Shalabaevichting ózi qadaghalap otyr. Qam jemeniz, Japeke, bәri dúrys bolady. Al,  Iliya, әn sózi jóninde ózing eshtene aitpadyng ghoy, -dep maghan ym qaqty.

Men  sәl kýmiljip: -Án sózin eki jaqtap jónge keltiremiz, Sapeke, -dedim.

Sattar qozghalaqtap, eptep qabaghy ashylyp, jýzine qan jýgiridi, shyrayy kirdi. Qaytymy tez adam: - Jaqsy,  jóndeymin, -  dedi.

Taghy bir jaydy úmytyp barady ekem, ol da eriksiz ezu tartqyzdy. Sol talqylaudan keyin Sattardyn   aryny basylyp, jýni  jyghylghanday ózine-ózi kele almay qoydy. Koridorda  shylymdy  ýsti-ýstine búrqyratyp,  mening qas-qabaghyma úrlana qarap: -Iliyajan, keybir әnderine ózing sóz jazushy eding ghoy, shynyndy aitshy, myna әnge ózin  nabroska jasaghan joqsyng ba?-dedi kýmiljip.

Sezdim. Ishtey jasqana sóiledi. Ayap kettim. Anqyldaghan osy bir  zilsiz jandy tazalyghy, pәktigi… bir nәrseni  oilamay  aita salatyny, artynan púshayman bop jóndep jýretin qasiyeti ýshin jaqsy kórushi edim. Janaghy  saualyna  “ jazgham joq” degendey tek  basymdy iyzedim de qoydym. Kóniline  qayau týsirgim kelmedi. Shynghys pen ekeuinin  joldastyghyn da oiladym. Júmysta otyryp Shynghysqa  talay ret telefon soqqanyn, odan aqsha súraghan kezderin de kórgen edim. Bireuler múnday isti jymysqylanyp,  bildirmey, jasyryn isteydi ghoy, al, Sattardyng bar isi dabyra. Osynyng bәr-bәrin oilap: “Sәke, dayyn shygharmagha qashanda synshy kóp. Óz jýreginizding lýpilin tyndanyz. Sóz qadirin bilmeydi emes, bilesiz, “Jәmilanyn” әr epizodyna zer salynyz. Ásirese, Daniyar, Jәmila, Seyit ýsheuining Maymaq stansiyasyna astyq tapsyryp kele jatyp, jylanday iyrelendegen qara jolda bir-birimen ýnsiz arbasuy, taghattan aiyrylghan Jәmilanyng arbadan týse qalyp, Daniyardyng arbasyna  janasa jýrui… menireygen Daniyardyn  kenet әndete bastauy… mysaly, Sәke, osynday jandy suretter, tamyzdyng aily týni… oilanynyz, - dedim, men de  ishimde bulyqqan óz qúpiyamdy  ózim sezdirgendey bop.

Ýide  osynyng bәri kóz aldymnan ótip jatty.

Besik terbetip otyrghan Tiysh: -Janym,  Botikom, úiyqtay qoyshy, әni… әni qalghydyn, Bauketayym! -dep Bauyrjandy óbektep: - Óz sózing qayda? - dedi jaymen ghana.

-E, Tiysh, ol әli tolyq bitken joq.

-Sattar aghanyng әlgi sózi qalay?

Men ishtey  әndetken kýii  búl saualdy  jauapsyz qaldyrdym. Álden son: -Býgin qazan aiynyng onynshy júldyzy, ә, Tiysh?-dedim.

- Shynghys agha qashan keledi?

-Erten. Al, arghy kýni - Shynghyspen kezdesu.  “Daniyardyng әni” ssenariy boyynsha press-konferensiyanyng sonynda oryndalady.

-Ánshing kim?

-Mәdesh Niyazbekov.

-Mәdesh?

-Shәmshining “Jýrek syry”,  “Qarakóz” әnderining baghyn ashqan tamasha tenor. 1958-jyly ol – qazaq ónerining Moskvada ótken Ekinshi Onkýndiginde ýzdik óner kórsetipti. Sodan ony birden konservatoriyagha  vokalidyq fakulitetke alypty. Bizden әldeqayda eresek jan. Ózi Jambyldyq. Osydan biraz jyldar búryn Jambyldyng dramteatrynda qyzmet etipti. Kýlәsh Sәkiyeva esimdi әnshi bar emes pe, drama artiysi… sol apannyn  joldasy eken. Biraq,  ajyrasyp ketipti. Mәdesh óte kórkem,  súlu ýndi seri. Men Mәdeshke “Daniyardyng әnin” telefonmen aityp bergenimde ol jer-kókke simay quandy. Ánge  óte zerdeli, zerek eken,  әndi ekinshi ret qaytalaghanymda  óz әnimdi ózime qaz-qalpynda móldiretti. Onyng ýni maghan әnimning qanday dengeydegi әn ekenin anyq tanytty. Tenorlardyng armany bolady, Qúday qalasa, “Daniyardyng әni”. Mәdeshti royalida sýiemeldeytin pianist Semen  Benediktovich Kogan. Biybigýlding konsertmeystri. Qazaq әnin jatqa oinaydy. Tanghalasyn. Ana joly saghan kompozitor Sergey Rahmaninov turaly bir kitap kórsettim, esinde me?

-IYә.

-Sol kitapta kompozitor sausaqtarynyng suretin beripti. Álemdegi  pianisterding bәri  sol qúdiretti sausaqtyng bitimine tan-tamasha bolady. Semen Kogannyng sausaqtary da sol  Sergey Rahmaninovtyng sausaqtary sekildi úzyn, salaly, júmsaq… lypyp túr. O, ol kisining royalida oinaghanyn kórsen, on sausaq aq, qara klavishtardyng ýstinde jybyrlaghan bala tolqynday biylep jýredi, mýlde.  Beyneleuge til jetpeydi. “Daniyardyng әni” osynday  ghajap adamdardyng qolyna tiyip otyr.  Maghan rejisserlar әn oryndalyp jatqanda pianisting sol jaghynda notany ózing ashyp otyrasyn...ýstine әdemi kostumindi kiyip kel, dedi.

Tiysh múnaya bas iyzedi. Jýzine anyra qaradym da eshtene demedim.

-Kostumindi himchistkagha  berip em…

Men qobaljuly kónilmen: - Án erteng predsedatelimizding kabiynetinde tyndalady, -dedim.

Jýregimdi ýrey biyledi.

 

*     *     *

 

Qazannyng on ekinshi júldyzy. Úly sәske. Telestudiya foesi. Sattar meni Shynghys Aytmatovpen tanystyrdy.

Shynghys maghan oilana qarady da: - Kompozitor inibiz gho, jakshy… abdan jakshy!-dedi ýninen meyirim lebi sezilip.

Sattar  aptygha sóileytin әdeti: -Iliyanyng әnderi halyq arasynda jii aitylady,-dep qaldy.

Shynghys izetpen bas iyzedi. Sattar sózin qayta jalghady:-Shynghys baghana aittym, keshe  “Daniyardyng әni” tyndaldy. Bizding Goskomiytetting predsedateli Kenjebolat Shalabaevichting kabiynetinde. Ol jiyngha kompozitorlar men  diriyjerlar, әnshiler… aqyndar, jurnalister… oho, qazaq muzykasynyng koriyfeyi, eshkimge des bermeytin  azuly kompozitor, professor Evgeniy Grigorievich Brusilovskiy qatysty. Anau-mynaugha búrylmaytyn búl bir pang kókirek jan sol kýni studiyada Rishat Abdullin esimdi ataqty әnshimizge  bir jana әnin jazdyryp bolyp, sonyng mәn-jayyn Kenjebolat Shalabaevichqa aitugha kirgen beti eken. Kenjekeng Brusilovskiydi  qúshaq jaya qarsy alyp, qoshemet kórsetip, qasyna otyrghyzdy. Mәdesh Niyazbekov “Daniyardyng әnin” oryndady. Royalida pianist Semen Kogan, oi, bir shalqytty deysiz. Sózding qysqasy, Shynghys, Brusilovskiy “Daniyardyng әnin” ariya dep baghalady.

Men  Sattardyng myna sózine  qymsynyp, ózimdi qoyargha jer tappadym. Sattargha sәl qabaghymdy týiip, qarsylyq bildirip,  “qoysanyzshy” degendey isharat bildirdim. Sattar ony  eleng de qylghan joq. Amalym qúryp, úyalyp,  eriksiz jymidym.

Shynghys…zipa boyynda ózgeshe bir  sypalyq, iba bar; syptay tip-tik súlu túlghasynda bir min joq, asa sabyrly,  biyazy jan meni meyirli kózimen baurady. Men jóninde  sambyrlap biraz sóz aityp tastaghan Sattargha da iyile kónil bólip, kishipeyil qasiyet, әri óresi biyik kisilik kelbet tanytyp, “jakshy…  jakshy” dep emirene qoshtady.

Sóitip túrghanda qasymyzdan ótip bara jatqan rejisserymyz Ásman Dýiimbaev maghan jalt búrylyp,  ózine ymdap shaqyrdy. Asyghyp-aptyghyp jýretin әdeti. Maghan qadala qarady da: -Tez… tez bar ýiine. Jýzinde sharshau bar. Bir-eki saghat úiyqtap al. Mandayynnyng qyrys-tyrysy jazylady. Beting tegisteledi,  -dep ezu tartyp, erkelete  arqamnan qaqty, - әn dayyn. Oghan qam jeme. Mәdesh  móldirep túrghan tenor eken.    Horosho! Al, endi,  sen ýiine qaray zaula. Ádemi kostum ki. Onsyz efirge shygharmaymyn. Bar… bar…

 

*     *     *

 

Ýige keldim. Tiyshtyng jýzi synyq.

-Ne boldy? - dedim an-tang bop.

Tiysh ýndemedi.

Men degbirsizdenip: -Nemene, Bauketay auyryp qaldy ma? –dep besikte úiyqtap jatqan  Bauyrjanyma ýnile qaradym. Ol maujyrap, typ-tynysh jatyr.

Tiysh  kýmiljip: -Kostumindi… -dedi sózining ayaghyn jútyp.

-Nemene? –dedim  eshnәrsege týsinbey.

-Himchistkagha bardym. Kostumindi tazalap bitbepti.

Tiysh  bir týrli jazyqty kózben jýzin tómen salyp, ýndemedi.

Mandayymnan suyq ter bilindi. Anyryp, dal bop túrmyn. Tiysh jasydy. “Ádemi kostumindi kiy!”  Rejisser Ásman Dýiimbaevtyng sózi... salym sugha ketti.

Esime  otyn-sugha kiyip jýrgen eski qarakók pidjagim týse ketkeni. Ol peshting artynda eleusiz ghana  iluli túrghan-dy. Bardym da sony aldym, balkongha shyghyp, qaghyp-qaghyp jiberip: -Jaqsylap ýtikte, - dep, Tiyshqa ústata berdim.

Tiysh jabyrqau kýide  pidjakti qolymnan zorgha… zorgha aldy. Ýn joq. Pidjakting eki jeni qyrqylyp qalghan eken, ony   әdiptedi. Tazartty.  Sonan son  kýrsinip qoyyp, ýtikteuge kiristi. Nәrkes janarynan ýzilip týsken tamshylar ystyq ýtikke tiyip, shyjyldap jatty.

Jýrekte bir quanysh, bir tolqu. Múnday sәtte qalay dem alasyn?

 

*     *     *

 

Kógildir ekran arqyly  kýlli qazaq júrtyn tebirentken sol kezdesu keshinde  Shynghys Aytmatov Almaty intelliygensiyasynyng qaymaghy – kórnekti, belgili aqyn-jazushylar men jurnalisterdin, arhiytektorlar men skuliptorlardyn, ghalymdardyn,  muzykanttardyng aldynda óz ómir jolyn, shygharmalarynyn  jazylu tarihyn,  qyrghyz ben qazaqtyn  ejelgi  tuysqandyghyn, әdebiyetterimizding baylanysyn… eldik, erlik saltymyzdy, “Manas”  jyryn alghash ret zerttep, qaghazgha týsirgen Shoqandy, sol zertteudi  asa yjdaghattylyqpen  jan-jaqty terendete qauzap, ony kýlli әlemge tanytqan qos ghúlama-Múqtar Áuezov pen Álikey Marghúlan enbekterin maqtanysh  sezimmen tolghady. Ásirese, ertede “Manas” jyry tónireginde  bir  aitystar  búrq ete týsip, klassikalyq eposqa qauip tóngende Frunzede ótken Býkil Odaqtyq ghylymy konferensiyada arghy-bergi tarihtan tartyp,  aghyl-tegil sóilegen Múqtardyn  joyqyn súsyn, asqaq bedelin… ózine degen qamqorlyghyn jer-kókke sighyzbay, jibektey syzylghan  lirikaly tolghanysymen, oy bir,  әueletti  deysiz!

Súqpatty jýrgizgen Jappar Ómirbekov Shynghystyng óreli bolmysyna dәn razy bop, retti jerinde  bireulerge saualdar bergizip, olargha degen Shynghystyng dәiekti sózi, aqyldy jauabyna jany sýisinip, jadyrap, mýlde rahattanyp otyrdy.

Ángime sonynda  әnshi Mәdesh Niyazbekovtyng oryndauynda “Daniyardyng әni” shyrqaldy. Pianist Semen Kogan royalidi  qúshtar sezimmen móldiretti. Án lirikaly leppen jibektey esildi. Mәdeshting sol bir  romantikalyq shalquy baysaldy qalypta otyrghan Shynghystyng ózin sabyr, taghattan aiyrdy. Shynghys shabyttana qozghalaqtap, bir tәtti qiyalgha berildi. Án oryndalyp bitkende  ornynan úshyp túryp, royalidyng qasyna kelip, әrqaysymyzgha  kýlimsirey basyn iyip: -Chong rahmat! Chong rahmat!-dep izetpen qolymyzdy qysty.

Men  Shynghysqa  “Daniyardyng әninin” notasyn syigha tarttym. Notany alyp túryp Shynghys: -“Daniyardyn obonu” óz dabyshym! Emy dagy  bir jakshy  kýndórdó Jamilanyn obonun jazyp koysong bolot turbay by! – dep qiyla  tilek etti.

Men de tolqyp: -Qúday qalasa, Shynghys agha!-dedim.

(Jalghasy bar)

Abai.kz