Júma, 1 Shilde 2022
Mine, әngime! 4941 48 pikir 23 Qarasha, 2017 saghat 11:17

Memleket pen halyq birikse, "Mugabe mәselesi" bolmaydy

Qazir býkil әlemdik aqparattaghy negizgi trend – Mugabening taqtan taydyryluy. Zәngilerding otany sanalatyn Zimbabveni ýzilissiz túp-tura 37 jyl basqarghan Robert Mugabe jayly әngimeleymiz, býgin.

Qazaqstandyq әm әlemdik aqparat qúraldary Robert Mugabening monarhiyalyq memleketterdi esepke almaghanda, eng úzaq el basqarghan diktator basshy bolghandyghyn jazyp jatyr.

Áueli, Mugabe degen kim? Kýni keshege deyin ekining biri eley bermeytin Mugabening taghdyryna qazaq qoghamy nege sonsha alandady? Ol  – halyq batyry ma, әlde zalym patsha ma?

Robert Mugabe qazir 93 jasta. Biylik tizginin túp-tura 37 jyl óz qolynda ústap, absoliutti avtoritarlyq biylik qúrdy.

Opponetterin túqyrtty. Sóz bostandyghy men adam qúqyqtaryn shektedi. Ádiletsiz saylaular ótkizdi. Endi osylardy ret-retimen aitayyq, Ábdirashit agha.

Robert Mugabe – azamattyq soghystyng batyry

Núrgeldi Ábdighaniyúly:

-IYә, ol el Tәuelsizdigi ýshin kýresti. Qolyna qaru ústap, maydannyng aldynghy shebinde jýrdi.  Sol ýshinde 10 jylgha týrmege qamaldy. 1964-74 jyldardy Mugabe týrmede ótkizdi. Ekinshi «Nelison Mandela» degen ataq aldy. Robert Mugabe óz halqy ýshin – partizandyq soghystyng qaharmany. Ontýstik Rodziyada Europa otarynan bosap shyghu ýshin kýres jýrgizip, 1980-jyly saylau nauqanyna myqtap kiristi. Sol saylauda jenip shyghyp, Zimbabvening premier-ministri boldy. Sodan beri biylikti uysynan shygharghan joq.

Robert Mugabening Zimbabvening oqu-aghartu isine qosqan enbegin eskeru kerek. Áuelde Mugabening mamandyghy múghalim edi. Afrikanyng aidaladaghy auyldarynda balalardy oqytty. 1961 jyly ýlken sayasatqa kelgende deyin Mugabe – múghalim boldy.

Tәltirektep jýrip 93-ke tolghan Preziydent, endigi eks-preziydent Mugabe әdildik pen tura joldy ústanghan – oppozisiya ókili edi. Ol biylikke oppozioner retinde kelip, avtoritar retinde ketti.

Zimbabvening ekonomikalyq jaghdayy – songhy kezde kýrt tómendedi. Últtyq aqshasy qúnsyz qaghazgha ainaldy. Júrt bir týiir nan satyp alu ýshin bir arba Zimbabve aqshasyn sýirep jýreuge mәjbýr boldy.

Ekonomikalyq daghdarys 2000-jyldardan bastaldy. Al onyng sharyqtau shegi 2008 jyl boldy. Inflyasiya – 231 million payyzdy qúrady. Halyq qúnsyz aqshany otyn retinde paydalandy. Sebebi, bir qap otynnyng qúny birneshe qap Zimbabve aqshasynan edәuir qymbat edi.

Mugabe ekonomikalyq qysymgha Batys elderin kinәlәdi. Ásirese, bir kezderi Zimbabveni otarynda ústaghan Britaniyany aiyptady.

Sebebi, Mugabe 2000 jyly biylikti uysynan shygharyp almau ýshin, aq nәsildilerding jerlerin tartyp alyp, afrikalyqtargha ýlestirdi. Sol jyly tamyzda 4000 aq nәsildi sharuany elden qudy. Aqyrynda Zimbabvedegi  aq nәsildiler bas saughalap shyqty.

Dәl sol jyly Halyqaralyq valuta qory Zimbabveni qarjylandyrudy toqtatyp, EO sanksiyanyng tópesine aldy.

Solay ghoy, meninshe, Robert Mugabe óz halqyna orasan zor enbek sinirgen adam...

Ábdirashit Bәkirúly:

-Sózinning bәri shyndyq, Núrgeldi! Men de býgingi әlemdegi  eng kәri diktator Robert Mugabening kezinde óz halqyna sinirgen enbegin joqqa shyghara almaymyn. Shynynda da ol Zimbabvening preziydenti bolghan alghashqy jyldary memleket halyqqa bilim beru dengeyi jaghynan Afrika kontiynentinde birinshi oryngha shyqqan bolatyn. Áriyne, әdette, ishki mazmúngha say әrbir «diktatorlyqqa úmtylys» halyqty qaranghy jaghdayda ústaudy talap etedi.  Al múnda onyng sauatty, kózi ashyq halyqty qalyptastyrugha degen talabyn kóremiz. Yaghni, R. Mugabenin  ózining de «bolashaghyn jan-jaqty oilastyrugha» shamasy jetpegen eken-au degen oigha qalugha bolady...

Osy jerde men mәseleni basqa túsynan qoysam dep edim: jalpy, kez kelgen el basqarushy «diktatorlyq ataqqa» birden qol jetkizbeydi. Sebebi, el basqarugha halyqtyng qalauymen, ne bolmasa kezdeysoq jaghdaylarmen kelgen túlghanyng eng aldymen sheshui tiyis manyzdy súraqtarynyng biri, biri emes, biregeyi − biylik tútqasyn qolyna myqtap ústau bolyp tabylady.  Sol ýshin ol uaqytyndaghy týitkildi mәselelerdi sheshuge qadamdar jasay bastaydy, ne bolmasa, ony «sheshetini» turaly halyqty sendiruge tyrysady.  Mysaly, ózing aitqanday «partizandyq qozghalys» Kuba memleketinde de bolghan. Al onyng qaharman basshylarynyng biri Fiydeli Kastro da halyqtyng qoldauymen 1959 jyly biylikke kelip, 49 jyl boyy (2008 jyl) biylikti uysynan shygharghan joq. 2016 jyly F.Kastro ólse de, 2008 jyly onyng oryntaghyna jayghasqan inisi Rauli Kastro әli de Kubany basqaryp keledi. Biraq tabighattyng tamasha jerinde ornalasqan Kuba Respublikasy ózining ekonomikalyq damuy túrghysynan aitarlyqtay tabysqa jete almady. Yaghni, kezinde halyqty dýr kótergen «revolusiya úshqyny» F.Kastronyng beynesinde Kuba halqynyng ýmitin tolyq aqtay alghan joq.

Ekinshi bir mysaldy alayyq. Mәselen, Singapur Respublikasyn 31 jyl basqarghan premier-ministr Ly Kuan Yu óz elin damytyp, әlemdegi bәsekelestikke asa qabiletti «ekonomikalyq tanghajayyp elge» ainaldyra aldy. Biraq, onyng jóni bólek der edim. Sebebi, el basqarushy túlgha óz elin osylay damyta alsa − onda әngime tipten basqa bolady. Biraq, ókinishke qaray, әlemde múnday oqighalardyng oryn aluy  óte siyrek. Kóbine, R. Mugabe siyaqty túlghalar uaqyt óte kele diktatorgha ainalyp ketedi. Onyng sebepteri arnayy zertteudi talap etetin ýlken taqyryp! Eger qysqasha aitar bolsam − mәselening negizi «halyq, memleket jәne biylik» dep atalatyn ýshtaghannan shyghady. Yaghni, avtoritarizm men diktatorlardyng tabighatyn tolyq úghu ýshin «Osy «ýshtaghan» arasyndaghy qatynas qanday prinsipterden qúralady, ne, qanday prinrsipterge sýienedi?» degen súraqqa jauap izdeu kerek. Sonda, eger, Biylik pen Memleket «birigip» ketse − avtoritarizm men diktatorlyq qatynastardyng damuyn, al, eger, Memleket pen Halyq «birikse» − eshqanday «Mugabe mәselesi» tuyndamaytynyn kóremiz.

Mugabeni taqtan týsirgen Qúday - halyq

Núrgeldi Ábdighaniyúly:

-Ábdirashit agha, Mugabening senimdi serigi bolghan Didimus Mutasa deytin zimbabvelik sayasatker: «Bizding ghúrpymyzda patshanyng ornyn Qúday ghana almastarady. Mugabe bizding – Patshamyz!» dedi.

93 jasqa kelgen Mugabening әieli, zipa boyly, bәdendi hanym  – Greys Mugabe shalekennen 40 jasqa kishi. Robert ózining múrageri retinde Greysti ataghan. Tónkeriske sebepshi bolghany da osy janalyq edi.

Bir qyzyghy, 2008 jylghy saylauda Mugabe bylay depti: «Eger sender saylauda halyqtyng seniminen shygha almasandar, onda sayasattan ketetin uaqyt jetti degen sóz».

Biraq sol jyly ol ózining basty qarsylasy Morgan Svangaradan jenilip qalyp, sózinen tayqyp shygha keldi. Qaytkende biylikti saqtap qalu ýshin qantógis jasady. Aqyrynda Svangara óz jaqtastaryn aman alyp qalu ýshin, jenilgeni turaly mәlimdedi. Sondaghy Mugabening degeni: «Meni búl taqtan bir ghana Qúday týsiredi», - boldy.

Qazaqta «Qúdaydyng bir aty – Halyq» degen sóz bar. Mugabeni ózi aitqan Qúdayy týsirdi taqtan. Áytpegende ol endigi jyly ótetin saylaugha qatysugha niyetti ekenin de aitqan. Onyng әieli Greys: «Robert ólse, saylaugha onyng sýiegi qatysady jәne ol jenip shyghady» dedi emes pe?..

Ábdirashit Bәkirúly:

-Negizi, niyeting de, oiyng da dúrys, Núrgeldi. Biraq mening estuim boyynsha, Mugabeni taqtan taydyrugha mәjbýrlegen әskeriyler bolghan synayly. Áriyne, zamana  kóshine ilese almay qalghan, soghan qaramastan taghynan ajyraghysy kelmegen Mugabege degen narazylyq, aldymen, qoghamdyq pikirde pisip-jetildi. Biraq «halyqtyng talabyn» oryndaushy kýsh basqa boluy da mýmkin. Mysaly, 1971 jyly Týrkiyanyng әskery elitasy qogham tútastyghyn saqtau ýshin osynday qadamgha barghany belgili. Onday qadam, 1980 jyly taghy oryn aldy. Biraq búl joly ekonomikalyq kollapsty boldyrmau maqsaty túrdy. Nәtiyjesinde, Týrkiya biyligi Qauipsizdik Kenesting qolyna ótip, Týrkiya ekonomikalyq kollapstan aman qaldy. Sondyqtan, Zimbabvede de әskeriylerding demokratiyalyq jolmen elge jana preziydent әkeluge mýddeli bolghandary bayqalady.  Múnda әskeriyler men halyqtyng mýddesi bir arnada toghysqanyn atap ótpeske bolmaydy.  Jalpy, Núrgeldi, bolashaqta «avtoritarizm tabighatyn» zerttep kórseng qaytedi? Sonda biraz mәselening beti ashyla týsedi. Mysaly, «Qazirgi últtyq minez» degen taqyryptyng da búghan qatysy boluy әbden mýmkin ekendigine kóz jeter edi...

Putin men Mugabening dostyghy sanksiyadan bastaldy

Núrgeldi Ábdighaniyúly:

-Ábdirashit agha, dúrys aitasyz, әskeriyler men halyqtyng mýddesi toghysty. Ony Mugabe otstavkasynan keyingi halyqtyng duly kónlinen-aq anyq bayqaugha bolady. Endi osy tústa, Robert Mugabening Mәskeumen ymyralasqany jayly aitayyqshy. Zimbabve aq nәsildilerdi repressiyalaghan son, Batystyng kәrine úshyrap, sanksiyanyng tópesinde qalghanyn aittyq. Ol kezde aq nәsildi sharualar elding ekonomkiasyn ústap túrghan edi. Mugabening taq ýshin tәrk etkeni – ekonomika men sheteldik investorlar boldy.

Resey Ukrainadan Qyrymdy zansyz anneksiyalap alghan kezde – Mugabe Reseydi qoldady. 2014 jyly BÚÚ Bas Assambleyasynyng Qyrymdy moyyndamau turaly rezolusiyasyna qarsy shyqqan 11 elding biri – Zimbabve boldy.

Tipti, 2015 jyldyng 9-mamyry kýni Mugabe Mәskeuge úshyp keldi. Putinning arnayy qonaghy boldy. Áskery sherudi tamashalady.

«Sizder de, biz sekildi sanksiyamen kýresip kelesizder. Búl imperiyalistik piramidaning basynda AQSh túr, onyng qosshysy bolyp Europa túr. Mine, sol ýshin de biz birge boluymyz kerek». Búl - Mugabening Mәskeude Putinge aitqany.

Biz jogharyda «Mugabeni taqtan týsirgen Qúday – halyq» dedik.  Halyqsyz Memleket te, onyng diktator basshysy da bolmaydy.

Qazaq «Halyq qalasa, Han týiesin soyady» deydi. Zimbavedegi әskery tónkeris әrkimge sabaq. Ásirese, avtokratiyalyq biylikke nemese psevdo-demokratiyalyq qaghidagha sýienip ómir sýretin kóp basshy, kórdi múny. Endi qorytyndy shygharu kerek.

Áuelde elding sýiispenshiligine ie bolghan Mugabe sekildi basshylar úzaq jyl el basqarsa, sony jiyirkenishpen ayaqtalady. Mysaldy alystan izdemeyik. Biz de biylikti bir adamnyng qolyna berip qoyyp, tynysh otyrghan halyqpyz. Halyq deytin – Qúdaymyz. Dinmúhamed Qonaev – Sәbetting kezinde qazaqty 31 jyl basqardy. Tәuelsizdik alghannan keyin Preziydent bolghan Nazarbaev eldi 28 jyl boyy basqaryp keledi.

Sóz sonynda eng úzaq el basqarghan әm basqaryp kele jatqan (keybir elderde olar biylik isine aralaspaydy, biraq kóne dәstýr boyynsha memleketik túlgha bolyp esepteledi) adamdar jayly bir derek, bile jýrinizder...

Elizavetta II Britaniya taghynda otyrghanyna biyl  65 jyl. Jasy 91-de.

Hassanal Bolqiya Bruneyding súltany. 50 jyl boyy taqta otyr. 71 jasta.

Poli Biiya Kamerundy 35 jyl basqaryp keledi. 84 jasta.

Teodoro Obiang Ngema Mbasogo Ekvotorialdy Gviyneyany 38 jyl boyy basqaryp otyr. Qarsylastarynyng etin jegen degen derek te bar. Jasy –75-te

Joze Eduardu dush Santush Angola Preziydenti. Biylikte 38 jyl. Jasy 75-te.

Yovery Mussoveniy Ugandany 31 jyl boyy basqaryp keledi. Jasy 73-te.

Búl tizimdi sausaqty býgip alyp aryqaray jalghastyra beruge bolady...

 Abai.kz

48 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 459
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 366