Qazaqstannyng Týrkiyadaghy tótenshe jәne ókiletti elshisi Baghdat Ámireev myrza «Nazarbaev – týrki әlemining kóshbasshysy» degen tabaqtay  taqyrypty maqalamen gazetke shyghypty. «Ói-dóit!» dedik. Áriyne, ol kisiden ayaghanymyzdy it jesin, Ámireevtey adal nókerler «Nazarbaev - adamzattyng kóshbasshysy» dese de qabyldaugha bolar edi, tek, jeke jerde, ýiinde, sarayynda, betine aitsyn. Núry tasidy. Al, ózderin týrki әlemining ókili sanaytyn Karimovtar, Abdolla Gýl, Erdoghandar, eng bolmaghanda myna túrghan Bakiyevter bizding diplomatpen kelise me eken? Osy túsy dýdәmal qaldy.
«Jaqsynyng jaqsylyghyn ait... bәldu-bәldu» degen maqal bizding jaghympazdargha jaqsy boldy. Ishine syimay bara jatqan madaqty bylsh etkizip betine tógip tastaydy da, qarap otyrady. Mysaly, «Núr Otannyn» qúryltayynda aqsaqal, akademik Kenjeghaly Saghadiyev sóilep túr: «Ár isting óz ústasy bolady, әrkimning óz ústazy bolady. Bizding isting ústasy da Sizsiz, Núreke, ústazy da Sizsiz, Núreke!..» dep taqpaqtatyp. Óshirip tastadym teledidardy. Beker isteppin. Sәl shydamym jetkende, sonyna deyin tyndap, jattap alyp, әnge salyp aityp jýrer me edim...

Qazaqstannyng Týrkiyadaghy tótenshe jәne ókiletti elshisi Baghdat Ámireev myrza «Nazarbaev – týrki әlemining kóshbasshysy» degen tabaqtay  taqyrypty maqalamen gazetke shyghypty. «Ói-dóit!» dedik. Áriyne, ol kisiden ayaghanymyzdy it jesin, Ámireevtey adal nókerler «Nazarbaev - adamzattyng kóshbasshysy» dese de qabyldaugha bolar edi, tek, jeke jerde, ýiinde, sarayynda, betine aitsyn. Núry tasidy. Al, ózderin týrki әlemining ókili sanaytyn Karimovtar, Abdolla Gýl, Erdoghandar, eng bolmaghanda myna túrghan Bakiyevter bizding diplomatpen kelise me eken? Osy túsy dýdәmal qaldy.
«Jaqsynyng jaqsylyghyn ait... bәldu-bәldu» degen maqal bizding jaghympazdargha jaqsy boldy. Ishine syimay bara jatqan madaqty bylsh etkizip betine tógip tastaydy da, qarap otyrady. Mysaly, «Núr Otannyn» qúryltayynda aqsaqal, akademik Kenjeghaly Saghadiyev sóilep túr: «Ár isting óz ústasy bolady, әrkimning óz ústazy bolady. Bizding isting ústasy da Sizsiz, Núreke, ústazy da Sizsiz, Núreke!..» dep taqpaqtatyp. Óshirip tastadym teledidardy. Beker isteppin. Sәl shydamym jetkende, sonyna deyin tyndap, jattap alyp, әnge salyp aityp jýrer me edim...
Endi shydam turaly. Shydamaghan sebebim, Saghadiyevting akademik degen, ghalym degen darday ataghy bar. Shyn ghalymdardyng Stalin zamanynda da synbaghany turaly anyzdar kóp. Al sol aqsýiek ataqqa, ghalym degen arly ataugha ie bola jýrip biylikke osynsha jәrkeshtenu nege kerek? Qazaqtyng plehanovtary, lihachevtary, saharov-soljenisinderi qayda? Ghylymgha sinirilgen enbekten biylikke etilgen qyzmet qashan ozyp edi? Shyn esi bar biylik iyesi naghyz ghalym aldynda bas iuge kerek emes pe, kerisinshe. Al biylik aldynda lambada biyleytin saghadiyevter barda «ptu-lyq» qana bilimi barlar ghylymdy syilauy mýmkin be?
Kabiynet jaghalaghan general Toqpaqbaevtar, múrty maylanghan premier Mәsimovter biyleushige madaq jaudyrghan kezde basqasha, ózinshe týsinikti, al akademiyk  jalbaqtaghanda mýldem ózgeshe, qorlanugha úqsas әser alady ekensin...
Elshi Baghdat Ámireevtiki de óte odaghay kórinedi. Ár sózin baghyp sóileuge mindetti, sauysqannan saq bolugha tiyisti elshi qauymy el basshysynyng atyna osynday, kópe-kórneu arandatushy madaq jaudyrghanda, búl mamannyng kәsiby biliktiligine kýmәn tuyndaydy.
«Týrki әlemine kóshbasshy bolu», búl degeniniz azuy alty qarys Kemali Atatýrikting qolynan kelmegen dýniye. Anadoly týrigin feodalizmnen naryqqa, órkeniyetke sýirep shygharghan, últtyq oyanugha týrtki bolghan Atatýrik - ózinin, Týrkiya týrigining ghana kóshbasshysy, «týrki әleminin» emes. Ol jәne qanday da bir týsiniksiz «әlemderge» emes, óz últyna qyzmet etti, týrikting ensesin kóterdi, soghan tynbay úmtyldy. Sol, últyna qyzmet etkenining arqasynda, qateligi kóp bolsa da, halqy tóbege kóterdi. 
«Maqtau jel sóz jangha qas, qoshametshil shygharghan.
Bir maqtasa boqtamas, er tabylsa qúmarlan», - deydi Abay..

«Qazaqstan» aptalyghy