Sonymen, alangha shyghamyz ba, joq pa?
17 jeltoqsan kýni saghat 11-de Jeltoqsan qúrbandaryn eske alu rәsimi ótedi
Kezinde kýlli әlemdi dýr silkindirgen Jeltoqsan kóterilisi qazaq jastarynyng asqaq ruhyn shyrqau biyikke kótergeni mәlim. Kavkazdaghy qarbalastar, Baltyq boyy elderindegi dýrbelender Almatynyng «múzda janghan alauynan» - Jeltoqsan kóterilisinen bastau aldy. Shyntuaytyna kelgende, búl kýnde derbes shanyraq kóterip otyrghan qanshama memleketter azattyq tanynyng atuyna jol ashqan Jeltoqsan kóterilisine belgili dengeyde qaryzdar.
Solay bola túra qoghamymyzda búl kýndi nazardan tys qaldyru mәselesi aiqyn seziledi. Merekeli kýnder mәrtebesinen syrt qalghan 17 jeltoqsan Tәuelsizdik kýni tasasynda taghy da úmyt qalatynday. Tipti, Tәuelsizdik merekesining ózi auyzgha kóp alynbay, Jana jyl meyramyn algha shygharu sayasaty daghdygha ainaldy. Jeltoqsan kóterilisining tarihy qúndylyghyn memlekettik dengeyde tolyq baghalaudyng saldarynan osynday jaghdaygha jettik. Sanany túrmys biylegen qazirgi kezende 17 jeltoqsan kýnining astaryna ýnilmey, ol kýndi de nemqúrayly samarqau keyipte ótkizip jiberushiler qatarynyng jyl sanap artyp kele jatqandyghy sonyng aighaghy.
17 jeltoqsan kýni saghat 11-de Jeltoqsan qúrbandaryn eske alu rәsimi ótedi
Kezinde kýlli әlemdi dýr silkindirgen Jeltoqsan kóterilisi qazaq jastarynyng asqaq ruhyn shyrqau biyikke kótergeni mәlim. Kavkazdaghy qarbalastar, Baltyq boyy elderindegi dýrbelender Almatynyng «múzda janghan alauynan» - Jeltoqsan kóterilisinen bastau aldy. Shyntuaytyna kelgende, búl kýnde derbes shanyraq kóterip otyrghan qanshama memleketter azattyq tanynyng atuyna jol ashqan Jeltoqsan kóterilisine belgili dengeyde qaryzdar.
Solay bola túra qoghamymyzda búl kýndi nazardan tys qaldyru mәselesi aiqyn seziledi. Merekeli kýnder mәrtebesinen syrt qalghan 17 jeltoqsan Tәuelsizdik kýni tasasynda taghy da úmyt qalatynday. Tipti, Tәuelsizdik merekesining ózi auyzgha kóp alynbay, Jana jyl meyramyn algha shygharu sayasaty daghdygha ainaldy. Jeltoqsan kóterilisining tarihy qúndylyghyn memlekettik dengeyde tolyq baghalaudyng saldarynan osynday jaghdaygha jettik. Sanany túrmys biylegen qazirgi kezende 17 jeltoqsan kýnining astaryna ýnilmey, ol kýndi de nemqúrayly samarqau keyipte ótkizip jiberushiler qatarynyng jyl sanap artyp kele jatqandyghy sonyng aighaghy.
Alayda, Jeltoqsan kóterilisi ruhyn asqaq ústaytyndar aramyzda az emes. Búl kýnning halyq jadynan óshpeui tiyis. Osyghan oray 17 jeltoqsan kýni saghat 11.00-de Jeltoqsan kóterilisining qayratkerleri jәne elimizding ziyaly qauymy bastaghan kópshilik qauym Respublika alanynda Jeltoqsan kóterilisining qúrbandaryn eske alu rәsimin ótkizedi, olargha arnap gýl shoqtaryn qoyady.
Halqymyzdyng kýreskerlik asqaq ruhyn aspangha kótergen merekelik sharanyng basy-qasynda bolu - әr azamattyng paryzy ekeni dausyz.
«Tәuelsizdikti qorghau» halyqtyq-demokratiyalyq qozghalysy
«Jas Alash» gazeti
|
Erkin Qaldan. Tarihy kýnning qadirin ketirmeyik |
|
«Jeltoqsan ruhy» qoghamdyq birlestigi, Respublikalyq «Jeltoqsan-1986-tәuelsizdik qyrandary, Halyq qaharmany» qozghalysy men «Jeltoqsan» respublikalyq halyqtyq-patriottar qozghalysynyng basshylary men elimizge belgili birqatar azamattar Qazaqstan halqyna Ýndeu joldady. «Biyl, halqymyzdyng ghasyrlar boyy asqaq armany Tәuelsizdikke qol jetkizgenimizge 19 jyl jәne Tәuelsizdikting alghashqy lebi bolghan sayasy jәne tarihy mәni zor 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyna 24 jyl tolghaly otyr» delingen onda. «Ayqyn» gazeti |
