Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Alashorda 6925 9 pikir 28 Qarasha, 2017 saghat 12:42

Tarihtyng zerdeli zergeri

Curet Azattyq radiosynyng saytynan alyndy

Býgingi kýnde qazaq tarihyn janasha zerdelep, onyng san qyrly tústaryn qalyng oqyrman qauymgha jetkizip, sonyng jolynda ayanbay ter tókken ghalymdar qatarynda tarih ghylymdarynyng doktory, professor Kóshim Lekerúly Esmaghambetovtyng orny erekshe qúrmetke ie bolghan edi. Onyng ónegege toly ómiri, alghan asulary kim-kimge de ýlgi bolarlyqtay. Jastayynan bilim sýigen, ghylymgha qúshtar, izdenimpaz qazaqtyng qara balasy tughan halqynyng jýrip ótken jolyn tanugha erekshe qúshtarlyq tanytty. Shejireshil qarttardyng neshebir әngimelerin qúlaqqa qúiyp ósken jas ata-babasynyng tarihyn ghylymy túrghydan tanugha, onyng tamyrynyng terende jatqandyghyn tanugha qúshtar boldy.

K.L.Esmaghambetov (2016 jyldyng 21 qarasha kýni qaytys boldy) búrynghy Guriev oblysynyng Naryn qúmyndaghy Qanbaqty auylynda 1938 jyly 29 qazanda dýniyege kelgen. 1957 jyly Esbol atyndaghy Jambyl orta mektebin ýzdik bitirip, ýsh jyl boyy Kenes armiyasy qatarynda, әue qorghanysy bóliminde (Moskva oblysy) bolady. Múnda da ol әskery jәne sayasy dayyndyqtyng ýzdigi atanady.

Moskvadaghy P.Lumumba atyndaghy Halyqtar dostyghy uniyversiytetin 1965 jyly «tarihshy» jәne «aghylshyn tilining audarmashysy» mamandyqtary boyynsha bitirip shyghady. Bir qyzyghy Kóshim Lekerúly bes jyldyng ishinde birde-bir pәnen «jaqsy» degen bagha almapty, ylghy da semestr emtihandaryn merziminen búryn «óte jaqsy» degen baghagha tapsyryp otyrypty. Bos uaqytyn fransuz, suahily tilderin ýirenuge, kitaphanalarda sayasy jәne halyqararlyq qatynsatar jónindegi әdebiyeti oqugha júmsady.

Oquyn bitirer-bitirmesten SOKP Ortalyq Komiyteti K.L.Esmaghambetovke Afrikadaghy  Somaly eline júmysqa barudy úsynady. Biraq, biyik mansapqa aparar tura joldan bas tartyp, jas maman  Qazaqstangha oralady. Áriyne, shetelge baryp enbek etken adamgha sol zamanda ertengi biyik mansaptyng bastamasy bolatyn, onyng búl qadamyn «aqymaqtyq» dep sanaghandar az bolmady. Kim biledi, mýmkin, óz halqyna qyzmet etudi qanday mansaptan da joghary qoyghan shyghar...

Keyin ghalym búl jaghdaydy bylaysha eske alghan edi: «1965 jyldyng mausym aiynda SOKP OK-ning lauazymdy qyzmetkeri Safonov shaqyryp alyp, Somaliydegi Kenes Odaghynyng elshiligindegi júmysqa jiberiletindigimdi aitty. «Shetelde jýrgende Kenes Odaghynyng әleumettik, ekonomikalyq, sayasy jәne әskery mýddelerin qorghaugha mindetime alamyn» degen aldyn-ala dayyndalyp, tasqa basylghan qaghazyna qol qoyyp, Afrika jaghdayynda júmys isteuge densaulyghy jaraydy degen medisinalyq qorytyndy alu ýshin dәrigerlik baqylaudan da ótkenmin. Biraq sol «it ólgen jerge baratynday» meni ne nәrseler mәjýrleydi, ol qazaq halqyna ne beredi degen oy janymdy jegidey jep, aqyry Safonovqa qayta baryp, úsynysynan bas tarttym da, Qazaqstangha súrandym. Sol kezde, ondaydy kórmegen boluy kerek, búl kisining tanqalysy men ashugha bulyqqan kýiin әli kýnge deyin surettep bere almaymyn, tek mening jadymda keshe ghana estigenimdey bolyp myna sózder saqtalyp qalypty: «My hotely vyrastiti iz vas svoego kadra, no vy ne okazalisi dostoynymy nashego doveriya. U nas hvataet jelaishih ehati na zagranrabotu. Poezjayte v svoey Kazahstan, esly chto tam ne viydeliy». Osydan keyin sәl irkilip, «aqymaq qazaqty» ayady ma bilmeymin, Joghary jәne arnauly oqu oryndarynyng ministrine meni Qazaqstangha jiberu jóninde qonyrau shaldy.

Sodan 1965 jyldyng qyrkýieginen ol S.M. Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetine (býgingi әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiyteti – A.A.) agha oqytushy bolyp ornalasady. Búl jerde ol birden kózge týsip, Syrtqy ister ministrligine lauazymdy júmysqa auystyrylady. Múnda shetel delegasiyalaryn qabyldaugha baylanysty istermen, respublika ýkimetine qajetti qújat dayyndaumen, anyqtamalar jazumen shúghyldanady. 1967 jyly KSRO Syrty ister ministrliginin  synaq isinen ótip, A.A. Gromykonyng sәuir aiynda Iraktyng Syrtqy ister ministri Adnan әl-Pachachiyding qúrmetine úiymdastyrghan qabyldauyna da qatysady. Alayda Qazaq Respublikasy Syrtqy ister ministrligining «aty bar da, zaty joq» funksiyalary men qúqy shektelgen qúrylym ekendigine jas mamannyng kózi birden jetedi. Júmys jasap otyrghan kýn sayyn saghat 9-dan 6-gha deyin uaqyt ótkizu oghan mýldem únamaydy. Sol sebepti ol endi ghylym, bilim jolyna týskendi jón kórip, 1968 jyly Qazaq memlekettik uniyversiyteti janyndaghy aspiranturagha qújat tapsyryp, 1971 jyly ony sәtti bitiredi.

Nәtiyjesinde 1972 jyly «XIX jәne XX ghasyrdyn bas kezindegi Qazaqstan tarihynyng Batys Europa men Amerika Qúrama Shtattarynda zerttelui» degen taqyrypta dissertasiya qorghap, tarih ghylymdarynyng kandidaty ghylymy dәrejesin alady.

Búl taqyryp jóninde búryn biren-saran maqala bolmasa, Qazaqstannyng sheteldik tarihnamasy mýldem zerttelmegen edi. Aghylshyn, fransuz, nemis tilderinde jazylghan Qazaqstan turaly jýzdegen zertteulerdi tauyp, jýielep shyghu, olardy oy eleginen ótkizu jas ghalymnyng qarym-qabiletin birden tanytady. Qazaqstan Ghylym Akademiyasynyng akademiygi A.Nýsipbekov, korrespondent mýshesi G.F. Dahshleyger, tarih ghylymdarynyng doktory P.G. Galuzo dissertasiyalyq júmysty joghary baghalaydy. Búl kezde Kóshim Lekerúly Qazaq Respublikasynyng Joghary jәne arnayy orta bilim ministrining kómekshisi bolyp júmys istep jýrgendi. Taghy da ol bolashaghy bar búl qyzmetten óz ótinishimen pedagogtyq júmysqa auysady. Joq, onyng ishki armany memlekettik qyzmetti istey almaghandyqtan emes, ózining bir ret syryn aqtarghanynan bilgenimizdey, batys avtorlarynyng Qazaqstannyng «otarlyq jaghdayda ómir sýrip jatqanyn» jastargha jetkizu bolatyn. Tipti, «burjuaziyalyq búrmaushylyqqa qarsy kýres» retinde alynghan zertteu taqyrybynyng ózi de osy maqsatty kózdeytin. 1976 jyly jaryq kórgen onyng «Deystviytelinosti y falisifikasiya: Anglo-amerikanskaya istoriografiya o Kazahstane» degen monografiyasy, býrkemelengen kýide bolsa da, júrtshylyqty batys avtorlarynyng Kenes ókimetining últtyq sayasaty jónindegi tújyrymdarymen keninen tanystyrdy. Kenes iydeologtary kitapty ózinshe úghynghan bolar, al halyq ony ózinshe qabyldady, ózgeshe oy týidi.

«Kóne Qazaqstandy kórgender» degen shaghyn kitaby da – avtor ústanymynyng jalghasy ispettes. Kitaptyng kirispesinde avtor birden «әr halyq óz tarihyn basqalardan jaqsy biletindigine, oghan óz kózimen qarau qajettine kýmәn bolmasa kerek» dep mәlimdeydi. Búl ne? Qazaqtar turaly orystardyng da jazghandaryn «dúrystyqqa» saymaushylyq emes pe?! Búnymen qoymay ol Qadyr Myrza Áliyding «Kósh» (1973) degen ólender jinaghynan:

Mening babam qaptaghan qyr aptaby,

Kóship-qonyp úrpaghy túraqtady.

Bizding tarih búlda bir qalyng tariyh,

Oqulyghy júp-júqa biraq taghy,-dep,  qazaq halqy tarihynyng oqytyluy jóninde erekshe oy týiindeydi. Osy kitaptaghy XVI ghasyrdyng orta kezinde qazaq dalasy arqyly Parsy eline sayahat jasaghan aghylshyn kópesi A.Djenkinson salghan kartanyng berilui, onda qazaq jerining «Qazaqiya» (Cassacia) dep kórsetilui, aghylshyn suretshisi Djon Kestlidin  Ábilqayyr hangha baryp qaytqan sapary jónindegi kýndeligi, ondaghy Ábilqayyrdyng әieli Bopaydyn, Orynborda amanatta otyrghan Eraly súltannyng suretteri, olardan basqa da tolyp jatqan maghlúmattar 1979 jyldary student jastar arasynda erekshe әser tughyzghany belgili.

Búl jaghdayda, osy kezde Kóshim Lekerúlynyng Týrkiyada eki ailyq issaparda bolyp, «Azattyq» radiosynda qyzmet istep jýrgen Hasen Oraltaymen, Izmirding tónireginde ornalasqan Salihly kentinde Qazaq diasporasynyng jetekshilerimen kezdesui, ol jaqtan A.Z.Validiyding týrik tilindegi «Estelikterin» (1970), H.Oraltaydyng «Alash» – Týrkistan týrikterining últ-azattyq úrany» (1973), Isa Alptekinning «Shyghys Týrkistan tarihy» degen kitaptaryn, «Týrik eli» (Turkeli) degen jurnalda Qazaqstan turaly jariyalanghan materialdardy alyp qaytuy issiz qalmady. Kóp úzamay olardyng barlyghy da tәrkilenip, ghalym «qyzyl belsendilerdin» qyryna iligedi...

Sol kezende «Siz aghylshyn tilin bilesiz ghoy, aghylshyn elshiligine hat jazynyz, biz jetkizip bereyik» degen arandatushylarda tabyla ketti. Biraq jelding qay jaqtan soghyp túrghanyn sezgen Kóshim Lekerúly onday qadamgha barmady. Kópe-kerneu jasalyp otyrghan qiyanat bolghandyqtan, «istin» mәn-jayy Mәskeu qúzyrly oryndarynyng aralasuymen anyqtalghanday bolghanymen, mәsele týpkilikti sheshilmedi.

Degenmen, Kóshim Lekerúlynyng jigeri múqalmady, asa qiyn jaghdaydyng ózinde de ol eshbir jangha «qol jaymady», ensesin týsirmedi. «Qaraghaygha qarsy bitken bútaqpyn» dep Mahambet babasy aitqanday, ol qashan da bireuden kómek súraudy namys sanaytyn, tek ózi kýshine, óz bilimine senetin. Al, endi Kóshim Lekerúlynyng boyyna jinaqtaghan bilimi sense sengendey edi. Ol jóninde «Leninshil jas» gazetining 1988 jylghy bir sanynda M.Izimúly da jazghan bolatyn.

K.L.Esmaghambetovtyng osydan keyin «Qazaq ensiklopediyasy Bas redaksiyasyna kelip júmysqa ornalasuy zandy edi. Ol respublikada ensiklopediyalyq әdebiyet shygharudyng bastauynda túryp, 1968-1980 jyldar aralyghynda 13 tomdyq «Qazaq Sovet Ensiklopediyasynyn», «Batys Qazaqstan oblysy ensiklopediyasy» «Aqmola», «Manghystau oblysy ensiklopediyasy», «Soltýstik Qazaqstan oblysy ensiklopediyasy», «Inder audany ensiklopediyasynyn» jaryq kóruine óz ýlesin qosty. «Qazaq ensiklopeyadiyasy» Bas redaksiyasynyng Áleumettik jәne gumanitarlyq ghylymdar ortalyghynyng basshysy retinde «Qazaqstan» últtyq ensiklopediyasynyng sóztizbesin jasap, konsepsiyalyq negizin qalaydy. 1990 jyldardyng bas kezinen onyng ghylymy basshylyghymen jәne qúrastyruymen «Kto esti v Kazahstanskoy nauke» (1999), «Sakskiy voin – simvol duha predkov» (1998), «Qúrmanghazy», «Qorqyt ata» (1999), «1736 jyly Kishi jýz hany Ábilqayyrgha baryp qaytqan sapar turaly» Djon Kestliding kýndeligi, «Kazahskaya diaspora» (1997), «Ábilhayyr han» (2004)  t.b. kitaptar әzirlenip, oqyrmandargha úsynyldy.

K.L.Esmaghambetov baspasóz betterinde «Qazanghap nege qapaly?», «Maqalanyng maqsaty oitýrtki bolatyn», «Saliqaly basylymdardaghy salghyrttar», «Syndy dúrys qabylday bilgen jón», «Dәme bar da, dәrmen joq» t.b. maqalalar jariyalap, respublikadaghy ensiklopediyalyq әdebiyetting sapasy jóninde ózekti mәseleler kóterdi. Onyng «Egemen Qazaqstan», «Kazahstanskaya pravda», «Qazaq әdebiyeti» gazetterindegi AQSh, Úlybritaniya, Germaniya, Fransiya, Týrkiya jәne basqa da elderding kitaphanalary men  múraghat qorlaryndaghy Qazaqstan tarihy men mәdeniyeti jóninde  qúndy maghlúmattary bar kitaptar men qoljazbalar turaly maqalalary «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasyn jýzege asyrugha kómegin tiygizdi.

«Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasynan keyin K.L.Esmaghambetov QR Qarjy ministrligining shaqyrtuymen osy vedomstvoda «Syrtqy qatynastar bólimine» qyzmetke alynyp, oghan basshylyq jasady, onyng qyzmetining baghyttary men  funksiyalaryn anyqtady. Qarjy ministrining qabyldauynda birge bolyp, AQSh, Fransiya, Germaniya, Úlybritaniya t.b. elderding elshilerimen ótken kelissózder men súhbattardyng tabysty ótuine shama-sharqynsha ýlesin qosty.

Kóshim Lekerúly – audarmashy, múraghatshy da. Ol Indianna uniyversiytetining professory Djordj Demkonyng «Orystardyng Qazaqstandy otarlauy», Peys uniyversiytetining professory S.P.Sinhanyng «Qúqyq filosofiyasy» degen kitaptaryn aghylshyn tilinen tikeley audardy. Otandyq tarih ghylymynyng derektik negizining kenenine baghyttalghan san-aluan is-sharalardyng basy-qasynda bolyp, QR Múraghat isi jәne qújattanu jónindegi ghylymiy-tehnikalyq ortalyqtyng diyrektory bolyp istedi. Ózining ghylymy júmystarymen birge QR Últtyq múraghaty bas diyrektorynyng kenesshisi, «Qazaqstan múraghattary» jurnalynyng bas redaktory qyzmetterin qosa atqardy. Búl jóninde belgili ghalym H.Ábjanov: «Basylymnyng qalyptasyp, qapysyz dәiekteuine 2005-2008 jyldary bas redaktor qyzmetin atqarghan tarih ghylymdarynyn, doktory K.Esmaghambetovting sýbeli ýles qosqanyn aituymyz jón», - degendi.

Eng aldymen Kóshim Lekerúly – kórnekti ghalym, Qazaqstan tarihy sheteldik tarihnamasynyng negizin qalaushy. 2003 jyldyng qantar aiynan ol QR Bilim jәne ghylym ministrligi R.B.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng Bas ghylymy qyzmetkeri retinde ómirining sonyna deyin enbek etti. Ghalym tarihy oqighalargha jalan, ne bir derek kózi emes, birneshe tilderdegi derekkózderin salystyrmaly taldau arqyly bagha beruge úmtyldy. Birneshe shet tilderin bilui oghan  әlemdik tarih ghylymyndaghy  ghylymy baghyttar men mektepterdegi zamanauy qoghamdyq oi-pikirlerdi qadaghalap otyrugha  mol mýmkindik berdi.

K.L.Esmaghambetov – Qazaqstan tarihyn әlemdik tarihnamanyng qúramdy bóligi ekendigi turaly týsinikti ornyqtyrghan ghalymdardyng biri boldy.

Ghylymy izdenisterding dәstýrli baghyty boyynsha «Chto pisaly o nas na Zapade», «Qazaqtar shetel әdebiyetinde», «Azat ruhtyng kýreskeri», «Álem tanyghan túlgha» degen sýbeli enbekterdi, birneshe ghylymy maqalalardy jariyalady. Songhy jyldary Kóshim Lekerúly qazaq tarihyndaghy taghdyry kýrdeli, ruhy biyik túlghalarlargha nazar audara bastady. Bala jasynan ólenderin jattap ósken Mahambet Ótemisúlynyng ómiri men kýres jolyn múraghat derekteri negizinde zerdeledi. 20 tomdyq «Mahambet әlemi» jinaghynyng alghashqy bes kitabyna alghy sóz ben týsiniktemeler jazdy. Memleket jәne qogham qayratkeri Z.Baymyrzaev turaly «Qaysar qayratker» degen kitabyna Á.Kekilbaev «Egemen Qazaqstan» men «Kazahstanskaya pravda» gazetterinde ong pikir bildirdi. «Álem tanyghan túlgha» atty enbegi otandyq jәne sheteldik ghalymdar tarapynan joghary baghalandy: Astana, Almaty, Pavlodar, Semey,  Oral, Atyrau, Kókshetau t.b. qalalardaghy baspasóz betterinde ong pikirler jariyalandy. Ony tarih ghylymdarynyng doktory, professor E.B.Sydyqov pen tarih ghylymdarynyng doktory B.J.Atantaevanyn: «Professor K.L.Esmaghambetovtyng búl monografiyasy –óte ózekti, der kezindegi jәne ózindik ereksheligi bar zertteu enbek. Qazaqstandyq tarihnamada alghash ret qazaq ziyalylarynyn, onyng ishinde Mústafa Shoqaydyng qayratkerlik bolmysy men shygharmashylyq múrasyn jan-jaqty taldap ashqan», ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor  E.Aryn men tarih ghylymdarynyng doktory  R.Tashtemhanovanyn: «Búl enbek Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik syilyghyna úsynugha layyq dep bilemiz» degen qorytulary aighaqtaydy.

Fransiyanyng Shyghys tilderi men órkeniyetteri institutynyng (Pariyj) ghylymy qyzmetkeri Mariya Breton: «Avtor knigy ne toliko pererabotal ogromnyy plast dokumentov, nahodyashihsya v arhivah Kazahstana, Uzbekistana, Rossiykoy Federasii, Bashkortstana, Tursii, no y detalino izuchil materialy lichnogo arhivnogo fonda Mustafy Chokaya v biblioteke Instituta vostochnyh yazykov y sivilizasiy v Pariyje (INALCO), trudy samogo M.Chokaya, napisannye im v raznye gody na kazahskom, russkom, fransuzkom, chagatayskom y drugih yazykah, vospominaniya kak soratnikov, druzey, tak y protivnikov i, konechno je, pressu razlichnogo napravleniya»,- degen pikir bildirdi. Tarihshy A.Ahmet: «Mústafa Shoqaydyng enbekterin birimen-birin  salystyru, zertteu joldary arqyly jýrgizuge de bilik pen bilim, birneshe shet tilin bilip, erkin iygeru kerek ekendigi sózsiz. Búl jolda Kóshim Lekerúly ghylymy qaghidany berik ústanghan ghalym. Ghalymnyng M.Shoqaydyng qayytpas qayratkerlik bolmysy, artynda qalghan ólmes múrasyn, oi-tújyrymdaryn saralap, zerttep jetkizui býgingi jәne keleshek úrpaqtar ýshin tarihy tanymdyq, taghylymdyq baghyttaghy qúndy enbegi dep bilemiz».

Ghalymnyng sýbeli enbegi elenip, 2009 jyly  Sh.Uәlihanov atyndaghy syilyqpen marapattalady. Osy atalghan irgeli zertteuding negizinde L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti, H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiyteti, Euraziya gumanitarlyq uniyversiyteti, S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiyteti, M.Ótemisov atyndaghy Batys Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti, Qorqyt Ata atyndaghy Qyzylorda memlekettik uniyversiyteti, Sh.Uәlihanov atyndaghy Kókshetau memlekettik uniyversiyteti, A.Yasauy atyndaghy halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiyteti, Shet tilderi jәne iskerlik kariera uniyversiyteti (Almaty) joghary oqu oryndarynyng oqu ýderisine arnayy engizilip, oqytyldy.

Ghalym monografiyadan keyin M.Shoqaydy zertteudi jalghastyrady. Ol  M.Shoqaydyng Fransiyadaghy jeke múraghattyq qorynyn, Germaniya, Resey, Gruziya, Týrkiya, Úlybritaniya t.b. elderding múraghattary maghlúmattaryna aghylshyn, fransuz, nemis, týrik, orys, qazaq, ózbek t.b. tilderindegi izdenisterge negizdelgen «Mústafa Shoqay shygharmalarynyng tolyq jinaghynyn» 12 tomdyghyn qúrastyryp (jalpy kólemi 430 b.t.) orasan zor ghylymy enbekti ayaqtap, baspadan shyghaardy. Atalghan qúndy enbek turaly tarih ghylymdarynyng doktory, professor Hazretәli Túrsún: «Búl enbekti osy kezge deyin Shoqaytanu boyynsha jaryq kórgen ghylymy enbekterding eng obektivtisi әri tolymdysy dep baghalaymyz. Óitkeni qolynda Shoqaydyng barlyq shygharmalarynyng boluy avtorgha qayratkerding qyzmetine barynsha dәleldi jәne shynayy ghylymy taldaular jasaugha mýmkindik bergen», - bagha beredi.

Kóshim Lekerúly tarihymyzdy janasha jazatyn ghalymdar legin qalyptastyrugha aitarlyqtay ýlesin qosty. Ghalym ýnemi búryn zerttelmegen tyng taqyryptar tónireginde izdenister úiymdastyryp, shәkirtterine ony zertteuding baghyt-baghdaryn aiqyndauda esh talghan emes. Sondyqtan da bolar onyng qalamynan tughan әrbir ghylymy dýniyeler oqyrmannyng izdep jýrip oqityn ruhany baylyghyna ainaldy. Ghalym 2001-2010 jyldary doktorlyq dissertasiyalardy qorghau kenesining mýshesi, tóraghasy boldy. Onyng ghylymy jetekshiligimen 9 ghylym doktory, 13 ghylym kandidaty dayarlandy. Olar  tarih ghylymdarynyng doktorlary S.O.Súmaghúlova, G.S.Jýgenbaeva, Ú.T.Ahmetova, A.Sh.Mahaeva, R.M.Tashtemhanova, D.S.Baygunakov, B.K.Babytov, A.Q.Ahmet, Z.D.Shaymerdenova t.b. Býgingi kýnderi atalghan tarihshylar respublikamyzdyng joghary oqu oryndarynda jemisti júmys jasap keledi.

Osynday úlanghayyr enbegi eskerilip, K.L.Esmaghambetov QR Preziydenttining jarlyghymen «Eren enbegi ýshin» (2007), «Astanagha-10 jyl» (2010) medalidarymen jәne «Qazaqstan Respublikasynyng ghylymyn damytugha sinirgen enbegi ýshin» tósbelgisimen, QR Aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligining Qúrmet Gramotasymen (1998), Bilim jәne ghylym ministrligining Alghys hatymen (2008) marapattaldy.

«Tirshilik ýshin tógudey terdi tógesin,

Tabanyng tilinip,

Qabyrghandy sógesin» - degen aqyn (Qadyr Myrza Áli) sózderi tap osy Kóshim aghanyng ómir sýrudegi tabandylyghymen men qaysarlyghyna arnalghan sekildi.

Tura sóilep, óz qózqarasy boyynsha ómir sýre bilu onaygha týspeytini belgili. Biraq ol osy qasiyetterimen daralandy. Ol kerenau-kerdendikti de, ekijýzdilik pen jaghympazdyqty da birdey jek kóredi. Bir joly Qaltay aghamyz (Múhamedjanov) Kóshaghana «Inim osy minezinmen óspey qalghangha úqsaysyn-au» degen kórinedi. Degenmen Kóshim Lekerúly basqasha ómir sýre almady, sebebi ol jaghympazdyqty ózin-ózi qorlaushylyq dep bildi. Eshkimdi bóle jarmay, ýlkenmen de, kishimen de teng sóilesip, qay uaqytta da adamgershilik pen parasattylyqty, ózine degen qatang talap pen izdenimpazdyqty biyik maqsat tútqan, qazaghynyng erteni ýshin ayanbaghan ghalyymdarym-ústaz aghamyzdyng ómir joly osynday edi.

Aqqaly Ahmet, H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetining professory, tarih ghylymdarynyng doktory

Abai.kz

 

                                       

 

9 pikir