Halyq Qaharmany, general-leytenant  Baqytjan Ertaev (surette) tómendegi súhbatynda Aughan soghysyna qatysqan jyldarynan taghylymdy estelikter aityp otyr. Ol «biz qazaq batyr, ruhty elemiz» deydi. Qan maydanda  qazaq sarbazdarynyng «Áruaq!» dep eren erlikter jasaghanyn tebirene әngimeley kelip, býgingi oqaly úlyqtardyng key qylyghy kóniline jaqpaytynyn da ashyq aitady. Soghysta aughan júrtynyng dinin, dәstýrin silau qajettigin qol astynadyghy jauyngerlerine ýiretuge úmytylghan әreketi de oqyrmanymyzdy  bey-jay qaldyrmaytynyna bek senemiz.

- Siz, Kenes Ókimetining Aughan halqyna «internasionaldyq» kómek kórsetu maqsatyndaghy «qysqa merzimdik sharasynyn» sony, toghyz jylgha sozylghan soghys qimyldaryna qatystynyz. Oq pen ottyng arasynda jýrgende, senim kýshti boldy ma, әlde batyldyq pa?

- Birinshiden, Otanymyzdy, elimizdi kele jatqan Tәuelsizdik kýnimen qúttyqtaymyn. Bizding Tәuelsiz el atanghanymyzgha 19 jyl boldy.  Osy jyldar ishinde kóp nәrse ózgerdi, qazaq elining kim ekenin býkil dýnie bildi.

Halyq Qaharmany, general-leytenant  Baqytjan Ertaev (surette) tómendegi súhbatynda Aughan soghysyna qatysqan jyldarynan taghylymdy estelikter aityp otyr. Ol «biz qazaq batyr, ruhty elemiz» deydi. Qan maydanda  qazaq sarbazdarynyng «Áruaq!» dep eren erlikter jasaghanyn tebirene әngimeley kelip, býgingi oqaly úlyqtardyng key qylyghy kóniline jaqpaytynyn da ashyq aitady. Soghysta aughan júrtynyng dinin, dәstýrin silau qajettigin qol astynadyghy jauyngerlerine ýiretuge úmytylghan әreketi de oqyrmanymyzdy  bey-jay qaldyrmaytynyna bek senemiz.

- Siz, Kenes Ókimetining Aughan halqyna «internasionaldyq» kómek kórsetu maqsatyndaghy «qysqa merzimdik sharasynyn» sony, toghyz jylgha sozylghan soghys qimyldaryna qatystynyz. Oq pen ottyng arasynda jýrgende, senim kýshti boldy ma, әlde batyldyq pa?

- Birinshiden, Otanymyzdy, elimizdi kele jatqan Tәuelsizdik kýnimen qúttyqtaymyn. Bizding Tәuelsiz el atanghanymyzgha 19 jyl boldy.  Osy jyldar ishinde kóp nәrse ózgerdi, qazaq elining kim ekenin býkil dýnie bildi.

Aughan soghysyna kelsek, búl soghystyn  aqiqaty әli ashylyp bitken joq. Biraq, bizding sarbaz jazushymyz, Baqyt Smaghúldyng arqasynda,  biraz kitaptar shyqty. Ózime kelsem әriyne, Aughan soghysynda qoldanylghan taktika, strategiya turaly jazyp jatyrmyn. Búiyrtsa bolashaqqa, ósip kele jatqan ofiyserlerge, sarbazdargha ýlgi bolsyn dep, qoldansyn dep, ózimning bilgenimdi, Aughan soghysynyng praktikasyn qaghazgha týsirip jýrmin.

Men Akademiyada oqyp jýrgende, «Komsomolikaya pravda» degen gazetke bir maqala shyqty. «Bizding kombat» degen. Sonda mening bólimsheme barghan tilshi, Snegiyrev jazypty, mening atym berilgen «Baqtiyar» degen toghaydy atapty, sondaghy túrghyndarmen sóilesken. Jalpy, mening batalionym, ózge bólimshelerden alys, Nuristan degen jerde jeke  túrdy. Pәkistanmen shekaranyng arasyn Onar degen ózen ghana bóletin. Nuristan búryn Kәfristan dep atalghan eken. Óitkeni ol jerde ózge dindi ústanatyndar mekendegen. 78 jyl boyy aughandar olarmen soghysyp, músylman dinine kirgizgen son, búl jerding atauyn Nuristan dep ózgertken. Osy jerde Barkanbay degen toghay bar, oghan búryn aghylshyndardyng 18 diviziyasy baryp, bireui tiri shyqpaghan. Bizding batalion osy jerde boldy.  Sol «Komsomolikaya pravda» gazeti jazady bizding batalion meshit saldy, dep. Biraq biz meshit salghan joqpyz, bizding tankimiz soghysyp jýrip, bayqausyzda meshitti búzyp ketken edi, sony jóndep berdik. Jergilikti túrghyndardyng barlyghy bizge qarsy shyghyp, bәrimiz kóterilemiz, senderdi tiri shygharmaymyz degende, men olardyng әkimderimen jolyqtym. Aughandar әkimdi «Alla Qadyr» deydi. «Allanyng Qadirimen saylanghan», degen maghynany bildiredi.

Alla Qadirmen, moldalarmen sóileskende, men aittym: «Anau tankte otyrghan, men siyaqty qara kózder, búlar soghysty tilep kelgen joq, búlar antyn oryndap jatyr, әskery boryshyn oryndap jatyr. Al, egerde sender atsandar, biz qarap túrmaymyz. Biraq, sonyng kesirinen kinәsi joq býldirshinder qaytys bolady ghoy. Ákimdi Alla Qadir deydi eken, olay bolsa sen elding jaghdayyn oilauyng kerek qoy, amanshylyqty oilauyng kerek. Sen bizdi qyramyz dep túrsyn, sen qanday  әkim boldyn» dep.

Sonda qasymyzda túrghan molda, «al endi sen músylman bolsan, músylmansha ne bilesin?», dedi. Esime týsse qazirge deyin kýlem, auyldaghy aqsaqaldargha rahmet aitu kerek, esimde: «Bisimmilahy rahman-iyr-rahiym, lә iylәha-illa-alla, әshkadan-alla, Múhammadu rasul-allah», degen sóz qalypty. Onyng ar jaghyn bilmeymin ghoy endi. Sony aityp edim, «biledi ekensing qay jaqtan kelding dep?», súray bastady. Sol kýni 21 sәuir bolatyn. Al Kenes ókimetinde búl kýni Býkilodaqtyq senbilik qoy. Ertesinde, 7 qazaq jigitin janyma ertip, dәret alyp, meshitke baryp, qabyrghasyn jóndedik, el jinalyp, kóshe sypyryp, kóshege su seuip, búryn-sondy bolmaghan is atqardyq.  Jabyq dýkender ashyldy.  Sosyn, babalarymyzdan qalghan dәstýr ghoy, sol jerdegi barlyq aqsaqal, shaldardy jinadym.  Sóitip, aqsaqaldarmen әngimeleskende, olar men jogharyda aityp ketken tarihty әngimelep berdi.   Olardyng Otanyn sýietinin, bostandyqty sýietinin,  basqa eldi kirgizbegenin, sonday jaghdaylardy aitty. Áriyne, bizding tarapymyzgha qatty sózder de aityldy. Biraq, biz ózimizding ne ýshin kelgenimizdi, yaghny tynyshtyq ornatugha kelgenimizdi týsindirip, sayasy kenes ýiretken sózderdi aittyq, әriyne.  Sonymen, men birinshi sarbazdaryma sol elding tarihyn syilaudy ýirettim. Ekinshi, dinin silatyp ýirettim. Sebebi, bizding sarbazdar jartylay jalanash jýredi, juynady.  Al, biz túratyn jerden jergilikti túrghyndar su alady,  sugha qyz balalar pәranjymen keledi, kóileksiz jýrgen bóten er adamdardy kórgen son, kele almaydy, sony toqtattym.  Sóitip jergilikti túrghyndardyng dinin, tarihyn syilaghanymyzdy bilgen son, elding de bizge kózqarasy ózgeshe boldy.

Sosyn, el araladym.  Sýleymen  Layyq degen olardyng jazushysy bar, osy jaqynda internetpen baylanysqa shyghyp, Qazaqstangha kelemin dep jatyr, sonymen birge jýrdim.  Ol kisini aughan halqy qadir tútyp, jaqsy kóredi.  El aralap, búryn ózim barmaghan, kórmegen jerlerde boldyq.  Sonyng dәleli, myna bir oqigha. Smaghúldyng kitabynda  jazylghan.

Jalalabadtaghy brigadada Smirnov degen komandir boldy.  Mening batalionymmen arasy 200 shaqyrym edi. Ol jerden ótkende, bizding sarbazdar, dúshpandarmen soghyspay ótpeytin. Men aittym, «osy kýnige soghysyp ótetin, 200 shaqyrymgha men jalghyz bara alamyn», dep.  Smirnov bolsa, «joq, kelmeysin, búl ising ýshin jauap beresin» dep, ashulandy.  Biraq men 200 shaqyrymgha kólikpen bardym. Eshkim atqan da joq, óltirgen de joq. Meni kózdep jýrgenin bayqadym, kórdim, biraq atqan joq.  Brigadagha jeti shaqyrym qalghanda, atty, biraq tiymedi.  Sonda men brigada komandiyrine aittym: «kórdiniz be, múnda ýlken brigada túr, sonda 7-aq shaqyrymnan atty.  200 shaqyrym boyy maghan eshkim oq atqan joq, sebebi,  biz tynysh, beybit ómir sýrip jatqan adamdardy atyp jatyrmyz.  Osylay bizding dúrys emes әreketimizding saldarynan,  beybitshilikte jýrgen jandardyng ózi, taudaghy bizge qarsy soghysqandargha baryp qosylyp jatyr, biz dúshpandardy kóbeytip jatyrmyz».  Áriyne mening búl sózim, brigada komandiyrine únamady, «sen músylmansyn» degen sekildi meni jazghyrdy, soghan qaramastan, búl ózi bir betke aitylghan sóz boldy.

Maghan mysaly, jergilikti túrghyndardyng bireui kelip aitatyn, «pәlen jerge dúshpandar mina qoydy, ana jaqtan kele jatyr», -  dep.  Men sonday adamdardyng arqasynda qauipti jerlerdi  barlaushylardan jaqsy bilip otyratynmyn.

Al bizding qazaq jigitteri sol jerde qalay soghysty degenge keleyik. Olar  batyrlyq qanymyzda  bar ekenin kórsetti. Biz namysqoy halyqpyz. Biz batyr, qaharman halyqpyz. Bizding ruhty elmiz. Kóp jigitterding shabuylgha «IYә, aruaq» dep  shyqannyn da kózim kórdi. Key jigitterge menin, kombattyn, qazaq bolghanym qiyndau tiydi. Al olardyng qazaq bolghany maghan qiyn boldy. Oipyrm-au, erteng olardyng әke-sheshesine men jauap berem, olargha ne aitam dep uayymdadym.

Byltyr Týrkistan qalasyndaghy Qazaq-Týrik uniyversiytetine kezdesuge shaqyrdy. Sol kezdesude, jýrgizushi jigit sóz arasynda, mening bir qaytys bolghan sarbazym turaly aityp, onyng suretin kórsetti. Týrkistannyng jigiti eken. «Osy zalda, sol kisining anasy otyr» dedi. Men túryp ol kisining qasyna baryp, tizerlep otyryp, qolyn sýidim. «Ana, bilemin, sizding jýreginizdegi syzatty, qayghynyzgha ortaqpyn, meni kinәlamanyz, ol balanyz ghoy. Biraq, meni balanyzday kóriniz, osynday boldy, búl soghys qoy»,-dep edim, «Baqytjan, sening maghan jazghan hatyndy әli saqtap jýrmin, seni kinәlamaymyn»,-dep jylap betimnen sýiip, analyq sózin aitty. Búl soghys onaygha týsken joq . Sol sebepten, búl soghysta kóp psihologiyalyq-moralidyq qiyn boldy.

Bizdi dayyndaghanda sayasy jaghynan, yaghny ol el qanday, halyqtyq bolmysy qanday, sol jaghy turaly az mәlimet berdi.  Ekinshiden, alghashqy kezde әriyne, soghysyp jatyrmyz dep eshkimge hat jazbaytynbyz. Onda nagrada bolmaytyn, keyin-keyin jasyra almady.  Sebebi, marqúmdardy jibere bastady ghoy.  Qaza bolghandar kóp boldy, qalay jasyrady. Keyinnen biz ketkennen son, nagrada boldy. Kóp sarbazdar, bizding qazaqtar nagradasyz qaytty Aughan soghysynan. Qazirge deyin oilaymyn, sonda mening batalionymnyng sarbazdarynyng kóbisi qaharman ghoy.  Tipti men batalionda otyrghanda Amosov degen leytenantym Jalalabadtan kelip, «kombat, sizdin  nagradagha jibergen qaghazdarynyz, kadr bóliminde, qaghaz jinaytyn shelekte jatyr» dedi. Sonda men ashulanyp,  tikúshaqpen bardym,  úshu jarty-aq saghat. Baryp, kadr bólimine kirsem, sol qaghaz shelekte jatyr, onda bizde kompiuter degen joq qoy, olarda bolghan.  Sonda men oilaymyn, al Otan Soghysynda qanday әdiletsizdikter boldy eken, dep. Bizding qarakózder Aughan jerindegi soghysta kóp boldy. Biraq olardy kóp nagradagha úsynbady. Ony ashyq aitu kerek. Bizding sarbazdar, Akishov degen serjant ózining bólimshesimen qorshauda qalghanda (bólimshede 10 adam bolady), pulemetti qolyna alyp, jaralanghandardy qútqarghan. Sóitip jýrip qaytys bolyp ketti. Qaharmandyq pa, qaharmandyq. Árbir epizodty ala bersek, bizding kóp jigitter ózderining qaharmandyghyn kórsetti.

-    Partiya qataryndaghy adamsyz, ateister zamanynda meshit jóndegeniniz ýshin sógis estigen joqsyz ba?

- Betke aitqandar boldy, «mynauyng ne, meshit jóndep, músylman, dúshpan bolyp ketpeksing be?» degender boldy.  Biraq, týsinetin adamdar, «ol dúrys istep jatyr», dep qoldady. Krasnodar obkomnyng hatshysy Shel Oleg Evgenievich, Aughanstanda bizding provinsiyada kenesshi bolatyn. Sol kisi meni jaqtap óte jaqsy sózder aitty. «Baqytjan dúrys istep jatyr. Meshitti jóndeui arqyly, halyq  dindi joigha kelmegenimizdi týsindi, ol bizdin  ýlkenderdi silaytynymyzdy kórsetti»,- dep aragha týsip, partiyadan shygharylmay qaldym. Áytpegende, partiya biyletimdi alu turaly aiqay-shu bolghan.  Biraq, ol kezde men  qaharmandyq alayyn nemese nagrada alayyn dep oilaghan joqpyn, shyghynnyng az boluyn oiladym. Áskery adam bolghan son, shyghynsyz búiryqty oryndau, basty mindetim boldy. Mening batalionymda marshal Sokolov,  Bas shtabtyng bastyghy marshal Ahremeev bolghan. Sonda marshal Sokolov, soghysty toqtatyp qoyyp, Kabulgha býkil batalion komandirlerin shaqyryp, meni kombattardyng aldyna shygharyp, qalay soghysu kerek ekeni turaly bayandama jasatqan. Sonda Sokolov, «mine, men agha leytenantqa batalion berdim, soghysqanyna kóp uaqyt bolsa da, shyghyny kem, sol ózining taktikasyn senderding aldarynda aityp beredi» dep meni shyghardy.  Sonda eldi silau, tarihty silau, tauda qalay soghysu kerek sony aityp bergem.

Keyde men bizding ózge bólimderdin  taktikasyna týsinbeytinmin. Taugha shyghamyz qan tógemiz, erteni taudan týsemiz. Men aitamyn, «eng aldymen taugha jibermeu kerek, al jibergen son, taudan týsirmeu kerek», dep. Búl jerde basqa qanday taktika kerek. Men múnda dúshpandardyng taktikasyn qoldandym. Birinshiden ózen maghan shekara, odan әri ótkizbeymin. Ekinshiden, ózim tosqauyl qoyyp, әr jerge eki-ýsh adamnan qarauyl qoyamyn. Sonda olardyng ózi bizge kelip úrynatyn, biz olargha shabuyl jasaghan joqpyz.

Men sizge osy soghysta bolghan taghy bir oqighany aityp bereyin. Batalionymda Sergey degen orys jigiti bolghan. Býr kýni týsinde, marqúm әkesi mýrdege tartyp týsirgenin kóredi. Sol  týsin, qasyndaghy qazaq jigitterge aitady. Al, bizding qazaqtar kishkene yrymshyl, týske sengish emes pe, sol týsti maghan aityp, ony úrysqa jibermeuimdi súrady. Endi, ony soghysqa jibermesem, orys jigiti qoryqty dep sarbazdar aitady ghoy. Ertesinde, sapta túrghanda «Sergey kezekshi, osynda qalsyn»,- dep búiyrdym. Batalion ornalasqan jerge kýnine bir mina týsetin. Biraq eshkim jaraqat alghan emes. Dәl sol kýni, mina, palatkada otyrghan janaghy  Sergeydi tauyp alady. Mine ajal degen.

Ózim de talay týs kórgem. Bir týsimde, Leninning kiyimin kiyip alghan mening agham: «Baqytjan, men qazir shygham, artymnan shyqpa»,- dedi de, esikti tars jauyp shyghyp ketti. Erteninde, brigadada marshal Ahremeev kenes ótkizui tiyis edi. Soghan men әskery kolonnany bastap barmaq bolgham, endi kombat bastap barmasa bolmaydy ghoy. Sóitip, BMP-gha (әskery kólik) otyrghanym sol edi, maghan, «brigadagha tez arada tikúshaqpen jetsin»- degen habar keldi, kenes tanghy 11-de ótetin bolypty. «Joq, men kolonnamen baram, ketip qaldy dep aitynyz»,-deymin habarshygha. Ol, «bolmaydy, tez jetsin dep, radiomen búiryq berildi»,- deydi. Sodan, tikúshaqpen úshyp kettim, al, men otyrghan BMP -gha mina týsip, otqa orandy.  Jalpy, soghys kezinde adam balasy qanday batyr bolsyn,  jýrek bar ghoy әrkimde, biraz qobaljidy eken. Men key kezderi tang qalam, oq jan-jaghymda úshyp jatty, maghan nege tiymedi? Al, keybir jandar qansha qorghansa da, oqqa úshyp jatty. Keybireuler tastyng qalqasyna tyghyldy, biraq sonyng ózinde ony dúshpan tauyp alyp atatyn.

Aughan soghysynda «Algha, kommunister!» degen úran mýlde bolghan joq, ony úmytyp ta kettik. Ol jerde tek búiryqty, tapsyrmany ghana oryndauyng kerek. Qalay ony oryndau, qalay shyghynsyz oryndau, qalay aman qalu, eng bastysy -sol. Mende sayasy kenesshisi Ogolev degen mayor boldy. Ózin silata bildirdi. Ol «jasasyn partiya» degen joq, ózimizben birge soghysqa qatysty.  Qolynda gazet emes, patron boldy.  Keyin, Litvinov degen sayasy kenesshi keldi, ol alghashqy kezde partiya, anau-mynau dep edi. Ol sózder oghan jenis alyp bermedi, ol sózder soghystaghy shyghyndy azaytpaytynyna onyng da kózi jetti.

- Balalyq shaghynyz turaly ne aitar ediniz. Jalpy sizdi batyrlyqqa tәrbiyelegen ne nәrse boldy dep oilaysyz?

- Men alaqanday ghana, Kenes degen auylda óstim (Jambyl oblysy, Jualy audany.-  R.IY.).  Ákemdi kórgen joqpyn, mening on ailyghymda qaytys bolyp ketipti. Elding arqasynda әkemning joqtyghyn sezbey, qiynshylyq kórmey óstim.  Qoy da baqtyq, shóp te shaptyq. Biraq auylda bizge, ýlkendi silaudy ýiretti.  Tipti ol kezderde, 1952-54 jyldary meshit bolatyn.  Keyin 56 jyldary joq boldy. Qay jerde bolsa da, qúran oqylatyn. Soghan qarap biz de «Áumiyn» deytinbiz. Shaldarymyz, aqsaqaldarymyz dindi úmytpaytyn.  Auyldyng bar balasy, júma sayyn meshitke, ýlkenderding qolyna su qúiyp beruge jýgiretinbiz. «Qanshalyqty kóp adamnyng qolyna su qúiyp, batasyn alsan, ómiring sonshalyqty jaqsy bolady»- deytin, soghan talasatynbyz.

Adam balasynyng minezine tuyp ósken tabighaty da әser etedi. Mysaly, biz taudyng eteginde óstik. Atqa ertoqymmen minsek, «ey, bala, nemene atty ertoqymmen minip jýrsin?»,- dep shaldar kýletin. Týnde taugha shyghu batyrlyqqa ýiretetin. Aua rayy qatal, qysta qar qalyn.  Tipti ol kezde komsomol biyletin alu ýshin, búrynghy Burnyi, qazirgi Bauyrjan Momyshúly atyndaghy auylgha qysta Kenesten jayau barghanbyz. Biz, Kýiik jәne Shaqpaq degen eki qasiyetti toghaydyng ortasynda tudyq. Tabighaty óte suyq, óte qatal. Mine, Baukennin  minezi qanday qatal bolghan. Áriyne minez qanmen beriledi, biraq el men tabighat  adamnyng minezine ýlken әser etedi. Týriniz qatal bolsa, jýreginiz jyly bolady.  Adam balasy sonyng bәrin ýilestire bilse, meninshe ol adam Otandy sýndi biledi.  Elin de, júrtyn da sýiedi.

- Býgingi ómirinizge kóniliniz tol ma?

-  Orystar aitady ghoy «zacherknuti by vsu jizni y nachati by snova» dep. Yaghny býkil ómirindi syzyp tastap, qayta bastar ma edi dep. Men de keyde ózime osynday súraq qoyam. Keyde ómirimdi maqúl kórem, keyde jek kórip ketem. Sebebi, ótirikshi qasymda jii boldy, shyndyq alystap ketti.  Ol kezde qiynshylyqty kóp kórdim. Biraq men shyndyghymdy eshuaqytta býgip qalghan emespin. Jolym jaman boldy dep, jaman jolgha týsken emespin, shyndyq tuatynyna bәribir senetinmin. Key kezde, jýrek auyryp syzdaghanda, bir gazetterde aittym: «Batyr taqqa talaspaydy, batyr taqty qorghaydy» dep. Biz, er bala Otan ýshin tuylghanbyz. Otan ýshin kirpik qaqpay jan beruge tuylghanbyz. Sonyng ishinde, әrkimning ózining qalaghan mamandyghy bar. Mening qalaghan mamandyghym osy boldy. Baukendey batyr bolsaq dep óstik. Namys. Biz qazaq halqy, namysqoy halyqpyz. Maqtanghanym emes, men Germaniyada Potsdam qalasynda boldym. Sol jerde polk komandirlerining arasynda bir qazaq bolghan joq. Men polk komandiyri boldym. Qazaqstanda bas shtabtyng bastyghy boldym. Kóp-kóp qyzmetter atqardym, tómenge de týstim, joghary da kóterildim. Keybireuler aitady, óse bersem, óse bersem dep. Anau jastar qalay, olardy ýiretu kerek qoy.  Mysaly, 93 jyldary kadr degen problema boldy. Men sonda kelip, osy Saryózektegi diviziyany basqardym.  Ýlken- ýlken júmystardy ókimet  bizge senip tapsyrdy. Al biz sol alghan tәjiriybemizdi bolashaq generaldargha beruimiz kerek.  Olar da ósip ónui kerek. Olardy qalay tәrbiyeleu kerek? Keybir kezde kýrsinem, qazirgiler general kiyimin kiyedi de, «general boldym» dep keude keredi. Biraq, professionaldyq jaghy qayda? Sen general boldyn, sen endi generaldyq kiyimine, ainagha qaray berme, sen anau shәkirtterine qara. Anau ósip kele jatqan sarbazdargha, bilimine qara. Bilmeseng úyalma, bil, oqy, poligonda jii bol, sarbazdarmen jii syrlas.

Komandirdi qay uaqytta sarbaz jaqsy kóredi? Egerde sarbazdy ózinning balanday silasan, tәrbiyelesen, sarbaz seni әkesindey sýiedi. Keybir komandirler sarbazdarmen aiqaylasyp úrsysady da, «men qatalmyn» deydi. Áriyne, komandir qatal  boluy kerek, biraq shyndyq, әdilet odan    da qatal boluy kerek. Qúry aiqaylay beretin komandiyr- komandir emes.

Esime bir oqigha týsip otyr.  Ol jigit qazir Qapshaghayda túrady. Aughanstanda, soghystyng alghashqy kýnderi sol jigitke oq tiyip, qúlap týsti. Qarasam jaralanyp qalypty, qan aghyp jatyr. Qazir dúshpan ony taghy bir oqpen óltirui mýmkin ekenin bilip, onyng ýstine jatyp, oqtan qalqaladym. Denemmen qorghashtap, ózim de dúshpandargha oq ata jýrip, ony BMP-ning astyna jatqyzdym. «Qay jerdensin?» desem, «Qazaqstannan, Qapshaghaydanmyn ghoy, agha»,- deydi, «tiri qalasyn, bauyrym!» dedim. Sodan beri qanshama jyldar ótti. Osy byltyr júmys babymen Qapshaghaygha barsam, qalanyng әkimi: «qazir sizge bir tosyn syy jasaymyz»,- deydi. Kóp jyldar ótti, men endi әlgi jigitting týrin tanymaymyn.  Bir kisi kelip qúshaqtap betimnen sýiip, «esinizde me  agha, meni aman alyp qalyp ediniz, men mine tiri qaldym»,- deydi.

Múny nege aityp otyrmyn. Komandir ýlgi boluy kerek. Búryn osy jerde men rotanyng bastyghy bolghanda, «maghan úqsap jasa», yaghni, «delay kak ya»,- dep ózimiz birinshi bolyp nysanagha atatynbyz.  Sarbaz, basqa da komandirler, ýlken komandirlerdi qay uaqytta silaydy? Eger sol basshylar, ózderin silasa, olardy ýirete bilse, olardyng bilmegeni ýshin úyaltpay, kópting kózinshe súrap, birge ýiretse, sol dúrys.  Tipti keyde, «sen menen jaqsy atady ekensin, meni,  myna komandiyrindi ýiret», dese, odan jaman bolmaydy.

- Al dinge kózqarasynyz qalay?

- Men Qúday joq degen adamdy týsinbeymin. Adam balasy, qanday bolsyn bir nәrsege senui kerek. Últym qazaq bolsa, dinim- islam, men islam dini turaly biluim kerek. Keybireuler, saqalyn beluaryna deyin týsirip, «men  músylmanmyn» dep keude qaghady.  Múhammed (s.gh.s) payghambarymyz aitqan: «saqalyng bolsa, taza ústa» dep. Músylmandyq, ósirgen saqal, taqqan oramalmen ólshenbeydi. Músylmandyq - jýrekte. Dindi, Allany, shyn sýie bilse, mine sonda. Dinmen oinamau kerek. Dindi shyn sýi kerek. Keybireuler qoryqqanda, «oybay, ertengi kýni, emtihannan óteyin», bolmasa, «jolymdy ashyp beriniz» dep, tәuipke barady. Jol jýretin, emtihan tapsyratyn adamnyng ózi emes pe. Sondyqtan, aq niyetimen siynsa, onda bir Allanyng ózi jar bolyp, qoldaydy. Áruaqtardy da úmytpau kerek. Mening eki balam qaytys bolyp ketti. Áriyne, uaqytym bolghanda, olardyng basyna baryp qúran oqimyn, ol bizding músylmandyq paryzymyz.

Keybir moldalar bar, men olarmen ashyq sóilesem,  aiqaylap, jas balalardyng basyn tasqa soghyp ózderinshe din ýiretip jatyr.  Din olay emes. Din Otanyn sýidire bilude. Dindi sayasatpen aralastyrmau kerek, ony taza ústau kerek.

Keybireuler әsker sabynda namaz oqu kerek dep jatyr. Ol sonda Otan qorghay ma, әlde bes uaqyt namaz oqy ma? Olardyng birinshi boryshy - Otan qorghau.  Sondyqtan dindi әsker sabynda dúrys engize bilu kerek. Dindegi jaqsylyqtar, taza jýru, ýlkendi silau, ótirik aitpau, sonday artyqshylyqtaryn sarbazdargha ýiretuimiz kerek.

Ýidegi jengen, jeti jyl boldy namaz oqidy. Ol kisining namaz oqyghan sebebi, mening anam marqúm, biraz auyryp, ayaghynan jýre almay qalghan kezinde, ony shaqyryp alyp, «sen mening túnghysh kelinimsin, men namaz oqy almay qaldym, saghan osy jýgimdi úsynamyn»,- dedi. Sodan bastap, generaldyng әieli bolsa da, jeti jyldan beri bes uaqyt namazyn oqidy.

- Aughan soghysy sizding ómirge degen kózqarasynyzdy ózgertti me?

- Aughan soghysy, әskeriy-professionaldyq pikirimdi ózgertti. Moralidyq túrghydan, adam balasyna qalay qaraudy ýiretti. Aughan soghysynda ómirdi taza paraqtay kórippiz. Ol jerde ghúmyr mәngilik emes ekeni, әr sәt sayyn esine týsedi. Bәrin toqtatugha bolghanmen, uaqytty toqtata almaysyn. Árbir sekundty baghalaysyn. Sosyn, óz qateliktering esine kóp týsedi. Ertengi kýni myna ómirden ótesen, kimge ne jaqsylyq istedin, neni istemedin? Sonda týsingenim, birinshi, adam balasyn silau kerek. Soghys sony ýiretti. Ekinshi, ómirden abyroymen ótudi oilaysyn. Adam balasy qanday batyr bolsa da, ómir sýrgisi keledi. Biraq batyr adam, qaytys bolyp ketse de, kóp ómir sýredi. Sebebi, batyrlyq - ýlken jol. Sol sebepti, ol jerde mening alghan tәrbiyem - eshteneden qoryqpau. Bәribir mәngilik emespin, biraq, el silaytynday mәngilik is qaldyrayyn. Bir jaghy men batalion komandiyri boldym ghoy, al komandir qoryqsa, kim onyng artynan eredi? Kim silaydy? Batyrlyq ol tek orden aluda ghana emes eken. Ol - shyndyqty aitu, kinәndi moyyndau, jyltyr sózden aulaq bolu. Osynyng bәrin payymdasaq, batyrlyqtyng joly qiyn.

Men qaharman bolamyn dep oilaghan joqpyn.  Alghysym sheksiz, alayda,  Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng aldyna baryp  maghan qaharmandyq beriniz dep súraghan joqpyn. Al, qaharmandyq ataqty alghanda: «Núrsúltan Ábishúly, búl qaharmandyq belgisi tek maghan ghana berilgen joq. Búl- Aughan soghysyna qatysqan sarbazdar men  Tәuelsiz elimizding býgingi Otan qorghaushy sarbazdaryna berilgen danyq!»,-dep  eki-aq auyz sóz aittym.

Súhbattasqan Riza Isaeva

«Abay-aqparat»