Aqyndardyng ýsh kýndik alaman aitysynyng altyn arqauy osylay órildi

Gazetimizding ótken nómirinde el tәuelsizdigining 19 jyldyghyna ar­nal­ghan aqyndar aitysy turaly esepti ja­riya­laghan edik. Býgin sol jyr sayysynda oza shap­qan Amanjol Áltaev pen Aynúr Túrsynbaeva jәne Múhtar Niyazov pen Bekarys Shoybekov se­kildi aqyndardyng jauaptasuyn  oqyrman­dary­­myzgha úsynyp otyrmyz.

Amanjol ÁLTAEV:

Qazaghym, janynnan da aryng biyik,

Bolmaydy boyyndaghy qanyng súiyq.

Babalar túlpar minip, el qorghaghan,

Shashaqty aq nayzanyng sabyn sýiip.

Keshegi er qazaqtar atqa mingen.

Kisinegen kýrenning jalyn týiip.

Ólenning qúralayyn órgizeyin,

Qyrqadan qúlaghanday qalyng kiyik.

Aytysqa kelgen býgin aghayyngha,

Ólenning úsynayyn balyn qúiyp.

Dýniyege toqtau aitqan Qazaq eli.

Aytys degen Alashtyng bazary edi.

Tórt múhittyng arasyn jalghastyrghan,

Qazaq eli әlemning nazary edi.

Oqqa úmtylyp jatqanda ózge elder,

Aman bol, baqqa úmtylghan,

Qazaq jeri!

Astynda aspandaghy ai-tabaqtyn,

Sal-serining taghdyrynqaytalappyn.

Naymannyng qyzdarymen aitysam dep,

Qyryqqa tolghanymdy bayqamappyn.

Bәri de shyqqan sayyn jol súraydy,

Birine bermeymin dep aitaalmappyn.

Kerilip, Aynúr súlu sóile endi,

Kýime mingen qyzynday bay-manaptyn.

Aqyndardyng ýsh kýndik alaman aitysynyng altyn arqauy osylay órildi

Gazetimizding ótken nómirinde el tәuelsizdigining 19 jyldyghyna ar­nal­ghan aqyndar aitysy turaly esepti ja­riya­laghan edik. Býgin sol jyr sayysynda oza shap­qan Amanjol Áltaev pen Aynúr Túrsynbaeva jәne Múhtar Niyazov pen Bekarys Shoybekov se­kildi aqyndardyng jauaptasuyn  oqyrman­dary­­myzgha úsynyp otyrmyz.

Amanjol ÁLTAEV:

Qazaghym, janynnan da aryng biyik,

Bolmaydy boyyndaghy qanyng súiyq.

Babalar túlpar minip, el qorghaghan,

Shashaqty aq nayzanyng sabyn sýiip.

Keshegi er qazaqtar atqa mingen.

Kisinegen kýrenning jalyn týiip.

Ólenning qúralayyn órgizeyin,

Qyrqadan qúlaghanday qalyng kiyik.

Aytysqa kelgen býgin aghayyngha,

Ólenning úsynayyn balyn qúiyp.

Dýniyege toqtau aitqan Qazaq eli.

Aytys degen Alashtyng bazary edi.

Tórt múhittyng arasyn jalghastyrghan,

Qazaq eli әlemning nazary edi.

Oqqa úmtylyp jatqanda ózge elder,

Aman bol, baqqa úmtylghan,

Qazaq jeri!

Astynda aspandaghy ai-tabaqtyn,

Sal-serining taghdyrynqaytalappyn.

Naymannyng qyzdarymen aitysam dep,

Qyryqqa tolghanymdy bayqamappyn.

Bәri de shyqqan sayyn jol súraydy,

Birine bermeymin dep aitaalmappyn.

Kerilip, Aynúr súlu sóile endi,

Kýime mingen qyzynday bay-manaptyn.

Ghasyrdyng bastalghanda qos órnegi,

Alashtyng ziyalylary ósem dedi.

Qazaqtyng avtonomiyasyn jariyalaghan,

Dәl býgin Alashorda kósemderi.

Ol kezde biz qauqarsyzbolatynbyz,

Kiyikting laghynday nóserdegi.

Dýnie aq, qyzyl bop býlingen son,

Úiytqymyz tógildi kesedegi.

Týbi bir tәuelsizdik alamyz dep,

Qaytpaghan Álihannyng meselderi.

Alashtyng kósemderine qoyylsa eken,

Astana, bir eskertkish kóshendegi.

Shyqqanbyz ekeumiz de úlyq belden,

Shyqqanbyz qazaq degen ghúrypty elden.

Aldynda baghyt bergen aghang edim,

Qaryndasqa sәlemin túryp bergen.

Ayauly Aynúr súlu, samgha endi,

Aqqu qúsy úshqanday túnyq kólden.

Analar kóz tastasam dalamyzgha,

Aynalghan jaqsylardyng bәri anyzgha,

Keshegi Tomiris pen Zarinalar,

Biyligin jýrgizbep pe ed dalamyzda.

Qazaqtyng meyirimi bayqalady,

Qarasang Domalaqtay anamyzgha.

Qarqabattay ananyng әziz jýzi,

Saqtalghan izgilikpen sanamyzda.

Qazaq degen últymnyng aqyly bar,

Tóle, Áyteke, Qazybek babamyzda.

Tar qúrsauly zamannan shygha almay,

Kýnirenip ótpep pe edi

Sara qyz da.

Keshegi Lәzzat penen Sәbiralar,

Azattyq dep mert bolghan qara múzda.

Tәuelsizdik degening osy emes pe,

Aynúrlardy sayratqandalamyzda.

Aynúr TÚRSYNBAEVA:

Alla dep keldim taghy da,

Aulynnan shyqsyn asqaq әn.

Kýn-anam, kýlip kógimnen,

Shuaq-núryndy shash maghan.

Kók aspanymdy jamylyp,

Qara jer, seni jastanam.

Astana júrty, armysyn,

Tamyryn tereng tastaghan.

Tәuelsizdikting osynday,

Dumandy toyyn bastaghan.

Tórdegi jatqan qart penen

Besiktegi jas balan,

Allanyng núry aimalap,

Altyn tәj kiygen Astanam.

Abylay babam tu tigip,

Qolbasy bolghan Astanam.

Núrly jol salyp Núr-agham,

Jolbasy bolghan Astanam.

Túlparlardyng da ishinde,

Jorghasy bolghan Astanam,

Bereke menen birlikke

Jol basy bolghan Astanam.

Alty Alashymnyng aibyndy,

Ordasy bolghan Astanam.

Alla dep qyzyng sóilese,

Sózimnen halqym tanysyn,

Úlbiyke menen Saranyn

Múra bop jetken әni ýshin.

Áliya menen Mәnshýktin,

Tógilgen el dep qany ýshin.

Áselhan menen Ásiyanyn,

Ólenge qúmar jany ýshin.

Jazira menen keshegi

Lәzzattardyng ary ýshin.

Aldyna shyqty Aynúr qyz,

Únasa júrtqa shabysy.

Jalghyz-aq qorghap kóreyin,

Qyzdardyng barlyq namysyn.

Aghagha qatty sóilesem,

Saghymyz bizding synbay ma,

Birligin elding jyrlasaq,

Týisinip elim tynday ma?

Qadirin sózding biletin,

Amanjol, sizdey úl qayda?

Eki kýn boyy aiqasyp,

Boydaqtarmenen shyghyp em,

Kónbeydi tipti ynghaygha,

Qadirin qyzdyng biletin,

Amanjol jaqsy múndaygha.

Baghasyn eger bilmesen,

Bir demde úshar baq degen,

Men sizdi syilap jýreyin.

Kýnde bolmaydy osynday,

Tamasha qyzyq sәt degen.

Qaryndasyng bop ózine,

Arnap keteyin tәtti ólen,

Ay manday mening aghamsyz,

Niyetim sizge aq der em.

Dulyghang týsse basynnan

IYilip jerden ap berem.

Amanjol ÁLTAEV:

Aynúrjan, bilinbesin yzghar ýnim,

Ózindi qúlatpaspyn qúzgha býgin.

Aldyndaghy dәl mendey er bolmasa,

Jas bala biler dep pe eng qyz qadirin?!

Basyna birlikti elding baq keletin,

Osynday meyirlener shaq keletin.

Aytystyng arshyndaghan oghylanyna,

Syzylghan aqyn qyzdar tap keletin.

Ózindey aqyn qyzdar aman bolsyn,

Dulyghamdy kóterip ap beretin.

Amanjol bilgeninshe mýsindesin,

Bilemin qaryndastyng kishirmesin.

Ózine sóz saptayyn Aynúr qalqa,

Aru degen zatyndy týsingesin.

Eshqashanda bir Alla qazaghymnyn

Basynan dulyghasyn týsirmesin.

Túlpargha túmar taqtyrghan,

Atangha kilem japtyrghan.

Shugha kep kóshin toqtatyp,

Altynnan qazyq qaqtyrghan.

Qazaqtyng basyn qúraghan,

Qarashasyna únaghan,

Tәuelsizdik tanyn qúram dep,

Alladan medet súraghan.

Azattyq desem Kerey men

Jәnibek eske týsedi.

Kelse de nebir aqtaban,

Qazaqty Qúday saqtaghan.

Abylaydayyn erimmen,

Tәuelsiz kýnde maqtanam.

Batyry eldi qorghaghan,

Biyleri sózin joldaghan,

Ýsh jýzding qúrap bastaryn,

Jamandyq isi bolmaghan.

Azattyq desem keshegi,

Abylay eske týsedi.

«Ereuli atqa er salghan,

Egeuli nayza qolgha alghan».

Esiler jerde esilgen,

Kósiler jerde kósilgen.

Qaymana qazaq qamy ýshin,

Áziz de basy kesilgen,

Isatay, Mahambetterdi,

Shygharam qaytip esimnen.

Artyna әsker jiylghan,

Soqqysyn bergen qiyrdan.

Shegirmen on jyl soghysyp,

Qorgha dep jerdi búiyrghan,

Azattyq dese keshegi

Han Kene eske týsedi.

Alashym, mening Alashym!

Bel buyp algha barasyn.

Álihan, Ahmetterdin

Tómendetpeyik baghasyn.

Maghjanday aqyn narkesken,

Tolghaghan zaman jarasyn,

Alashtyng ardaq úldaryn

Eske almay qalay qalasyn?

Jeltoqsandaghy janghyryq,

Boluy әbden zandylyq,

Erindi taqtan taydyryp,

Kelgende Kolbin qanghyryp.

Otandy sonda bozdatty-au,

Alystan әsker aldyryp.

Qazaghym barda óshpeydi,

Jeltoqsandaghy janghyryq.

Jayyma kelsem býgingi,

Estirtting qazaq, ýnindi.

Kók kýmbezindi kóterip,

Kók bayraghymyz tigildi.

Qadirin elding bilgizgen.

Qazaqqa túlpar mingizgen,

EQYÚ-nyng taghyna,

Qazaqstandy mingizgen.

Aqordasyna qazaqtyn,

Elu alty elding basshysyn,

Sәlemin alyp kirgizgen.

Mongholiya, Qytay, Irangha,

Shashyrap ketken qazaqtyn,

Bastaryn qosyp jinaghan,

Atamekenge ap kelip,

Basyna orda syilaghan.

Jýz otyz eldi bólmegen,

Tәuelsiz kýnde órlegen,

Núrsúltan syndy erim bar,

Osynday erdi baptaghan,

Birligin әste saqtaghan,

Aldymda otyrghan osynau,

Qazaqtay qaysar elim bar.

Nazarda bolsyn jerimiz,

Birlikte bolsyn elimiz,

Endigi tilek Núragha,

Kórkeytip tildi beriniz!

Ózine ýmit artady,

Qazaqtay asyl eliniz,

El-júrtyng edi oiynyz,

Biyiktey bersin boyymyz.

Halyqtan aqsha tonaghan,

Jemqordyng bәrin joyynyz.

Bәrin ait ta, birin ait,

Bayandy bolsyn býgingi,

Azattyq degen toyymyz!

Aynúr TÚRSYNBAEVA:

Elbasy jayly negizi,

Mening de oiym osy edi.

Patshagha qarsy shyqpa dep,

Qasiyetti Qúran kitapta,

Jazylyp ketken desedi.

Allagha qarsy shyqpayyn.

Músylmandyghym osy edi.

Býkil júrtynyng shesheni,

Týrki júrtynyng kósemi,

Kýlteginderdey kósheli,

Saq babalarym kiyingen,

Saf altyndardyng kesegi.

Auyzyn ashsa aqyl men

Parasat jeli esedi.

Europa týgil әlemnin

Esin shygharghan esebi.

Elbasysy bar osynday,

Elimning baghy bes eli.

Jaqsylyghymdy aitayyn,

Aqyndyq sonday qasiyet.

Tәuelsizdikting jolynda,

Erlerding ketken basy kóp.

Isatay menen Mahambet,

Naryn qúmdaghy asyl ed.

Amangeldi menen Bekbolat,

Aq patsha mysyn basyp ed.

Álihan, Ahmet, Mirjaqyp,

Tәuelsizdikke ghashyq ed.

Mústafanyng da Parijde,

Elim dep aqqan jasy kóp.

Solardyng songhy sarqyty,

Qayratym qanday jasyn ed.

Negizi bizding qazaqtyn,

Tarihy sonday qasiret.

Subhan Alla tilegim,

Núryndy bizge shashyp ót!

Azat ta ghajap ómirdi

Qazaqqa mәngi nәsip et!

Tókken ter menen enbektin

Tabymen kelgen erkindik.

Otyz jetide ananyn,

Zarymen kelgen erkindik.

Jeltoqsannyng alghashqy,

Jelimen kelgen erkindik.

Qayrattay qaysar balannyn,

Qanymen kelgen erkindik.

Jәzira menen Lәzzattyn,

Arymen kelgen erkindik.

Shәmshidey asyl aghanyn

Ánimen kelgen erkindik.

Qasiret pen qayghynyn,

Dәmimen kelgen erkindik.

Amanjol agham sen edin,

Ay mandayly, aibarlym,

Ýsh jyl boyy aitysta,

Sen shyqpay qoydyn, aghatay.

Men oghan biraz oilandym,

Tiyisushi edim búryn da

Erkelikti negizi,

Bayaghyda qoyghanmyn.

Agha dep, býgin qúrmetpen,

Jolymdy berip keteyin,

Atasy sol ghoy oilardyn.

Uaqytsha deydi dýniye,

Jýldege әbden toyghanmyn.

Aytystan qalmay, Amanjol,

Tórinde jýrshi toylardyn.

Daghdarys kelgen eken dep,

Daghdaryp qalar el me edin?

Europa shulap jatyr ghoy,

Qarjy dep aityp sengenim.

Qazaqstanda biraq ta,

Kýnde toy bolyp jatyr ghoy.

Aqyn men әnshi ermegin,

Qadiri kete qoyghan joq,

Bizding halyqta tengenin.

Kók bayraqtaghy qyranday,

Qiyagha qanat sermedin.

Eselep Alla qaytarsyn,

Elbasymyzdyng enbegin.

Halqyma mәngi jar bolsyn,

Tek qana kókte Tәniri!

Halqyma qiyn bolmasyn,

Zamannyng qiyn naryghy.

Tórde otyrghan kókeler,

Ýzilmey júrttan tamyry,

Isindi haqqa tapsyryp,

Halqyna jasa jaqsylyq.

Halyqtyng bolsa sabyry,

Hannyng da ketpes qadiri.

* * *

Múhtar NIYaZOV:

Ókpesin qolyna ústap jetti aqyndar

Órisi keneygesin ólendegi.

Órisimiz keneymey ne bolypty

Elimiz әr sәt sayyn kemeldendi.

At arbasyn tozdyrghan atalardyn,

Aqyry aqtalghanday bar enbegi.

Qazaqstan býginde jer betinin,

Tek qana bir Allagha tәueldi eli.

Eki bas syighan emes bir qazangha,

Degen sózding kórindi kónergeni.

Mәselening dәl múnday emestigin,

Elorda kýni keshe dәleldedi.

Tirlikting taghy da atty tanys tany,

Kep qaldyq tekti

júrtpen tanysqaly.

Ýreyindi jendirip, ýmitime,

Ýlkendermen ýzengi qaghysqaly.

Jaratqan tól ónerge tólqújatty,

Aytysyng qayta qolgha tabystaldy.

Apyr-au, qanday baqyt basymyzdyn,

Qaytadan halyqpenen qauyshqany?!

Assalauma ghaleykum, qazaq degen,

Armangha qol jetken el alystaghy.

Aygha shauyp mert bolmay, aman týsken,

Aziyanyng azuly arystany.

Baq taymasyn osynau baytaghynnan,

Shanyraghyng aman túr shayqaludan.

Kýndik jerden kóz tartyp, bәiteregin,

Kemdik kórip jatqan joq jayqaludan.

Zaman búl qay adamnyng úrtyn ashsan,

Auzynan eki qasyq may tabylghan.

Elbasyna erekshe el alghysy

Astanany túrghyzghan aitaqyrdan.

Arqagha Tonykók pen Kýlteginnin

Qasqaytyp, qaghanatyn qayta qúrghan.

Bekarys ShOYBEKOV:

Múndayda peyil bar ma ashylmaghan?

Múndayda kónil bar ma tasymaghan.

Tәuelsizdik toyynyng qarsanynda

Dýrmekke dúrys bolmas qosylmaghan.

Barmysyng qara ormanday, qalyng elim,

Qadirin, qara ólenning qashyrmaghan.

Batyry dúshpanyna bas úrmaghan,

Aqyny basynan sóz asyrmaghan.

Armysyn, qazaghymnyng Astanasy,

Jýzinen quanyshyn jasyrmaghan.

Elu el patshasyn kýtemin dep,

Ekpini әli kýnge basylmaghan.

...Alyspen, jaqynmen de tatu bolghan,

Qayta bizding kýnimiz kóktem eken.

On bir jylda bastaryn bir qospaghan,

EQYÚ-nyng keneui kepken eken.

Bir-birine alakóz patshalardyn,

Basyn qosqan qazaghym tekten eken.

Qazaqstan bolmasa Europang da,

Jetetúghyn jerine jetken eken.

Aldynnan tughan kezde arayly arman,

Bir sәtte ózgeredi qalay zaman?

Astanagha kelgen song barlyghynyn,

Kózqarasyn ózgertu onay bolghan.

Jasanghan bas qalany kórgen kezde,

Tamsanyp shetterinen qaray qalghan.

Kózderi sýringenin ózderi aitty,

Bizdegi saltanatty saraylardan.

Kóshpeli elimizding kórsin endi,

Kósh ilgeri ekenin talaylardan.

Qazaqstan - úyasy qarlyghashtyn,

Aspany azattyq pen aray qúshar.

Tynyshtyq pen bereke saqtalyp túr,

Artta qalyp talay shyn, talay qúzar.

Elbasymyz tóredey әdil shyghyp,

Eline kókirekten jyr aghyzar.

Babasy óz úyasyn búzbaghannyn,

Balasy óz úyasyn qalay búzar.

Biz bir kýnde jetpedik baqqa búlay,

Tәuelsizdik ystyghy-ay, aptabyn-ay!

Ýsh jýzding basyn qosyp bir kezderi,

Patshandy qondyrdy ghoy atqa Qúday.

Ayranday úiyp kele jatqan eldi,

Sýt bolyp tógiluden saqta qúday.

Bekarys ShOYBEKOV:

Er qadirin biler el aman bolsyn,

Jerim aman bolsynshy týgi mayly.

Qazaqtyng yntymaghyn bersin Qúday,

Yntymaqtan aiyrylghan úly qayghy.

Bayaghy babalarym aitqanday-aq,

Tatu elge taqsyret juymaydy.

Keptelgen sózdi aitayyn kómeyge endi,

Aqyndar dep otyr ghoy ne deydi endi.

Bostandyqtyng qúdireti kýshti eken ghoy,

Jaratqan iyem ózi jebeydi endi.

Shette jýrgen qandastar elge kelip,

Elimiz odan sayyn mereylendi.

«Egemen Qazaqstan» gazeti