Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasy birqatar gumanitarlyq mәselelerdi der kezinde kóterip otyr.

Ruhany janghyru degenimiz tarihy túrghydan alghanda kez-kelgen modernizasiyalyq prosesting bastauynda túratyn, kertartpa hәm tiyimsiz sana bolmysyn kýmәngha salyp, kerek bolsa rableshe әjualap, ony sergituge baghyttalghan gumanitarlyq hәm últtyq joba. Batys Europa últy múnday janghyrudy Qayta órleu dәuirinen bastady. HV ghasyrdyng әigili skuliptury Miykelandjelomen qashalghan adamnyng jalanash mýsinderi («Daviyd», «Bostandyqtaghy qúl» jәne t.b.) – «adamnyng – Adam» ekendigin, óz aldyna derbes gumanitarlyq qúndylyq bola alatyndyghyn pash etti. Tegeurindi óner iydeyasy – kórkem әdebiyet obrazyna, odan – qúqyq tanymgha úlasyp, nәtiyjesinde «Adam men azamattyng qúqyqtary turaly Deklarasiya» jariyalandy (1789 j., Fransiya). Orayy kelip túrghanda aita ketuimiz kerek,  italiandyqtar ónerde ghana algha shyghyp qoyghan joq, HV ghasyrgha tiyesili әlem ghalymdarynyng teng jartysy osy últ ókilderinen edi.  Búl modernizasiyamen qatar «egizding synarynday» damityn basty fenomenning biri – ghylym ekendigin kórsetedi dep esepteymiz. Týptep kelgende ruhany janghyru – gumanitarlyq iydeyadan bastau alyp, sana bolmysynda tergeuden ótetin, sodan keyin baryp qana qogham ómirining ózge qabattaryna jan bitirip, әleumettik ómirding shyndyghyna úlasatyn mentalidy qúbylys.  Bir ghana adam obrazynyng sana sýzgisinen qayyra ótui – Europa últyn ónerkәsiptik tónkeristerge bastap, M.Veberding tilimen aitqanda mәdeny kapitalizmge alyp keldi. Sol sebepten de Elbasy maqalasynda kóterilip otyrghan súraqtar otandyq gumanitarlyq ghylym men shygharmashylyq oidyng ózegine ainalyp, ondaghy adamnyng beynesi qanday bolmaq kerektigi turaly iydeyalar men kózqarastar jýiesi tanym eleginen jýieli týrde ótui tiyis. «Aghymdaghy qazirgi zaman» (belgili sosiolog Z.Bauman, E.Giddensting anyqtamasy) adamymen qatar, qazaqstandyq erekshelikke negizdelgen adam obrazyn qalyptastyru, oidyng tezinen ótkizip, túlghasyn somdau, onyng praktikalyq mýmkindikteri men qúndylyqtaryn kórsetu, bostandyqtaryn shyramytu – týptep kelgende bolashaq úrpaqtyng taghdyryn anyqtaumen para-par jauapkershilikmәselesi. Múnday jauapkershilik barsha qazaqstandyqtardy toptastyratyn ortaq ruhany qúndylyqsyz jýzege asuy mýmkin de emes.

Sondyqtanda, Elbasy maqalasyndaghy qazaqstandyq «ruhany janghyru», keminde ózara baylanysty, birin-biri boljaytyn kelesidey tórt súraqtyng qisynyn qamtidy dep esepteymiz. Birinshiden – jalpyqazaqstandyq azamattyq qogham ornatu múraty týbinde jetuimiz kerek ainymas maqsatymyz boluy tiyis. Ekinshiden, jalpyqazaqstandyq azamattyq qoghamdy memlekettik til faktory negizinde qúru mәselesi. Ýshinshisi, jalpyqazaqstandyq azamattyq qoghamdy qúruda memlekettik tilding intellektualdy әleuetining jetip-artylatyn boluy jәne soghan jaghday tughyzu mәseleleri. Tórtinshiden, jalpyqazaqstandyq azamattyq qoghamnyng «Mәngilik el» atalatyn órkeniyettik qúbylysqa úlasuy ýshin memlekettik tilde tól filosofiyalyq jýieni qalyptastyru mindeti.

2012 jyly Qazaqstan halqy Assambleyasynyng XIX sessiyasynda memleket basshysy N.Á.Nazarbaev  «Qazaqstandyq jol: túraqtylyq, birlik, janghyru» atty jasaghan bayandamasynda «Qazaq halqy men memlekettik til - damyp kele jatqan qazaqstandyq azamattyq qoghamdy biriktirushi yadro retinde yqpal etetin bolady. Búl ýderis obektivti týrde jýrgizilude» dedi.

Jalpyqazaqstandyq azamattyq qogham ornatu memleketting sayasy basshylyghynyng ghana emes, ol sonymen birge býkil qazaqstandyqtardyng ortaq armany, azamattyq óremen tandalghan joly boluy tiyis.

Búl rette, Elbasymyz N.Á.Nazarbaev kórsetip bergendey, memlekettik til – qazaqstandyqtardy úiytushy birden bir faktorgha shynayy ainaluy qajet. Onsyz, azamattyq últty – qazaqstandyqtardy qoghamdyq sanada ornyqtyru mýmkin emes. Búl jogharyda aityp ketkenimizdey damudyng tarihy syghymdalmaghan hәm evolusiyalyq joly. Memlekettilik pen memleket úghymdaryn «Mәngilik El» iydeyasy arqyly bite-qaynasqan mәnderge ainaldyrudyng tabighy tetigi. Qazaqstannyng oqys ózgeristerge boy aldyrmay, sonday-aq tamyryn tәuelsizdikting múrattarynan tartatyn basty jolynan da kóz jazbay, elding әleumettik-mәdeny ereksheligin, sayasy ahualyn eskere otyryp, azamattyq qogham iydeyalaryn kezen-kezenimen, birtindep bekituge kirisui – memlekettiligimizding bayandy damuynyng basty kepili.

Qazybek Dәuitәliyev

Abai.kz