Osy bizding saualnamashylargha tang qalmau mýmkin emes. Jyl sayyn osy mezgilde әr salanyng «jyl ýzdikterin» anyqtap jatady. Múndayda әriyne azdyng kópke uәkildik etetinin eskeru kerek... Keshe ghana Ermek Túrsynov «jal adamy» atanyp, bәrimizdi an-tang etip edi. Endi 2010 jyldyng eng ýzdik sayasatkerleri turaly «kesim» jasaldy.

Almatydaghy Sayasy sheshimder instituty anyqtaghan san-sala boyynsha jýrgizilgen saualnama boyynsha sayasatker retinde «bas bәigeni» Premier-ministr Kәrim Mәsimov iyelendi. Baqanday 23,8 payyz! Qanday útqyr sheshimi, alghaday abyroyy ýshin búlay bolghanyn, saualnamagha qay taraptyn, qay toptyng ókilderi qatysqanyn kim bilsin?..

Áyteuir, biylghy jyly Mәsimovtyng iyirgen saqasy alshysynan túruda. «Qazaqstan Respublikasy Túnghysh preziydenti» ordenimen marapattalghandaghy egile sóilegeni ótkende ghana edi. Býginderi marqayyp, qoy qara múrtyn «kókke shanshyp» otyrghan shyghar. Bizde osy «enbek damalysyna», yaki, «ornyn auystyrarda» at mingizip, shapan jauatyn әdetimiz edi. Búl da sonyng bir kórinis boluy mýmkin deydi sary tisti sarapshylar.

Osy bizding saualnamashylargha tang qalmau mýmkin emes. Jyl sayyn osy mezgilde әr salanyng «jyl ýzdikterin» anyqtap jatady. Múndayda әriyne azdyng kópke uәkildik etetinin eskeru kerek... Keshe ghana Ermek Túrsynov «jal adamy» atanyp, bәrimizdi an-tang etip edi. Endi 2010 jyldyng eng ýzdik sayasatkerleri turaly «kesim» jasaldy.

Almatydaghy Sayasy sheshimder instituty anyqtaghan san-sala boyynsha jýrgizilgen saualnama boyynsha sayasatker retinde «bas bәigeni» Premier-ministr Kәrim Mәsimov iyelendi. Baqanday 23,8 payyz! Qanday útqyr sheshimi, alghaday abyroyy ýshin búlay bolghanyn, saualnamagha qay taraptyn, qay toptyng ókilderi qatysqanyn kim bilsin?..

Áyteuir, biylghy jyly Mәsimovtyng iyirgen saqasy alshysynan túruda. «Qazaqstan Respublikasy Túnghysh preziydenti» ordenimen marapattalghandaghy egile sóilegeni ótkende ghana edi. Býginderi marqayyp, qoy qara múrtyn «kókke shanshyp» otyrghan shyghar. Bizde osy «enbek damalysyna», yaki, «ornyn auystyrarda» at mingizip, shapan jauatyn әdetimiz edi. Búl da sonyng bir kórinis boluy mýmkin deydi sary tisti sarapshylar.

Sol saualnamagha sensek, ekinshi oryndy Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov bókterse, odan keyingi oryngha Qanat Saudabaev pen Qasym-Jomart Toqaev jayghasqan. Tasmaghambetovtyng «tastay» qimyldary qashanda elding kózine tez iligetini anyq. Onyng joldaryn bas qalanyng әkimi әbden mengergen. Al Saudabaevty EQYÚ-daghy jyl boyy «kýndiz-týni bir tynbay» etken «saudasy» ýshin baghaladyq delik, al Qasekenning Senat qabyrghasyndaghy belgisiz qimyldarynyng qaysysy halyqqa únaghanyn qaydan bileyik. Bir tanghalarlyghy, alghashqy on toghyz adamnyng qataryna Múhtar Shahanov, Jarmahan Túyaqbaevtardyng da iligui... Institut mamandarynyng aituynsha, búl saualnamagha Preziydent esimi qatystyrylmaghan. Sebebi, ol kisining «shappay bәige alatyny» aidan anyq. Biraq, ótkendegi bir saualnamalarynda institut preziydentting ózin tómendetip jiberip, qaytadan «esin» jighan.

Keybir sarapshylar atalghan institut múrtty myrzagha baghynyshty mekeme degendi de aityp qalady. Soghan qaraghanda, Mәsimovting oq boyy ozyp shyghatyn jóni bar-au shamasy...

Ayta keterligi, qazaqstandyqtardyng 41 payyzy ómir sýru jaqsarghanyn atasa, 39 payyzy «eshtenenin» ózgermegenin kóldeneng tartqan. Halyqtyng 13 payyzgha juyghy  búl saualgha jauap bermey, qalys qalghan... «Ýnsizdik - qarsylyqtyng eng ýlkeni». Demek, arghy jaghyn óziniz shamalay beriniz.

«Abay-aqparat»