Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Dat 10008 31 pikir 28 Jeltoqsan, 2017 saghat 15:20

Etnikalyq qazaqtargha «yqtiyar hat» emes, azamattyqtyng birden berilgeni abzal!

 

«Qazaqstan Respublikasynyng halyqtyng júmyspen

qamtyluy jәne kóshi-qon zanyna ózgerister men tolyqtyrular

engizu turaly» qúrylghan júmys tobynyng jetekshisi

Kәribay Músyrman myrzagha jәne júmys toby mýshelerine

 

 

AShYQ HAT

Qúrmetti, júmys tobynyng mýsheleri!

El basymyz, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaghanda, Qazaqstan halqynyng da, shettegi qandastardyng da quanyshynda shek bolmady, sol kezden bastap Elbasymyz shettegi qazaqtargha ýndeu tastap, elge shaqyrdy, arnauly zang qabyldap, olargha Kóshi-qon qarajatyn taghayyndap, týrli iygilikter jasady, arnauly qandastardy qabyldaytyn oblystardy belgiledi. Sonyng arqasynda shetelderden qazirge deyin bir millionnan astam qazaq atajúrtyna oraldy, sonyng ishinde Qytaydan tarihy otany Qazaqstangha birjolata kóship kelgen azamattardyng sany da býginde 200 myngha jetipti.

Biz, Elbasynyng «shetelderdegi qandastardy elge shaqyru, olardy tiyisti óninirlerge ornalastyru jәne ontýstiktegi aimaqtardaghy júmys kýshin, soltýstiktegi halyq sany siyrek qonystanghan aimaqtargha ornalastyru» turaly jasaghan bastamasyna qoldau kórsetu ýshin, kóshi-qondy úiymdastyrudy tek qana ýkimettik mekemelerge ghana artyp qoymay, biz de elge qyzmet etu maqsatymen, Soltýstiktegi oblys әkimderi men kóshi-qon mekemeleri arqyly Qytaydan jәne ontýstiktegi eldi soltýstik oblystargha kóshirudi úiymdastyrghan bolatynbyz. Nәtiyjesinde osy jyldyng mamyr aiynan qyrkýiek aiyna deyin Qytay Halyq Respublikasynan Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan, Aqmola oblystaryna jalpy sany 63 otbasyn, al Almaty oblysynan 17 otbasyn kóshirip әkeldik, olar qazir sol oblystarda túraqty túryp jatyr.

Osy arada sózding ashyghyn aita keteyik,  Ózbekstannan, Mangholiya men Týrkmenstannan jәne Qyrghyztannan qonys audaryp kelip jatqan qandastarymyzgha qaraghanda, Qytaydan beri qaray kóshetin qandastardyng keluine biraz kedergiler bar, yaghny olar Qazaqstangha arnauly viza arqyly keletin bolghandyqtan, shetelge shyghatyn tólqújat (pasport) jasatu ýshin de, sol shetelden shaqyrtu kerek bolady. Qazaqstan tarapynan tuysy nemese tanysy arqyly shaqyrtu alyp, tólqújatyn jasatyp, odan Qazaqstannyng Qytaydaghy elshiliginen viza alyp, elge jetedi-au, әiteuir. Al Qazaqstangha kelgen song da týrli qújattyq júmystardyng qyiynshylyghy alghashqy jyldargha qaraghanda kýrdelenip barady. Mysaly, búryn azamattyq alu ýshin tek tólqújat pen jeke kuәilkti audartyp, ómirbayanyn jazyp, azamattyq alghangha deyin jaraytyn «Qazaq kuәlik» nemese «Oralman kuәligi» men tirkeu anyqtamasyn aparsa boldy, tiyisti organdar azamattyqqa qabylday beretin.  Alayda, QR Ýkimeti osydan birneshe jyl búryn azamattyq aludy 5 jylgha toqtatyp qoydy, odan song azamattyq alu ýshin aldymen «yqtyarhat» alu kerek boldy, «yqtyarhat» alu ýshin Qytay elshiliginen «Qytayda sottalmaghany turaly» jәne «Qazaqstanda túraqty túrugha kelisim» anyqtamalaryn әkelu kerek boldy, sonymen birge bir jylgha ghana jaraytyn «oralman kuәlik» kerek, al azamattyq nemese "yqtyarhat" alu ýshinde «Qytaygha telmirtip» qoyghan osy zandar, jaqynda «Dýnie jýzi qazaqtary qúryltayynda» el basymyz aitqan «shettegi aghayynnyng elge kelgendegi qújattyq mәselerin barynsha jenildetu» degen sózine say kelmeydi.

Qytaydan kelgen qandastar kóship kelgen bette eng aldymen «Oralman kuәlik» alady. Óitkeni, balalaryn mektepke kirgizuge de, emhanagha tirkeluge de zang boyynsha osy kuәlik kerek. Sonyng ishinde 2016 jyly Qazaqstangha kelip, eng aldymen «Oralman kuәlik» alyp, ary qaray azamattyq alu ýshin, túraqty tirkeletin ýy taba almay, ýy tabylsa, bir kezdegi "yqtyar hat" jәne azamattyq alugha kerekti qisynsyz qújattardy: «Qytayda sottalmaghany turaly anyqtama», «Qytay elshiliginen Qazaqstanda túraqty túrugha kelisim» t.b. syaqty eshqashan berilmeytin, berilse de toqsan tesikten ótip, tanys-tamyr arqyly zorgha alatyn «anyqtamalardy» jinap bolghansha, 2016 jylghy alghan tek bir jylgha beriletin «Oralman kuәligterinin» uaqyty da ótip ketedi. Endi olar azamattyqqa tapsyrayyn dese, kóshi-qon polisiyasy «Oralman kuәlikterinning uaqyty ótip ketken, endi sender 5 jyldan keyin ghana azamattyqqa tapsyra alasyndar», – dep azamattyqqa qabyldamay otyr. Dәl qazir bizding qolymyzda 200-ge tarta «Oralman kuәliginin» merzimi ótip ketken azamattardyng naqty deregi bar. Búl san kýn sayyn ósude. Qytaydyng sanqily qyspaghynan әreng qútylyp kelgen qandastarymyz, osynday kedergilerding sebebinen Qytaygha qayta barugha mәjbúr boluda. Eger olar Qytaygha barsa, dәl qazir Qytayda qazaqtargha jasalyp jatqan qudalaugha úshyrap, Qazaqstangha barghany ýshin pasporttary tartyp alynyp, ózderi «sayasy ýirenu ortalyghy» dep atalatyn jabyq týrmege qamalyp, tipti, keybireui týrli merzimderge sottaluy mýmkin.

Biz osy kóshiru júmystary barysynda, shetten kelgen qandastardyng Qazaqstan azamattyghyn alu kezinde kezdesetin qiynshylyqtaryn eskere otyryp, aldaghy Kóshi-qon zanyna ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly júmys tobynyn  otyrysynda tómendegi  úsynystarymyzdy eskerulerinizdi súraymyz.

1. Shetelden nemese Qytaydan kóship keletin etnikalyq qazaqtargha, sol eldegi Qazaqstan elshiligi tarapynan kezeksiz viza berilse deymiz. Sebebi: Qazaqstangha jay tuysqanshylap, nemese sauda-sattyqpen keletin adamdardyng kóptigine baylanysty kóship keletin qazaqtar uaqytynda viza ala-almay jәne kóship kele almay jatyr. Sonyng saldarynan soltýstik oblystargha kóship keletinderge bólinetin jyl sayynghy qarajat iygerilmey qaluy mýmkin;

2. Shetten kóship keletin qazaqtar Qazaqstan Respublikasynyng shekarasynan ótkende, olardyng jýkterinen keden salyghy alynbay, shekaradan esh kedergisiz ótuine jaghaday jasaluyn  qalaymyz. Sebebi osyghan deyin kóship kelushilerding jýkterine Qazaqstan shekara qyzmetkerleri «salyq tóleysinder» dep ótkizbey qoyghany turaly aqparat kóp, mysaly: «ShQO Baqty shegar beketi», t.b..

3. 2016 jyly alghan oralman kuәlikting uaqytyn 1 jylgha úzartudy, osy kuәlikti endi alatyn qandastarymyzgha jaramdylyq merzimin 2 jyldyq etip berudi jón kóremiz.

4. Kóship kelgen qandastar "yqtyar hat" almay-aq birden azamattyqqa qablydanghany abzal. Sebebi qandastar "yqtyar hatqa" qújat jinap kóp uaqytyn joghaltuda jәne búl qújattyng esh bir manyzy joq.

5. Shetten keletin qandastargha qonystanu ýshin belgilengen soltýstiktegi 7 oblystyng әr qaysysynda «Qandastargha kenes beru ortalyghyn» ashyp, sol ortalyqta qandastardyng azamattyq alugha kerekti qújattaryn tegin audaryp, jinap beriluin, olardy sol ortalyqqa tegin túraqty tirkeuge alyp, oqugha týsetinderge dayyndyq kursqa týsu turaly  kenes beriluin eskertkimiz keledi.

6. Osyghan deyin Qazaqstangha kelip, týrli sebepterge baylanysty Qytay tólqújaty men jeke kuәligining uaqytyn ótikizip alghan azamattardy qújattaryn qayta jasatu ýshin Qytaygha barugha mәjbýrlemey, Qazaqstan azamattyghyna qabyldaudy súraymyz. Nege desenizder, Qytaydaghy qazirgi jaghdaygha baylanysty olardyng qújattaryn Qytay ýkimeti eshqashan auystyryp bermeydi.

Qúrmetpen,

Qazaqstan Respublikasynyng azamattary:

Orazúly Qydyrәli, Baytolla Qayrat, Beysen Ahmet,

Shaymuran Dauletjan, Qaly Shayahmet, Masghút Serik

Túrysbay Ardaq, Bekmyrza Erlan, Pәzilhan Temirbek,

Qojamseyt Aralbay, Núrbolat Serikәli,

Ashatbek Núrbolat, Sarqyt Sauletbay,

Tel: 8707-266-88-99, almed-pharm@mail.ru

Abai.kz

 

 

31 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1521
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3300
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5908