1991 jyly Sovet Odaghy ydyraghannan keyin, bir tekti, birdey tildes jәne birdey mәdeniyetke ie kóptegen týrki halqynyng bir-birimen jaqyndasuyna kedergi bolghan dualdar da qúlatyldy. Osylaysha Balkandardan Týrkiyagha, Kavkazdan Orta Aziyagha, Oraldan Sibirge, sonymen qatar Shyghys Týrkistangha deyin ýlken týrki dýniyesi qaytadan әlemning kýn tәrtibine keldi.

Osy ýrdiste týrki halqy bir-birimen әri syrtqy әlemmen ghylymi, ekonomikalyq, әleumettik jәne mәdeny qarym-qatynastar ornatyla bastaldy.

Egemendigin alghan nemese basqa bir memleketting ishinde avtonomdy statusqa ie týrki halqy ýshin 1990-shy jyldardan bastalghan osy kezende ýlken mýmkinshilik tuyndady.

Aradan ótken on segiz jyl ishinde atqarylghan is-sharalardyng qanshalyqty oryndalghany bәrimizge mәlim.

Búl jyldarda óte manyzdy jәne oryndy júmystardy da әrdayym este tútuymyz kerek.

1991 jyly Sovet Odaghy ydyraghannan keyin, bir tekti, birdey tildes jәne birdey mәdeniyetke ie kóptegen týrki halqynyng bir-birimen jaqyndasuyna kedergi bolghan dualdar da qúlatyldy. Osylaysha Balkandardan Týrkiyagha, Kavkazdan Orta Aziyagha, Oraldan Sibirge, sonymen qatar Shyghys Týrkistangha deyin ýlken týrki dýniyesi qaytadan әlemning kýn tәrtibine keldi.

Osy ýrdiste týrki halqy bir-birimen әri syrtqy әlemmen ghylymi, ekonomikalyq, әleumettik jәne mәdeny qarym-qatynastar ornatyla bastaldy.

Egemendigin alghan nemese basqa bir memleketting ishinde avtonomdy statusqa ie týrki halqy ýshin 1990-shy jyldardan bastalghan osy kezende ýlken mýmkinshilik tuyndady.

Aradan ótken on segiz jyl ishinde atqarylghan is-sharalardyng qanshalyqty oryndalghany bәrimizge mәlim.

Búl jyldarda óte manyzdy jәne oryndy júmystardy da әrdayym este tútuymyz kerek.

Týrkiyada Joghary Studentter Jobasy boyynsha barlyq týrki memleketterinen kelgen, Týrkiyada oqityn on myndaghan studentterdge bilim beru maqsatynda, eng aldymen, Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetinin qúrushysy Namyk Kemal Zeybektin, Qyrghyzstanda Manas uniyversiytetinin, Týrkimenstanda Mahdumgulu uniyversiytetinin júmystary әriyne ghasyrlar boyy úmytylmaytynday, jyl sayyn qúrmet pen rizashylyqqa bólenude.

Dәl osy ýrdiste Atatýrik Mәdeniyet Ortalyghy da kóptegen manyzdy ister atqaruda. Mysaly, kóptegen týrki halqynyng ghalymdarymen birige otyryp dayyndalghan 31 tomdyq Ortaq týrik әdebiyeti jobasy. Osy jobany oilap, bastaushysy bolghan eng aldymen Sadyk Tural bolyp, sonymen qatar týrki halqynyng әrbir memleketinen maman ghalymdar enbekteri orasan zor.

Ghibadattyng kiyeligi siyaqty Allanyng aldynda qabyldanghan dep aitsam aptyq bolmas edi. Sebebi tildi jaratqan Alla. Al tilding ómir sýruine jәrdem etu ghibadat bolyp sanalar. Últty jaratqan da Alla, al onyng bolmysyn kótere otyryp, jalghastyru ghibadat bolar. Sýiispenshilikti jaratqan Alla. Al sýiispenshilikten, әlemdi, adamdardy, al adamdardan qauymdardy últtardy jaratqan Alla. Al jaratushynyng qúdiretine rizashylyq pen sýiispenshilik arqyly baghynyshty bolu jәne jaratqandy sýi ghibadat bolar. Osy jerde ayat pen hadister arqyly sózderimdi qoldaghym keledi. Tek әrtýrli senimderdegi Allagha degen sýispenshilik, onyng jaratqandargha degen ýlken sýispenshiligin de dәl sonday sezimdermen jәne sanamen, jaratqannyng qúdiretining úlylyghyn dәl sonday kóz qaraspen sizderge jetkizip otyrmyn. Osy sózderimdi «ghalymnyng úiqysy sauatsyzdyng ghibadatynan da qymbatty» dey otyryp, bekitkim keledi.

Qysqasha kiris sózden keyin qymbatty ghalymdar men tyndaushy qauym aldynda bas ie otyryp, osy jolda qatardaghy jauynger siyaqty biraz aitatyndarym bar.

Til men mәdeniyet salasynda jasalghan osynshama manyzdy is sharalarmen birge jasalatyn әli kóptegen júmystardyng bar ekendigi bәrimizge mәlim.

Til, din jәne mәdeniyet salasynda jaqyndasu ýrdisi; Osy ýrdis óte qiyn bir ýrdis bolyp sanalady, sabyrlyq pen batyldyqty talap etedi. Búl ýrdis qamqorlyqty talap etedi. Jaqyndyq joq jerde oghan qarsy keletin batyl jýrekti talap etedi. «Týrki elining birligin kórip otyrmyn jәne senemin» degen Atatýrikke sózine qúlaq saludy talap etedi.

Mәdeniyet mәselesi; Týrikshildikting mәdeny qúndylyqtary tek muzyka men biyden ghana túrmaydy, aldymen osyny aita keteyin. Osy turaly jazylghan shygharmalardyng әrbir týrki halqyna qatysty ekendigin aitqym keledi.

Oi-órnekterdegi maghynany tarihpen kezdestirip, tarihty oi-órnekter arqyly qazirgi kezge jәne keleshekke baghyt beretin kilemdegi týiinder retinde tizip jazghan qúrmetti Sadyq Tural ústazymyzdyng «Týiinder arqyly kórsetilgen óleng joldary siyaqty kilem» atty kitaby da osy mәselelerge qatysty bolyp tabylady. Mәdeniyet degende tastardaghy, kilemderdegi, kiyimderdergi oiy-órnekter, naqyshtardy jaqsylap oqu jәne bir-birimizge jetkizu shart. Kórinip túrghanday, kilemderde, kiyimderde dәl sonday oy-órnekter bizdi bir últ retinde kórsetetin myndaghan jyldyq ýlgiler bolyp sanalady.

Suyryp salma arqyly ólendetip ózara aitysu, qazaq halqyndaghy «aytys» Týrkiyada bolsa «atyshma» dep atalady. Al qyrghyzdarda «aytysh» bolyp atalady. «Aytu» sózining «sóileu» ekendigin aitudyng qajeti joq. Búl sóz Týrkiyada da qoldanylady.

«Aytys» dәstýri әlemdik últtardyng ishinde tek týrki halyqtarynda ghana bar. Búl bolsa bizdi bir últ etetin eng manyzdy mәdeny qúndylyghymyz. Damytu jәne taratu kerek. Álbette, shyghystanu ghalymdarynyng salasyna kirmeymin. Osyghan baylanysty aitylatyn kóptegen ghylymy sózder bar.

Mening aitatyn tek bir ghana nәrsem bar: mәdeny qúndylyqtarymyzdy bir-birimizge tek týsindiru ghana emes, taratyp jetkizu kerek! Týrki halqynda bar bolatyn nәrse basqa týrki halqynda joq bolatyn bolsa jәne jaqsy bolatyn bolsa, onda týrkilerding әrbir nәrsesi jaqsy, barlyq nәrsege qaraghanda jaqsy, alayyq taratyp jayayyq! Bar bolsa, birdey ekenin qadaghalap, aldyna jayayyq, osyghan balanysty birigip jaqyndasuymyz onaygha týser edi. Bir-birimizden, әrqaysysymyzdan әrtýrli týster alayyq! Amerikanyng djinsy shalbaryn kiyip alsam, onda siz Týrkiyagha әkeletin bolsandar, әlbette ýlken quanyshpen shapandy da, qalpaqty da jәne taqiyany da kiyemin! Tar, dutar, dombyra jәne qobyz da tartamyn!, Qúrmetti foliklor mamandary bizderdi batys elderding muzykalyq aspaptaryn tartugha mәjbýr etpenizder. Sizder Týrkiyagha әkelsenizder, biz әriyne barlyghyn tartamyz ghoy. Nemese mәdeniyet әuesteri alyp kelsin bizderge. Qazaqtar da tek dombyragha baghynyshty bolmay, saz kemenche siyaqty aspaptardy Týrkiyadan, dutardy týrikmenderden, al tardy әzibayjandardan alsyn. Álbette múnday mysaldar óte kóp ...

Til mәselesi; Últty últ etetin eng manyzdy faktor - til bolyp tabylady. Týrki halqyn biriktiretin de - týrik tili. Týrik tili, tek Anadoly topyraghynda ómir sýretin halyqtyng ghana emes, ýlken bir úlystyng ortaq tili bolyp sanalady. Týrkiya sputnikti baylanys arqyly barlyq týrki halqyna efirge beretin bolsa, onda әlbette sizderde de múnday tehnologiya bar. Nege óz Teledidarymyzdy qaramaymyz? Týrki halqy bir-birining teledidarlaryn qaraytyn bolsa, bes jylda nemese on bes jylda bәrimiz bir-birimizben onay týsiniser edik!

Nelikten týrki halqynyng ishinde tek marqúm Shynghys Aytmatov, marqúm Baqtiyar Vahapzadeni ghana bilip oqimyz, al basqa romandar men shygharmalardy bilmeymiz? Týrkiyadan tys týrki halqy nelikten tek Reshat Nury Gýntekindi jәne Nazym Hikmetti ghana biledi, al Husein Nihal Atsyzdy, Ómer Seyfettindi jәne basqa da qúndy jazushylar men aqyndardy bilmeydi?

Eng manyzdysy nelikten tek audarmashy arqyly týsinisemiz? Búdan bylay audarmashy qajet emes dep oilamyn. Týsinisetin ortaq sózdi tapqangha deyin bir-birimizben birdey maghynagha ie kózderderdi nege qoldanbaymyz? Ártýrli tilderde sóileytin jәne birdey maghynadaghy ýsh, bes sóz ben sóilemderding ishinen bireui bizdi bir-birimizge jaqyndastyrady dep ýmit etemin!

Maqala audaratyn kezde, myna nәrseni qoldanayyq, sóilemderdi barlyghynan maghyna beretin, týsinetin sóz bar bolsa, dәl sol sózdi óz qalpynda qaldyryp, qoldanayyq, sol kezde oqyrman da týsenedi jәne sóz baylyghymyzdy arttyrady. Sonymen qatar sol sózdi de ýirenedi. Mysalygha, «var» degen sóz, «ben» degen sózderdi óz qalpynda qaldyrayyq. Sóilemning ishinde «bar» bolyp, «men» bolyp qalsyn. Nemese kerisinshe, týrik tilindegi «var» degen sózdi «bar» dep auystyrmanyz, al «ben» degen sózdi «men» dep auystyrmanyzdar. Sol kezde filologtar ýshin de onaygha týsedi.

Sonymen qatar, kelesi bir kelispeytin jaghday, týrki halqynyng sóileytin tilin, óz aralarynda til dep aitylady, búl kózqaras dúrys emes! Qazaq tili, qyrghyz tili, ózbek tili, әzery tili ... bizding bәrimizding bir-birimizben sóilesken kezdegi tilimiz negizinde basqa bir til emes, kәdimgi týrik tili. Bilemin kóptegen narazylyqtar tuyndaydy, alayda til sayasattyng materialy emes, men de sayasatker emespin. Keshiriniz. Sayasatshylar jәne diplomattar da ýirenui tiyis, qazaq týrikshesi, qyrghyz týrikshesi, chuvash týrikshesi, saha týrikshesi, әzery týrikshesi, ózbek týrikshesi, tyva týrikshesi, altay týrikshesi, týrikmen týrikshesi, týrik týrikshesi ... dep. Biz siyaqty oilaytyndargha qúlaq salyp!

Al endi, aitayyn degenim:

Dialekt; ''Bir tilding tarihi, aimaqtyq jәne sayasy sebepterge baylanysty dauys, qúrylym jәne sóz tirkesterining erekshelikteri boyynsha bólingen salasy'' (TTM Týrik tili sózdigi 2005) Bizding Orta Aziya, Oral, Balkan jәne Anadoly týrikshildigi arasynda tek dybystyq ayyrmashylyghy ghana bar, sózderding qúrylymynda eshqanday aiyrmashylyq joq! Múnday aiyrmashylyq sóileu ereksheligi dep atalady!

Sóileu erekshelegi; ''aytu ereksheligi'' (TTM Týrik tili sózdigi 2005) osynday sóileu erekshelikterimiz nelikten bilinbeydi, ghalymdar tarapynan dialekt bolyp qabyldanady. Resmy tirkeulerde solay atalady. Uniyversiytetting fakulitetterinde de dәl solay! Osynday shaghymdar mening de qúqyghym dep oilaymyn. Múnday jaghdayda Chuvash tili degenimiz ne? Saha tili degenimiz ne? Eger aldynghylar dialekt bolatyn bolsa, onda songhy ekeui til bolmas pa eken? Til - últ degen emes pe? Olar basqa últ pe eken? Aytqym kelip otyrghany; chuvash tili jәne saha tili dialekt bolyp sanalady. Al basqalary bolsa sóileu ereksheligi bolyp sanalady. ??????????

Eger siz ghalymdar sóileu ereksheligin dialekt deytin bolsanyzdar, onda diplomattar til deydi! Al basqalary bolsa, shyghyp týrikshe sóileytin halyqtar deydi! Yaghni, týrik emes biraq týrik tilin ýirenip sóileydi degen maghynagha keledi! Onday bolsa, sahalar jәne chuvashtar osynyng qay jerinde bilmeymin. ??????

Eger rúqsat berseniz, til men mәdeniyet baylanystaryn kýsheytu maqsatynda mynany aitqym keledi:

Jurnaldar men gazetterimizding týrki elderde birdey uaqytta óz sóileu erekshelikteri arqyly nelikten basylyp jariyalanbaydy?

Nelikten týrik dýniyesi ýshin ortaq jazu baghdarlamasy shyqpaydy?

Nelikten týrik dýniyesining әdebiyet olimpiadalary, filim, teatr jәne muzyka festivalideri ótkizilmeydi?

Búl ýshin pedagogtar, ghalymdar, mamandar, sosiologtar, jazushylar, aqyndar, kino jәne teatr rejisserleri. Muzykanttar kompiuterlik baghdarlamashylar. Media basshylary, tilmashtar qarastyru kerek dep oilaymyn.

Múnday tilekterimdi qabyldaytynynyzgha senemim mol. Tilekterimdi kóbeytuge bolady. Osylardyng barlyghy oryndalatyn bolsa, onda tilde jәne mәdeniyette de birlik bolatynyna senemin.

Din mәselesi; Din - halyqty jәne halyqtardy bir-birimen baylanystyratyn, jaqyndastyratyn óte manyzdy әleumettik qúral bolyp sanalady. Dini joq últtardyng ómir sýru mýmkinshiligi de joq.

''Din óte qajetti nәrse. Dini joq últtar ary qaray ómirin jalghastyra almaydy. Tek din Alla men pende arasyndaghy baghynyshtylyq qana bolyp sanalady'' degen M. Kemal Atatýrik. Bizge osynday sózder baghyt berui tiyis.

Biz týrki halqynyng tarihynyng eshqanday kezeninde dinsiz bolghan joqpyz. Joq nәrseden bar etetin Úly qúdiretti jaratushyny bildik jәne ony әrqashanda sýidik. Onyng rizashylyghyna qayshy ómir sýruden qashtyq. Biz týrikter tabighattyng iyesi emes, qojayyny emes bir bólshegi boludy da senim arqyly bildik. Bilemiz. Tarihtyng eshbir kezeninde Allanyng rizashylyghy bolmaytynday bir ómir sýru әdetimiz bolghan joq. Alayda, әrtýrli senim jýielerimiz bar bolatyn. Biraq, Alla әrqashanda dәl sol Alla bolyp qaldy. Joq nәrseden bar etetin, tumaghan, tuylmaghan, sheksiz jәne mәngi baqy bolyp sanalady. Musevy bolghandar da bar 'Karaiym', Isalyq bolghandar da bar 'Gagauzdar', 'óte az mólsherde bolsa da 'Kerkuk týrikmenderining bir bóligi, Anadolynyng týrik provoslavdary', Burhanist bolghandar da bar 'Altay týrikterining bir bóligi' shaman dep atalatyn 'Kók tәnir senimi' de bar! 'Altay, Saxa, Hakas, Teleut, Shor, Toba', jәne t.b., buddist bolghandar da bar 'Tyva' týrikteri, Maniyheist bolghan 'Sary úighyrlar', Músylman bolghandar da bar. Shyghys Týrkistan, Orta Aziya, Anadolu, Iran, Ázirbayjan, Irak, Siriya, Kipr, Balkan týrikteri' Islam shenberinde әrtýrli mәzhepter? de bar!

Bәrimiz senim jýielerinde Bir Allagha senemiz. Bәrimizde búiyrylghandar boyynsha tyiym salynady, dәl sonday. Dinimizding aty basqasha bolyp atalsa da týrik bolghanymyz ýshin ómir sýru filosofiyasymyz da birdey. Úrlyq jasau, zina jasau, ghiybet jasau, kórshining ýiin qyzghanu, ótirik aitu, óltiru ... tyiym salynghan. Sebebi, osy aitylghandar týrik bolu ýshin de eng basty shart. Bizdi týrik bolyp jaratqan osynday jәittar.

Mәselening ózindegi negizgi shyndyq; bәrimiz senimderimiz arqyly quynyshqa bólenemiz. Týrki halqynyng arasyna missionerler, bayandamashylar, oqyrmandar, jazushylar әkelu, qanday da senim bolsa da, týrki halqyn bir-birimen jaqyndastyrudyng ornyna alystatady. Týrik birligine, týrik halqynyng bir-birine jaqyndasu prosesinde toqtalatyn eng basty senimderge aralasu qajet.

Týrki halqynyng birge әreket etui, birge quanyp, birge ókinui, birge kóterilui ýshin qyzmet etkisi kelgen adamdar men mekemeler, bauyrlastarymnyng ar namysyna kedergi keltirushilerdi toqtatu qajet! Tәnir, Alla men týrki halqynyng arasyna eshkim kirmesin! Ózderine ruhany oryndar izdegenderge rúqsat bermeu qajet. Tәnir týrki halqyna, týrki halqy da Tәnirge ózi siyaqty jaqyn.

Músylman týrki halqy jamaghat bolyp bólshektenudi toqtatuy qajet. Eshbir jamaghat liyderining sizben Alla arasynda ruhany qyzmet etuine qajet emes. Islam dini nyq ornalasqan bir din bolyp tabylady. Imany Azam Ebu Haniyfe, Qoja Ahmet Yasaui, Hajy Bektashy Veli, Yunus Emre ilahy ýiretudi týrik mәdeniyetine say joramaldap, taratqan. Olardy paydalanu qajet. Qúrandy óz tilimizde oqityn bolsaq, týsinemiz. Qaziretti Múhammedting hadisteri Islamdy jәne Qúrandy týsinu jәne ýirenu ýshin ýlken jol kórsetushi bolyp sanalady.

Múnday jaghdayda keyinnen eskeriletin bir úsynysym bar, TÝRKSOY modeli siyaqty týrik últynyng diny isterine baylanysty joghary komissiya qúrylyp, músylman týrki halyqtarynyng ózderining diny bilgir adamdaryna memleket tarapynan jauapkershilik jýktep, túraqty komissiyalyq delegasiya retinde qyzmet berilui tiyis. Sol komissiyada ortaq sheshimder qabyldanyp, jýzege asyryluy mýmkin. Osylaysha, Islaidy óte jaqsy ýirengisi kelgen týrki halqynyng әrbir arab alfaviytin oqy alatyn әrbir adamda molda, imam, sheyh siyaqty qúrmetti lauazymdar berilui toqtatylady, al halyqtar da jamaghattar bolyp, tariqattar bolyp bólinudi toqtatady.

Dinder arasyndaghy dialog mәselesi; Búl týrikterding shygharghan mәselesi emes. Dinderdi psihologiyalyq soghys materialy retinde kim qoldanatyn bolsa, búl júmystan bas tartuy qajet! Árbir senushi ýshin eng dúrys din ózining dini bolyp tabylady! Onday bolsa, búl nening dialogy? Búl mәsele, mening oiymsha, dinder arasynda emes, dindi paydalanatyn adamdar arasyndaghy dialog bolyp sanalady. Ýlken bas qosular, jinalystar sol ýshin jasalady. Halqymyzdy baghyndyratyn eshqanday da ereksheligi joq. Sayasatkerler halyqaralyq baylanystar jónindegi mamandarymyz әlbette qatysuy jәne úiymdastyruy mýmkin. Búl halyqaralyq arenada qarapayym bir jaghday bolyp sanalady. Halyqpen shyghymdaspau qajet. Sebebi, bәrimizge mәlim, sol dialogty jinalystargha ýy iyesi bolyp sanalatyndardyng da atqarylghan júmystargha degen senimi az! Halyqqa osynyng barlyghyn týsindiru ýlken bir mindet.

ALGhA QOYYLGhAN ÝLKEN MAQSAT

Osynday manyzdy kezende qúrmetti Sadyq Tural ústazdyng basshylyghymen barlyq týrki halqynyng jastarynyng arqasynda 1999 jyly 3 mamyrda qúrylghan jәne uaqyt ótken sayyn profesionaldy týrde jýzege asyrylyp jatqan «Algha qoyylghan ýlken maqsat: týrik dýniyesining pikiri, mәdeniyeti jәne zerttelui» atty jurnal júmysy turaly aitqym keledi. «Algha qoyylghan ýlken maqsat» jurnalyna nelikten qajettilik tuyndady degen súraqqa eng aldymen ózimiz jauap bereyik. Damu nemese keri ketu prosesine syrttan bir qonaq siyaqty qarap otyru týrki halqyna tәn emes. Eshbir týrik múnday qajetsiz júmyspen ainalyspaydy. Biz de úzaq jyldar boyy bir birimizden alys bolghan bauyrlas aghayyndar siyaqty ýlken quanyshqa bólenip, saghynyshymyzdy basqan kezde kóptegen kemshilikter bayqaldy.

Týrki halqynyng birligi men bauyrlastyghy óz basyna qúrylady jәne memketetter arasyndaghy baylanystar arqyly qúrylmaydy dep bilushi edik. Halyq arasynda ruhany jәne sezimtal birlik, sonymen qatar maqsat birligi qamtamasyz etilui qajet edi.

1933 jyldan bastap oryndaluy kópten beri kýtilip kele jatqan Mústafa Kemal Atatýriktin kiyeli ósiyeti bar bolatyn:

''Býgin Sovet odaghy, dosymyz, kórshimiz, ortaq seriktesimiz bolyp tabylady. Osy dostyqqa degen qajettilik tuyndap otyr. Alayda, erteng ne bolaryn eshkim qazirden bastap bilmeydi. Dәl Osman imperiyasy siyaqty, dәl Avstriya-Vengriya siyaqty ydyrap, taralyp ketui mýmkin. Qazirgi kezde qol astynda ústap otyrghan halyqtar taralyp ketui mýmkin. Álemde jana tepe- tendikter payda bolady. Dәl sol kezde Týrkiya ne isteytindigin bilui tiyis... Bizding osy dostyghymyzdyng negizinde tili bir, dini bir óz tekti bauyrlarymyz bar. Olardy qoldap, qolpashtaugha dayyn boluymyz kerek. Dayyn bolu tek sol kýndi kýtu degen sóz emes. Qazirden bastap da yyndalu kerek. Últtar búghan qalay dayyndalady. Ruhany kópirlerdi myqty ornatu arqyly. Til kópir... Din kópir ... Tarih kópir... Týbirimizge kóz salyp, oqighalardyng aiyrghan tarihymyzdyng ishinde biriguimiz qajet. Olardyng bizge jaqyndauyn kýtpeu qajet. Biz olargha jaqyndauymyz qajet ...''

29 qazan 1933

Últtargha tiyisti emes maqsattar men ýmitterding oryndalu mýmkinshiligi de bolmaydy dep oilaymyn. Eng bastysy - maqsaty joq últtardyng ómir sýru mýmkinshiligi de joq. Últqa tiyisti emes maqsatar izgi niyetpen bolsa da tek adamzattyng jeke talpynystary ghana bolyp qalady. Sol sebepten eng aldymen jýrekterding birligin jәne ruhany birligin qamtamasyz etu, sodan song marqúm Ismail Gaspiralynyng da algha qoyghan ýlken maqsaty bolyp sanalatyn ''Tilde, pikirde birlik'' degen úran arqyly qamtamasyz etu maqsatynda qajettiligi men mәjbýrligine sene otyryp, biz de bir kirpish qalayyq dep jolgha shyqtyq.

Úly týrki halqyn birikken týrde, ghylym, tehnologiya, ekonomika jәne әleumettik ómir sýru sharttarynda әlemning eng ilgeri damyghan elderining bireui boludy arman etken, sonymen qatar bilimdi, qabiletti, ónimdi jәne jauapkershiligi bar adamdardyng atqarghan júmystaryna ýles qosu maqsatynda osy jurnaldyng otauynda jinaldyq.

Algha qoyylghan maqsat; Qol jetkizudi arman etken oryn degen sóz. Týrikshe, Anadolyda úmytyla bastalghan bir sóz. Algha qoyghan maqsatymyzdyng ýlken nemese úly boluynyng sebebi, qol jetkizgen maqsattargha qaraghanda óte qasiyetti, óte auqymdy jәne óte alystaghy maqsattardy kóre alu, sol jerlerge qol jetkizu. Algha qoyylghan úly maqsatymyz - týrki halqynyng ortaq ruhany pikirleri jәne maqsattary ainalasynda, óz ishinde talpynys pen yntalardy biriktiru.
Týrki halqyn ghylym, tehnologiya, ekonomika jәne әleumettik ómir sýru sharttarynda әlemdik standarttargha say quanyshqa bóleu jәne jetkizu eng aldynghy qatardaghy maqsatymyz bolyp sanalady. Keleshektegi myng jyldar boyy nemerelerimizge kýshti jәne problemasyz memleket, ar namysy bar týrik túlghasyn, ýlken quanyshpen jәne maqtanyshpen eske alynatyn tarih qaldyru bizding algha qoyghan maqsatymyzdy shyndyghynda da úly etetinine senimimiz mol.

Týrikterding birigip jaqyndasuyna kedergi bolatyn keybir is sharalar әlbette qaghidaly bir josparlar arqyly jasaluy tiyis. Týrki halqynyng tarih boyy qol jetkizgen eng manyzdy jәne eng bolymdy kezeni dәl osy kezeng bolyp tabylady.

Biz osynday kezende tilimizding búrmalanuynan qashyp, is-әreketterimizdi kóteretin úly maqsattar boyynsha qanattarymyzdy ashtyq. Osy kezenning bosqa ketpeui, jaqyndasudyng odan ary onay týsui ýshin әlbette jasaluy tiyis tómendegi alty baptyq jol, tek «úly maqsat» jurnalynyng ghana emes, Týrik dýniyesine jan-tәnimen enbek etetin barlyq adamdar men úiymdar ýshin de óte manyzdy dep oilaymyz. Biz osy qaghidalargha nyq ústandyq. Jurnalymyzdyng jәne ómirimizding belgili bir qaghidalary payda boldy. Al endi osy qaghidalarymyzdy ústanyp otyrghan joldy sizdermen bóliskim keledi;

1. Últtardyng tendigi: Týrki halqynyng últ, qauym jәne respublikalarynyng bir-birimen tepe-teng ekendigine, bir-birinen aspauy qajet ekenine senemiz. Ózara sýiispenshilik pen qúrmet degen týsinik, kómektesu arqyly birge kóterilu ýshin búl eng basty shart dep oilaymyz. Últtardyng bir-birimen talasudan emes, bir-birine kómektesip birge boluynan tuyndaytyn ortaq kýsh bolsyn deymiz. Aaaaaaaaaaaaaaa

2. Týrki elderining ishki isterine aralaspau: Búl óte manyzdy. Týrik dýniyesinde últ, qauym jәne respublikalar, yaghny kóptegen sayasy shekaralar men әleumettik synyptar bar. Eger әrqaysysy bir-birining memlekettik basqaru jýiesine aralasatyn bolsa, onda ne bolar edi. Árkim ózining ornyn bilui tiyis. Óz elinen tys týrki elining ishki isterine aralaspauy tiyis. Áriyne, osynday jol arqyly týrki halqynyng biriguine ýles qosady dep oilaymyz jәne senimimiz mol.

3. Sayasattan úzaq bolu: «Úly maqsat» jurnaly sayasat pen politika ýshin emes, týrki halqynyng ghylym, ekonomika jәne әleumettik salalarda birigui jәne birge kóterilui ýshin qyzmet etude. Birigu prosesine ishki sayasat әrqashanda ziyan bergen bolatyn. «Úly maqsat» jurnaly sayasy bir qúrylym emes, týrki halqynyng barlyghyna paydaly bolugha tyrysqan pikir, mәdeniyet jәne zertteu jurnaly bolyp sanalady.

4. Senimderge qúrmet: Biz adamdardyng diny senimderi arqyly quanyshty jәne tynyshtyqta bolatynyna eng qauipti mәseleler dep dinge aralasu jәne qúrmet kórsetpeu dep oilaymyz. «Úly maqsat» jurnalyna mýshe eshbir adam, Alla men pende arasynda ózine oryn bere almaydy. Týrki halqynyng eng basty mәselesi din emes; al til, ghylym, jaratylystanu jәne ekonomika siyaqty mәseleler ekenin bilemiz jәne osy mәselelerde últymyzgha paydaly bolu ýshin ghylym men adam arasynda kópir salu kerektigine senemiz. Kerisinshe bolghan jaghdayda, әrtýrli senimderi bar últ, qauym jәne túlghalardy bir-birimen jaqyndastyrudyng ornyna bir-birinen alystatady.

5. Egemendik: Týrki halqynyng barlyghynyng janúyasymen jәne óz últymen tynyshtyqta ómir sýrui ýshin aldymen mәdeni, әleumettik jәne ekonomikalyq egemendigi shart. Týrki halqynyng ózining últtyq mәdeniyetinen tys eshbir mәdeniyetke baghynyshty bolmauy, ózining qoghamyna jәne últyna senui, ekonomikalyq retinde ózining nyq qadamdarymen jerge basuy, basqa bireuge múqtaj bolmauy shart.

6. Qatal bolu: Týrki halqynyng mýddelerinen, túlghalyghymyzdan, kuәligimizden jәne shyndyqtarymyzdan qanday da payda nemese ziyan әkeletin bolsa da bas tartylmaytyn jaghday degen sóz. Týrki halqynyng ghylymi, ekonomikalyq, әleumettik jәne psihologiyalyq jaghday túrghysynan tez sheshim qabyldaytyn, yntaly, júmysqa belsendi, erinbeytin, daryndy, sharshamaytyn sizder siyaqty týrki tildes bauyrlarymyzdyng arqasynda óte ýlken tabystargha qol jetkizedi. Osy jolda biz «Úly maqsat» jurnalynyng jol serigi tarih pen últymyz tarapynan berilgen mindetti oryndaugha tyrysamyz.

Sol sebepten sizder siyaqty ziyaly jәne qadirli ghalymdardyng aldynda bas iyemin. Nazar qoyyp tyndaghandarynyz ýshin alghysymdy bildiremin.

Zaim Gók, «Yuce erek»  jurnalynyn bas redaktory (Týrkiya)

«turk-media.info» sayty