Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng jәne «Jahandaghy zamanauy qazaqstandyq mәdeniyet» Halyqaralyq jobasy ayasynda  QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining qoldauymen M.Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatry 18-26 jeltoqsan aralyghynda Japoniyagha gastrolidik saparmen baryp qaytty.

Is-sapar barysynda teatr újymy japon kórermenderining nazaryna «Aqtastaghy Ahiko» qoyylymyn, «Úly dala eli» atty últ ruhaniyatyn úlyqtaytyn konserttik baghdarlamany úsyndy jәne «Ruhany qazyna» atty teatrdaghy qúndy jәdigerlerimiz ben últtyq qúndylyqtarymyzdy tanytatyn kórme úiymdastyrdy.

Búl – qazaq eli ýshin, qazaq óneri ýshin tarihy sapar boldy. Qazaq teatry túnghysh ret Tokio tórinde óner kórsetti. Tokio – teatrdyng әlemdegi asa iri ortalyqtarynyng biri sanalady. Osy jerde YuNESKO janyndaghy Halyqaralyq Teatr institutynyng bólimshesi júmys isteydi.  Japon teatry sonymen qatar janrdyng әraluandyghymen de bólek túr. Múnda 8 ghasyrda qoyylghan spektaklidi qaz-qalpynda tamashalau mýmkindigi bar, sonymen qatar ulitrazamanauy qoyylymdar da barynsha keng oryn alghan. Tokioda tek kommersiyalyq teatrlardyng ózi 35 teatr ghimaratyn iyemdenip otyr eken, olardyng әrqaysysy 500-den astam kórermenge layyqtalghan. Sondyqtan bizding qazaq teatry ýshin talghamy biyik, teatr tarihy bir jarym myng jyldy qúraytyn elge kelip, óner kórsetu ýlken syn bolatyn.

Biz Japoniyagha 19-jeltoqsan kýni týnde attandyq. Alghashqy top, 17-si kýni ketip qalghan, Japoniyadaghy Qazaqstan elshiliginde Elimizding Tәuelsizdigi kýnine oraylastyrylghan resmy sharalar bolypty, soghan bizding akterlarymyz, jigitter men qyzdar qatysyp, óner kórsetken eken. Jasynday jarqyldaghan talantty jastarymyzdyng erik-jigeri kim-kimdi bolsyn tang qaldyrugha, tamsandyrugha jetetini sózsiz.

Biz olarmen 20-jeltoqsan kýni Tokiodaghy qonaqýide kezdestik. Bir jyl kórispegendey nemese biz olardyng ýiine (eline) qonaqqa kelgendey qúshaq jayyp qarsy alyp jatty. Qazaqy kónil, bauyrmal jýrek qoy bayaghy.

Sonymen basymyz qosylyp, «Aqtastaghy Ahikonyn» 21-jeltoqsan kýni bolatyn birinshi kórsetilimine dayyndyqty bastap kettik.  Áriyne, Aksaka Kumin dep atalatyn konserttik ortalyq – Áuezov teatrynyng ghimaraty emes. Sahnasy quyqtay ghana. Ol jerde epikalyq tynysty barynsha ashyp, kósilip oinau mýmkin emes. Dekorasiya da bóten, Áuezov sahnasynda týrmeni kórsetkende týsetin temir shymyldyqty – torgha menzeu jasap suret syzylghan mata almastyrdy, tútqyndardyng jatatyn orny – qamystan jasalghan tósenish boldy. Tórde túratyn Áulie aghash ta alasaryp, bútalary azayghan. Spektaklide oinamaytyn, biraq qoyylymgha men siyaqty әldebir qatysy bar adamdardyng kónilinde kýmәn bolghany ras. Til týsinbeytin, Alashorda, qazaq, repressiya degen úghymdardy úqpaytyn adamdargha әkelip, ne kórsetkeli jatyrmyz, oibay, degen mazasyzdyq – ýreyge ainalarday bolyp qobaljytty. Jalpy qazaq teatry Japoniya eline birinshi ret kelip túr eken. Olarda ózderining últtyq, tarihy teatrlary jaqsy damyghan, dramagha kelgende – zamanauy drama teatrlary eksperiymenttik, avangardtyq shekten asyp ketken. Bizdi qalay qabyldar eken degen ýrey boldy. Ol әr әrtistin, әrbirimizding jýzimizde túrdy.

Kórermen jinaumen Japoniyadaghy Qazaqstan elshiligi ainalysqan eken. Búl jerde  Qazaqstan Respublikasynyng Japoniyadaghy elshisi Erlan Baudarbek-Qojataevqa, kenesshi Erghalym Núrsәlimúlyna, Anvar Mirzatillaevqa, Arystan Qabiykenovke, Rysbek Álibekovke, Ánuarbek Qarashaevqa, Jandos Sembaevqa, әsirese, Aydos Dәrkenovke rahmet aitugha tiyispiz. Osy otansýigish, qyzmetterine adal azamattardyng múryndyq boluymen, kýndiz-týni jatpay-túrmay konsert zalyn tauyp, ol jerde týrli kelissózder jýrgizip, bizding teatr qoyylymdaryna barlyq jaghdaydy  jasaghandary ýshin bizding újym sheksiz riza.

Ras, birinshi kórsetilimde zal tolghan joq. Zaldyng seksen payyz ghana toly boldy. Olardyng ózi teatr jәne kino salasynyng mamandary, Sibirde Japon tútqyndaryn zertteu institutynyng ókilderi, tútqyngha týskender assosiasiyasy ókilderi, Nevada-Semey qozghalysyna qatysy bolghandar siyaqty naqty kәsiby qyzyghushylyghy men maqsat-mindeti bar adamdar.

Sonymen «Aqtastaghy Ahiko» bastalyp ketti. Bolat Ábdilmanov, Bekjan Túrys, Bauyrjan Qaptaghay siyaqty maytalmandar bastaghan újym kimning janyn qoysyn?.. Danagýl Temirsúltanova, Azamat Satybaldy, Dulygha... Jandarbek Sadyrbeav bastaghan Almas Shayahymetov, Janat Tinbaev, Jasúlan Baysalbekov, Meyrambek Taghanov, Ayan Ótepbergen, Abzalbek Ashatúly, Merey Múhtarúly, Ghalymbek Ospanov, Qayrat Nabiolla, Núrghisa Quanyshbayúly siyaqty jas periler jәne bar. Búl jerde Ahikonyng anasyn oinaghan Zarina Karmenova men nemis qyzynyng rólin somdaghan Janeli Maqajandardy erekshe atau kerek.

Jeme-jemge kelgende qazaqtyng ruhy alyp ketedi eken, qúramynda osynday arqaly akterlary bar újym eshnәrseden qoryqpaugha tiyis eken. Osyny úqtym. Ózining memlekettik baghadarlama sipatynda jazghan maqalasynda Elbasymyz: «...zamanauy әlemdegi bәsekelestikke qabilet – mәdeniyetting de bәsekege qabiletiligi degen sóz. AQSh-tyng «qyrghiy-qabaq soghys» kezin­degi tabysynyng qomaqty bóligi Gollivudtyng enshi­sinde. Biz HHI ghasyrdyng jahandyq kartasynda eshkimge úqsamaytyn, derbes orny bar últ bolamyz desek, «Jahandaghy zamanauy qazaqstandyq mәdeniyet» jobasyn iske asyrugha tiyispiz. Álem bizdi qara altynmen nemese syrtqy saya­sat­taghy iri bastamalarymyzben ghana emes, mәdeny jetistikterimizben de tanuy kerek» dep shegelep túryp aitqan edi. Eger Japoniyany baghyndyrmasaq, olardy jylatyp, 25-jeltoqsanda bolghan ekinshi kórsetilim kezinde úzyn-sonar kezekke túrghyzbasaq, zalgha syimaghandary týregep túryp, zal ishindegi baspaldaqtargha otyryp kórmese, sahna syrtynda túrghan, qoylymdy qyrynan ghana tamashalaghan japondyq dybys rejisserynyn  ebil-debil jylaghanyn óz kózimizben kórmesek, qazaq ónerining qabilet-qarymyn, dengeyin nemen ólsher edik? Ózimizge ózimizding senimimiz qaydan payda bolar edi?

Kórermen bitken aghyl-tegil jylady. Sodan son, spektakliden shyqqannan keyin bizding elshilik qyzmetkerleri ózderining tang qalystaryn jetkizip jatty. «Japondar emosiyasyn kórsetpeytin halyq. Olar búny әlsizdik dep esepteydi. Al «Ahikoda» jylaghandary tang qalarlyq jaghday boldy» dedi elshilik qyzmetkerleri.

Bilmeymin, kórermendi jylatu – maqtanatyn nәrse me, joq pa... Biraq, «jýrekten shyqpasa, jýrekke jetpeydi» deydi. Bir japon azamaty basynan ótkergen taghdyrdy bayandaytyn qoyylym bizding teatr újymynyng ónerin tamashalaghan bar japonnyng jýregin qozghaghany anyq.

Zalgha mýlde syimaghan jýzdegen japon ýilerine qaytyp ketti. 25-jeltoqsan - japondyqtardyng Christmas dep atalatyn resmy emes, otbasylyq meyramy eken. Sondyqtan da elshilik tarapynan qoyylymgha adam az kele me degen qobalju bolghan. Biraq, joq, 21-jeltoqsan kýngi spektakli jayly televiydeniye, gazetter arqyly, sonymen birge halyq arasynda auyzeki taraghan aqparat jaqsy jarnama boldy.

Japoniyadaghy bedeldi teatr synshysy Yosuke Kukusabe «Osy kýnge deyin men alty myngha juyq spektakli kórgen ekenmin, sonyng ishinde búl dramadan alghan әserim erekshe. Týsingenim -  adamdar últqa, nәsilge bólingenmen, jýrektegi meyirim bireu jәne onda shekara joq. Maghan búl spektaklidi kóru ýshin audarma qajet emes edi, býkil adamzat basyna týsken búnday problemany jýrekpen sezinesin» dedi.

Teatr synshysy Nakamura Yoshihiro bolsa, búl dramanyng býkil adamzat tarihyndaghy qara tanba – konslageri taqyrybyn qozghau arqyly qazaq nemese japon últy dengeyinen shyghyp, adamzattyq auqymdy baghyndyrghanyn mәlimdedi. «Sol súmdyq tragediya qaytalanbas ýshin osynday kórkem dýniyeler arqyly әrqaysymyzdyng esimizge  súrapyl da súrqay kýnderdi salyp otyrghan lәzim» dedi ol.

Japoniya dramaturgtary assosiasiyasynyng tórayymy, japon aktrisasy Ery Vatanabe bolsa, «Akterlardyng kәsiby dengeyi joghary dengeyde. Ásirese, Ahikony oinaghan akter tang qaldyrdy. Jәne, әriyne, ózining úlynan aiyrylyp otyrsa da, basqa últtan shyqqan balalardy bauryna basyp, qayrat kórsetken ananyng beynesi sanamyzdan eshqashan óshpek emes. Týrme epizody óte shynayy shyghypty. Spektakli dengeyin asa joghary dep baghalaymyn» dedi.

Sonau bir jyldary yadrolyq qarudan birinshi bolyp bas tartyp, býkil әlemdi osy qadamgha ayaq basugha shaqyrghan qazaq eli, búl joly da adamzat balasyn, endi óner arqyly, taghy bir qaterden qashyq bolugha shaqyrdy. Jappay qughyn-sýrgin, ashtyq, soghys bolmasyn degen bayraqty sahnadan akter oiyny, oqigha jelisi, kórkem tuyndy arqyly jelbiretti.

Ásirese, Aqtamaq ananyng taghdyryn sahnada bastan keship shyqqan (oynady degenge qimaysyn) Danagýl apay japon kórermenderi ýshin sensasiya boldy. Ony biz spektakliden keyin ketpey foyede túryp alghan japondyqtar arasyna shyqqanda úqtyq. Danagýl Temirsúltanovany qaumalap, ortalaryna alghan olar búl róldi oinaghanda ne sezinesiz, depressiyagha týsip ketpeysiz be, sheberliginizdi qalay shyndaysyz degen siyaqty saualdardy qoyyp jatty.

Danagýl apaygha ózining әriptesi, Halyqaralyq dostyqty damytu qorynyng PR mamany, aktrisa, modeli Yuko Takiguchiyding qoshemeti erekshe  jaqty degen oidamyn. Sebebi, aktrisa retinde ol búl obrazdyng psihologiyalyq auyrlyghyn da, somdau kýrdeliligin de sezinip túrdy. Yuko Takiguchy hanym spektakli barysynda kóz jasyn bir sәt te tyya almaghanyn aitumen boldy. «Ana retinde sizge búnday kýrdeli, tragediyaly obrazdy somdau qiyn bolghan joq pa?» dep súrady ol. Danagýl Temirsúltanova «Onday jaghdaydy eshbir ananyng basyna bermesin. Analar eshqashan jylamasyn, onday qasiretti jyldar qaytyp oralmasyn. Mening maqsatym – kórermenderdi osy oi-baylamgha jeteleu» dep jauap berdi.

Jasynday jarqyldaghan (qaytalaudan jalyqpaymyn osy teneudi) akterlarymyz ýshin keudemizdi maqtanysh kernedi. Spektakliding temirqazyghy, jaryq júldyzy, kýre tamyry Dulygha Aqmoldanyng siqyrly, magiyaly oiyny sanamyzdan bir sәt te óshpek emes. Áli de talay tamashalarmyz. Biraq sol jolghy, 25-jeltoqsan kýngi oiyn qaytalana ma, joq pa, bilmeymin. Kózinen parlap aqqan jas kórermen bitkenning aza boyyn qaza qyldy. Ahikonyng arpalysy, ómir ýshin, ary men jany ýshin jankeshti kýresi, ol ótken tozaq – bәrin Dulygha energiyagha ainaldyrdy. «Ghashyqtyng tili tilsiz til» deydi, búl jerde ghashyq dep ÓNERDI menzegen bolu kerek Abay. Sebebi Dulyghanyng arqasynda búl spektaklige audarma qajet bolmay qaldy.

Spektakli birneshe ónerding sintezinen túrady. Onda avtor bar, rejisser bar, kompozitor bar, suretshi bar, «Ahikonyn» jaghdayynda iydeya avtorlary bar. Osynshama adam enbektenip, ýlken mahabbatpen jasap shyqqan spektakli-qalypqa býrkiletin jan – akter oiyny. Sondyqtan men avtor retinde jәne qatardaghy kórermen, jay ghana qazaq retinde bizding әrqaysysy úly, әrqaysysy qaytalanbas túlgha AKTERLARYMYZ aldynda basymdy iyemin.

Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy men «Jahandaghy zamanauy qazaqstandyq mәdeniyet» Halyqaralyq jobasy ayasynda  QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining qoldauymen Japoniya jerinde jýrgen M.Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatry qazaq elin, qazaq ónerin tanytyp qana qoyghan joq, osy bir aptanyng ishinde japon mәdeniyetin, japon teatr ónerin nyghyzdap, boyyna sinirip ketuge barynsha tyrysty. Osy talpynys nәtiyjesinde teatr újymy Japoniyanyng әlemge әigili No, Kabuky jәne Tadasy Suzuky teatrlarynda bolyp, spektaklider tamashalady. Jәne qoyylym sonynda akterlarmen, rejisserlarmen kezdesu úiymdastyryp, ekijaqty kelissózder jýrgizdi. Shygharmashylyq tәjiriybelermen bólisti.

22-jeltoqsan kýni keshke taman, M.Áuezov teatrynyng Japoniyada gastrolida jýrgen toby, júbymyz jazylmay No teatryna bardyq. Bizdi ol jerde No teatrynyng diyrektory sensey Otoshige Sakae ózining akterlarymen qarsy aldy. No teatrynyng újymy bizge arnap, prezentasiya-óner kórsetti.

No teatry ómirge 14 ghasyrda kelgen eken. Samuraylar men aqsýiekter arasynda óte tanymal bolghan. Yaghny No teatry bastapqy kezde tek bekzat topqa ghana qoljetimdi edi. Qazir kez kelgen adam bara alady. Biraq ol barghanynan bir nәrse shyqsa... Yaghny sahnada bolyp jatqan is-әreketti shyn sezinip, týsine alsa. Sebebi: qoyylymdy krossvord sheshkendey sheshu kerek. Barlyghy simvoldardan, jartylay emeurinnen, kóne tarih pen әdebiyetke, ónerge siltemelerden túrady. Bir spektakli әdette ýsh jarym, bes saghat jýredi, jәne birden birneshe piesadan túrady.

NO spekaklideri kenistik pen uaqyttyng belgili bir ýzigin beynelep, kórsetip berudi maqsat tútpaydy. Sahnada dekorasiya joqtyng qasy, әrtisterding qimyl-qozghalysy da elener-elenbes. Sahnadaghy tirshilik óte biryrghaqty, bayau әri әreng órbiydi. Maskalar men keng pishilgen kiyim-keshek akterdyng dene qimylyn da, mimikasyn da jasyrady.   Jalpy qoyylym osy óte sarang qimyl-qozghalystargha qúrylghan. Bәrining mәni de, maghynasy da, túzdyghy da osynda. Akterlardyng әrbir qozghalysynyng sebebi, astary bar. Shyny kerek, kópshiligimiz týk úqpadyq. Búl qimyldardan әldebir mazmún tabu ýshin Japoniya mәdeniyetin, tarihyn tym jaqsy bilu jәne jaqsy kóru kerek siyaqty. Jaqsy kóruin kóresin-au, alayda, týsine almaysyn... Biraq, bәribir әdemi.

Shiyelenisting sharyqtau shegine jetip, ýziletin sәtting tughanyn qúlaqqa úrghan tanaday tynyshtyqpen beredi eken. Kenet bәri tym-tyrys bolyp qaldy. Sapaly kórermen ýshin búl esten tanghyzatyn mezet. NO teatrynyng tabynushysy, adal kórermeni bolu ýshin óte biyik talgham kerek siyaqty. Ónerdi sanamen ghana emes, etinmen, qanynmen týsinuing shart bolyp kórindi.

No teatrynyng sahnasyna eshkim maskasyz shyqpaydy. Maska – teatrdyng bólinbeytin atributynyng biri. Osy kýni óner ordasynyng qoldanysynda 200-ge juyq maska bar eken. Maskalardyng qyzmeti  - emosiyalardy beru. Ýstirt qaraghanda ol maskalardyng kópshiligin birinen birin ajyratu qiyn. Biraq sahnada ony akterdyng kii, qoldanu tәsilinen bastap, ernining úshyndaghy sәl ózgeriske deyin emosiyany erekshe dәl beruding birden bir qúraly eken. Simvolgha toly qozghalystarmen jәne biryrghaqty, jay shyghatyn muzykamen tútasyp maskalar drmanyng barlyq iydeyasyn, maqsatyn tanytugha qabiletti. Muzykanyng ishine – hor, baraban, fleyta ýni kiredi. Olardyng oiynsha maska – akterdyng interpretasiyasyn emes, shyn, naghyz emosiyanyng ózin úsynatyn qúral. Shynayy, naqty, derekti emosiya izdeseniz No teatryna barynyz.
Teatrymyzdyng diyrektory Erlan Bilal master Otoshige Sakaemen resmy kezdesu ótkizip, ol kisini jәne shygharmashylyq újymdy  Qazaqstangha kelip óner kórsetuge shaqyrdy. Master Otoshige Sakae aldaghy jyly kýzde grafikterinde bos uaqyt bar ekenin aityp, búl kelisimdi әli de pysyqtayyq dedi.

23-jeltoqsan kýni Tadasy Suzuky teatryna baryp, sheberding eki spektaklin tamashaladyq. Qoyylym sonynda ústazdyng ózi bizding újymmen kezdesuge shyghyp, akterlardyng saualdaryna jauap berdi.

Tadasy Sudzuky  - teatr rejissery, jazushy, filosof. Japoniyanyng Toyama, Togy degen jerinde júmys isteydi. Suzuky truppasynyng tarihy sonau 1966 jyldan bastau alady, rejisser sol kezde "Vaseda Sho-Gekio" atty avangardtyq teatrdyng negizin qalady. Búl óner újymy Japoniyada erekshe tanymal boldy, dýniyejýzine Japoniya mәdeniyetin pash etken birden bir teatrgha ainaldy. 1984 jyldan bastap truppa «Togadaghy Suzuky teatry» dep atala bastady.  Teatryn Tokiodan Toga dep atalatyn tauly mekenge kóshirip alyp kelgen Suzuky ózining armanyn jýzege asyrady. Yaghny akterdy dayyndau barysynda ózi oilap tapqan әdisti paydalanady, ol teatr әlemine sahnalyq oiynnyng mýldem  basqa, jana stiylin alyp keldi. Ol әdis akterlyq oiyndy mýlde basqa dengeyge shyghardy.  Eng bastysy statikalyq pozalardyn  estetikasy. Mysaly, akterlar kenet qatyp túryp qalady da, әreket etushi túlghadan tiri dekorasiyagha ainalady. Búl sheberlikke jetu ýshin Tadasy Sudzuky akterlaryn jyldar boyy dayyndyqtan ótkizedi. Dayyndyq barysynda yoga, jekpe-jek óneri elementteri paydalanylady. Sonymen birge onyng ishinde klassikalyq balet pen zamanauy by de bar.  Suzuky – әlemge әigili teatr rejissery ghana emes,  kórnekti teoretik te bolyp tabylady. Onyng maqsaty – adamnyng biologiyalyq energiyasyn naqty quatqa ainaldyru. «Qazirgi әlemge teatr әleumettik túrghydan da, ruhany maghynada da óte qajet» dep esepteydi rejisserdyng ózi.

Al 24-jeltoqsan kýni Japoniyanyng últtyq teatry Kabukiyge baryp, spektakli tamashalaudyng sәti týsti.

Kabuky sózi japonsha «әn, bi, sheberlik» degen maghyna beredi. Kabuky teatry – Japoniyanyng dәstýrli teatrlarynyng bir týri. Án aitu, muzyka, by biyleu men dramanyng qosyndysynan túrady. Kabuky oryndaushylary óte kýrdeli grim jasap, maghynalyq salmaghy mol kostumder  kiyedi. Olar osylay ózderining syrtqy keyipterine piesa iydeyasy men mazmúnyn alyp shyghatyn elementter qosady.

Kabuky janry 17 ghasyrda halyq әnderi men biylerining negizinde qalyptasqan.  Teatrdyng negizin qalaghan Idzumo-no Okuny degen әiel bolghan. 1603 jyly  ol búqara kóp jinalghan jerlerde ritualdy  biylerdi  biylep, óner kórsete bastaghan. Sodan keyin ol qoyylymyna romantikalyq jәne bekzada biylerdi  de qosa bastaghan. Onyng búl óneri halyqqa únaghandyqtan, óte tanymal bolyp, oghan teatrlarda oryn úsynyla bastady, ol tipti Imperator sarayynda óner kórsetuge shaqyru alghan. Aqyr ayaghynda teatr ónerining búl týri keninen tanymal bolyp, bәsekeles toptar payda bolghan. Osylaysha Kabuky teatrynyng negizi qalandy.

Qazirgi zamanauy Japoniyada kabuky – dәstýrli dramalyq janrlar ishindegi barynsha tanymaly bolyp tabylady. Kabukiyding negizin qalaghan Idzumo-no Okuny qúrmetine 2003 jyly Kiota qalasynda eskertkish qoyyldy.

2005 jyly Kabuky YuNESKO-nyng «Adamzattyng auyzsha qaldyrghan múrasy shedevrlerining Ýshinshi deklarasiyasyna» endi. Mine, memlekettik dengeyde elding bet-beynesi bolyp tabylatyn osynday irgeli shanyraqta bizding teatrdyng shygharmashylyq qúramy qoyylym tamashalady.

Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatry Japoniyadan abyroymen oraldy. Qazaq degen eldi әlemge tanytty. Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «mәdeny qazynalarymyzdy әlem júrtshylyghyna tanystyrudyng mýldem jana tәsilderin oilastyru kerek.  Mәdeny ónimderimiz tek kitap týrinde emes, әrtýrli mulitiymedialyq t.b. tәsildermen de shyqqany abzal» degen núsqauyn alghashqylardyng biri bolyp iske asyrghan bizding teatr boldy. Biz ýshin búl – ýlken mәrtebe.

Madina Omarova, jazushy, dramaturg

Almaty – Tokio. Tokio – Almaty.

Abai.kz