Júma, 22 Qarasha 2024
Talqy 6914 47 pikir 4 Qantar, 2018 saghat 12:29

BÚÚ Qauipsizdik kenesindegi tóraghalyq: Ne alamyz? Ne beremiz? Ne deymiz?

Biyl Qazaqstan Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesining tóraghasy bolyp saylandy. Bir derekterde 1 jyl, keybir derekterde 1 ay merziminde tóraghalyq tizginin biz ústaytyn kórinemiz. Anyghynda 1 ay boluy kerek.

Syrtqy ister ministrligining mәlimeti boyynsha, BÚÚ Qauipsizdik Kenesine mýshe elderding túraqty ókilderi 2-qantardan bastap qyzu júmysqa kirisip ketedi.

Qantardyng 18-i kýni Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng tóraghalyghymen BÚÚ Qauipsizdik Kenesi mýshelerining "Jappay qyryp-joy qaruyn taratpau: senimdi nyghaytu sharalary" taqyrybynda joghary dengeydegi taqyryptyq pikirtalastary ótedi.

Osy jolghy sapar barysynda Núrsúltan Nazarbaev AQSh preziydenti Donalid Tramppen kezdesedi.

Astana BÚÚ Qauipsizdik Kenesining tóraghasy qyzmetindegi basymdyqtary retinde yadrolyq qarusyz әlemdi jaqyndatu; jahandyq soghys qaterin boldyrmau jәne jergilikti janjaldardy retteu; aimaqtyq qauipsizdik pen yntymaqtastyqty nyghaytuda Ortalyq Aziyanyng mýddelerin ilgeriletu; terrorizmge qarsy kýres jәne ózge maqsattardy atap otyr.

Qazaqstan biyligi tәuelsizdigin jariyalaghaly beri ótken 26 jyldyng ishinde elding ýlken jetistikterge qol jetkizgeni jәne әlemge tanymal bolghany turaly aitady. Halyqaralyq qúqyq qorghaushy úiymdar resmy Astanany elde ózge pikirdegilerdi qudalap, negizgi qúqyqtar men bostandyqtardy shekteytini jәne týrmede sayasy tútqyndardy ústap otyrghany ýshin synap keledi.

Sonymen, endi biz BÚÚ-nyng Qauipsizdik kenesine tóragha boldyq. Ortalyq Aziya elderi qatarynda múnday mәrtebege ie bolghan - Qazaqstan ghana.

Dese de, búl tóraghalyq bizge ne beredi?  Osydan biraz jyl búryn Astana EQYÚ-gha alang bolghanyn bilemiz. Qazir júrt EQYÚ jayly úmytqan. BÚÚ Qauipsizdik Kenesine tóraghalyq  elding imidjine pozitivti pikir qalyptastyruda manyzdy ról oinaytyn shyghar?. Bәlkim... Súraq kóp. Tóraghalyqtan bizge kelip keter payda ne? Bizding kandidaturany kimder qoldady? Búryn-sondy biz qatarly elder tóraghalyq etken be? Búl úiym qanday mәselelerdi sheshedi? t.t.

Biz sarapshylardy sóilettik. Saytymyzdyng túraqty sarapshylary Ábdirashit Bәkirúly men Qazybek Beysebaev Qazaqstannyng BÚÚ-nyng Qauipsizdik kenesine tóragha boluy turaly ne deydi?


"Tóraghalyq Qazaqstanda qúqyqtyq-azamattyq qoghamnyng ornyghuyna qyzmet etse" dep ýmitteneyik...

Ábdirashit Bәkirúly, filosof:

-Qazaqstan syrtqy qarym-qatynasynda halyqaralyq qúqyqtyng normalaryn saqtaugha mindetti. Sondyqtan Qazaqstan  tәuelsiz memleket retinde Birikken Últtar Úiymyna, Europa qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna, YuNIYSEF, YuNESKO jәne t.b. iri halyqaralyq úiymdargha mýshe boluy tabighy jaghday.

Atap aitsaq, 1992 jylghy 2 nauryzdaghy BÚÚ Bas Assambleyasynyng (BÚÚ BA) 46-sessiyasynda Qazaqstan Respublikasyn BÚÚ-gha mýshelikke alu jәnindegi qaulygha qol qoyyldy.

Qazaqstan tarihta túnghysh ret 2018 jylghy qantardyng 1-inen 31-ine deyin BÚÚ Qauipsizdik kenesi tóraghasynyng ókilettiligin oryndaugha kiristi. Tóragha Qauipsizdik kenesining qyzmetine jalpy basshylyq etedi, BÚÚ hatshylyghynyng kómegimen Qauipsizdik kenesining kýndelikti ýzdiksiz júmysyn qamtamasyz etedi.

Áriyne, búl tóraghalyqtyng elimiz ýshin esh paydasy joq deuge bolmaydy. Qazaqstan osy minberdi paydalana otyryp, qauipsizdik túrghysyndaghy mәseleler boyynsha әlem nazaryn Ortaaziyalyq  elderge búru mýmkindigine ie boldy. Sonymen qatar, BÚÚ Jarghysyna say Qauipsizdik kenesining sheshimin oryndau әlemdegi barlyq memleketter ýshin mindetti sanalady. Yaghni, Qazaqstannyng 15 memleketten túratyn (onyng 5-i – túraqty, 10  – auyspaly) osy kenesting mýsheligine eki jyldyq merzimge ótuin de biz ýshin jaghymdy kórsetkish dep sanaugha bolady.

Biraq, mening oiymsha, qazir Ortalyq Aziya әlemdegi eng túraqty aimaqtardyn  birine jatady. Sondyqtan, búl jerde "artyq etem dep tyrtyq etudin" esh qajeti bola qoymas. Nazarda Kishi Aziya men arab elderi túratyn bolady dep oilaymyn.

Al, endi, "Osy tóraghalyqtyng Qazaqstangha tikeley tiygizer paydasy qanday?" degen súraqqa keler bolsaq − búdan Qazaqstannyng syrtqy  jәne ishki sayasatynda, ózge eldermen ekonomikalyq qarym-qatynasynda aitarlyqtay ózgeris kýtuding esh qajeti joq.

Búl tóraghalyqtan:

− "Elimizge investisiya tartudan belgili bir basymdyqtargha qol jetkizemiz" dep kýtuding qajeti joq. Sebebi, әlemdegi qarjy ainalymy, investisiya sayasaty ózara tiyimdi ekonomikalyq qarym-qatynas negizinde jýzege asady;

− "Qazaqstannyng tanymaldyghy artyp, elimizge keletin turister sany artady. Ol elimizge payda әkeledi" dep ýmittenu de bos әureshilik. Sebebi, әlemde "turister" dep atalatyn "halyqtyn" ústanymy sayasatqa emes, basqa – tanymdyq-taghylymdyq, jeke basqa qauipsizdik, komfort, ekologiya jәne sol siyaqty kriyteriylerge baghynady. Yaghni, olargha bizding "tóraghalyqtyn" әseri shamaly;

− "Elimizge jana tehnologiya enedi, júmys oryndary ashylady" deu de - óz mýmkindigimizdi asyra baghalau bolyp shyghady. Sebebi, jana zauyttar ashyp, tauarly elge ainaludyng tóte joly búl emes. Onyng joly − eldegi korrupsiyany joi, orta jәne shaghyn biznesti damytu, monopoliyany shekteu, óz kәsipkerlerimizdi qalyptastyru jәne t.b.  Yaghni, múny ózimiz atqarmasaq, bizge syrttan eshikim әkelmeydi.

Degenmen, Qazaqstan halqy ýshin paydaly jaghy da bar, ol − elimizde qúqyqtyq memleketting ornyghuyna qoyylatyn talaptardy endi BÚÚ ayasynda iske asyru mýmkindigining artuy, qoghamdyq úiymdardyng "oyanuy" jәne t.b. Yaghni, búl "tóraghalyq" әzirge tek bizding biylik ýshin "piar" bolyp qalmay, "Qazaqstanda azamattyq qoghamnyng ornyghuyna da qyzmet etse" degen ýmit bar ekenin jasyrmaymyn.

Resey men AQSh tartysyna eriksiz aralasuymyzgha tura keledi

Qazybek Beysebaev, bloger:

-Qauipsizdik kenesindegi túraqty emes mýshelik bizge kókiregimizdi kergennen basqa esh nәrse bermeydi. IYә, shynymen de Ortalyq Aziyadaghy eng birinshi memleketpiz, osynday úiymgha, keneske tóraghalyq jasap otyrghan. Búl tek imidjdik jaghy ghana.

Al terenirek ýnilsek, qazir búl keneske tóraghalyq jasau kýrdeli júmys. Ol bizge ýlken problemalardy alyp kelui әbden mýmkin. Qanday? Birinshi - Resey men AQSh arasyndaghy tartysqa aralasuymyzgha tura keledi. Al tartys bar ghoy. Ukraina, Qyrym, Siriya sekildi mәselelerde kelispeushilik kóp. Al Resey bizding kórshi memleket. Ekonomikalyq odaghymyz taghy bar. Sayasiy-qoghamdyq baylanysymyz óz aldyna, qorghanys jaghynan da seriktes bolyp otyrmyz. Kerek deseniz, biz әskery qaru-jaraq alamyz.

Bizding Preziydent AQSh-taghy saylau ayaqtalyp, Donald Tramp jeniske jetken kezde habarlasyp, "Biz BÚÚ Qauipsizdik kenesine tóragha bolghan kezde sizdermen jaqyn aralasyp, yntymaqtastyqty arttyramyz" degen bolatyn.

Qantarda Preziydent AQSh-qa barady dep josparlanghan eken. Vashingtonda Tramppen kezdesedi. Kýn tәrtibinde mindetti týrde 22 milliardtyng әngimesi bolady. AQSh talap qony әbden mýmkin. Óitkeni biz Qauipsizdik kenesinde tóraghamyz ghoy.

Sóitip, eki jaqpen de qarym-qatynasty ýzbey ústap túru kerek. Ol ýshin ne isteu kerek? Eger tóraghalyqta bolmasaq, dauys berude qalys qalugha bolatyn edi. Al myna jerde sen ashyqsyn. Bir pozisiyany anyqtau kerek bolady.

Ekinshiden, AQSh BÚÚ Qauipsizdik kenesine shúghyl týrde Iran mәselesine qatysty mәjilis ashu kerektigin aityp jatyr. Al búl Resey mýddesine qayshy ghoy. Osynday mәselelerde naqty sheshim qabyldau kerek bolady.

Sosyn taghy aitarym, 8 basymdyq bar ol jerde. Sol 8 basymdyqtyng biri Afrika elderine kómek beru. Sol kerek pe bizge? Qazaqstannyng Afrikamen qanday qarym-qatynasy bar?..

Sondyqtan, búl tóraghalyqtyng imidjdik jaghynan basqa paydasy bar dey almaymyn.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

47 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5329