Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Ádebiyet 7683 0 pikir 5 Qantar, 2018 saghat 14:54

Yqylas Shalghynbay. Qamal

 

Bir perdeli piesa

 

Qatysushylar:

Kenes - shekara kýzetindegi әsker.

Kenes - shekara kýzetindegi taghy bir әsker.

Aytbay - shekara kýzetindegi komandiyr.

 

Tang atyp kele jatqany, ne kesh batyp bara jatqany belgisiz beymezgil shaq. Shekara aimaqtarynyng birindegi eki eldi bólip túrghan eski qorghan. Qorghannan keyin biyik qarauyl kórinedi. Oghan shyghatyn baspaldaq bayaghyda qiraghan.  Qarauyldyng manayynda kishkene ýishik túr. Onyng esigi shalqasynan ashyq jatyr. Sahnanyng aldyna taman okop ornalasqan. Okop arqyly jertólege barugha bolady. Ár jerde qiraghan qirandylar bayqalady.

 

Bos sahna. Okoptyng ong jaq shetinen iyghynda avtomaty bar Kenes shyghady. Esinep, kerilip-sozylyp túrady. Bireudi izdegen adamsha jan-jaghyna qaraghyshtaydy.

Kenes (okoptyng ishine qarap aiqaylaydy). Kenes joldas!

Jýgirgen dybys estilip, okoptyng sol jaq shetinen ekinshi Kenes shyghady. Ekeuining syrtqy týr-túlghalary, jýris-túrystary, kiygen kiyimderi bir-birinen aumaydy.

Kenes ( esinep, kerilip- sozylyp). Qansha uaqyt úiyqtaghamyz?

Kenes. Seni ne qara basyp jýr. Bylay úiyqtasaq el men jerdi kim qorghaydy?

Kenes ( aspangha qarap). Tang atyp kele me?

Kenes (aspangha qarap). Kesh batyp bara jatqan sekildi.

Kenes. Qansha uaqyt úiyqtaghan boldyq?

Kenes. Saghat toqtap qalypty.

Kenes ( jerde jatqan gazet qiqymdaryn alady. Gazetke shúqshiyp, ejiktep oqidy). Siriyada ózderin Islam halifatymyz dep ataghan úiym payda bolypty.

Kenes. Olar turaly estigenmin. Olar adam etin de jeytin boluy kerek.

Kenesting qasyna kelip, gazetining bir betin alady.

Kenes (ol da gazetke shúqshiyp, ejiktep oqidy ). Ukrainada Leninning eskertkishin qúlatty deydi.

Kenes. (gazetin týsirip. Shoshyna). Júrt jyndanayyn degen eken.

Kenes. Bәribir olar jazasyz qalmaydy.

Kenes. Qúday bәrin kórip túr ghoy.

Kenes. Ol búghan qapalanatyn bolu kerek.

Kenes. Keshe ghana radiodan kósem joldas ózi sóilegen.

Kenes (týsinbey). Qaydaghy radio ol?

Kenes. Qaydaghy radio deymisin?

Kenes. iyә.

Kenes ( oilanghan bolyp).  On jyldyqpen qúttyqtap sóiledi ghoy.

Kenes ( gazetting ekinshi betin audaryp). Berlin qalasynyng ortasynan qamal túrghyzyp jatyr eken.

Kenes. Qamal túrghyzghandary dúrys bolghan eken.

Kenes ( Kenesting әreketin ainytpay qaytalap, gazetting ekinshi betin audaryp). Keshe, yaghni, on birinshi qyrkýiek Amerikada iri sauda ortalyghy jarylypty.

Kenes (gazetin shiyrshyqtap). Ony oqyp alghanmyn.

Kenes. Mine mynda anekdod bar eken, oqyp bereyin saghan.

Kenes. Tyndaghym kelmeydi.

Kenes.  Qyzyq eken..

Kenes. Mening etigimdi qayda qoydyn?

Kenes ( týsinbey ). Qaydaghy etikti aityp túrsyn?

Kenes. Keshe saghan berdim ghoy.

Kenes. Sende etik bolghan emes.

Kenes. Keshe saghan su jana etik bergem syilyqqa. Qasymyzda Súltan qarap túrdy.

Kenes. Qay Súltan?

Kenes. Ekeumizding dosymyz.

Kenes. Mende Súltan degen dos joq. Mynda ekeumiz ghanamyz.

Kenes ( renjip)  Sen meni týsinbey-aq ótetin boldyn.

Kenes.  Men seni týsinuge tyrysyp kelem.

Kenes. Shekarany sharlap keluimiz kerek.

Kenes. Tang atsyn.

Kenes. Tannyng atuyn kýtsek kesh qalamyz.

Kenes ( ainalasyna ýnilip qaraydy). Mynda bir nәrse túr ma?

Kenes (ol da ýnilip qaraydy). Qaranghylyq shyghar.

Ekeui sahnanyng sol jaghyna kelip, biyik qorghangha tirelip, ary- beri jýredi.

Kenes ( tandanyp, qabyrghany  sipap). Búl ne ?

Kenes ( qabyrghany sipap) Qorghan ba, әlde jartas pa?

Kenes. Soqyr túman ba?

Kenes. Joq, qorghan eken

Kenes.  Búl múnda qaydan payda bolghan?

Kenes. Men senen súrayyn dep túrmyn.

Kenes. Shynymen qorghan kórip túrmysyn?

Kenes. IYә, kәdimgi qara tastan qalanghan qorghan eken.

Kenes. Týnde men kýzette túrghanda joq edi.

Kenes. Úiqydan ólip pe edin. Tang agharghansha túrmaymysyn?

Kenes. Tang atpay ketti. Sosyn...

Kenes. Bir jamandyq bolsa, basshtabqa jauap beresin.

Kenes (sahnanyng ong jaghyn núsqap) Bylay baryp kórelikshi.

Ekeui sahnanyng ong jaghyndaghy qorghannyng qasyna keledi. Qorghannyng qasynda ary-beri jýredi. Qorghandy iyteredi.

Kenes (tandanyp, qabyrghany sipap). Múnda da qorghan túrghyzylghan eken.

Kenes ( shekarany bólip túrghan qorghandy núsqap). Myna qorghannan basqa qorghan joq edi ghoy.

Kenes. Búl qalay bolghany?

Kenes. ( Tandanyp, qabyrghany sipap). Qara  joldyng ýstinen túrghyzghany nesi?.

Kenes. (qabyrghany sipap). Jalyqpay qara tastan qalap shyghypty.

Kenes ( ainalasyn sholyp). Aynalamyzgha týgeldey qorghan soghylypty.

Kenes( ainalasyn kózben sholyp). Qalay ghana tez ózgerip ketken?

Kenes. Kózdi ashyp-júmghansha basqa әlemge ainalyp sala berdi.

Kenes. Bir kýnning aldynda  ghana jazyq dala bolatyn

Kenes. Alysqa qarasang kózing talatyn  keng dala edi ghoy.

Kenes. Tómende aghyp jatqan ózen de kórinbey qalypty.

Kenes ( oilanghan bolyp) ne aitugha bolady?

Kenes. Dúrys bolghan. Endi bizdi  eshbir jau ala almaydy

Kenes. Jyndanghanbysyn?

Kenes. Ýrey, qorqynysh degendi úmytamyz.

Kenes. Biraq biz qamalyp qaldyq ghoy.

Kenes. Bir jerinde shyghatyn qaqpasy bar shyghar.

Kenes. Onda izdep kórelik.

Ekeui qorghandy  jaghalap, qaqpany izdep sahnanyng sol jaghyna shyghady.

Kenes. (ýreyli beynede). Aynalamyz týgeldey qorghan, ne shyghar qaqpasy da joq.

Kenes. Syghalaytyn tesik te qaldyrmaghandary nesi?

Kenes. (Tandanyp). Kәdimgi qytay qorghany sekildi.

Kenes. (qabyrghany sipap) . Berlin qamalynan aumaydy.

Kenes.  Biteu júmyrtqa dersing múny.

Kenes. Kәdimgi tereng qazghan kór deseng de bolatynday.

Kenes. Kelshi, iyterip kórelik.

Ekeui bar kýshterimen qorghandy úzaq iyteredi.

Kenes (iyteruin toqtatyp). Qúlatu mýmkin emes.

Kenes (iyteruin toqtatyp). Myzghymastay etip túrghyzghany kórinip túr.

Kenes. Qúlatatyn birdene alyp kelshi.

Kenes ýishikten ýlken balgha alyp keledi. Balghamen úzaq soqqylaydy.

Kenes (soqqylauyn toqtatyp, entigip). Qúryp ketsin,  shaghylatyn týri joq.

Kenes. Temirden balqytyp qúighan sekildi.

Kenes (qorghannyng  basyna qarap). Asyp týssek qaytedi?

Kenes ( qorghannyng basyna qarap). Bizding qolymyzdan kele me?

Kenes (qorghangha jarmasyp). Kel, meni demep jibershi.

Kenesting artynan kótergen bolady. Kenes qorghangha jabysyp, órmelemek bolyp úzaq arpalysady. Biraq bir orynnan qozghala almaydy.

Kenes (qolyn joghary qaray erbendetip). Kóter, bar kýshindi salsanshy.

Kenes (Kenesti kótergen bolyp). Kóterilsenshi, maghan  minip almay.

Kenes. Ústaytyn jer joq.

Kenes. Iyghymdy auyrttyn, qúryp ketkir.

Kenes. Boldy, jiber!

Kenes ( jerge týsip, qorghannyng basyna qarap). Mynadan asyp týsu mýmkin emes.

Kenes ( qorghannyng basyna qarap). Biyiktigine kóz jetpeydi ghoy.

Kenes. Aspangha baryp tirelip qaghan ba?

Kenes (qorghannyng basyna qarap). Qorghan emes, qúdyq sekildi.

Kenes (kýbirlep, qayghyly ýnmen). Sonda búl ne qylghan qorghan?

Kenes (kýbirlep, qayghyly ýnmen) Sonda búl ne qylghan  qúdyq?

Kenes. Komandirge mәlimdesek qaytedi?

Kenes (ýreylene sybyrlap). Mening oghan aitugha dәtim jetpeydi.

Kenes. Qaytsek te oghan aituymyz kerek.

Kenes. Ýsh basty iytine talatyp, otqa kýidirse qaytemin?.

Kenes. Aljasqannan saumysyn, ýsh basty it bolushy ma edi?

Kenes. Áne, senbeysing sen.  Anyzdarda solay aitylghan.

Kenes. Osy komandirdyng aty kim dep aitqan edi?

Kenes (oylanyp). Bizge ol turaly aitqan ba edi?

Kenes. Bayaghyda osynda kele jatqanda qayyqshy shal eskertip edi ghoy.

Kenes.  (oylanyp)  Qahar degen boluy mýmkin.

Kenes. Qahar emes. Ámir degen sekildi edi.

Kenes. Mýmkin, Rahman?

Kenes. Mýmkin,  Rahiym?

Kenes. Álde, Meyir ma edi?

Kenes (shamdanyp). Kórshi auyldaghy naubayshy qatyn ghoy ol.

Kenes. Beybit shyghar onda?

Kenes. Álde, Berik pa edi?

Kenes. Múrager boluy da mýmkin?

Kenes. Qadyr dep aitqan joq pa?

Kenes. Rasul boluy da ghajap emes.

Kenes. Álde, Áziiyz?

Kenes. Jappar degen shyghar?

Kenes. Joq әlde Halyq pa edi?

Kenes. Kәrim dep aitqan siyaqty ma edi?

Kenes. Álde Mәjiiyd.

Kenes. Mýmikn, Uәliy

Kenes. Rashid boluy da mýmkin.

Kenes (tandanyp). Osynyng bәri onyng aty ma sonda?

Kenes. Onyng on alty esimi boluy mýmkin emes

Kenes. Mýmkin aty kóp shyghar onyn

Kenes. IYә, esime endi týsti, aty Ayt.

Kenes. Ayt deymisin? Ne aitam?

Kenes (oylanghan bolyp). Joq, Ayt emes, Ayt..Ayt...  iyә, Aytbay.

Kenes. Aty Aytbay ekenine senimdising be?

Kenes. Dәl sonyng ózi.

Kenes. Bar qayratymyzdy boyymyzgha jiyp mәlimdeyik.

Kenes. Ol úiyqtap jatyr ghoy.

Kenes. Oyatsaq qaytedi?

Kenes. Kýnәlarymdy súrap, iytine talata ma dep qorqam.

Kenes. Mýmkin ol meyirimdi.

Kenes (otty kórsetip). Myna otqa qaqtap, azaptasa qaytem?

Kenes. Bizge  keshirim jasaytyn shyghar.

Kenes. Sonda ne aitam oghan?

Kenes (oylanyp). Biz qamauda qaldyq dep ait.

Kenes. Ol sene qoyar ma?

Kenes. Biz azapta ómir sýrip jatqanymyzdy da eskert.

Kenes. Biz osynsha tar kenistikte jasaytynday ne jazdyq sonsha dep aitayyn.

Kenes. Olay qatty ketpe

Kenes ( quanyp). Ózine atap qúrban shalatynymyzdy aitayyn onda.

Kenes. Bizding ony jaqsy kóretinimzidi de aitshy.

Kenes. Esimizden bir sәtke shygharmaymyz dep aitayyn.

Ekeui okoptyng qasyna kelip, okopqa ýnilip qaraydy.

Kenes. Qorqyp túrmyn.

Kenes. Tәuekel etelik.

Kenes  jasqana basyp okopqa týsip kórinbey ketedi.

Kenes ( taghatsyzdanyp, okopqa enkeyip, aqyryn dauystaydy). Kenes, barmysyn?

Kenesting aiqaylaghan dauysy estilip, okoptan jýgirip shyghady.

Kenes (shoshyna, sybyrlap). Ne bolyp qaldy?

Kenes (entigin basa almay).  K...k... komandir joq?

Kenes. Joghy qalay?

Kenes. Barlyq bólmelerdi aralap shyqtym. Taba almadym.

Kenes. IYti de joq pa?

Kenes. Bólmelerding ishi jylan jalaghanday bos jatyr.

Kenes. Ony osynda degenderi ótirik bolghany ma?

Kenes. Biraq men iytining ýrgenin talay ret estigenmin.

Kenes. Mýmkin kórshi auyldyng itteri shyghar ýrgen.

Kenes ( ýreylenip). Úzaq jyl sengen iyemizden aiyrylghanymyz ba sonda?

Kenes. Biz oghan kýmәn keltirgen be edik?

Kenes (oylanyp). Esimde qalmapty.

Kenes. Sen osynda úiyqtap jatyr degening qayda?

Kenes (shamdanyp). Bizden búrynghylar solay dep aitqan.

Kenes. Bizdi qorghangha qamap zytyp bergen eken.

Kenes. Auyldyng jesir qatyndaryna ketken boldy.

Kenes. Ony úiyqtap jatyr dep oiladyq ghoy.

Kenes. Bizge bir basshy bolmasa toz-tozymyz shyghady.

Kenes. Áriyne, bizge bir jarylqaushy kerek.

Kenes. Komandir bar bolsa da biz oghan qamauda qalghanymyzdy aita almas edik.

Kenes. (ýreyli beynede). On altynshy nomer!

Kenes. ( qayghyly ýnmen). On altynshy nomer tyndap túr.

Kenes. (kibirtiktep). Sonda  bi...bi...biz qamaudamyz ba?

Kenes. (týsinbey). Baylaudamyz ba deysing be?

Kenes. Joq, biz qamauda ma edik deymin.

Kenes. Sen ózindi baylaudamyn, (oylanyp) tútqyndamyn, qamaudamyn dep oilaysyng ba?

Kenes. Men olay oilamaymyn. Biraq...

Kenes. Qamauda boluymyz mýmkin emes, ( eki qolyn erbendetip). Mine kórding be,  biz erkindiktegi adamdarmyz.

Kenes. Esh kýnәmiz joq ekeni dausyz.

Kenes (ruhtanyp). Biz tәuelsizbiz. Ózing kórip túrsyng ghoy, bizding qol-ayaghymyz kisendeuli emes.

Kenes (esi auysqan adamsha). Sonda qayda túrmyz?

Kenes. Shekara kýzetinde túrmyz.

Kenes. IYә, dúrys aitasyn, shekara kýzetinde túrmyz.

Kenes. Shekara kýzetinde túrghanymyzgha kýmәning bolmasyn.

Kenes (jylamsyrap). Endi ne isteymiz?

Kenes (oylanyp). Mýmkin basshtabqa habarlaymyz?

Ekeui ýishikke  kirip ketedi.

Ýnsizdik.

Kenes. Allo. bas shtabqa habarlasyp túrghan shyghys soltýstik shekara bólimindegi Kenes Súltanov?

Dauys (әiel adamnyng dausy). Sәlemetsiz be? siz «Damu» kompaniyasyna habarlasyp túrsyz.

Kenes. Búl bas shtab emes pe?

Dauys. Nomerden qatelesip túrsyz. Búl «Damu» kompaniyasy.

Telefon ýzilip ketedi. Ekeui ýishikten shyghady.

Kenes (ashulanyp). Qúryp ketsin, qúryp ketkir. Nomerlerin almastyryp jibergen be?

Kenes. Keshe ghana habarlastyq emes pe?

Kenes. Sen nomerdi shatasyp tergen joqsyng ba?

Kenes. Dәl sol nomer.

Kenes. Sony jetpis bes dep terding be?

Kenes. IYә.

Kenes. Qayta habarlasyp kórelikshi.

Ekeui ýishikke qayta kiredi.

Ýnsizdik.

Dauys ( әiel adamnyng dauysy). Sәlemetsiz be?  «Núrbank» bólimshesi sizdi tyndap túr.

Kenes. Allo, búl bas shtab ba?

Dauys.  Túrmystyq qiynshylyqtardan tyghyryqqa tirelip jýrsiz be?

Kenes. Bizge bas shtab kerek edi.

Dauys. Ózinizding jeke ýiiniz bolghanyn qalaysyz ba?

Kenes. Úzaq jyl armandadym.

Dauys. Onda bizden tómen ósimde qaryz alynyz.

Kenes. Siz ne aityp kettiniz. Bizge bas shtab kerek.

Dauys. Keshiriniz, siz nomerden shatasyp túrsyz. Sau bolynyz.

Telefon ýzilip ketedi. Ekeui ýishikten shyghady.

Kenes. Mening ýiim joq ekenin qaydan bilip alghan?

Kenes. Kim ol, tany aldyng ba?

Kenes. Tany almadym. Mening tyghyryqqa tirelip jýrgenim turaly  da biledi eken.

Kenes. Sen nomerdi qate terip jatqannan saumysyn?

Kenes (renjip). Otyz jyldan beri habarlasyp kele jatqan nomerdi býgin úmytyp qalamyn ba?

Kenes. Onda men habarlasyp kóreyin

Ekeui ýishikke kirip ketedi.

Ýnsizdik.

Kenes. Allo, shyghys shekara bólimindegi Kenes Súltanov  habarlasyp túr.

Dauys ( әiel admnyng dauysy). Sәlemetsiz be? Búl  «Bolashaq» biznes bastau ortalyghy. Biz sizding jana mýmkindikterge jetip, ban jolyna týsuinizge kómektesemiz.

Kenes. Keshiriniz, búl bas shtabtyng nomeri edi ghoy.

Dauys. Joq. Búl «Bolashaq» biznes bastau ortalyghy.

Kenes. Qalaysha ózgerip ketken?

Dauys. Keshiriniz, biz onday súraqtargha jauap bere almaymyz.

Telefon ýzilip ketedi. Ekeui ýishikten shyghady.

Kenes. Nomerdi qate terip almadyng ba?

Kenes. Dәl sol nomer.

Kenes. Qanday ortalyqpyz deydi?

Kenes ( esine týsire almay). By ortalyghy..... jo...joq biznes ortalyq deydi

Kenes. Biznes degen  ne sonda?

Kenes ( oilanyp). Tamaqtyng aty bolu kerek.

Kenes. Adamnyng aty sekildi.

Kenes (qayghyly ýnmen). Endi ne istesek bolady?

Kenes. Qayta bir habarlasyp kórshi?

Ekeui ýishikke qayta kiredi.

Ýnsizdik.

Dauys (әiel adamnyng dauysy). Sәlemetsiz be! «Tótenshe jaghdaylardyng aldyn alu» bólimi sizdi tyndap túr, aita beriniz.

Kenes. Bizge kómekteriniz kerek.

Dauys. IYә, aitynyz qanday kómek kerek edi.

Kenes. Biz qamauda qaldyq,

Dauys. Kim sizderdi qamap jýrgen?

Kenes. Qúday... jo.. joq. Kim ekenin bilmeymiz.

Dauys. Qazir qaydasyzdar?

Kenes. Biz elimizding shyghys solýstik shekara aimaghynda kýzettemiz.

Dauys. Naqty aitynyzshy.

Kenes. Qyzyl tu auylynan shyghysqa qaray on bes shaqyrym jerde ornalasqan shekara kýzetindemiz.

Dauys. Qazir kishkene kýte túrynyz.

Ýnsizdik

Dauys. Keshiriniz. Kartada onday auyl kórsetilmegen.

Kenes. Kórsetilmegeni qalay? Bizding qolymyzdaghy kartada badyrayyp túrmay ma?

Dauys.Bizding qolymyzdaghy kartada Qyzyl tu degen auyl mýlde joq.

Kenes. Siz naqtylap qaradynyz ba?

Dauys. Biz sputnikpen baqylaymyz. Biraq sizder aitqan auyl mýlde joq.

Kenes. Búl mýmkin emes!

Dauys. Mýmkin óziniz shatasyp túrsyz.

Kenes. Altynay búl senbisin? Men Kenespin ghoy.

Dauys (erkekting kýlkisi qosa estiledi). Qoya túrshy.

Kenes. Altynay, ne deysin?

Dauys. Keshiriniz, sizge emes.

Kenes. Altynay, qasyndaghy erkek kim?

Dauys. Dúrystap oilanyp alyp, qayta habarlasynyz.

Kenes. Trubkany qoyma. Dúrystap sóileselik.  Men seni әli de búrynghyday jaqsy kórem.

Telefon ýzilip ketedi. Ekeui ýishikten shyghady.

Kenes. Qaydaghy Altynaydy aityp shatyp kettin?

Kenes. Dauysy sonyng dauysy ghoy, bayqamadyng ba?

Kenes. Mýlde basqa adam ol.

Kenes. Baghanadan beri barlyq telefonda jauap berip otyrghan sol ghoy.

Kenes. Ol boluy mýmkin emes.

Kenes (shamdanyp). Sen bayqamaysyn, әlbette. Saghan tamaq qana bolsa boldy.

Kenes. Osy uaqytqa deyin men seni sýirep kele jatyrmyn.

Kenes. Ol meni eshqashan sýigen emes.

Kenes. Sen ony izdemeding ghoy.

Kenes. Men ony izdedim, biraq taba almadym.

Kenes. Shtabtyng nomerin súrauymyz kerek edi.

Kenes. Altynaydy aitasyng ba?

Kenes. Aqylynnan aljasqanbysyn, ol jәy bir әiel ghoy.

Kenes. (qamyqqan beynede). Maghan ókpeli sekildi qasarysyp túr. Ayta qoyar ma eken.

Kenes. (Kenesti silkilep). Aqylynnan aljasayyn deding be?

Kenes ( jerge otyra ketip, jylamsyrap). Men seni izdep jýrmin dep aitugha da ýlgirtpedi.

Kenes. Ol bayaghyda qoradaghy belaghashqa asylyp ólgen.

Kenes. Meni mýgedek dep mensinbegen boldy.

Kenes. Sening bar mýsheng sau túr  ghoy.

Kenes. Ony saghan aita almaymyn.

Kenes. Menen eshtenendi jasyra almaysyn.

Kenes (toryghyp). Endi ne isteymiz?

Kenes. Qayta habarlasyp kórelik.

Ekeui qaytadan ýishikke kirip ketedi.

Ýnsizdik.

Dauys ( әiel adamnyng dauysy).  Sәlemetsiz be?

Telefon ýzilip ketedi.

Ekeui ýishikten shyghyp, sileyip úzaq túrady.

Kenes. Janaghy әiel kim boldy eken?

Kenes. Altynay emes.

Kenes. Taghy da habarlassaq qaytedi?

Kenes. Bәribir bas shtabtaghylar telefon qabyldamaydy.

Kenes. Sonda telefon qabyldaushylar  ýzdiksiz ózgere beretin bolghany ma?

Kenes. Ózgeruding shegi joq boluy mýmkin.

Kenes ( tandanynp) . Mәngi osylay ózgere beretin bolghany ghoy.

Kenes sahnanyng sol jaghyna baryp aighaylaydy.

Kenes (ayqaylap). Kýzetshi, au, kýzetshi?

Kenes (jaqtyrmay). Otyz jetinshi nomer, nemenege sonsha aighaylaysyn?

Kenesting qasyna qaytyp keledi.

Kenes. On altynshy nomer, men  kýzetshini shaqyryp jatyrmyn.

Kenes. Otyz jetinshi nomer, qaydaghy kýzetshini aityp túrsyn?

Kenes ( keneske sybyrlap). Bizdi qamap qoydy ma eken deymin.

Kenes (týsinbey). Ne ýshin qamap qoyady?

Kenes. Men de bilmeymin ghoy ne ýshin qamaghandaryn.

Kenes. Mýmkin, bizdi jazagha tartatyn shyghar.

Kenes. Otyz jetinshi nomer men eshqanday kýnә  ótkizbedim.

Kenes. Sonda  týrmedemiz dep oilaysyng ba?

Kenes (qorghandy kózimen sholyp). Týrmening biyik qorghandarynan aumay túrghanyn bayqamadyng ba?

Kenes (qorghandy kózimen sholyp). Besinshi týrmening qabyrghalary sekildi eken.

Kenes. IYә, syz tartyp, ( iyiskelep) kógergen  iyis múrnyndy jarady.

Kenes. Biraq, búl mýmkin emes. Biz erkin adamdarmyz ghoy.

Kenes. IYә, biz shekara kýzetindegi әskerlermiz.

Kenes. Bәlkim, istegen kýnәmizdi bilgen shyghar.

Kenes. Qay kýnәmizdi aitasyn?

Kenes. Qaysybirin aitayyn.

Kenes. Bizdi týrmege qamaghan bolsa kýzet qony kerek qoy.

Kenes. Kýzetshi úiyqtap qalghan shyghar.

Kenes. Taghdyrgha kónuden basqa amal joq.

Kenes. Biraq  shekarany adaldyqpen kýzetip túrghanymyzgha kýmәning bolmasyn.

Kenes. Qanshama úiqysyz týnderdi ótkizdik.

Kenes. Qarauyldyng basynda suyqqa tondyq.

Kenes. Bir atysta iyghynnan jaralanghanyndy qosyp qoy.

Kenes. Kýzetshiden bilsek qaytedi.

Kenes. Neni bilging keledi?

Kenes. Bizdi nege qamaydy, bizding jazyghymyz ne?

Kenes ( quanyp). Mýmkin ózimizdi aqtap alarmyz.

Ekeui sahnanyng ong jaghyndaghy qorghannyng týbine baryp túrady.

Kenes ( aiqaylap). Ei, kýzetshi, bar bolsang til qat.

Kenes (ol da aiqaylaydy). Kýzetshi, bizdi tyndap túrmysyn?

Kenes ( aiqaylap). Au, kýzetshi deymin.

Ekeui qorghangha qúlaqtaryn tosyp tyndaghan bolady.

Kenes (kýrsinip). Til qatpaydy.

Kenes.Úiyqtap jatqan bolar?

Kenes. Kýzetti iyen qaldyryp, qydyryp ketken sekildi.

Ekeui sahnanyng sol jaghyndaghy qorghannyng týbine kelip túrady.

Kenes (ayqaylap). Ei, kýzetshi, bar bolsang til qat.

Kenes. Ei, Múra. Senbising kýzette túrghan?

Kenes.(ayqaylap). Ne ýshin qamaghandaryndy týsindiretin uaqyt jetti.

Kenes. Kolhozdyng qoyyn úrlaghan men emespin. Áset bolatyn.

Kenes. Nan úrlap jegen ýshin qamau qay zanda bar eken?

Kenes. Til qatar týri joq.

Kenes (ashulanyp). Qanday qyrsyq edi ózi.

Kenes (ayqaylap). Ei, kýzetshi, tyndap túrmysyng bizdi.

Kenes ( ol da aiqaylap).  Bizdi nege qamadyndar?

Kenes. (ayqaylap). Qamaytynday qanday qylmys jasadyq ?

Qúlaqtaryn qorghangha tosyp tyndaydy

Kenes. bireu jýrgen sekildi me?

Kenes. ayaq basqan dybysy estilip túr.

Kenes (bas kiyimin sheship, qúlaghyn tósep). Shynymen ayaq dybysyn estip túrmysyn?

Kenes. soghan oqsaydy.

Kenes. guildep soqqan jel ghoy.

Kenes. jana bireu jýrgendey bolghan.

Kenes. úshyp ótken qús sekildi.

Ekeui ýishikting qasyna qaytyp keledi de, kórermenge qarap úzaq ýnsiz túrady.

Kenes (qayghyly ýnmen). Qayda túrghanymyz jәili quanarlyq bir nәrse aitshy.

Kenes. Shekara kýzetinde túrghanymyzgha esh kýmәning bolmasyn.

Kenes (quanyp). Biz týrmede emes boldyq qoy sonda?

Kenes. Qamauda bolsaq kýzetshi bolar edi.

Kenes. Demek biz erkindikte jýrgenimiz shyndyq boldy.

Kenes. Men saghan biz erkindiktegi adamdarmyz dep bayaghyda aitqan bolatynmyn.

Kenes. Nege búlay tyghyryqqa tirelip qalghanymyz turaly oilanalyq.

Kenes (oylanghan bolady). Men oilana almaymyn.

Kenes. Nege oilana almaysyn?

Kenes. Men osy uaqytqa deyin oilanyp kórgen emespin.

Kenes. Tynyshtal, sәl oilanayyn.

Ekeui  ýnsiz túrady.

Kenes (ayqaylap). Au, kim bar múnda, qorghannyng syrtynda adam bar ma?

Kenes. Bireu bolsa til qatar edi.

Kenes ( aiqaylap).  Syrtta tiri pende bolsa til qatyndar!

Kenes ( aiqaylap). Kim bar múnda?

Kenes (ayqaylap). Ei, til qatyndar!

Ýnsizdik.

Sahnanyng týbindegi shekarany bólip túrghan qorghannyng arghy betinen dumandy  muzykanyng ýnimen  birge әielderding kýlkileri,bokaldardyng synghyrlaghan dauysy qatar estiledi. Kónildi kesh bolyp jatqan sekildi.  Eki Kenes te myltyqtaryn kezenip, jerge jata kalady.

Kenes (sybyrlap). Búlar qaydan jýr?

Kenes ( sybyrlap). Kórshi elding әskerleri kelgen sekildi.

Kenes. Qyz- qyrqyndardy ertip alypty.

Kenes. Kónildi ghoy ózderi.

Oryndarynan túryp,  sahnanyng týbindegi qorghangha keledi de, tyndaydy. Muzyka dauysy, әielderding kýlki aralas dauystary. estilip túrady.

Kenes. Qarasaq qaytedi?

Kenes. Bilip qoymay ma?

Kenes. Bilse, kómek súraymyz.

Kenes. Atyp tastap jýrmesin.

Kenes. Abaylayyq!

Kenes qorghannyn  qabyrghasynan kishkentay tesik ashady. Tesikten jaryq týsip túrady. Syghalap qaraydy.

Kenes ( tanghalghan dauyspen). Myna jaq bau-baqshagha ainlalyp ketipti ghoy,

Kenes. Qoyshy, keshe ghana iyen, taqyr dala emes pe edi.

Kenes. Jap- jasyl shalghyn, japyraghy jayqalghan jemis  aghashtar ósip túr. Úshyp jýrgen Qústardy qara!

Kenes (tyndaghan bolyp). Synghyrlaghan  Búlaqtyng dauysy estilip túr.

Kenes. Baqshanyng arghy betinde  eki qabatty zәulim ýy kórinip túr.

Kenes (quanyp). Biz armandaghanday ma?

Kenes. As toly dastarhan basynda  bir er adam otyr.

Kenes. Komandir emes pe?

Kenes. Teris qarap otyr. Tany almadym.

Kenes (qomaghaylanyp). Qanday taghamdar túrghanyn aitshy?

Kenes. Alma, almúrt. Bir tabaq qaqtalghan qoy eti, tauyq eti, manty, araq- sharaptar túr.

Kenes (kenesti iyterip). Men de kóreyinshi.

Kenes. Kýte túrshy

Kenes. ( kenesti iyterip jiberip, qaraydy, tandanyp). Qanday kórkem jer, qanday kýshti jaryq!

Kenes. Kәdimgi jәnnattyng ózi deseng de bolady.

Kenes ( tanqalghan dauyspen). Bir top qyz biylep jýr. Qanday súlu edi!

Kenes (qúmartyp) . Jalanash pa?

Kenes. Jamylghylary bar.

Kenes. Olar ne istep jýr múnda?

Kenes. Kónil kótergeli kelgen sekildi.

Kenes. Arasynda Altynay joq pa, qarashy!

Kenes. Baylardyng arasynda oghan qaydaghy oryn.

Kenes ( Kenesti iyteredi). Men kóreyin.

Kenes. Júpar iyis múrnymdy jaryp barady.

Kenes ( Kenesti iyterip jeberip, qaraydy. quanyp). Altynay jýr ortalarynda.

Kenes. Jyndanghanbysyn, ol bayaghyda u iship ólgen.

Kenes. Altynay dep aiqaylasam qaytedi?

Kenes. Ol Altynay emes.

Kenes. Meni kedeysing dep mensinbedi. Astynda qymbat kólik. Qalada eki jerde ýii bar eken.

Kenes. Ol da seni jaqsy kórgen bolatyn.

Kenes. Endi mine әlgi bir shyghys ertegilerindegidey keremet kórkem baqshasy da bar eken.

Kenes. Onyng ólgenine otyz jyl boldy.

Kenes. Dәl sonyng ózi. Sen ony tanymaysyn.

Kenes. Olardan kómek súralyq.

Kenes. Ol maghan ókpeli, jauap bermey qoyar ma dep qorqamyn.

Kenes ( tesikting týbine kelip, dauystap sóileydi). Bizge kómekteriniz kerek edi.

Kenes ( tyndaghan bolyp). Estigen joq.

Kenes ( dauysyn kóterip). Bizdi tyndap túrsyzdar ma?

Kenes. Ol qyrsyq dep aittym ghoy.

Kenes (qorghandy úrghylap, aiqalaydy). Múnda qamalyp qaldyq. Bizge kómekteriniz kerek.

Kenes (ayqaylap). Altynay, men Kenespin. Tyndap túrmysyn?

Kenes ( aiqaylap). Bizdi qútqaryp alynyzdar!

Kenes (ayqaylap). Maghan ókpeli ekenindi bilem. Biz bәrin úmytalyq.

Kenes. Bizding dauysymyz estilmeydi.

Kenes. Ol qasaqana istep túr.

Kenes ( aiqaylaydy). Bizdi qapastan shygharyp alyndar!

Ekeui  sahnanyng ortasyna kelip, qúlaqtaryn basyp túryp birlikte úzaq aiqaylaydy. Muzykanyng dauysy birte-birte bәseyip, óshedi. Ekeui bayaghy oryndaryna baryp, tesikten syghalaydy.

Kenes ( tesikten syghalap). Ketip qalypty.

Kenes. Qayda ketti?

Kenes. Ýilerine ketken bolu kerek.

Kenes (ýreylenip). Endi kim qútqarady bizdi búl tyghyraqtan?

Kenes. Bir  qútqarushy kelip qalar.

Kenes. Júrttyng bәri qamauda qalyp, ózderimen әbiger bolyp jatqan shyghar?

Kenes (qayghyly ýnmen). Endi ne isteuimiz kerek?

Kenes. Bir amal tabayyq.

Kenes. Jerdi qazyp, qorghannyng astynan ótelik.

Kenes. Qorghannyng syrtynda taghy da qorghan bolyp jýrmesin.

Kenes. Onda tereng qylyp qazalyq.

Kenes ýishikten kýrek alyp keledi. Ekeui sahnanyng sol jaq shetine barady. Kenes jerdi qaza bastaydy

Kenes (jerdi qazyp jatyp). Oimaqtay tar jerge qamalyp ómirimiz ótpek pe?

Kenes. Uayymdama, biz shyghyp ketemiz?

Kenes topyraq arasynan jas balanyn  ayaq kiyimin alyp shyghyp Keneske ústatady.

Kenes. Biz kimbiz sonda degen súraq meni mazalaydy.

Kenes (ayaq kiyimdi audarystyryp qarap). Búl ayaq kiyimdi joghaltyp alyp, әkemnen sógis estigen edim.

Kenes. Sonda ne istedi saghan?

Kenes. Qaranghy bólmege bir kýn boyy qamap qoydy.

Kenes terendetip qaza bastaydy. Ordyng ishinen suret alyp shyghady.

Kenes (suretti kórsetip). Múnda suret te bar eken.

Kenes ( suretti qolyna alyp). Bes jas kezimdegi suret ghoy.

Kenes. Búl senbisin?

Kenes. IYә, menmin.

Kenes. Qasyndaghy kim?

Kenes (suretke ýnilip). Ákem sekildi. Onyng beynesi tolyq esimde qalmapty.

Kenes ordyng ishinen arqan alyp shyghyp,Keneske ústatady.

Kenes (arqandy qolyna alyp). Búl әkem asylyp ólgen arqan ghoy. sheshem jylap jýrip, óz qolymen órtep jiberip edi búl arqandy. Men onda kishkenemin, emis-emis esimde.

Kenes. Nege asylyp óldi?

Kenes. Nege asylyp ólgeni әli belgisiz.

Kenes. Toqsanynshy jyldary kóp adam asylyp óldi ghoy.

Kenes ordy terendetip qaza bastaydy. Ordyng ishinen kisen alyp shyghady.

Kenes ( kisendi kórsetip). Mynany qara?

Kenes ( qorqyp, aiqaylap, kózin basyp alady). Tasta ary qaray. Kórsetpe maghan.

Kenes ( kisendi orgha tastap). Nege sonsha qoryqtyn?

Kenes. Mynau dәl sol kisen ghoy.

Kenes. Qaysy kisen deysing múny?

Kenes. Bala kezimde ýiding aldynda oinap jýrgende qol- ayaghyna kisen salghan bir adamdy alyp bara jatty. Kisen qoldaryn qiyp ketken. Ana adamnyng qolyndaghy kisen syldyr- syldyr etedi. Mening qasymnan janap ótti.

Kenes. Mynau dәl sol kisen ekenine senimdising be?

Kenes. Dәl sol kisenning ózi. Syldyrlaghan dauysy da aumaydy.

Kenes. ( ordan  taghy bir suret alyp keneske beredi ). Múnda taghy bir suret bar eken.

Kenes (suretke qarap). Mynau sol kisendeuli adamnyn  dәl ózi ghoy.

Kenes ordy terendetip qazyp, әrtýrli zattardy syrtqa qaray laqtyra bastaydy.

Kenes. Mynda kitap, kiyim, ne degen kóp zattar edi.

Kenes. Menin  ómirde kórgen, qoldanghan, estigen, dәmin tatqan zattarym ghoy.

(Kenes zattardy laqtyruyn toqtapaydy). Mýlde qoqysyqqa tolyp ketken.

Kenes. Atamnan qalghan bir múra bar edi, ony keyin joghaltyp aldym. IYә, joghaltyp aldym. Sol joq pa eken qarashy.

Kenes. Ol qanday zat edi?

Kenes ( oilanghan bolyp). Áyteu bir eski zat, babamyzdan qalghan múra edi.

Kenes. Atyn aitsanshy.

Kenes. Atyn deymisin. Aty qalay edi, qúday-au! Atyn úmyttym, ol óte eski zat bolatyn.

Kenes (ordy tintip). Mynda onday eski zattar joq. Týgeldey jiyrmasynshy ghasyrdyng zattary ghana.

Kenes. Qanday ókinishti

Kenes ordan qoqysyqtardy ýzdiksiz qazyp shyghara beredi.  Ártýrli zattar aralasqan qoqsyq ýiilip qalady.

Kenes. Qoqsyqtardy tazalap bitu mýmkin emes. Qazghan sayyn shyghyp jatyr.

Kenes. Sebebi men ómirimde kóp nәrselerdi kórdim, qoldandym, tyndadym ghoy.

Kenes. Ishi qoqysqa tolghan, qansha qazsam da terendeytin emes.

Kenes. Qoqsyq deme, olar meniki ghoy?

Kenes. Seniki bolghanymen týgeldey qoqys jinalyp qalypty.

Itting ýrgen dauysy estilgendey bolady.

Kenes ( selik etip). Nening dauysy?

Kenes ( ainalasyna qarap). Eshteme estip túrgham joq.

Kenes. It ýrgendey boldy.

Kenes. Kórshi auyldyng itteri shyghar.

Itting ýrgen dauysy okoptyng ishinen anyq estiledi.

Kenes (shoshyna). Komandir qaytyp kelgen be?

Kenes. Mýmkin emes. Ol múnda qalay kiredi?

Kenes. Dәl sonyng iytining dauysy.

Itting ýrgen dauysy taghy da qaytalanady.

Kenes (shoshyna). Dәl sonyng ózi.

Kenes (shoshyna). Dәl sonyng ózi.

Kenes ( Keneske sybyrlap). Endi ne isteymiz?

Kenes ( ol da sybyrlap). Endi ne isteymiz?

Kenes. Qamauda qalghanymyzdy mәlimdeyik.

Kenes ( qoryqqan dauyspen). Men oghan aita almaymyn. Ol iytine talatady.

Kenes. Bizdi nege qamap qoyghanyn súrayyq?

Kenes. Biz kimbiz dep súrayyq.

Kenes. Bizding qanday kýnәmiz baryn da súrayyq.

Kenes. Búl mýmkin emes. Olay aitu da, súrau da kýnә. Osy súraghymyz ýshin azaptaydy bizdi.

Kenes (qorqynyshpen). Otqa qaqtaydy.

Kenes. Denemizden iring aqqansha azaptaydy.

Kenes. Oghan artyq súraq qongha bolmaydy.

Itting ýrgen dauysy men birge komandirding ayaq dybysy estiledi.

Kenes. Shyghyp kele jatyr.

Kenes ( qorqynyshpen). Endi ne isteymiz?

Kenes. Kýzetke túrugha dayyndal.

Kenes ( týsinbey). Ne qylghan kýzet?

Kenes. Shekara kýzetinde túrghanymyzdy úmyttyng ba?

Kenes. Shekara kýzetinde túrghanymyzgha senimdising be?

Kenes. Endi qaydamyz dep oilaysyn?

Kenes. Shekara kýzetinde túrsaq nege qamauda túrmyz onda?

Kenes. Qamauda túrmyz dep qalay aitamyz oghan?

Itting ýrgen dauysy shyghyp, adamnyng ayaq dybysy ýdey týsedi. Eki Kenes te jýgire jóneledi de, ekeui de qarauyldyng basyna shyqpaq bolyp úmtylady. Olarynan týk shyqpaydy. Aqyry eki eldi bólip túrghan qorghannyng týbine kelip ekeui eki jerge kýzette túrghan adamsha qaqiyp túra qalady.

Kenes (sybyrlap). Biz qayda túrmyz?

Kenes ( ol da sybyrlap). Biz qayda túrmyz?

Kenes. Biz kimbiz?

Kenes. Biz tútqyn byz... joq.... joq  biz shekara kýzetinde túrghan әskerlermiz.

Itting ýrgen dauysy men birge komandirding shyghyp kele jatqan ayaq dybysy estilip túrady. Perde jabylady.

Sony.

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2283
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2052
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1735
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788