- Áleke sizder, 13-jeltoqsandy "Alashorda kýni" dep ataudy úsyndynyzdar? Ýkimet búl úsynysty tyndaytynyna senesizder me? Múnday iygi bastamany jýzege asyru ýshin qanday qadamgha barmaqsyzdar?

- Alashorda Ýkimeti - zamanauy maghynadaghy qazaqtyng túnghysh Ýkimeti. 2007 jyly az uaqyt deputat bolghanymda Ýkimet pen memlekettik hatshygha osy Alashorda Ýkimetining qúrylghanynyng toqsan jyldyghyn layyqty qarsy alu kerek dep úsynys jibergenmin. Ókinishke oray bizde mereytoylar jiyrma bes jyl sayyn ghana atalady degen soraqy jauap keldi. Degenmen, sol úsynystyng әseri bolsa kerek, 2008 jylda eptegen Alash qozghalysyna baylanysty sharalar ótti. Biz kóptegen úsynystarymyzdy Ýkimet birden qoldamasa da uaqyt ótkize paydalanatynyn bilemiz. Joldaulardy, baghdarlamalardy, zandardy taldasanyz oghan kózininiz jetedi. Búl joly da solay boluy yqtimal. Býgin bolsamasa da 2017 Alashaordanyng 100 jyldyghyna deyin qoghamdyq sanagha da, biylikke de bәrimiz birige otyryp, Alashordany, Alash qayratkerlerin tarihpen qazaq aldyndaghy jauapkershligimizdi eskere otyryp, layyqty úlyqtau qajet ekenin týsinduirimiz kerek. Ol ýshin naqty qadamnyng biri jyl sayyn 12-13 jeltoqsanda әr jerde azamattardyng bastamasymen Alashorda kýnine arnalghan aghartu sharalaryn ótkize berimiz qajet. Biylghy úsynysymyzdyng tolyq núsqasyn www.akzhol.kz nemese osy abai.kz saytynan oquynyzgha bolady.

- Áleke sizder, 13-jeltoqsandy "Alashorda kýni" dep ataudy úsyndynyzdar? Ýkimet búl úsynysty tyndaytynyna senesizder me? Múnday iygi bastamany jýzege asyru ýshin qanday qadamgha barmaqsyzdar?

- Alashorda Ýkimeti - zamanauy maghynadaghy qazaqtyng túnghysh Ýkimeti. 2007 jyly az uaqyt deputat bolghanymda Ýkimet pen memlekettik hatshygha osy Alashorda Ýkimetining qúrylghanynyng toqsan jyldyghyn layyqty qarsy alu kerek dep úsynys jibergenmin. Ókinishke oray bizde mereytoylar jiyrma bes jyl sayyn ghana atalady degen soraqy jauap keldi. Degenmen, sol úsynystyng әseri bolsa kerek, 2008 jylda eptegen Alash qozghalysyna baylanysty sharalar ótti. Biz kóptegen úsynystarymyzdy Ýkimet birden qoldamasa da uaqyt ótkize paydalanatynyn bilemiz. Joldaulardy, baghdarlamalardy, zandardy taldasanyz oghan kózininiz jetedi. Búl joly da solay boluy yqtimal. Býgin bolsamasa da 2017 Alashaordanyng 100 jyldyghyna deyin qoghamdyq sanagha da, biylikke de bәrimiz birige otyryp, Alashordany, Alash qayratkerlerin tarihpen qazaq aldyndaghy jauapkershligimizdi eskere otyryp, layyqty úlyqtau qajet ekenin týsinduirimiz kerek. Ol ýshin naqty qadamnyng biri jyl sayyn 12-13 jeltoqsanda әr jerde azamattardyng bastamasymen Alashorda kýnine arnalghan aghartu sharalaryn ótkize berimiz qajet. Biylghy úsynysymyzdyng tolyq núsqasyn www.akzhol.kz nemese osy abai.kz saytynan oquynyzgha bolady.

- Al, Áleke, joldarynyz qashanda aq bolsyn!

- Rahmet! Alla razy bolsyn!

- Assalaumaghalikum! Álihan Muhamed iyaúly. Qazaqstanda Batystyn ýlgisindegi demokratiyany qúrugha bola ma?

Oral qalasynyng túrghyny.

- Demokratiya tek Batystyng oilap shygharghan iygiligi emes. Ózimizding qazaq dalasynda tuyp ósken әl-Farabiyding «Qayyrymdy qala túrghyndary» jónindegi traktatyn alynyz. Batys filosofiyasynyng tarihyn oqysanyz, H-HÝ ghasyrlar aralyghynda islam órkeniyetining ozyq oishyldaryna kóp silteme jasap paydalanghanyn kóremiz. Dýniyetanymda, әsirese, әl-Faraby men ibn Rushdty kóp paydalanghan Batysta. ÝII-HIÝ ghasyrlarda ghylymnyn, әsirese, matematika, medisina, astronomiya, jaghrapiya salalarynda islam әlemi dýnie jýzinde ozyq boldy. Basqa pikir men bóten últ, din, nәsil ókilderine de sol zamanda eng tózimdi islam әlemi boldy. Esinizge salayyn, búl uaqytta Europada inkvizisiyanyng qylyshynan qan tamyp túrghan. Tynyq múhit órkeniyetining ózegi Konfusiy elin alsanyz da eldi әdil basqaru turaly aitady. Sondyqtan demokratiya - býkil adamzatqa ortaq iygilik. Bizding biyliktegiler Batystyng mersedesi men volgasyn, villasy men әnshisin paydalanghysy keledi. Al, halyqtyng ýni óz memleketin basqaruda eng tolyq estiletin demokratiyany dayyn emes degen syltaumen shegere bergisi keledi. Halyqtyng dayyndyghyn kýtetin bolsa, 94-95 jyldary  nannan bastap barlyq ónimderding baghasyn jiberuge, zavodtardy jekeshelendiruge bolmas edi. Sol jyldary ony halyqtyng talqysyna salsa basym kópshilik qarsy bolar edi. Biraq serkeler men kósemderding el yghyna jyghyla bermey reformanyng qatal ayazy men ýskirgen jeline jarqyn bolashaq ýshin bastap jýrui olardyng paryzy. 90 jyldardyng ortasyndaghy ekonomikalyq reformalarda alghan jauapkershilikti sayasy reformada biylik, birinshi kezekte preziydent óz moynyna aluy kerek.

- Assalauma alikum, Áleke! Qazaqstandaghy barlyq ónerkәsiptik alpauyttar shetelderdin qolynda bolyp otyr.Búl mәseleni qalay sheshuge bolady? Dúrysy bәrin keri qaytaryp alu kerek shyghar?

Aqsay qalasynyng túrghyny

- Múnyng birneshe astary bar. Nilis Bordyng bir sózi bar: «Aqiqattyng qarapayymy men tereni bolady. Qarapayym aqiqatqa balama pikir tek jalghan. Tereng aqiqatqa basqa bir tereng aqiqat balama boluy mýmkin». Sayasat pen ekonomika memlekettik dengeyde osy tereng aqiqat salasy. Bir jaghynan alghanda bizding múnay, gaz, shiykizat salasynda әlemdegi eng yqpaldy AQSh, Europa, Qytay, Resey kompaniyalarynyng boluy ol kompaniyalardyng jәne olar arqyly sol meleketterding bizding ishimizdegi túraqtylyqqa mýddeliligin arttyrady. Shiykizatqa bay elder múnymen sanaspasa, baylyghymyzgha qyzyqqandar túraqsyzdyq tughyzuy mýmkin.  Búl túrghyda preziydent Nazarbaevty osy әlemdik kýshterding mýdde balansyn eskeruding sheberi dep ataugha bolady. Biraq ekinshi jaghynan el baylyghy el ýshin menshik iyesine qaramay júmys jasau qajet. Ol ýshin negizgi jol - kelisim, sharttardyng jariyalylyghy jәne shiykizat paydalanatyn kompaniyalargha ony óndep dayyn ónim shygharatyn zauyttar salghyzu jóninde shart qoy. Ýshinshiden, birte-birte Qazaqstannyng ýlesin kóbeyte beru. Tórtinshiden, múnay, shiykizat salasynda jariyalylyqty qamtamasyz etu. Besinshiden, shiykizat salasy kompaniyalaryna kezinde zandy, zansyz berilgen salyq jәne tarif jenildikterin alyp tastau. Ol kompaniyalardyng júmysyndaghy qarjylyq aghymyndaghy jariyalylyq jóninde talap shiykizatqa qatysy joq salalardan góri joghary bolu kerek. Sonymen qatar, ekologiya jәne jergilikti kadrlardy paydalanu olargha layyqty jalaqy tóleu ýnemi Ýkimet pen әkimderding nazarynda boluy tiyis. Jәne jer qoynauy óz menshigimizde ekeni Konstitusiyadan tuyndaydy. Endeshe, jogharyda aitylghan talaptardy oryndaghysy kelmeytin kompaniyalarmen bizding el Konstitusiya men qadaghalau, retteu ókilettigin paydalanyp, kelisim, shartty ózgertuge mәjbýr bolady. Búl - ýkimetke syn. Biraq ai-shay joq ketinder degen talap Qazaqstangha keletin investisiyalardy azaytyp, olardyng qúnyn kóbeytip jiberedi. Osy este bolghan jón.

- Assalauma alikum, Álihan agha! Dýkendegi azyk-týlik baghasynyng ósuin qalay toqtatugha bolady?

Chapay audany, BQO.

- Ekonomikanyng ósui kezinde, әsirese, damyp kele jatqan elderde belgili bir dengeyde inflyasiya bolady. Biraq, bizdegi qymbattaudyng ishki sebepterinde basqa naryqtyq ekonomikagha tәn emes faktorlar kóp. Birinshiden, biznesting sheneunikterge, tekserushi organdargha tóleytin parasy osy bagha arqyly halyqtan qaytarylyp alynady. Sondyqtan jemqorlyqpen kýres jýieli jýrse, onyng baghagha da ong әseri bolady. Ekinshiden, ózimizde ónidiriletin azyq-týlikting auyldan bazar men dýkenge jetu jolyndaghy jergilikti әkimqaralar men sybaylastarynyng qoyatyn tosqauylyn jong qajet. Ýshinshiden, auyl ónimderin qalagha jetkizu ýshin bayaghy tútynu kooperativterine úqsas odaqtardy qúru qajet. Ol ýshin tútynu kooperativteri turaly zangha ózgeris engizip olar kәsipkerlikpen ainalysa alady degen bap kerek. Tórtinshiden, biz әli de syrttan әkelinetin azyq-týlikke edәuir tәueldi bolghandyqtan olardy alyp keletin iri kompaniyalar arasynda әdil bәsekelestikti qamtamasyz etuimiz kerek. Jariyalylyq pen bәsekelestik baghalardy ózining tabighy dengeyinde boluyna mәjbýrleydi.

- E, bauyrym! Shyghyp qalghan ekensin, Ámirjan Qosanov siyaqty ony-múny shatyp-bútyp úyatqa qalmasang jarar edi. Men seni de jaqsy tanimyn, seni ondyrmay synaghan Altekendi de bilushi edim. Qay zamanda bolmasyn eki dostyng at qúiryghyn ýziskeni onay emes. Osy túrghyda seni júrt satqyn dep tanidy. Aytar bolsang osy tústan bastap shyndyghyndy ashyp ait. Men sening «Aqjolgha»Preziydentting úsynysymen barghanyna senemin. Biraq Preziydent sol kezde búl azamattargha kýdikpen emes, ýlken ýmitpen qaraghan siyaqty.

1. Seni jiberse "agent" retinde emes, apparattyq qúrylym men úiymdastyru isinde tәjriybesi mol maman sanap, jana qúrylymdy kýsheytu ýshin jibergen shyghar?

2. Osy partiyadan keyinnen Núrtóre, Ghalymjan sekildi basqa jigitter de ketti. Marat Tajin tipti aralaspay qoydy. Ablyazov ta birden olardan at qúiryghyn kesti. Qazir Oraz Jandosovty da ol ortadan kóre bermeymiz. Altynbekpen sening arana týsken, barsha jigitterding ydyrap ketuine sebep bolghan ne nәrse? Sayasy qayshylyq pa, әlde Bolat Ábilovtyng ambisiyaqor arandatushylyghy ma?

3. Men Altekenning ólimine basqadan góri óz ortasyna kóp kýdiktenemin. Ásirese Ábilovten. Óitkeni tergeudi teris jolgha qaray iytermelep, bәrin Áliyevke jauyp, elden búryn atoy salghan da sol ghoy. Eger osy ras bolsa, býginde Áliyevting arty ashylar edi. Olay bolmay túr. Múnym qanshalyqty mýmkin?

4. Ábilov - Túyaqbay tandemine qalay qaraysyn? Men sayasatta óz dәrejemde búrynnan jýrgen adammyn ghoy. Ótken Preziydenttik saylaudy búlar aiyptap jatady. Men kýlemin. Shyn sózim, men jýrgizgen shynayy saualnama(anketa) onyng qorytyndysynda 1,5-2 payyzgha ghana auytqydy. Al, saualnamany ózim ýshin, M.Jýnisovanyng ýgit-nasihat konserti jýrip jatqan jerde 500 adamgha jýrgizgen bolatynmyn. Yaghni, halyqtan olargha qoldau men senim tipti de bolmady. Búl shyndyq. Qazir olardy aitsang bәri kýledi. Nege?

5. Júrt jaqynda Bәimenovtyng partiyasy "qayta tirilip, kýsheyedi eken" dep jýr. Bizding jaqta partiyang әldeqashan "angdyng qatty úiqysyna" ketken bolatyn. Búl sóz ne sóz? Álde mol qazyna taptyng ba?

6.Ótkende din turaly da jaqsy aityp qaldyn, endi últ mәselesin Tu etetin týring bar. Búl senderding naqty ústanymdaryng ba, saylau qarsanyndaghy sayasy sayqaldyq pa?

7. Men ótkende Almatydaghy eng iri birneshe firmalar men tabysty avtodýkenderding seniki ekenin estip qaldym. Ósek әngimeden emes, ekeumizding ortaq tuystarymyzdan estidim. Búl ne sóz?

8. Qazaq "Arbadaghynyng jany bir" deydi. Bizding janymyz bir. Ózing de bilesing "Ók!-degen ógizge tiyedi". Qúnanbay qajy sol ýshin, rulyq namysyn qorghamaqqa ózining etjaqyn tuysy Qodardy týiege asyp, qorlap óltiripti. Seni "satqyn, ekijýzdi" degen mening jýregime jara. Payghambar s.gh.s. babamyz "Ekijýzdilik(múnafyqtyq) kәpirlikten de jaman"-degen eken. Sen sol sayasy sahnagha shyqqanda eng bolmasa ata-baba aruaghynyng aldynda "Qazaqstan - Otanym, kýlli qazaqstandyq - tuysym, baylyghym - sharighat"-dep ant berding be? Osy antqa adalsyng ba? Eng bolmasa beyshara men siyaqty "qazaqtyng qara qyzynyng kózinen nahaqtan bir tamshy jas tamghansha mening jýregimnen qan búlaq bolyp aqsyn"-dep aita alasyng ba?

9. Eng songhy súraghym, Shynghyshan men Ámir Temirge jeke-jeke bagha berseng jaqsy bolar edi. Sonda júrt sening kim ekenindi mýmkin tanityn bolar.

Alla taq sandy qalaydy dep Payghambar s.gh.s. babamyz namazyn ýsh rakat "Ýtir" uәjippen bitiredi eken. Mening de súraghym taq bolsyn.

-  «Sen» depsiz, «tanimyn» depsiz, óz atynyzdan qorynasyz ba? Nege jazbaysyz? Al, QDT men Aqjolgha preziydentting úsynysymen bardy degeninizdi 1974 jyldan bastap statistika mekemesinde ýzdiksiz júmys jasap, men biylikten ketken song qysqartugha ilikken, sodan әli júmys taba almay jýrgen mening tughan әpkeme aitynyz. Nemese men biylikten ketkennen song týrli basshylarynyng tepkisine shydamay júmystan ketuge mәjbýr bolghan tughan inime aitynyz. Súraqtarynyzgha keleyin.

1. Ákimshilik jetekshisi, ministr lauazymyn atqaryp eshqanday sógis almay tek alghys alyp jýrgen adamdy osynday tapsyrmamen jiberu ýshin nemen qyzyqtyrugha bolady eken? Lauazym ba? Ol onsyz da boldy. Baylyq pa? Mening ahualymmen tanysynyz. Baylyqqa qyzyqsam sol kezdegi biraz әriptesterim sekildi (olardyng ishinde keyin demokrat dep atanghandar da bar) bir nysandardy jekeshelendirmes pe edim? Men memlekettik qyzmette jýrgende para alypty nemese baylyqqa qyzyghypyty degen bir adam tauyp keliniz Qazaqstannan.

2. Ábilovtyng oghan qatysy bolghan joq shyghar. Sebebi, ol kezde Bolat әli de bolsa sayasattyng qyr-syryn mengere qoymaghan edi. 2003 jyldyng kýzindegi sezden keyin men Oraz Jandosovqa birden aitqanmyn: «Partiyagha kirgender saudalasu arqyly prezidiumgha lauazym ýshin  óz degenderin jasata bastady. Endi, partiyanyng ishinde iritki bastaldy degen sóz. Bir jyldan song osyghan kózing jetedi» dedim. Aytqanym keldi.

3. Anyq dәleliniz bolmasa, kim bolsa da kinәli dep aitudy kýnә sanaymyn. Mende de súraq kóp. Kýdigim men kýmәnim de bar. Biraq kýnәhar bolghym kelmeydi.

4. Bizde shynayy saualnama jýrgizu qiyn. Onyng ýstine konsert jýrip jatqanda ashyq jýrgisseniz olardyng birazyna biylik aldyndaghy ýreyding әser etui yqtimal. Búl esinizde bolsyn . Qazaqstanda partiyalardyn, BAQ-tardyn, sosiologtardyng tәuelsizdigi boluy ýshin olardy óz biznesining taghdyry ýshin alandamay qarjylandyratyn tәuelsiz orta tap boluy kerek. Mysaly, Aqjolgha kómek kórsetkisi keletinder kóp, kómektesse biznesten aiyrylyp qalamyz dep qorqady. Al siz aitqan tandemge jalpy qaray qoymaymyn. Olardyng oilary men sózderinde men ýshin janalyq joq.

5. Partiya tek meniki emes. Keshe ghana Baqtyghúl degen Aqtóbedegi qalalyq úiymymyzdyng jetekshisi Almatydan kelip bir әngime aitty. Ol jigit ózi «Shanyraqqa» da mýshe. Ol aitady: Asylbek Qojahmetov dәm ýstinde «Osy aqjoldyqtargha tang qalamyn, ýsh jyldan astam qarjysyz jýrse de týkpir, týkpirdegi belsendileri partiyadan ketpey senimdiligin saqtaghan» dep. Shyn mәninde 2007 jyldaghy saylaudan song bizding partiyanyng oblystaghy bólimsheleri bizden qarjy almaydy. Osynday qarjy almay oblysta, audanda Aqjolgha adaldyghyn saqtap jýrgen filial basshylary men ýilestirushilerge bizding alghysymyz mol. Qarjy joqtyng qiynshylyghy ekeni belgili. Biraq jer jerge barghan partiyalastarmen kezdesuden song men Aqjoldyng shynayy qarjy manynda emes, iydeya, qúndylyq manynda toptasqan partiyagha ainalghanyn kórip, quanamyn. Partiya mýshelerine alghysym sheksiz. Al mol qazyna tapsam basqalar sekildi gazet shygharyp, ne olardan oryn satyp alyp, týidek-týidek úsynysymyzdy kópshilikke jetkizbes pe edik?

6. «Jaqsy sóz - jarym yrys» degen halyqpyz ghoy. Bylapyt sózdi jii paydalanady ekensiz. Bizding ústanymymyz әu bastan belgili. Esinizge salayyn, Aqjol óz qúndylyqtaryn ashyq jazghan alghash partiya. Olardyng avtory bolghanyma shýkir deymin (aytpaqshy, «Aqjol» degen ataudy alghash úsynghan Berik Imashev bolatyn). Sol qúndylyqtardyng basy - tәuelsizdik. Núr Otannan bastap barlyq partiyalardyng osynday ashyq jazylghan qúndylyqtary bar ma eken tekserip kóriniz. Imandylyqty da alghash qúndylyq retinde kótergen de - Aqjol. Últ mýddesin men sonau 80 jyldardyng ayaghynda Kenes ýkimeti túsynda da kótergenmin. Áriyne, qatarymyzda Amangeldi Aytaly sekildi últjandy, tereng bilimdi ghalym da qayratker aghamyzdyng boluy bizding últ sayasaty tóniregindegi úsynystarymyzdyng jana biyikke jýielilikpen kóteruine әser etti.

7. Esenghaly Bәimenov menimen tek familiyalas. Birde ózi kýlip aitatyn: «Siz iri lauazymdarda jýrgende keybir sheneunikter tuyssyng ba dep súraghanda joq dep aitpaymynmyn» dep. Kýldik te qoydyq. Ortaq tuystarymyz maghan habarlassyn maghan súraghy bolsa.

8. Siz, birinshiden, óz imanynyzben Alla aldyndaghy óz jauabynyzdy oilanyz. Óz atyn ataugha qorynghan adamnan ne súraugha bolady? Mening býkil is-qiymylym, ústanymym kózi ashyq, kókiregi oyaugha týsinikti. Al ata-baba әruaghy aldynda nemese ata-anamnyng ziratyna barghanda ne turaly esep beretinim óz sharuam. Antshyl bolsanyz anttarynyzgha adal bolynyz. Songhy súraghynyzgha jauap retinde Mәskeude jýrgende jazghan oryssha ólenimdi keltireyin:

Pregrady prezrev

Navstrechu lubviy

Stremisi bespokoynoe serdse.

Byti mojet, prozrev

Ty budeshi v kroviy

No kto-to uspeet sogretisya.

9. Shynghyshan әlemdik dengeydegi, Ámir Temir Ortalyq Aziya jәne Týrki әlemi dengeyindegi úly qolbasshylar. Ekeui eki mәdeniyetting ókili. Memleket qayratkerleri. Shynghyshannyng Euraziya kenistigine әseri mol boldy. Ózine qatty qarsylaspaghandyghynan orys memleketining jana, ortalyqtandyrylghan qalypqa týsuine kóp yqpal etti. Onyng ómiri men shynayy mýddeleri, qúndylyqtary jóninde әli ashylmaghan syrlar kóp. Degenmen, qazaqtyng tarihy jadynda Ámir Temir turaly bagha Shynghyshangha qaraghanda joghary. Oghan bir kuә «Jigitting padishasy - Ámir Temir» dep keletin Aqan serining bir әninen de biluge bolady . Ol ozyq mәdeniyetting ókili boldy Shynghyshangha qaraghanda. Islam órkeniyetining ókili boldy.

- Assalamaghaleykum, Álihan agha! Shyny kerek atqarushy biylikte siz siyakty azamattar bolsa, myna kazirgi el basqaryp jýrgen kóp mәngýrtterge qaraghanda paydalyraq bolar edi. Desek te, әrkim óz jolyn tandaydy ghoy, biylikten keterde sizge jap-jaksy qyzmet úsynylmady degenge senbeymin. Partiyalarynyzdyng últtyq mýddemizdi týgendeu ýshin atqaryp otyrghan júmystary da barshylyq. Shynynyzdy aitynyzshy, armanynyz ne osy, neni kokseysiz? Biraq, keshiriniz ashy da bolsa shyndyq osy, Qazaq ózin jýzdik-rulyq dengeyden joghary qoyyp, kimsing dese qazaqpyn dep últ retinde úiysqangha deyin sizding Preziydent bolyp saylanuynyz neghaybyl.Biraq, kelesi saylauda biylikting qoldauymen Parlamentke ótip, Núr Otangha balama bolady dep "ýlken koridorlarda" naq sizding partiyanyzdy aityp jýr....bir bilgeniniz bar ma?

Elordadan Arman

- Shynyn aitu kerek,  DVK-gha ketu turaly baspasóz maslihatyn ótkizgeli túrghanymyzda  eki, ýsh saghat búryn premier-ministr Toqaev telefon shalyp «Búnynyz ne? Men sizdi premier-ministrding orynbasarlyghyna úsynghaly jýr edim» dedi. Jogharyda aitqanday, mening sol kezdegi dosym basyma qauip tónip túr degeni song men alghan betten taymadym.

Armanym - tәuelsizdikting nyghangyna, elding ishki birligining nyghangyna, qazaqtyng әlemdegi ozyq elderding qataryna qosyluyna shamam kelgenshe qyzmet etu. Osynyng ishinde qazaqty modernizasiyalau,  yaghny jana talaptargha, memlekettik talaptargha sәikestendiruge de atsalysu bar. «Ýlken koridorlarda» әlgindey әngime aitylsa, qazirden bastap bizge telearnalardan oryn berer edi. Qazaqstan, Habar, Astana arnalarynan kimge oryn beriledi? Qay sayasatkerler men sayasattanushylargha biylikke tikeley ne janama qatysy bar basylymdar men arnalardan oryn beriledi. Biylikting kónili solargha dúrys degen sóz.

- Qúrmetti, Álihan agha! Bizde, Óskemende jat pighyldaghy adamdar az emes. Olar Shyghys Qazaqstandaghy keybir soltýstik audandardyng jәne Óskemen qalasynyng Reseyge qosyluyn qalaydy. Olar, әsirese, songhy kezderi belsendilik tanytyp jýr. Súrayyn degenim, Qazaqstanda separatizm qaupi bar ma? Bar bolsa qay aumaqtarda? Jәne olardyng ar jaghynda qanday kýshter túr? Erjan Kenesúly.

- 90 jyldardyng basynda separatizm qaupi bolghan. 94-95 jyldarda joghary deputat boldym. Sonda shyghystan, soltýstikten, batystap, Pavlodardan saylanghan keybir deputattardyng bizding tәuelsizdigimizge kýmәnmen qarap, Resey astyna kiruimizdi qalaytyny bayqaldy. Qazir assambleyany oryndy, orynsyz dattay beretinderge aitarym, sol kezde assambleya ózining túraqtandyrushy rolin atqardy. Qazir onday dengeyde qauip joq. Degenmen, qazaqtyng ishinde de, orystyng ishinde de ótken Kenes odaghyn ansaytyndar bar. Qazaq ishinde de solardyng bar ekeni qynjyltady. Astaryna ýnilmey bes, on kitabyn shygharghan ýshin sol jýieni madaqtaydyndar ziyaly qauym ishinde de bar. Reseyde de Jirinovskiy sekildi nemese Zatulinder sekildi bizdegi orystildesterge Qazaqstan azamaty emes, Reseyding besinshi kollonasy retinde qaraghysy keletinder de bar. Keshegi Mәskeu, Peterburg, Rostovtaghy oqighalar tegin emes. Endeshe, tәuelsizdik, últ mýddesi, Qazaqstan tútastyghyna kelgende bәrimiz biylikke kómektesuimiz kerek.  Aghartu arqyly da, sayasy kózqarasty bildiru arqyly da. Al biylik tәuelsizdik pen el tútastyghyn qorghaugha kelgende qoghamdyq kýshterge de arqa sýiep ýirenui kerek.

- Álihan inishek! Týri iygiden týnilme degen eken danyshpan ata-babalarymyz. Týrine qarasam hangha bergisiz qarashasyn, isine qarasam - qazaq últyna jasaghan eshbir jaqsylyghyndy kóre almadym.

Sen maghan mynaghan jauap bershi, QDT-ny ishinen iritip, bóle jarghan opasyzdyghyng biylikting tapsyrmasy ma, әlde osylaysha Nazarbaevqa degen "adaldyghyndy" bildiru boldy ma?

Qúrmetpen Auyldyng qazaghy.

- Siz sol kezden bastap mening aitqanym men istegenime taldau jasasanyz sózinizding jalghandyghyn týsiner ediniz. «Kórmes  týieni de kórmes» deydi. Sizge kórinu ýshin aldynyzgha aparyp qap-qap altyn, ne mәshiyne-mәshiyne topyraq, kómir, jihaz ýiip tastay almaymyn. Sayasatkerding isi metallurg sekildi temir balqytu emes. Slesari bolyp kólik qúrastyru emes. Olardy tonnalap ta danalap ta esepteuge bolady.  Oqynyz. Onyng ishinde súraghynyzgha jauapty jogharyda jauaptardan tabasyz. Al shyntuaytqa kelgende QDTnyng bólinuine birneshe sebep boldy:

1.Ishki ambisiyalary bar, biylikte de bizneste de jetistikterge jetken onnan astam adamnyng ózara birinshi ret bas qosuy onay sharua emes edi.

2.Sayasy kózqarastarymyzdy jalpy bilgenimizben naqty qújattargha kelgende keybir alshaqtyq bayqala bastaydy.

3.         QDTny qarjylandyrghan eki iri qarjylyq toptyng arasynda da búrynnan bәsekelestik bar bolatyn. Óz basym ony QDTnyng ishinde jýrgende biraq bildim.

4. QDT tek sayasy kenespen basqarylady, tóragha lauazymy bolmaydy dep sheshkenbiz. Qalay ekeni týsiniksiz әdilet ministrliginen tirkelgen jarghyda tóragha bar bolyp shyqty. Osynyng bәri bir-birine degen senmisizdik tughyzyp, birte-birte eki topqa bólinuine alyp keldi. Al, 18 jeltoqsan kýni QDT qúrylghanda keshke qalay jasyryn kezdeskenimizdi Ábilәzev tayauda aitty.

- Qúrmetti Álihan! Ekonomist Maghbat Spanovtyng pikiri boyynsha, Qazaqstandaghy zeynetaqylyq reforma halyqtyng mýddesin esepke almaydy. Al siz búl reforma turaly ne aitar ediniz.

- 1997 jyly búl reformanyng basy basynda әleumettik salanyng mamandary emes Ákejan Qajygeldiyn, Dәulet Senbaev, Grigoriy Marchenko sekildi qarjy mamandary boldy. Uaqyttary tyghyz, dýniyejýzilik bankiden qaryz alu ýshin reformany tez jasau kerek bolghan. Osynyng barlyghy sebep bolyp jinaqtaushy jýiege keleshekte belgili bir dengeyde beynetting zeynetin kórsetetin emes, aghymdyq qarjylyq mәselelerdi sheshuge kómek kózqaras basym boldy. Ayta keteyin, osy zang qabyldanghannan song prezidiyent jas qazaq ekonomisterding biylikte jýrgendering bәrin jinap, ózining kýmәndanyp otyrghanyn aityp, bәrining pikirin jazbasha jetkizuin súrady. Mening biluimshe kópshiligi qoldap jazyp berdi. Shynynda da, jinaqtaushy jýieden qazirgi qalpymen jýre berse, kópshilikting alatyn jalaqysy mardymsyz bolady. Ishki qayshylyqtary kóp. Reforma jasaghandar kezinde budjet shyghynyn azaytamyz dedi. Kerisinshe, zeynetaqy tómen bolatyn bolghandyqtan memleket bәrine birdey bazalyq pensiya taghayyndaugha mәjbýr boldy. Taghy bir qayshylyq, on eki, on ýsh zeynetaqy qory ózderi ýshin jylyna on bes mldrtan astam tenge júmsaydy eken. Búl bolashaq zeynetkerlerding aqshasy. Al sol qorlar jeke menshik bola túra olar inflyasiyadan tómen tabys tapsa, memleket olargha kómektesedi eken zeynetkerlerge tóleu ýshin. Sondyqtan mening oiymsha osy qordyng bastaryn qosyp biriktiru kerek.

- Áleke, búrynda siz bas bolyp, Bauyrjan Múhamedjanov, Múhtar Ablyazov, Múhtar Qúl-Múhamed, t.t. lauazymdy, ýkimet mýshesi onshaqty adamdar qoldap qazaq emespiz-qojamyz dep onasha bas qosyp shýiirkelesedi ekensizder. Sonda ne mәsele talqylaghansyzdar?

- Men óz ómirimde «Ózi bolghan jigitting ata-tegin súrama» degen qazaqtyng úly sózin basshylyqqa alamyn.

- Álihan myrza, sizdi jahandyq jana tәrtip ornatushy masondyq qúpiya úiymnyng mýshesi deydi. Álihan Bókeyhanov ta masondyq úiymgha mýshe bolghanyn jasyrmaghan. Siz búghan ne deysiz jәne sol úiymnyng Orta Aziyadaghy әreketine qalay qaraysyz? Qazaqstanda ózge belgili túlghalar ishinde masondarmen tyghyz baylanysta dep kimderdi aitar ediniz?

- Óz mәselesin ózi sheshkisi kelmeytin, óz halqyn ózgeden kem sanaytyndar elding ishki problemalaryn masondar, taghy basqalardan kóredi. Masondyq degen tas qalaushylardyng ózderining kәsiby qúpiyasyn atadan balagha berip sol kәsip arqyly kóz tabysqa kenelgisi kelgendikten aghylshyn men fransuz elinde tuyndaghanyn da olar bile bermeydi. Men masondarmen baylanysy bar eshkimdi bilmeymin jәne olargha qyzyqpaymyn.

- Assalaumalaykum Álihan agha! Allah taghala istegen istererinizge bereke bersin! Mening aitar úsynysym bar edi. Men Ontýstik Qazaqstannan bolam, Shymkent qalasynan. Aqjol partiyasy biz jaqtan kórinbeydi. Jastarmen júmys jasaghandy únatamyn. Aqjol pariyasynyn jastar qanaty bar ma? Joq bolsa, qoghamdyq júmysqa aralassam degen edim.

Berik ininiz

- Ontýstikte biraz júrtqa belgili azamattar bizding mýshemiz. Qazaqqa tanymal qaysar da qayratker aqyndar Hanbiybi Esenqqaraqyzy men Qazybek Isa, Israyyl Saparbaev, abyzday aqsaqal Ádilhan Súltanbekov sekildi elge belgili túlghalar mýshelerimiz. Beldi de bedeldi әuletten shyqqan kәsipker, aqyn, sazger Núrlan Jylqyshiyev - ortalyq kenes hatshysy. Yshqynbay, aiqaylamay keyde júrt kózine kórinbey de qyzmet ete beretin Altynbek Kәttebekov oblystyq úiymnyng basshysy.  Qarjy tapshylyghynan jәne aqparat sayasaty saldarynan keybir isterding kórinbeui de mýmkin. Tayauda prezidiumda osy mәselelerdi talqyladyq. Jana serpilis beru kerek dep sheshtik. Ontýstiktegi kensemizding telefony: 530984. Kәttebekovtyng úyaly telefony: 87017293498

- "Aq jol" partiyasynyng elimizde alghash ret Últtyq konsepsiya jobasyn jasaghanyn, "Alashorda" kýnin úsynyp, Alash taghylymyn úlyqtap kele jatqan últqa jaqyn birden-bir partiya ekenin bilemiz.Solay bolsa da, kezinde Sizge kóp jala jabyldy. Jalghyz Zamanbek Núrqadilov qana "Aq joldy" bólgen Álihan emes, preziydentting tapsyrmasymen kelgen sayasatkerdi anyqtadym dep, ózge әriptesinizding atyn atap berdi. Biraq el kóp jaghdaydy bile bermeydi. Óziniz ne deysiz? Maqpal.

- Zamanbek aghamyzben ómirining songhy ailarynda birneshe ret kezdestik. Janaghy siz aitqan sózderdi maghan da aitqan. Maghan jala japqandardyng kim ekeni, ne pighylmen jasaghandaryn da ózi týsinetinin aitty. Kezinde ózi qolghabys bergenderding týrli qúityrqy tәsilge baryp jýrgenine de qynjylanytyn da  aitqan. Óziniz de biledi ekensiz goy, menen góri sizding elge aitqanynyz oryndy bolar.

- Álihan agha, sizdi qúrmetteytin azamattardyng biri men.

1. Taldyqorghandaghy dorba-tuymyz jayly oiynyzdy bilsem deymin.

2. Áulieaghash órtengen kezde "tabighattyn" Melsi tilqatpady, elimizdi kógaldyndyrmaq bolghan Mels búl jerde nege ýn-týnsiz qaldy?

3. Keler onjyldyqqa degen sayasy boljamynyz.

Rahmet.

1. Taldyqorghandaghy tu jayly aldynghy súraqtargha jauap berdim.

2. Melsting ózinen súraghanyz jón bolar

3. Keler on jyldyq kóz ashyqtyng kókiregi oyanatyn, kókiregi oyaudyng kózi ashylatyn on jyldyq bolsa iygi bolar edi.

- Sәlematsyz ba,Álihan inim! Qazirgi kezde sen siyaqty qazaqtyng jigitterining biylik basynda bolmaghany qazaq ýshin sor der edim. Men jer basyp jýrgen qazaq qyzymyn, óz dәrejemde eng tómengi satyda orynbasar bolyp istedim. Mektep diyrektorynyng sonday sorly ekenin kórip, qayta-qayta tastap ketip, qayta keldim orynbasarlyqqa. Sosyn oy týidim. Aqyl esi týzu, bilim, biligi bar, úiymdastyru qabileti bar qazaq ketpeu kerek eken, sebebi topastar úyalmay basshy bolugha kele beredi eken. Oy joq, elding aldyna shyghyp bir auyz sóz aita almaytyndar basshy eken. Biz Nazarbaevqa eregespeuimiz kerek, ol qashan ketedi dep kýtpeu kerek, eng tómengi halyqqa jaqyn jerlerde Alash partiyasynyng mýshelerindey jandar bolu kerek. Menshe aqyldy, bilimdi,parasatty, qazaqty sýietin, adal, Alladan ghana qorqatyn jandar birigu kerek. Men sizding qazir ne istep jýrgeninizden habarsyzbyn, búryn teledidar bolsyn, aqparat qúraldarynan kórsem, pikirlerindi tyndaytyn edim, mening oiyma ne aitar ediniz? Qayda bolsanyz da aman bolynyz. Aqtaudan bir apanyz.

- Kóp oiynyzben kelisemin. Últjandy adamdardyng biylikting әr dengeyinde bolghany elge paydaly ekenin jogharyda da aittym. Býgingi úsynysymyz, býgingi oiymyz qay biylikting qolymen bolmasyn býgin halyqtyng iygiligine jaratylsa, oghan qynjylmau kerek. Biz ýshin avtorlyq manyzdy emes dep men birneshe ret aitqam. Iya, teledidargha balama pikiri bar, biyliktegilermen dúrys dengeyde pikir talastyra alatyn túlghalardy jibermey túr. Búl biylik iydeologtarynyng el bolashaghyn, el әleuetin oilamaytynynyng kórinisi. NúrOtan óz kýshine senimdi bolsa bizdi teledidargha shygharudan bizben pikirtalas úiymastyrudan qoryqpas edi ghoy. Búl óz halqyna senbeuding kórinisi. Batanyzgha rahmet, apa!

-"Álihan Keden odaghyn әshkerelegeni ýshin "Kókpar" habary jabyldy" dep jazdy, úmytpsam, "Jas qazaq ýni" bolar. Sol kezde habardyng bas redaktory, jaqsy jazushy Asylbek Yhsandy ketirdi júmystan. Habardyng redaktory , myqty aqyn, bilikti telejurnalist Núrlan Ábdibek "Jas qazaq ýni" gazetining aiqayymen, ministr, tóragha jauap berip, júmysta qalghan bolatyn. Tayauda qysqartudyng syltauymen kóppen birge júmystan shyghyp qaldy. Istep otyrghan bizding sholaqbelsendi bastyghymyz Sәule Jiyrenshina.Al jaqsy habar "Kókpar" jabyldy. Jaqsy jurnalister dalada qaldy. Keden odaghyna kirip kettik. Sonda ne boldy? Aqyrynda ne bolady? Gýliya.

- Men ol habarda keden odaghyna kirmeu kerek dep aitqan joqpyn. Habarda da, onyng aldynda biylik ókilderi qatysqan partiyaaralyq keneste de keden odaghyna baylanysty ýmitting de, kýdikting de bar ekenin aittym. Menimen shyqqan deputat inishek dúrys uәj keltire almady. Estigenim, sol habardy ýlken basshylar kórip, ýkimetting osy odaqqa baylanysty istegen jauaptylar sógis estipti. Jaqsy jurnalisterdi júmystan ketirgen solardyng tepkini bolsa kerek. Men preziydent әkimshiligining ishki sayasat mengerushisine búl isting qazaq bolashaghyna dúrys emes ekenin, kerisinshe qoghamdyq pikirdi biylik paydalanu kerek ekenin aittym. Sodan song júmystan shygharmay jýr edi, keyin shygharyp jiberegen eken ghoy. Ókinishti. Kókpardyng jabylghanynan qazaqtyng qoghamdyq sanasy útyldy. Búny әkimshilik iydeologtary da, aqparat jәne mәdeniyet ministrligi de, teledidar basshylary da týsinu qajet. Árkim eng bolmasa bir eki ret últ mýddesin oryndyq qyzyghynan joghary qoysa kóp payda bolar edi.

- 1. Altynbek Sәrsenbayúly dosynyz edi. Ony satyp kettiniz. Osy turaly ne aita alasyz?

2. Kóptegen baspasóz qúraldarynda sizdi oppozisiyagha Nazarbaevtyng ózi jiberdi degen әngimeler aityldy. Osy ras pa? Osy jaghyn taratyp aityp berinizshi.

- Iya, dosym edi. Aqjolda 2004-2005 jyldarda qanday ahual bolghanyn, kimder qalay kelip qalay ketkenin jogharyda aittym. Men Aqjolda qaldym. Aqjolda menimen birge partiya mýshelerining basym kópshiligi qaldy. Óziniz saralap kórseniz basshylyqtyng ishinen Aqjoldan ketkender ne qaltalylar, ne memlekettik menshikti kezinde jekeshelendirgender, ne solargha tәueldiler. Olar Aqjoldy biylikpen oiyndarynda paydalanghysy keldi. Týk shyqpaghan song partiyadan ketti. Salystyryp kórseniz basshylyqtyng ishinen Aqjoldy tastap ketkenderding ortasha túrmys dengeyi qalghandargha qaraghanda birneshe ese joghary edi. Ekinshiden, olar ketken song partiya qarjysyz qaldy. Biylik biz jaghymyzda bolsa, onyng ýstine tikeley preziydent jibergen bolsa, sol kezden bastap qarjylandyrghan bolar edi. Osydan týiin týie beriniz. «Ólgenning jamany joq, tirining jamannan amany joq» degen qazaqtyng balasymyn.  Adamy túrghydan 2004-2005 jyldar mening ómirimdegi eng auyr jyldar boldy.  Aytpaqshy, aldynghy toptar ketken song eki,ýsh aidan keyin solarmen aramyzdy órshituge kýsh salghan keybir arandatushylar da ketti.

- Agha amansyz ba. Kele jatqan jana jylynyz qútty bolsyn. Siz turaly alyp qashpa әngime kóp aq әiteuir. Bireuler qyzyldar dese bireuler aqtar deydi. Bireuler tynshy dese bireuler bireuding jansyzy dep әiteuir ózderining óz bilgenderin jorumen Siz turaly neshe týrli әngimening joramalymen joryp bitti. Taghy bireuler memlekettik manyzy bar isting janynda jýr nemese eki ayaghy taltayyp qúrdymgha ketkeli túr dep kóp aq әngime órbitip jýr. Mening oiymsha osy súraqtyng bәrine biraq adam jauap bere alady. Ol tek qana Siz dep oilaymyn. Qosh delik búlardyng bәri Siz ýshin tansyq emes shyghar. Bir shetinen etiniz de ýirengen shyghar. Bir shetinen beti qalyng jannyng rahaty dep ony da bir týiip jýrgen shygharsyz. Bir shetinen mening enbegimdi elemegen el ertengi kýni meni әli aq esine alady dep elendep te jýrgen bolarsyz. Kim biledi tek Álihan biledi. Nýkte. Endi súraq. 1. Bizge qanday Zandar kerek. 2. Qazaqstanda naghyz sayasattanushy dep kimdi aita alasyz. Qariyn, Kóshim, Bәimenovterding pikir sayysyn halyq bayaghyda kórgisi kelip jýr. Osyghan óziniz bastama kóterseniz. Sonda biler edik qazaqta qaysysy myqty dep. 3. Ilgeride saylauda birinshi oryn Otan ekinshi oryndy Aq jol ýshinshi oryndy Asar alyp edi. Sol kezde eki jyl boyy tiyisti dauysty ala otyryp ózdernizben ózderiniz arzdasyp mәjiliske barmadynyzdar. Sonda halyqtyng senip Sizderge bergen dauystaryna bylaysha Qúdireshe aitqanda týkirdim sening sovet ýkimetine dedinizder. Songhy súraq. Biz osy qayda bara jatyrmyz. Auyl bólek. Qala bólek. Dala bólek. Bala bólek. El ishinde aghayyndyqtan basqa osy tatulyq qaldy ma?

- Biraz boljamdargha jauapty jogharyda alghan bolghan shygharsyz. Men ómirimdi maghan jala japqandardyng sózin oqyp, olargha jauap beruge arnaghym kelmeydi. Bir ghana aitarym sol kezde maghan jala jauyp qaralau kompaniyasyn úiymdastyrghandar da týrli jolmen meni qaralugha qatysqan basylym basshylary da týsindi me, týsinbedi me bilmeymin jalpy Qazaqstandaghy demokratiyagha qarsy júmys jasady. Sebebi olardyng is-qimyldary kóp adamdargha demokrattar degen birin biri qaralaushylar degen әser qaldyrdy. Olardyng is-әreketteri qoghamnyng bir bóligining kókeyinde  demokratiya jasampazdyqtyng jarysy emes qaralaudyng jarysy degen úghym qalyptastyrdy. Ókinishti. Naqty súraqtargha keleyik.

1. El mýddesine negizdelgen zandar. Ol ýshin Parlament әdil saylaudyng nәtiyjesinde qalyptasu kerek.

2. Bilimi jaghynan Marat Tajiyn, Dosym Sәtbaev, Konstantin Syroejkiyn, Poletaev sekildi azamattar oiyma týsip otyr. Sayasattanu - ghylym. Ghylymnyng talaby - obektivti kózqaras. Sayasatker bolghan sayasattanushy obektivtilikten aiyrylady. Karin - NúrOtannyng hatshysy. Sondyqtan ol basylymdarda sayasattanushydan góri sayasatker dep shyqqany jón. Kez kelgen partiyanyng kez kelgen ókilimen pikirtalasqa biz dayynbyz. Jogharyda aittym ghoy, NúrOtan myqtymyn dese qashpasyn pikirtalastan.

3. Joq, biz halyqtyng dauysy dúrys eseptelmedi dep nazarylyq kórsettik. Áriyne, mandat paydalanbaugha sol kezde qalyptasqan ishki ahualdyng da әseri bolghany sózsiz. 2007 jyly bes, alty ay deputat bolghanymda halyq ýshin de partiya ýshin de paydaly is atqarugha jalghyz mandatpen de bolady ekenine kózimiz jetti.

4. Auylgha basty nazar audaru kerek. Auylda ósken bala internetke de, úyaly baylanysqa da, bilim kózderine de qol jetkizui kerek. Bayaghy tútynushylar odaghy sekildi úiymdar qajet dep jogharyda aittym. Ol auyldan qalagha astyq pen mal ónimderin jetkizetin bolsa, qaladan auylgha tauarlarmen birge ruhany azyqtyng ónimderin de jetkizudi eseptese qajet. Internet pen úyaly baylanysty auyl ýshin arzandatyp jetkizu sol kompaniyalargha qoyatyn shart bolu qajet. Ózimizde shygharghan kinofilimderding , әsirese, budjet qarjysyna shygharylghandar auyldargha arzandatylghan baghamen kórsetilui qajet. Dәstýrli ónerimizding sanylaqtaryn teatrlarymyzdy budjetten qarjy bólip auyl, aimaqty aralatuymyzgha mýmkindik jasauymyz qajet. Qostanayda bir golif alanyn salghansha sol qarjygha býkil auyl balalaryna dop oinaytyn alang men jabyq sport keshenderin salugha bolady. Aymaqtardy damytu dep qúrylghan komiytet pәrmendi júmys jasauy kerek. Biz aghayyndyqtan góri ortaq últtyq mýdde, ortaq sayasy kózqaras, iydeya manynda birige alatyn, auylymnyng da, qalamymnyng da, oblys men respublikamnyng da sharuasy mening jauapkershiligim dep týsinetin azamattar qalyptastyruymyz kerek.

Jalghasy bar