Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2149 0 pikir 9 Mausym, 2009 saghat 13:56

Erlan ÁBDIRÚLY. Aghylshyn qaqpasynyng auzyn shang qylghan Edige alangha shyghugha әli de ketәri emes

Edige Bolatbekúly Ray - ekinshi kurs studenti. 1989 jyly Shu ónirinde dýniyege kelgen. Almatydaghy Qazaq últtyq medisina uniyversiytetinde oqidy. Futboldan Qazaqstan qúramasy aghylshyndardan jer bolyp jenilip jatqanda minez tanytyp, alangha atyp shyqqan boyda Angliya qaqpasyna qoyyp ketip, qaqpashy Grinning zәresin alghan namysshyl jigitiniz osy. Oiynnan keyin Almaty qalasynyng Bostandyq audandyq soty  «Edige isi» boyynsha әkimshilik is qozghaghan bolatyn. Sot studentti «ýsh ailyq eseptik kórsetkish boyynsha aiyppúl tólesin» degen ýkim shygharypty. Al, biz qyzuqandy jas jankýierge jolyghyp, birneshe súraq qoydyq.

- Seni alannan alyp ketken song sarbazdar qol júmsap, tiyisken joq pa?

- Joq. Onday eshtene bolghan joq. Aldymen stadionnyng bir bólmesine aparyp qamap qoydy.  «Ne ýshin búlay istedin?» dep súrady. «Namystanyp kettim!» dep edim, kýzetshiler «bazar joq, krasavchik jigit ekensin» dep maqtady. Olar da qazaq qoy, sózderine qaraghanda bizding komandanyng masqara bolyp jenilip jatqanyna olar da ashuly bolsa kerek... Keyin Bostandyq audandyq polisiyasynyng ghimaratyna qamady.
- Rasynda, múnday qadamgha nelikten bardyn?

Edige Bolatbekúly Ray - ekinshi kurs studenti. 1989 jyly Shu ónirinde dýniyege kelgen. Almatydaghy Qazaq últtyq medisina uniyversiytetinde oqidy. Futboldan Qazaqstan qúramasy aghylshyndardan jer bolyp jenilip jatqanda minez tanytyp, alangha atyp shyqqan boyda Angliya qaqpasyna qoyyp ketip, qaqpashy Grinning zәresin alghan namysshyl jigitiniz osy. Oiynnan keyin Almaty qalasynyng Bostandyq audandyq soty  «Edige isi» boyynsha әkimshilik is qozghaghan bolatyn. Sot studentti «ýsh ailyq eseptik kórsetkish boyynsha aiyppúl tólesin» degen ýkim shygharypty. Al, biz qyzuqandy jas jankýierge jolyghyp, birneshe súraq qoydyq.

- Seni alannan alyp ketken song sarbazdar qol júmsap, tiyisken joq pa?

- Joq. Onday eshtene bolghan joq. Aldymen stadionnyng bir bólmesine aparyp qamap qoydy.  «Ne ýshin búlay istedin?» dep súrady. «Namystanyp kettim!» dep edim, kýzetshiler «bazar joq, krasavchik jigit ekensin» dep maqtady. Olar da qazaq qoy, sózderine qaraghanda bizding komandanyng masqara bolyp jenilip jatqanyna olar da ashuly bolsa kerek... Keyin Bostandyq audandyq polisiyasynyng ghimaratyna qamady.
- Rasynda, múnday qadamgha nelikten bardyn?
- Jana aittym ghoy, qatty namystanyp kettim. Bizding futbolshylardyng beyshara oiyny qanymdy qaynatyp jiberdi. Jankýierlerdin  men siyaqty shyghyp ketpeui ýshin sarbazdar qazday tizilip alandy qorshap, kýzetip túrady ghoy. Olardan qalay ótip ketkenimdi bilmeymin. Jasyl alangha shyqqan bette Angliyanyng qaqpasyna qaray jýgirdim de, torgha qoyyp kettim.
- Nege?..
- Gol bolsyn dep! Qazaqstan qúramasynyng oiyny mening ghana emes, býkil qazaq jankýierlerining kónilin qaldyrdy. Endi olar qúramany búlay jiylyp qoldamaytyn bolar. Biyletter de uday qymbat boldy ghoy. Soghan qaramastan qanashama halyq óz komandamyzdy qoldap-quattaugha bardy. Mening ózim biyletti on myng tengege satyp aldym. Ózim aqyly bólimde oqimyn. Qinalsam da, biylet satyp aldym. Sonau Angliyadan da keldi ghoy, olardan nemiz kem, qúramagha qoldau kórsetkim keldi. Al anau nemis Shtorkqa Germaniyagha baratyn joldy núsqap jiberu kerek. Sol kelgeli ýnemi iri eseppen jenilip kele jatqan joqpyz ba? Onday bapkerding bizge keregi ne?
Meni negizi osylay etuge kópten beri dayyndalyp jýripti dep jýr ghoy. Olay emes. Alangha qalay atyp shyqqanymdy ózimde angharmay qaldym.
- Sot aiyppúl saldy...
- IYә, keshe sot bolghan. Bәri jaqsy boldy. Sudiyalar da jankýier bolu kerek, kóp eshtene súraghan da joq. Sot otyrysy ary ketse jiyrma minutqa sozyldy. 3819 tenge aiyppúl tóleuim keregin aityp, bosatyp jiberdi. Ony shyqqan bette tólep tastadym.
- Al uniyversiytet basshylyghy tarapynan qysym bolghan joq pa?
- Joq, eshkim eshtene degen joq, әzirge.
- Qazaqstan qúramasynyng oiynyn qaldyrmay kórip jýrsing ghoy?
- Endi... kórip, jankýier boludan mýiiz shyqsa kórip jýrmiz ghoy. Men negizi ýlkenderden kóri jastar qúramasynyng jankýierimin.
- Endi Qazaqstan qúramasynyng oiynyn kóruge barasyng ba?
- Nesi bar... baramyz. Qansha renjisek te óz kúramamyz ghoy. Ýmittenemiz de...
- Taghy da alangha shyghyp ketip jýrmeysing be?
- Joq, endi óitpeymin... Biraq... kim biledi, oiyn ghoy...

 

 

P.S.  Qúrama dengeyinde múnday oqigha bolghany esimizde joq. Áriyne, Edigening qylyghyn erlik deuden aulaqpyz. Dese de, qyzuqandy, namysshyl, qazaqty sýietin, qysqasy últshyl jastar ósip keledi eken. Edige - sonyng kórinisi. Endeshe, últtyq qúramanyng belaghashy boludy qazirgidey kólenkede ósken jýn keudelerge emes, qazaq jastaryna senip tapsyru kerek sekildi.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1485
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5514