Sonau 70-shi jyldar. Mektep bitirgen song oqu izdep Almatyny jaghalay bastaghan kezimiz. Birde túryp jatqan pәterimizge ýlken agham Bolat  orta boyly, mandayy kere qarys, eki kózi dóp-dóngelek, әdemishe bir jigitti ertip keldi. Keyinirek onyng aghammen birge Aqtoghaydyng audandyq gazetinde birge qyzmettes bolghanyn, ózi aqyn jigit ekenin bildim.

Jas kezimizde shalyqtap bәrimizde óleng jazdyq qoy.  Sol kezderi gazet-jurnaldardan bir týspey, tipti oqulyqtarymyzgha deyin oiyp túryp ornyghyp alghan Sәbiyt, Tayyr, Ghalilar men Qasymdardy ertegining adamdarynday elestetip,  pir tútyp jýrgen kezderimiz. Almatygha alghash barghan kezimde jazushylar ýiin toruyldap jýrip, alystan «alyp túlgha baysaldy» Sәbit Múqanovty  kózim shalyp qalyp jýregim jarylyp kete jazdaghyny esimde.

Mektepti Qaraghandy qalasynan bitirdim. «On shoshqagha toymaghandardyn» úiysqan qalasy. Sodan ba, ol jerden de jarytyp jyrshy kórmeppin. Odan keyin oqugha syrttay týsip, auyldaghy jasy kelip qalghan әkemning janynda biraz bolyp qolghabys tiygizgenim bar. Shet audanynyng «Bosagha» degen sovhozy. Ol auyldyng jastary tóbeleske aldaryna jan salmaytyn, kýreske de keremet.  Biraq  óleng jazghan ólermendi ol jerden de keziktirgem joq. Aytpaqshy, keziktirgem eken ghoy...

«Bosagha» sovhozyn sol kezde Kәrighúl Ayqynbekov degen sózge asa dilmar, júrtty qaljynmen-aq qatyryp ústaytyn bir ghajap adam basqardy. Nege ekenin bilmeymin, ol sol kezdegi «Bobiyk» mashinasyn qantaryp qoyyp, ylghy salt atpen  malshylardy aralap jýretin. Sol kisi birde esepshi-ishetauat be eken, Qyzylbaev degen bir kisimen birge bizding ýige kelip týsti.  Bir qyzyghy ol kisini júrttyng bәri osylay tegimen ataytyn.

- Jәke, «Qarager qartayghanda jorgha shyqty» degendey, myna qúrdasynyz aqyn bolayyn dep túr, - dedi Kәrekeng әkeme qarap bir kýlip alyp.

- Qalay, - desip bәrimiz de elendesip qaldyq.

- Anau maldәrger Mintaev ekeui dalada kele jatyp qasqyr kórmey me, - dedi ol әngimesin jalghastyryp, - sonda búl sol jerde shabyty kelip bylay dep  ólendi tógip-tógip jiberipti:

Qar jauar qara jerge qatyr-qatyr,

Jigiti bizding auyl bәri batyr,

Qaseke, qayda baryp qútylasyn,

Artynda Mintaev kele jatyr...

Otyrghandar qyran kýlki...  Al Qyzylbaev kókemizding osy taqylettes poshymy bólek ólenderi aulymyzdyng adamdarynyng kónilin bir kóterip tastaytyn...

Al myna jigit siyaqty naghyz tiri aqyndy kezdestiruim birinshi ret.  Kóz almay súqtana qarap otyrmyn. Sózi de, ózi de basqalardan bólek. Qargha qúsap qarqyldap ne ynyranyp yrqyldap kýlu degen joq. Betin shúqyraytyp, dybysyn onsha shygharmay, әdemi ghana kýledi. Al odan qattyraq kýlse jas balagha úqsap bilegimen auzyn kólegeyleytin әdeti bar eken. Fransuzdar sekildi «R» qarpine tili kelinkiremey me qalay.  Keyin tipti anyq bayqadyq, qarta oinasa «Kәdir kódir jýdemin» dep zәremizdi alatyn. Onyng búl maqamyn Belgibay degen dosymyz tipti ainytpay salatyn. Ózi joqta ,әriyne.

Sol alghash kórgende  anyz aqyn Isa Bayzaqovqa qatty úqsatqanym bar. Ony ózi de biledi ghoy deymin. Áyteuir múrnynyng astynan barmaqtay múrty ketpeytin. Sonday kelisterding birinde onyng óleng oqyghanyn da  kórdim  әiteuir.

Ol óleng oqugha kiriskende dәrettenip baryp namaz oqityn molladay, bir sәt tyna qalyp, ishtey tazaryp alady eken. Eki iyghyn qomdap, qyransha taranady.  Jýzinde managhy kónildi kýlkining izi de qalmay, әp-sәtte izim-qayym joghalyp, beyne bir qasiyetti soghysqa kirgendey eki kózine ot shashyp, qaharlanyp ketedi. Ol aryna berik aqyn retinde jamandyq ataulygha qarsy osy «qasiyetti soghysyn» janary júmylghansha bir sәtte toqtatqan emes.

Auylda jýrgenimde Kertóbel degen jýirik atymyz boldy. Eki qúlaghy salbyraghan, jaly jalbyraghan juas jylqy edi januar. Al endi dýbir kórse  búlshyq eti oidym-oydym bolyp, oinaqtap shygha keletin. Dәukenning óleng sózge auysqanda әlgindey tastýlektey týlep shygha kelgeni maghan birden sol bәige toryny elestetti.

Keyinirek arqaly aqynnyng ózi:

Jýiriktin, oihoy, ekpini oi,

Ýy jyqqan dese, ýy jyqqan.

Delebem qozyp ketti ghoy,

Bәigeni kórip qúighytqan, - dep ózi jazdy da. Al endi aqynnyng da túlparmen tamyrlas ta taghydyrlas ekenin joqqa shygharyp kóriniz.

Almatygha taghy bir kelgenimde Dәukenning endi kishi agham Múratpen dos bolyp jýrgenin kórip tang qalghanym bar. Búl kezde Bolat agham bolsa Qaraghandynyng oblystyq radiosyna qyzmetke ketken.  Múrat agham student kezinde ómirden tym erte ketti. «Shirkin,  Shoqan Uәlihanovtan aumaytyn  rendi jigit edi» dep Dәukeng ýnemi eske alyp otyratyn.

Keyinirek men syrtay oqudan osy Dәukenderding kursyna auysyp keldim. Ol ózi jershildik, rushyldyq degenderden taza ada edi. Dostyqqa degen talghamy asa zor. Sodan ba, maghan birden emeshesi ezilip emirene qoyghan joq. Maghan kópting birindey qaraghany ras. Bir qyzyghy onymen  keyin dostyqqa úlasqan aralas-qúralastyghymyz oqu bitirgennen keyin bastaldy. Almatydaghy kók bazardyng janyndaghy barsha baspasóz oryndarynyng basyn qosqan kók ýy kónilimizdi de, ómirimizdi de jaqyndastyrdy. Serilikting soqpaghyn syra ishuden bastadyq. «Pioner vojatyimyz» - Dәuitәli aghamyz.

Ontýstikte kýn ystyq. Keyde qapyryq.  Júmysymyzgha jaqyn jerden «Duman» degen syrahana da ashyla ketti. Aldymyzda toqpaq jaldy tory aighyrday Dәuaghamyz, artynda biz, keshke qaray ýiirli jylqyday kisinesip tabysyp, sol suatqa kelip qúlaymyz. Onyng janynda «Qarakóz» degen kafe bar. Qyza-qyza onyng da tórining tozanyn shygharushy edik.

Bir kýni redaksiyanyng sharushylyq bóliminde Belgibay degen bir kinodaghy Tólegennen aumaytyn әdemi jigit payda boldy. Qaljyngha qylap, әn de salatyn ol da jayau serining biri eken. Tez til tabysyp aramyzgha qosyp aldyq. Bir kýni әlgi jana dosymyz shegi qatyp kabiynetime kelip túr.

- Dәukeng saghan óleng shyghardy ghoy.

- Ne dep, oibay?

- Mine, bylay: Ahau, kerim, Sәulebegim,

Kýnde «Duman» «Qarakóz»,

Jýrgen jerin-au!

Dәuaghamnyng aqyndyghynyng alghashqy «qyzyghyn» osylay kórdim. Ras, keyin bir ret mashinamyz audarylyp, aman qalghanymda «Qas qaghym sәt» dep maghan arnayy óleng arnaghany bar. Ol keyin jinaqtaryna kirdi me, joq pa, ol jaghyn anyq bilmedim.

Dәuaghamnyng janynda jýrgen sayyn jaqyndasyp, janynyng jaysandyghyna kózim jetip, arynyng tanghy shyqtay tazalyghyna,  janynyng qarday -appaq, búlaqtay móldirligine tәnti boldym. Ótirik kólgirsu, eki jýzdilik, әsirese kisimsu siyaqty jalghan minezderdi jany sýimeytin. Ondaylargha tipti tóze almaytyn. Jalpy jalghandyq ataulygha jany qas edi. Jәne ondaylardy kóre de biletin. Aqyndyq quatymen pere de biletin. Aqynnyng әr óleni ishki jan dýniyesining kýmis qonyrauy ghoy:

Ózi aityp túr túrqynnyn,

Burokrat isindi.

Keregi joq syrtynnyn,

Kórip túrmyn ishindi.

Kiygen kiyim ýshin de,

Tolyp túrsyng tasyp-aq,

Shýberekting ishinde,

Tyr jalanash aqymaq.- dep jazypty ol «Burokrat» degen óleninde.

Adam perishte emes, nebir menmin degen jannyng ózining janynyng jamauy bolady. Qoynynda tastary, sózining astary boluy bek mýmkin. Osyndaylargha tózbedi me, әlde aqyn jany torda toryghyp otyrghysy kelmedi me, aldymyzda jýrgen abadan aghamyz talaydyng qoly jetpeytin nebir qyzmetti op-onay tastap kete beretin. Tipti júmyssyz jýrgen kezderi de boldy. Sonday bir qapaly kezining birinde ózi de «Mahambetting nayzasymen» otyn shygharyp, jalynyn lapyldatyp jyr jazatyn Fariza apamyz ony ózi basshylyq etetin «Qazaqstan pioneri» jurnalyna qyzmetke aldy. Onymen de toqtamay qazaqtyng sol bir qaharman qyzy qoymay jýrip, Alataudyng baurayynda jana boy kótergen «Qazaqfilim» degen móltek audannan dagharaday ýsh bólme ýy alyp berdi. Sәtin salghanda redaktorym Qúrmanbek Saghyndyqovtyng arqasynda - men, múzbalaq Múzafardyng demeuimen Nesipbek te dәl sol jerden ýy alyp, kurstas ýsheuimiz bir auyl bolyp dóngelenip otyra qaldyq, Óz jerimizde ózimiz ógeylikting kýiin keship jýrgen biz siyaqty qazaq balalary ýshin búl degeniniz endi baqyttyng eng bir biyik shyny edi-au.

Búl 1977 jyldyng kóktemi edi. Dәukeng qalghan  jiyrma jyldan astam ghúmyryn osy jerde ótkizdi. «Auyl qala syiysqan aumaghyna, «Qazaqfilim» mikroaudanyna» dep dosymyzdyng ózi jyrlaghanday, bir jaghy qala, bir jaghy ala býirek apport iysi anqyghan auyl  bolyp keletin búl kórikti meken aqyn aghamyzdyng shabytyna shabyt qosqany anyq. Oghan onyn:

«Qazaqfilim»,

O, móltegim, syrlasym,

Bar syrymdy sen bilesing ,múndasym,

Aqyn bitken jyrlasa eger әlemde,

Túrghan ghan jerin osynday qyp jyrlasyn, - dep jyr tókkeni kuә.

Endi jazushy-jurnalister siyaqty serilerge, «Qazaqfilimnin» «perileri» qosylyp, qyzyghy kóp, qyzuy mol, bir qyzyldy-jasyldy týrli -týsti ómirge endik te kettik. Manayymyz tolghan magaziyn, kafe, qúday-au, syrahanasynyng ózi ekeu. Qaladaghy dostarymyz bizge kurortqa kelgendey keletin. Keshke qaray «Qazaqfilimnin»  qazany sarq-súr qaynap, buy búrqyrap aspangha shyghyp ketetin. Bayghús kelinshekterimiz ymyrt jabyla kýieulerin «qúrau-qúraulap» jýrip әreng tauyp, ýiimizge «kirgay-kirgay» dep jýrip әreng kirgizushi edi. Shirkin, qyzyghy mol, qyzuy zor sol kýder-ay!

Búrynghy-búrynghy ma, Dәukenning dәureni endi dýrildep jýrdi. Onyng qasynan aqyn-jazushylardy bylay qoyghanda, sazger Mansúr Saghatov, suretshi Sahy Romanov siyaqty nebir óner sanlaqtaryn kóretin boldyq.  Áyteuir diyirmenning tasynday dóngelengen dýniyening ortasynda Dәuaghamyz jýredi terektey tenselip. Bir kýni birer saptyayaq syra isheyin dep syrahanagha kirsem Dәukenning janynda týri- týsi sonday tanys bireu otyr.

- Ne tanymay qaldyng ba, men búryn Polat Beyshenaliyev, endi qazaq eline kelip  Bolat Beysenәliyev bolghan arist aghanmyn,- degeni әlginin. Sol kezde «Belyy shaman» degen filimde basty rolide oinap onyng aty aspandap túrghan kezi. Ekeuin de ýige ertip keldim. Aty belgili artis pen aqyndy qyzyqtap kórshi qolang jinalyp, jaqsy bir kesh ótkizdik. Bolat bayeke kónildene kele Birjan saldyng «Temirtas» әnimen saryndas qyrghyzsha әn aityp berdi.  Qazaqtyng әnine eltip otyryp ózi shygharypty. Átteng qolmaqol jazyp alu oida bolmapty. Tamasha әuen edi.

Beyshenәliyev sol joly «Qazaqfilimdi» qystap ketti. Dәukeng óz ýiine de  jii aparyp, jora-joldastarymen de tanystyryp, ol kisini jalghyzsyratqan joq. Túlpardyng qadyryn- túlpar, talanttyng qadyryn talant biledi eken-au dep oilaymyn osy kýni. Sol Bolattyng balasy Áziz Beyshenaliyev alty alashqa belgili arysymyz Mústafa Shoqaydyng rolin janyn salyp jap jaqsy oinap berdi ghoy. Sol joly jýdep kelgen janyna jylu bergen  Dәuitәli Stambekov arqyly qazaq eline riza bolyp ketken әkesining de әseri bolghan shyghar.

Bir kýni Dәukenning ýiine Serik keldi. Kólgirsu, ótirik ataulyny ólenimen órtep, typ-tipyl qylyp, ataghy atqaqtap jýrgen poeziya perisi Serik. Kәdimgi Serik Aqsúnqarúly. Kelgeni bar bolsyn, túrghan jerimizdin, beynelep aitqanda, «iyti úlyp, maly shulap» qoramyzgha bóri týskendey azan-qazan boldyq. Kýnde soghys, kýnde «beybit kelisim». Araq-sharap suday aqty. Basy bardy- auyrttyq, óneshi bardy- toydyrdyq. Poeziyanyng qos batyry әri has qaharmandarymen birge jýrgenimizge maqtanamyz da.

Sekeng ketken song bireu Dәukene «ózinning aqyndaghyng odan artyq bolmasa kem emes, sonsha nege jalpaqtaysyng oghan» degendey jalghan janashyrlyqtyng júlyghyn shyghardy. Aqyn aghamyzdyng onsyz da dóp-dóngelek eki kózi  qosauyz myltyqtyng únghysyna ainalyp jýre bersin. Beti әlem-tapyraq.

- Sen bilesing be, - dedi sonsyn tútyghynqyrap,- biz býkil otbasymyzben Serikting ayaghyn jughan sugha da jaramaymyz. Sóitti de túryp jýre berdi. Dәuagham tóbemizden talay nayzaghay oinatyp, jasyn týsirdi ghoy. Biraq dәl sol jolghyday tausylghanyn birinshi ret kórdim.

- Mening pirim – Sýiinbay dep Jambyl jaryqtyq aitpaqshy, mening pirim –Dәuitәli, Dәuitәli Stambekov, - dep tebirenedi Serik bolsa, - Dәuitәlidey aldynda aduyndy aghasy bolmasa, Serik Aqsúnqarúly degen aqyn da bolmas edi,- dep aghynan jarylady sonson.  Attas zaryadtar tebisedi, deydi ghoy. Al búlardyng dostyghy ómirding de, fizikanyng da zanyna baghynbaytyn sekildi. Kóp nәrsege ózderi de bas ie bermeytin,ekeuining de  «qaraghaydyng qarsy bitken» bútaghy ekeni de ras endi.

Ózderi demekshi, ýshinshi dostary Abzal Bókenovtyng bolmys –bitimi búlardan ózgesheleu. Ol bir óz arnasymen esile aghyp jatqan Esil ózenindey sabyrly. Aghysy astynda bolsa kerek, әieteuir beti tynysh. Jigitting «botakózin» óz basym osy Abzal aghamnan kórdim. Janaryna jaqsylyq túnyp, osy jýzimning mәuesindey móldirep túratyn. «Mumin Psisu» dep erkeletetin ony Dәuken. Araptyng ba, sonday bir ataqty aqyny bolsa kerek. Alayda ýsheui bólek –bólek býrshik jaryp, boy kótergenimen, týbirleri arqanyng tory tobylghysynyng týbirtegindey bytysyp,  shatysyp ketken. Olardy baltamen shauyp ajyrata almaysyz, aghayyn!

«Aqyn degen-tabighat, qysy,jazy, kýzi bar, kóktemi bar shuaqty» dep Múqaghaly kókemiz aitpaqshy, Dәuaghamnyn  minezi de minsiz emes edi.

- Onyng minezining ózgeruin men salghan әnine qarap boljap otyramyn,- deytin Nesipbek dosymyz, - Eger ol «Yapuraydy» aitsa rahattanyp otyra ber,  «Dudaraygha» salsa – bayqa bala, al eger  «Ya lubil vas, lubovi eshe byti mojet» dep Pushkinge kóshse onyng ózining pushkagha ainala bastaghany, onda esing barda eling tap!

Nesipbek demekshi, taghy bir әngime. Jýrsin Ermanov erlep Almatydaghy Lenin kóshesinen tórt bólmeli ýy alghany bar. Qoy soyyp bәrimizdi shanyraghyna shaqyrdy. Ortamyzda birinshi ret bas tartyldy. Bәle osy bastan bastaldy. Oghan Dәukeng dәmelengendey edi, biraq biz ony Nesipbekke layyqtadyq. Bayqaymyn Dәukenning týsi búzylyp ketti.

- Óz basyndy ózing mýjiysing be?-dep men basu aitqansydym. Jýrsin ýsheumiz de qaraghandylyq ekendigimizdi menzegenim ghoy.

Dәukeng shart ketti. Shart ketkeni sol Faridasyn jetketep ýiden shyghyp jýre bergeni ghoy. Úlarday shulap biz qaldyq. Ne isterin bilmey Nesipbek otyr. Tym-tyrys tynyshtyq. Bir kezde syqyr etip esik qayta ashyldy. Qaytyp kelgen eken ghoy dep qutyndasyp qaldyq. Ol emes, ýige Jýrsinnin, jalghyz oghanghana  emes bәrimizge kóke bolyp ketken Jezqazghanda túratyn Kóbeysin degen aghasy kirip keldi.

- Dәuitәlige ne istep edinder,-dedi sonsong ýstel basyna jayghasa berip. Biz bolghan jәiding shet jaghasyn jamyrasyp aityp berdik. – Ol bәrindi qatyryp ketti, dedi aghamyz lekitip bir kýlip alyp.-Týrindegi әldebir ashudy bayqap, әri saghynyp kele jatqan inimning biri, ony qyimay qaytadan ýige shaqyrdym.

- Joq, - dedi ol loq etkizip, -  bara beriniz, onda mensiz de qyrttar tolyp otyr!

Sóitken Nesipbek býginde Dәuitәlimen qúda bolyp otyr. Qúda bolghan da kәdimgi bauyzdau qúda. Myna qúdanyng qúdiretine qaranyz, Núrat degen úlynyng tandauy Dәutәlining Nazym degen qyzyna týsken ghoy. Nesekeng qazaqy salt-dәstýrding qaspaghyn qyryp, qaymaghyn ishken ortadan shyqqan kórgendi adam. Aldymen bar jora-jolghysyn jasap, Farida jengemizge at arytyp arnayy baryp  qyzdaryna kәdimgidey qúda týsip, syrgha taqty. Odan keyin Astananyng tórindegi «Jeti qazyna» degen meyramhanada dýrildetip toyyn ótkizdi. Kәzir ol ekeumiz bir-birimizdi «qúda» dep qoqityp qoyatynymyz bar. Sóitip býkil kurs bolyp ólgenimiz tirilip, óshkenimiz janghanday bolyp bir asyp-tasyghan quanghanyshqa kenelgen edik sol kýni.

Jaqynda Nesekeng Dәukeng tiri bolsa tura 70-ke tolatyn kýni Astanada bәrimizding basymyzdy qosyp, arnayy biliyard jarysyn ótkizip qúdasynyng merey toyyn ózi bastap berdi. Búl bir jaghynan arghymaq aqyndardyng bir-birine degen qúrmeti de bolsa kerek. Ekinshi jaghynan «Nazym qyzymyz jaman kelin bolmaghan-au» dep joryp biz de bir kóterilip qaldyq. «Nazym kelinim әperdi» dep biliyardqa bir әp-әdemi kiy әkelip jýretini taghy bar. Jalpy osy qyzynyng atyn Dәukeng ózi qoyyp edi. «Ruslanymnan airylyp qúdaygha naz qylyp jýrgende tughan Nazymym emes pe» dep otyratyn aghamyz. Sol kezde  aty asqaqtap túrghan týrikting Nazym Hikmetining esimining de eskerilgeni anyq endi. Jalpy aghamyzdyng әlemdegi aqyn ataulynynyng atyn dәriptep jýretin әdeti edi. Mysaly mening kishi úlym Sayatty «Sayat-Nova» dep erkeletetin. Búl endi әzerbayjansha da jazatyn armyannyng alapat aqyny.

Men Dәuaghamnyng azamattyq ómirine biraz  at shaptyrdym. Al onyng shayyrlyghyn ózi siyaqty aqyndar aityp, tamsana jatar. Mening biletinim onyng ólenge degen mahabbaty, yntyzary  eresen edi.  Keybir aqynsymaqtar otyrghan jerde ólenin tyqpalap mazandy alady ghoy. Dәukeng bolsa ólenin asa bir asyl qazynasynday qadirlep, qimay-qimay ortagha saltyn. Ony týsinu ýshin taghy da ózine jýgineyikshi:

Ótirik aita almaymyn, sen osyghan,

Janymnyng jalyndatyp jarasynan.

Sәtimde óleng jazghan ot shygharam,

Súp-súiyq qan men terding arasynan!

Aytynyzshy, aghayyn, osynday qinalystan tughan jauharyn jatqa qiyp, ortaq etu onay ma endi?!

Kimge kerek tirlikte qadirimiz,

Óleng dese joq bizding sabyrymyz.

Ólen,ólen,o,ólen, taghy da ólen,

Ólip ketsek ózinsing – qabirimiz, - dep bastalypty onyng «Júmaghym men tamúghym» degen songhy kitabynyng alghashqy beti.

- Dәukenning songhy demi tusylghansha aqyndyq quaty sarqylghan joq, - deydi Farida jengemiz, - Tipti әl ýstinde jatqanda da qolynan qalamy týspedi. Ol jazyp túrady, men dereu baspahanagha jetkizip әzirlenip jatqan kitabyna qosyp kelemin. Armanymyz -kózi tirisinde songhy kitabyn kórip ketse eken degen  jalghyz tilek. Aqyry kitaptyng songhy maketin de alyp keldim-au, әiteuir. Onyng «Múnyng tysy tek qana qara boluy kerek» dep qasarysyp jatyp almasy bar ma?! Odan da jamany baspahanada onday týsti múqaba joq bolyp shyqty.Óndiris toqtap qaldy. Baspagerlerge rahmet, sol bir qysyltayang shaqta ony da  tauyp, shygharyp berdi-au aqyry..

Aqyndardyng tughan kýni bar da qaytqan kýni joq, dep Qadyr aghamyz aitpaqshy, ol maghan әli de aramyzdan ketpegen sekildi bolyp seziledi.  Talaby kýsheyip, tamyry tartylyp, tarazysy qalt-qúlt etip túrghan, kóz kórgeni kónerip, ózegi ózgergen mynau bir almaghayyp zamanda tabanym týzu joldan tayyp kete me dep zәrem ketetini bar. Joq, Stambekov salghan sara soqpaqtan, ar jolynan auytqymaugha tiyispin. Óitkeni qayran da mening Dәuagham  solay ýiretken!

IYә, el-júrtyna aldymen ar men adaldyq jolyn amanat etip ketken azamat edi ol. Qayteyik endi, jetpisindi jer astynda qarsy alatyn boldyn-au, dostym.Tiri kezinde bar jyrynmen, nar jýreginmen elinning janyn jylytyp edin, endi boyyndaghy qalghan qyzuynmen tughan jerinning tәnin jylytyp jatsyng ba, bauyrym!

Sәulebek Jәmkenúly, Ádilet polkovniygi

Abai.kz