Ghasyrlar boyy tirshilik qaynarynyng kózi – mal sharuashylyghy bolghan qazaqtar ýshin Serke qasterli de qasiyetti úghym. Shópting shýiginin, sudyng túnyghyn qualap, mausym sayyn júrt janartyp otyratyn kóshpendiler qysandar men ótkelderden, sazdy batpaqty jerlerden, orman, toghay arasynan qoraly qoydy adastyrmay bastap jýretin, jolbastaushy týlikti «serke» deydi. Ári osy týlikke degen senim men sýiispenshiligi sonday júrt bastaghan kósemderi men sheshenderin, batyrlaryn obrazdy tilmen «serke» dep әspetteydi. Ári qiyn qystau kezde taghdyryn senip tapsyrady.

Tariyhqa jýginsek serkelerimiz bizdi úyatqa qaldyrmay tarih sahanasyna san mәrte alyp shyqty. Kóshpeli órkeniyetting saltanatyn ghasyrdan ghasyrgha asyrdy. Atilla babamyzdyng túlpary qos qúrlyqty kóktey ótip, Dunaygha baryp túmsyq tiredi. Túmar hanshayym ónmendep kelgen basqynshyny tәubasyna týsirip, bereke men eldikting simvolyna ainaldy. Móde qaghannyng qasiyetti jer ýshin malyn, jaryn, janyn tәrk etken ruhy býginge deyin bizdi jebep keledi. Kýltegin men Tonykókting mәngilik tasqa oiylyp jazghan ósiyetteri qazirge deyin qauipting qaydan keletinin menzep túr. Shynghyshan men Joshy bolyp jalghasqan jasaq zany әdilet ben erlikting simvoly bolyp sanamyzgha ornasa, Aqsaq Temir, Edige, Toqtamys ýshtigining jantalasy, bizge syzdaghan ókinish pen úmtylmas ghibarat qaldyrdy. Qozybasynda tu tikken Jәnibek pen Kerey han óliara kezende el ýmitin aqtaudyng ýlgisi boldy. Kenesary hannyng jaujýrektiligi men jankeshtiligi әli de qanymyzdy qaynatyp,  namysymyzdy janidy. Abaydyng danagóiligi men Álihan bastaghan Alash arystarynyng aghartushylyq baghyty ghasyrdan ghasyrgha jalghasyp óz jemisin berude.

Teniz jolynyng ashyluy, ghylym men órkeniyetting gharyshtap damuy  otyrqshy júrttardyng qúmalaghyn tórtten qoydy. Kóshpendiler tarih sahanasynan shegindi, zenbirekting kýrkiregen ýnine ýn qosqan ot arbanyng dýrsili moyynymyzgha otarlyqtyng qamytyn myqtap kiygizdi. Otarshylar bizdi ýsh jýzge bóldi. Súltan – súltan qylyp qyrqystyrdy. Qaradan shyqqan súltandar paranyng súltanyna ainalyp, halyq jýreginde qalyptasqan sayasy inistitutyng qadyr qasiyeti ketip, aqyry bas-basyna by bolghan, berekesiz bolys-bolys el bolyp, úsaqtalyp kettik. Biylerimiz aryzqoy rubasygha, batyrlarymyz auyl ýy arasyndaghy barymtashygha ainalyp ketti.

Kóresimiz әli alda eken, Avroranyng dauysymen jersharyna qyzyl indet tarady. Soghys, ashtyq, represiya bir-birine jalghasyp, qoghamdyq qúrlysymyz mýlde búzyldy. El bolugha óresi jetpese de bir-bir ruly eldi irgesin shәiqaltpay ústap túrghan auyl aqsaqaldary men rubasylary Itjekenge aidaldy, atyldy. «Bastan qúlaq sadagha» dep, jat júrtqa jan saughalap ketti. «Malym janymynyng sadaghasy, janym arymnyng sadaghasy» dep biletin bekzat últ jantyq pen jaltaqtyng auyzyna qaraghan song mýlde tanymastay ózgerdi. Uәde – Qúdaydyng sózi bolmay, tek jýrseng toq jýresing degen toghyshar, masyl iydeya әr salany keulep aldy.

Bir halyqtyng ótkeni týgeldey mansúqtaldy, jazu ózgerdi, sana túmandandy. Ortarshylardyng mýddesine qyzmet istep, solardyng jyrtysyn jyrtatyn, óz halqyn otqa iyterip, qasaphanagha bastap baratyn jana «serkeler» payda boldy. Búl ýrdis sahara halqynyng sayasy ómirinen ghana emes, túrmys-tirshiliginen de kórnis tapty. Bayyrghy tarihy qalalar Týrkistan, Ayagóz, Merke, Qapal, Jarkent siyaqty qalalar audan dәrejeli qalagha týsirilse, Omby, Orynbor, Tashkent siyaqty qazaqtyng sayasiy-mәdeny ortalyghy bolghan iri qalalar kózimizden de kónilimizden de alystatyldy. Onyng esesine qazaqtyng qazba baylyghyn iygeruge arnalghan, jergilikti últtyng ótkenin eske týsirmeytin, bolashaq mәdeniyetine nazar audartpaytyn qylmyskerler men jeraudarghandardan qúralghan shaghyn qalalar payda boldy. Otarshylardyng qorlyghymen industrialdy mәdeniyet óz erkimizden tys ómirimizge dendep kirip, et kombinattary men nan shygharatyn zauyttar әr qalagha salyndy. Sonymen bir qora qoydy qaspahanagha bastap kirip, ózi sytylyp shyghyp ketetin aramza serkeler kýndelikti ómirimizding bir kórnisi boldy. Búl qúbylysty sanasy ulanghan, ruhy synghan otar halyq, әriyne, sezindi, ýnsiz kóndi.

«Auru batpandap kirip, mysqaldap shyghady» degen ras eken. Tәuelsizdigimizge  shiyrek ghasyr assa da, ishki-syrtqy sayasatymyzda aramza serkeler әli de әr qyrynan shandatyp jýr. Olardyng kóbi til men dildin, dәstýr men dinnin, jer men kóshi-qonnyng «janashyry». Jazushy Maghauin aitqan «Jau qashqan zamannyng batyrlarynyn» kóbeygeni sonshalyq, attarynan at ýrkedi, kýiseuinen kisi janylady. Ter tógip, adal enbegimen elge qyzmet isteu emes, buyny joq qyzyl tilin bezep, el ýstinen kýn kóru, iygi jaqsyny, lauazymdy túlghany jaghalap týsken suretin әleumettik jelige salyp, úpay jii, әri sol sureti arqyly qarabasynyn, jaqyndarynyng mәselesin sheshu qazirgi aramza serkelerding kýndelikti әreketine ainalyp ketti. Búl jaman әdetting obaday jayyluyna, әsirese, shetten kelgen qandastardyng ishindegi sanauly shirigen júmyrtqalardyng ýlesi kóbirek. Eng ókinishtisi, jastarymyzdyng arasynan osylargha eliktegen ólermen, ataqqúmar, ózimshil, synarezu, bir kәsipti mengermegen danghazashyldardyng kóbengi der edik. Olar bolmashy jaqsylyghyn әleumettik jelide  jarnamalap, janyghady da jýredi. Óz mýddesine kelgende әrqanday qúndylyqqa týkiruge dayar. Sózding narqyn, isting jónin payymdamay attangha, jagha jyrtugha, bos baybalamgha, sebepsiz bireuge kýie jaghugha tumay jatyp jetilip alypty.

Alayda biz ýlgi tútatyn, iydeal sanaytyn marqasqa serkeler bizde joq pa? Áriyne, bar. Barlyq nәubet pen zúlmattyng tepershin kórip, tezinen ótip, osy úlan baytaq topyraqty saqtap qalghan qaraorman qazaghymyzdyng әlem moyyndap, halyq boytúmary sanaytyn nebir sanlaq túlghalardy aitpay túra túryp, shetel qazaqtarynan shyqqan ýsh túlghany aiyryqsha atap ótkimiz keledi.

Sóz basyn Jaghda Babalyqúlynan bastayyq. Búl kisi 1917 jyly qarashanyng birinde qazirgi QHR Ile qazaq oblysy, Tarbaghatay aimaghy, Toly audany, Qújyrtay degen qystaqta dýniyege keledi. Shәueshek qalasynda bastauysh, odan keyin ortalau meketepti bitirgen song joghary bilimdi sol kezdegi ólke ortalyghy Ýrimji qalasynda alady. Student kezinde últ azattyq qozghalysyna qatysqany ýshin týrmege týsedi. Ilede kóterilis jeniske jetip, Ýsh aimaq ýkimeti qúrylghanda, Qobyqsaryda jasaqtalghan partizandardyng qolbasshysy bolady.

Shynjanda Qytay kommunisterining biyligi ornaghanda óz saptastarymen birge jana biylikting qúramyna kirip, joghary dәrejeli әskery pariyalyq qyzmetterde bolady. Ile qazaq oblysy qúrylatyn bolyp, dayarlyq júmys toby qúrylghanda, sol topqa jetekshilik etedi. Aqyn, qogham qayratkeri Qúrmanәli Ospannyn  jazuynsha, Búratala Monghol oblysyn qospaghanda, býgingi Ile qazaq oblysynyng territoriyalyq qúrlymynyng qalyptasuyna Jәkenning enbegi erekshe singen. Dayyndyq júmys tobyndaghy otyzdyng ar jaq ber jaghyndaghy jigitterge Jәkeng úiytqy bolyp, búrynghy saqtardyn, ýisinderdin, ghúndardyng úrpaqtary retinde qazaqtar óz atamekeninde otyr, sondyqtan ýsh aimaqty tolyq qamtityn oblys qúru qazirgi zangha syiymdy, tariyhqa degen qúrmet ekenin dәleldep bergen.

1956-1958 jyldary Ile qazaq oblysynyng әkimi bolyp taghayyndalghanda qara shanyraq Qazaqstannan alystap ketpeu ýshin qytay qazaqtarynyng jazuyn tóte jazudan kirillisa jazuyna ózgertuge pәrmen jasaghan. Basqanyng qabaghyna qarap jýrip, últ tútastyghy, últ birligi ýshin búlay qyzmet isteu kez-kelgen qayratkerding qolynan kelmese kerek. Osy enbegi ýshin 1958 jyly jergilikti últshyldar men onshyldargha qarsy nauqan bastalghanda aldymen nysanagha ilinip, qyzmetten quylyp, enbekpen tarbiyeleu lagerine jiberiledi.

1961 jyly lagerden bosaghan song otbasyn alyp, kóptegen jankýierlerimen birge Sovettik Qazaqstangha ótedi. Sovet odaghynyng otaryndaghy Atamekenge kelgennen keyin sayasy senimsiz adam sanalghan keshegi oblys basshysy mal baghady, ýy salady, pochta tasidy. Sonda da moyymay aldaghy kýnnen ýmitin ýzbeydi. 1963 jyly «Mәdeniyet jәne túrmys» jurnalyna júmysqa túryp, sanaly ghúmyryn qazaqtyng etnografiyasyn zertteuge arnaydy. Búl jyldar sovettik mәdeniyet pen iydelogiyanyng kýshine minip, kәrin tógip últtyq mektepter jabylyp, últsyzdanu ýrdisi әbden shegine jetken kez edi. «Sayasy senimsiz adam» sol kezde  qara basynyng qamyn kýiittemey, últ keleshegine júmys istedi. Qazirgi zamanauy tilmen aitsaq, últtyq kodty aiqyndaugha baryn saldy. Onyng dәleli: «Qyrandar», «Sayat», «Qamshygerlik», «Mal auyrularynyng syrlary» atty kitaptarynyng dýniyege kelui edi.

Ótken ghasyrdyng 80 jyldarynyng sonynda qayta qúru bastalyp, sayasat keneygende jasynyng úlghayghanyna qaramay, sayasy júmystargha belsene aralasty. Jeltoqsan kóterilisin aqtau, jetim búrysh jaghalaghan qazaq jastarynyng qalagha ornalasuy, jer aluy siyaqty últ taghdyry talqygha týsken sәtterde dosy Sәbetqazy Aqataydyng qasynan tabylyp, belsendilik kórsetti. Qazaqstandaghy alghashyqy demokratiyalyq qozghalystyng basy sanalghan «Azat» qozghalysyn qúrushylardyng biri boldy.

2010 jyly qasiyetti Alataudyng eteginde 93 jasqa qaraghan shaghynda el dep soqqan esil jýrek mәngilik tynys tapty. Keterinde qabirine «Tәuelsizdikti kórdim. Mәngilik tileymin!» - degen sózdi jazudy amanattap ketti.

Ekinshi ýlgi tútar túlghamyz – Halifa Altay. 1917 jyly 18 jeltoqsanda qazirgi QHR Ile qazaq oblysy, Altay aimaghy, Shingil audanynda dýniyege kelgen. Balalyq, jastyq shaghy  Shynjang tarihyndaghy búlghaq zamangha tura kelip, 16,17 jasynda aughan elge ilesip qús úshyp, qúlan jortpas Tarym, Saydam oipattaryn basyp, Gimalay asyp Pәkistandy panalaydy. Sonynda týrki halyqtarynyng ishinde birden bir tәuelsiz el Týrkiyadan pana tabady. Qanshama qiyndyq kórip, jat jerde jýrse de tilin, dilin úmytpay qazaqy bolmysyn saqtap qaldy. 1970 jyldardan bastap, óz tizgini ózine tiymese de, iysi qazaqtyng birden bir ýmiti men qúbylasy bolghan Qazaqstanmen barys-kelis jasay bastaydy. 1991 jyly Qazaqstan óz Tuelsizdigin jariyalaghanda Týrkiyadaghy jayly túrmysyn tastap, jasynyng úlghayghanyna qaramay, otbasyn alyp, Atamekenge at basyn tireydi. 70 jyl boyy jýiesi búzylmaghan ateistik tәrbiye, kýiregen ekonomika, joghalghan senim adamdardyng sanasyna auyr salmaq salyp, qoghamdyq, túrmystyq qayshylyqtar әbden asqynghan edi. Últtyq ruhty kóteru ýshin úmytylghan dәstýrge qaytu, mansúqtalghan dindi qaytaru kezek kýttirmeytin mindetke ainaldy. Mine, osy kezde Halifa aqsaqal Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy janynan qúrylghan «Inabat imandylyq tәrbiye» ortalyghyna tóragha bolyp, kóz mayyn tausyp, «Qúran kәrim» men «Kәlam shәripti» audardy. Búl enbekter 1,5 million taralymmen taralyp, imangha susaghan halyqtyng yqylasyna bólendi.

El men jerding tarihynan syr shertip, zúlmat zamannyng qúpiyasyn ashatyn «Qazaq týrkilerining shejiresi», «Estelikterim», «Atajúrttan Anadolygha deyin», «Altaydan aughan el» atty kitaptar jazyp, úrpaqqa orasan zor ruhany múralar qaldyrdy.

Ýshinshi últ serkesi bolugha layyqty túlgha – Zardyhan Qinayatúly. 1940 jyly Mongholiyanyng Qobda ólkesinde dýnie esigin ashqan. 1965 jyly Mongholiya Memlekettik inistitutynyng tarih fakulitetin, 1975 jyly KPSS ortalyq komiytetining janyndaghy Qoghamdyq ghylymdar akademiyasynyng aspiranturasyn bitirgen, tarih ghylymdarynyng doktory. 1975-1985 jyldary Mongholiya Kәsip odaghy ortalyq komiytetining hatshysy, 1990-1992 jyldary Mongholiya ministrler kenesi tóraghasynyng orynbasary, 1992-1993 jyldary Mongholiya túraqty parlamentining viyse-spiykeri, 1993-1994 jyldary Mongholiyanyng Tәshkenittegi bas konsuly, 1994-1997 jyldary Mongholiyanyng Qazaqstandaghy elshiligining kenesshisi siyaqty ataghynan at ýrketin lauazymdy qyzmetterdi atqardy.

1997 jyldan bastap Qazaqstan Últtyq ghylym akademiyasynyng Sh.Sh.  Uәlihanov atyndaghy  Tarih jәne etnologiya inistitutynda ghylymy qyzmetker, bólim mengerushisi mindetterin 2017 jyly qantar aiynda qaytys bolghansha abyroymen atqardy.

1990-1991 jyldary Mongholiyadaghy «Mamyq tónkerisinin» sayasy jetekshilerining biri. 1992 jyly demokratiyalyq jana Konustitutsiyanyng avtorlarynyng biri, Mongholiyanyng Eliisiyni atanghan osy bir sayasy túlghanyng ómir jolyna qarap túryp, tandanbasqa qaqyng joq. Qarabasynyng qamyn kýiittese, Mongholiyada shalqyp ómir sýrer edi. Jana Konustitutsiya men «Mamyq tónkerisinin» avtorynyng biri búl kýnde qazba baylyqpen әlemning nazaryn audaryp otyrghan elding bir mayly púshpaghyn ústap qalyp, bala-shaghasyn altynmen aptap, kýmispen kýpter edi. Nemese, Amerika men Evropanyng bir jangha jayly elinde jatyp alyp, Atameken Qazaqstangha dúghay-dúghay sәlem aityp, tegin aqyl aitar edi. Toptyq jinalystarda minberge jýgirip,  kózge týsuge tyrysar edi. Ákening beli, ananyng sýtimen daryghan tektilik pen qarapayymdylyq, iynemen qúdyq qazyp tapqan úshan-teniz bilim, elining ertenine degen jauapkershilik, sonyng bәrin tәrk etkizdi. Eline bәlsinbedi, mindetsimedi, emen esikterdi jaghalap súranbady. Almatydaghy yqsham audan Aqsay men Últtyq akademiyanyng arasynda avtobuspen qatynap, tabany kýrektey 20 jyldy bir kýngidey ótkizdi. Onyng esesine qazaq tarih ghylymy «Jylaghan jyldar shejiresi», «Shynghyshan jәne qazaq memleketi», «Qazaq memleketi jәne Joshy han», «Monghol ýstirtin meken etken songhy týrik taypalary IH – HII ghgh.», «Mongholiyadaghy qazaqtar», «Nayman handyghy: tarihy jәne mәdeniyeti HII-HIH ghgh.» syndy monografiyalarmen tolyqty. Qazaqta memleket, shekara bolmaghan degen sandyraqtargha dәleldi toytarystar berdi. Qazaq memleketining tarihyn qaydan bastau kerektigi jóninde konsepsiya jasaldy.

Osy ýsh serkening ómir joly men shygharmashylyq tarihyna ýnilseniz, «әr qazaq mening jalghyzym» degen ýn esip túrady. Olar kisi elinde súltan bolghansha, óz elinde últan bol degen maqaldy aighaylap, attandap aitqan joq. Óz taldaulary arqyly dәleldedi. Enbekteri arqyly kórsetti.

«Qazaqtyng ózge júrttan sózi úzyn» degendi Abay atamyz tegin aitqan joq. Biz daqpyrtqa senemiz, aighay attan estisek qiqulap ketemiz, isimizden sózimiz kóp. Tәuelsizdikke qol jetkizgenimizge shiyrek ghasyrdan asty. Naryq qalyptasty. Álemdik órkeniyetting standartyna qaray jol tartyp baramyz. Úlan baytaq jerimiz, jattyng kózining qúrtyn jegen baylyghymyz bar. Osyghan ie bolar, iygiligin kórer ruhy biyik, parasat payymy joghary, últyn sheksiz sýietin úrpaq kerek. Elbasy 2017 jyldyng 21 mausymda Dýniyejýzi qazaqtarynyng 5 qúryltayynda «Qazaqtardyng bir ghana Otany bar, Ol – Qazaqstan» dep qadap aitty. «Qúiylsyn kóshin, jiylsyn esin» degen әn kenistikte qalyqtap jýrgeli qanshama uaqyt boldy. Kóshi-qongha qoldan jasalghan kedergiler alynyp tastaldy. Endi ne túrys? Múhittyng arghy jaghynda jatyp alyp arzan aqyl aitpay, demalys aiynda, jiyn-toylarda kelip shanlatpay tizginindi beri búr. Úl qyzyng osynda kelip tenin tapsyn, nemere-shóberenning kindigi ata-júrtta qiylsyn. Tapqan tabysyndy, zeynetaqyndy osynda júmsa. Dauysyndy óz kósemine ber. Osynau qazaqtyng bir mýshesi bol.

Jastarymyz dau qumay, daqpyrtqa aldanbay, naryqtyng zanyn, tehnikanyng tilin iygerip, bir-bir kәsipting basyn ústasa, aramza men adaldyn, shyndyq pen jalghannyng ara jigin aiyryp, ómirden óz orynyn tabar edi. Mәngilik elding bolashaghy senen bastalady, jas tolqyn. Osyny jadynda ústa!

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz