Senbi, 4 Aqpan 2023
Dat 4319 42 pikir 15 Qantar, 2018 saghat 11:54

«Qamqorshylar» qayda qaldy sol kezde?

Sonau 1986 jyldyng jeltoqsanynda Reseyden úshaqpen aldyrghan qaraqúrym jendetter qazaqtyng qyz-jigitterin qorlap, zorlap, óltirgenin óltirip, tirisin itke talatyp jatqanda qazir aqsaqal atanyp, elding betkeústary bolyp jýrgenderding talayy qazaqqa qarsy qanyn ishine tartqan qaraniyet hatty maqúldap, qol qoyghanyn  kózimiz kórdi. Solar keshegi Janaózende qolynda qaru týgil qu tayaghy joq beybit halyqqa oq atylghanda taghy da jyghylghangha júdyryq derlik sózder aitqany hәm kóz aldymyzda. Ózi akademiyk, balasy qazaqty ýsh tildi últqa ainaldyru jolynda ayanbay enbek etushi Kenjeghaly Saghadiyevti qoyynyzshy, al eng bir «gumannaya professiyanyn» ókili akter Asanәli Áshimovting sol Janaózendegi tarihy qasiretti shaqta aqsaqaldyq ústanymy qanday bolghanyn «Jas Alashtan» oqyghanda óz basym óitip «aqsaqaldyq» jasqa jetpey-aq jelkem qiylsa qiylsyn deuge shaq qaldym.

Sol jasy 80-nen asqan Asekem, 70-ten asqan Núrlan Orazalin men Smaghúl Elubay, Súltanәli Balghabaevtar jaqynda әlde baspasóz konferensiyasy ma, әlde bir top advokattyng kenesi siyaqty ma, birnәrseni ótkizip, onysyn teledidardan kórsetti. Bar úqqanymyz – búl jiyn sodan bir-eki kýn búryn ghana M.Áuezov atyndaghy drama teatrynyng basshysy Erlan Bilәlding paraqorlyq, jemqorlyq degen kesapatty is kezinde ústalghanyna oray ótkizilude eken.

Óz basym Erlan Bilәldi sonau bir jyldary teledidarda jýrgizushi bolyp jýrgen kezinen syrttay ghana bilemin. Onyng akter ekenin estigenim bolmasa, bir róldi keremet somdapty degen adamdy kórgen emespin. Onyng 1,5 million alghan, almaghanynda da sharuam joq. Jәne ony para alghany ýshin sottap týrmege qamaudy da qoldaushynyng biri emespin. Óitkeni, arghy jaghy Aqorda, bergi jaghy tolyp jatqan ministrlikterde milliardtap jep, jemegenin shetelge tyghyp jatqan milliardtardyng qasynda Erlan alghan 1,5 million tenge qayyrshynyng qarajatynday ghana ghoy! Ángime basqada.

Osy jiynda Asanәli Áshimov, Núrlan Orazalinderdin, Smaghúl Elubaylardyng Erlan Bilәldi sonsha jaqtap, sonsha perishtedey pәk qyp shyr-pyr bolyp aitqan sózderin, әnebir әielding eng bir jaqyn adamy apattan opat bolghanday  eniregenin tyndap otyryp, men «búl qalay» degen oigha kettim. Apyr-au, deymin ishtey, osydan biraz uaqyt búryn ghana qazaqtyng jeri satylmasyn da, jalgha da berilmesin dep atyraulyq qos bozdaq Talghat Ayan men Maqsat Boqaev janyn shýberekke týiip, kýreske shyqqanda ne Asanәli aqsaqaldyng akter bolyp, ne Núrlan Orazalinning Jazushylar Odaghynyng tóraghasy bolyp olardy jaqtap bir auyz sóz aitpaq týgil, ýnderi shyqpay qalyp edi ghoy. Búl «qamqorshylar» sol kezde qayda boldy? Au, deymin taghy da, qazaq jerin saudagha salugha qarsy el ishinde talay-talay jiyn, kenester ótkizildi, birneshe uәlayatta júrt kóshege mitingige shyqty. Búlar sonda nege jaq ashpady, búlar sonda qayda jýrdi?

Qazaq tilining – óz elinde әli de tolyq  qúqyna ie bola almay kele jatqany, Ýkimettegi jiyndar orys tilinde ótetini, qazaq tilin orys tili shúbarlap, endi ol az bolghanday sәbiylerimizding miyn ýshtildilikpen atalagha ainaldyryp jatqanymyzgha qarsy Múhtar Shahanovtyng qanshama jiyndar ótkizip, sodan esh nәtiyje shyqpay jatqanyna 26 jyl  boldy dep, qalyng qazaq narazylyghyn aityp jatqanda da búlardyng ýni shyqqan emes edi ghoy. Álde olar ol kezde basqa jaqta jýrdi me?

Qazaq dalasynda Reseyding birneshe poligony әli de júmys istep, «Bayqonyrdyng zalaly men zardaby az bolghanday jaqynda Qostanaydyng Jangeldin audanyndaghy 76 myng gektar jerdi halyqtyng kelisiminsiz Reseyding әskery zymyrandaryn qúlatugha әldekimder berip jibergeni turaly júrt shuyldap renishin aityp jatqanda búlardan tirshilik belgisi bilingen joq edi ghoy deymin (taghy da ishtey). Qazaqtyng búdan basqa da últtyq mәseleleri qozghalyp jatqanda da búlardyng «qyzu atsalysqanyn» kórgen de, estigen de emespiz. Sonda býgin Erlan Bilәl degen bir jigit әlde andamay, әlde basqa bir sebeppen qylmys jasap, ony ózi ras dep moyyndap otyrghanda, bayaghy 86-nyng jeltoqsanynda oyanbaq týgil jastardy qaralaghan hatqa qol qoyghan Asanәli Áshimovting býgin qanday patriottyq sezimi oyanyp ketti deymin (taghy da ishtey). Oghan qosylyp Núrlan Orazalindi ýirenshikti ekpinmen jattandy bolsa da «jan tebirenterlik» sózder aitqyzyp otyrghan ne sebep? Smaghúl Elubay men Súltanәli Balghabaydy para alghanyn ózi moyyndap otyrghan adamdy sonsha qorghashtap sóiletip otyrghan qanday kýsh? Au, osynyng bәrin tekseretin, tergeytin, sodan qorytyndy shygharyp әdil ýkim aitatyn zang oryndary bar emes pe, búl ne  shyr-pyr bolu deymin (taghy da ishtey)?.. Ol az bolsa, «Apyr-au, osy teatr újymyndaghy әrtister men akterler arasynda tútanyp ketken búl daugha aralasatynday Núrlan Orazalinge, Smaghúl Elubay men Súltanәli Balghabaygha ne qajet boldy dep qoyamyn taghy da. Osyndayda әsheyinde ózimdi  әzilge ainaldyrudy әdet qyp alghan keybireuler: «Áy Myrzan Qayghy! Soghan  qayghyratynday sening basyna ne kýn tudy? Olardyng әrqaysysynyng óz esebi bar shyghar, sharuang ne dese,» ne betimdi aitamyn?

Myrzan KENJEBAY, aqyn

Abai.kz

42 pikir