Suretti syzghan Almas Syrghabaev                                                                                                 

                    "Bizding jastarda

"Abay - orysshyl"

degen de úshqary pikir bar.

Búl - qatelik.

25-qarasózdi dúrystap

oqu kerek".

Tóken Ibragimov.

"Almaty aqshamy" gazeti,

№93. 8-tamyz, 2009 jyl.

Abay Qúnanbayúlynyng ólenderi men qarasózderi – zor tenizdegi jel aidaghan qayyqtyng kýiin keshken qazaq degen halyqtyng qos eskegindey boldy. Hәkim sózining әli de qasang tartpaytynyn hәm quys-tasada jatpaytynyn, jyldar jyljyp, ailar ozsa da, qúnyn qansha saqtaytynyn aiqyndaytyn – uaqyt bolsa, payymdaytyn – halyq.

Óleng sózding sheberi Maghjan aqynnyn:

«Shyn hәkim, sózing asyl – bagha jetpes,

Bir sózing myng jyl jýrse, dәmi ketpes», - dep bagha berui sonyng dәleli. Abaydan song qazaq ruhaniyatynyng alyp qaghanatyna ainalghan alashtyqtar әr kezde de Abay sózine jýgindi. Asyldyng qúnyn úghyndy.

Biz sol Abay men alashtyqtardyng arasyndaghy altyn kópirge aynalghan bir ósiyet sózi haqynda oy órbitemiz.

Ol – Abaydyng «Jiyrma besinshi qara sózindegi»: «Oryssha oqu kerek, hikmet te, mal da, óner de, ghylym da - bәri orysta túr» [1.161 b], - degen sóz.

Ókinishke qaray, hәkimning sózin býgingi kýni әrkim әrqalay tәpsirlep jýr. «Abay «Jiyrma besinshi qara sózinde» «Oryssha oqu kerek, hikmet te, mal da, óner de, ghylym da - bәri orysta túr» dep aitty. Ol orystyng soyylyn soghushy», - dep te pәlsapa soghyp jýr. Bir qyzyghy, olar dәl osy sóilemnen keyingi:  «Zararynan qashyq bolu, paydasyna ortaq bolugha tilin, oquyn, ghylymyn bilmek kerek», - degen sózge jete mәn bermeytin siyaqty.

«Eger Abay: «Óner-bilim – orysta» dese, sol zamanda ol da Ayday aqiqat bolatyn. Áriyne, úly aqyn dýnie jýzin týgel aralap kórgen joq. Alayda ol kezde qazaq dalasymen irgeles jatqan elder ishinde óner-bilim, órkeniyet jaghynan dәl Reseymen tereze tenestiretin júrt joq edi. Abay zamanynda orystar ózining altyn ghasyryn bastan ótkizip jatty» [2.292-293 bb].

Abay orystyng ónerin, tilin ýiren deumen qatar, orystyng zararynan qashyq bolu kerek dep te aityp túr emes pe?! Keregindi ýiren, kereksizinen jiyren.

Úly – Ábdirahman kóz júmghanda Abay:

«Ortasynda kәpirding

Aramynan tatpaghan» [3.234 b], - demeushi me edi?! Yaghni, orystyng ortasynda – Sankt-Peterburgte oqyp jýrse de, balasy – Ábdirahman olardyng zararynan qashyq boldy. «Oryssha oqu kerek. Zararynan qashyq bolu kerek» degen әke ósiyetin orynday bildi. Qúnanbay zamanynda-aq qylysh pen nayzanyng kýni ótken. Endi jana qarudyng «tilin» bilu kerek. Shyndyghynda, qazaqtyng útylyp túrghan jeri de osy bolatyn. Sol ýshin de Ábish artilleriya oquyn beker tandaghan joq. Orystyng ozyq ónerin ýirengisi keldi. Alayda orys imperiyasy qazaqtardyng oiyn angharmay qalghan joq... Búl mәselege aralasqan qazaqtar «túsap ústaldy». Ol – shyndyq.

Átten, jýregine últ qamy úyalaghan Ábdirahman jastay qaytys bolmaghanda, ol da Alash qozghalysy kósemderining biregeyi bolmas pa edi?!

«Abay joly» (ýshinshi kitap) romanyndaghy basty keyipker – Abay men Ábdirahmannyng dialogynda da bolashaq «qazaq oqyghandary» turaly әngime bolmaushy ma edi?! Sonda Abay: «Qaranghy saharasyna jaryq sәule әkeler, alghashqy adal buyn sen bolarmysyn!» (216-bet) dep ýmittenbeushi me edi?!. Tiri túrsa, Abay aitqan «jananyng basy» - Ábdirahman «halyq qamyn oilap, ósiyet taratyp» (347-bet) sәule shashpas pa edi qazaqqa?! (Gh.Esimning «Kemenger Múhtar» kitabynan alyndy) [4.180-191 bb]. Bir kem dýniye.

Abay orystar dýniyening tilin bildi, sen de onyng tilin bilsen, kókirek kózing ashylady deydi. Kóp uaqyt ótpey-aq, hәkim Abaydyng búl aitqandary tura keledi. Yaghny «Árbireuding tilin, ónerin bilgen kisi onymenen birdeylik daghuasyna kiredi» [5.162 b]. Áytpese, sol kezde qazaq Resey imperiyasyna baghynyp túrdy, esebi joq alym-salyq tólep, tonalyp, jem boldy. Nege? Múnyng bәri de  – teng dәrejede bolmaghanymyzdan. Al osynday qauipti jolayyryqta túryp orys tilin bilmesen, onymen erkin sóilese almasan, mýldem qapy qalmaysyng ba?!

«Biylik – orystyng qolynda, yaghny orys tilin ýirenu asa qajet. Búl – Resey әkimshiligine jem bolmaudyn, qor bolmaudyng bir joly. Tilin bilmegen son, sen olarmen qalaysha teng sóilespekshisin? Tilin, ónerin mengeru – zaman qajettiligi»  [6.101 b], - bolatyn.

Shoqannyng bir kezde aitqan: «...qazaqtar tergeu kezinde oryspen qatar zandy bilmeydi, bile almaydy. Oryssha bir auyz sóz týsinbeytin qazaq «orys zanyn bilmeymin» dep, auyz asha almaydy» [7.142 b], - degen sózi taza shyndyq. Mine, kórdiniz be, búl jayt - Abay zamanynda da Reseyding qol astynda túrghan qazaqtardyng basynda qaytalanatyn oryspen teng daghuagha týse almau mәselesi edi.

Al Abay aitatyn «keyingi tolqyn – iniler» - alashtyqtar sol alyp imperiyany ózderimen sanastyra bildi. Óitkeni olardyng «kókirek kózi ashyldy» - «oryssha oqu kerek» degen Abay sózin oryndady. Nәtiyjesinde ózderi de orystyng myqtylarymen «birdeylik daghuasyna» kirdi. Alashorda Ýkimetin qúrdy. Alashtyqtar shyn mәnindegi Azattyqqa úmtyldy. Álihanday bir kemel – últtyng ústyny boldy. Alash qaghanaty deuimizding bir sebebi osynda edi.

Abay búlaghynan qanyp iship, kózi ashylghan alashtyqtar Abaydy nasihattap ótti, pir tútty. Hәkim jayly maqalalar jazdy, túnghysh kitabyn shyghardy, «Abay» jurnalyn shyghardy, abaytanu ghylymyn qalyptastyrdy.

Abaydy eng alghash 1903 jyly orys oqyrmandaryna tanystyrghan – Álihan Bókeyhan. Búl jayynda abaytanushy Q.Múhamedhanúly (ghalym P.P.Semenov-Tyan-Shanskiy men akad. V.IY.Lomanskiylerding redaksiyasymen jaryq kórgen) «Rossiya. Bizding otanymyzdyng tolyq geografiyalyq sipattamasy»atty kóptomdyq kitaptyng 18-tomy qazaq tarihyna arnalyp, «Kirgizskiy kray» dep atalyp, 1903 jyly Peterburgte basylyp shyqqan (kitapty jazugha A.A.Siydelinikov, L.P.Osipova, Á.N.Bókeyhanov, S.D.Chadov, N.A.Borodiyn, T.T.Belonogov, V.P.Semenov, P.N.Stolyapinskiy qatysqan) atalmysh jinaqtyng 2-bólimining (136-292-better) «Qyrghyz aimaghynyng tarihy taghdyry jәne onyng mәdeny jetistikteri» degen 4-shi jәne «Qyrghyz aimaghynyng territoriya boyynsha ornalasu tәrtibi jәne onyng etnografiyalyq qúramy, túrmysy men mәdeniyeti»dep atalatyn taraularynda Álihannyng Abaygha qatysty: «Endi qyrghyz (qazaq – red.) poeziyasyndaghy jana aghymnyng ókili retinde Qúnanbaevty – formasy jaghynan (әsirese toptaghy beyneleude aryndy kóptegen ólenderding avtory dep ataugha bolady. Osy avtor «Evgeniy Onegiyn» jәne Lermontovtyng kóptegen ólenderin (qyrghyzdargha týsiniktileulerin) jaqsy audarghan, sondyqtan da Semey әnshilerining auzynan «Tatiyananyng haty» atty ólenin tyndaugha bolady», -degen pikirlerine toqtala kelip: «Abaydy kózi tirisinde, ony orystyng oqyrman qauymyna túnghysh ret tanystyrghan adam – Álihan Bókeyhanov» [8.166 b], - dep bagha bergen bolatyn.

Búdan keyin de Abaydy әdebiyet jýzinde orys halqyna talmay tanytqan Álihan Bókeyhan (1905 jyly «Semipalatinskiy listok» gazetinde jәne 1907 jyly «Zapiskiy Semipalatinskogo podotdela Zapadno-Sibirskogo otdela Imperatorskogo russkogo geograficheskogo Obshestva». Vypuski III-y» atty jinaqta). Últ kósemi – Álihan Abaydyng óz tuyndylarymen qatar orys tilinen audarghan ólenderin kitap etip shygharugha úmtyldy.

Búl jayynda Á.Bókeyhan 1907 jyly ózi jazghan «Abay (Ibragimi) Kunanbaevi» atty nekrologynda: «Originalinyya sochiyneniya Abaya y ego perevody izi Pushkina (otryvoki izi «Ev.Onegina»), Lermontova y Krylovo sobrany ego synomi Turakulomi y vi neprodoljiytelinomi vremeny buduti izdany Semipalatinskiimi Podiotdelomi IYm. R.Geograf. Obshestva podi redaksieIY A.N.Bukeyhanova» [9.8 s], - dep aldaghy atqarylar is jayynan habar beredi.

Al Abay kitaby Álihannyng bastamasymen shyqqanyn Mirjaqyp Dulatúly «Abay» atty maqalasynda: «1909 jyly Abaydyng balalary men hәm inilerining razylyghymen hәm Ghalihannyng әjetimen Abay kitaby Peterburgte Buraganskiy baspahanasynda basylyp shyqty» [10.70 b], - dep shegeley týsedi.

Al endi Abaydyng orys halqy turasyndaghy oiyna keleyik, múny әri qaray Alash arysy – Jýsipbek Aymauytov bylay jalghastyrghan bolatyn:

«Orystyng jaqsy jaghyn jattaugha elikteu - dúrys ta, kәpirligin, maqtanshaqtyghyn, raqymsyz, qyzyqshyl, qaltashyl, antshyl «suyq» sheneuniktigine elikteu, aqsýiek bolugha, saltanat týzeuge, túrmysyn, jýrisin, ýy ishin jat týrge salyp, qazaqtyqtan qashyrtugha elikteu - ýlken min, kemshilik. Bú jaghynan oqyghandar aryna tóreletip, saq boluy kerek»  [«Abay» jurnaly, 2-qazan, 1918 jyl].

Abay orystyng jaqsylyghyna asyq bol, zararynan qashyq bol dedi. Al Jýsippek «Abay» jurnalynda búl oidy ary qaray ashyp, tarqatyp berdi. Eshqaysysy orysqa elikte-solyqta dep otyrghan joq. Paydasyn al, ziyanyn tasta dep otyr. Búl – úlylar aqyl-oyynyng ýndestigi. Zamanyng - týlki, tazy bolyp shalmasan, әriyne, dúshpanyna jem bolasyn. Jem bolmas ýshin, kem bolmas ýshin tilin, ónerin ýiren. Onyng ýstine ózing sol elge baghynyshty hәlde otyrsyn, onyng tilin ýirenbeseng - bar biliging jelge úshpay ma?!

Onyng ýstine "1909 Dala ualayatynyng genaral-gubernatory Shmidt Aqmola, Semey oblystarynda orystyng tilin bilmegen, hatyn tanymaghan qazaq bolys bolmaydy degen jarlyq shygharyp edi" [12.26 b].

Álihannyn: «Qazaqtyng qaybir saylauynda oryssha bilmeytin kisi bolys bolmaydy dep búrynghy bolys bolyp jýrgen qadirli kisilerdi jolda qaldyrdy» [«Qazaq», 1913, №15], - dep ashynatyny sol.

Jәne sonyng taghy da bir dәleli:  Sh.Qosshyghúlov I Memlekettik Dumanyng mýsheligine saylanghanymen, keyin onyng orys tilin bilmeytindigi belgili bolyp, «Memlekettik Dumany saylau erejesinin» 55-babyna sәikes kelmegendikten oblystyq saylau komissiyasy Sh.Qosshyghúlovqa baylanysty saylau qorytyndysyn bekitpey tastaghan [14.49 b].

Al osy kezde sayasy sahnagha – búrynghy qazaq biy-sheshenderi emes, әr elding ónerin, tilin jetik bilgen Alash arystary kóterildi. Búl – zandy da. Álde, Alash últshyldary da: «Joq, tilin, ónerin ýirenbeymiz!» - dep teris qarauy kerek pe edi?! Joq, múnday tandau - qazaq mýddesine paydaly emes. Alash kósemderining biri – «M.Dulatov jәne onyn seriktesteri Patsha ýkimetinin qatal synshylary boldy, alayda orys halqyna jaulyq kózqarasta bolghan joq, últaralyq narazylyqty qozdyratyn sózder aityp, әreketterge barghan joq. M.Dulatov әlemdik órkeniyetke Rossiya arqyly jetuge bolady dep eseptedi jәne soghan sendi» [15.61 b].

Sondyqtan da Mirjaqyp «Nasihat ghumumiya» atty tolghauynda:

«Oryssha bilmek qazaqqa bek lәzim,

Russiyada bolghan son bizdin túraq.

Susynyndy bar daghy qandyryp qal,

Mysaly ghylym jatqan aghyp búlaq», - dep halyqqa orysshy oqyp, ghylymyna bas qondy nasihattaydy [16].

1909 jyly shyqqan "Oyan, qazaq!" kitabynyng "Sóz basynda" M.Dulatúly:

"Ekinshi, dýniyemizde qajetti haqylarymyzdy alyp, jerimizdi, malymyzdy saqtau ýshin, basqalardan qorlyq kórmes ýshin oryssha oqyp hýnerli bolalyq. Oryssha bilmegendiktin zararyn bilu faryz dәrejesinde qajet ekendigin, mine, múnan bayqanyz: Russiya memleketinde jýz qyryq millionnan artyghyraq halyq bar, hәmmәsi jýz toghyz tilmen sóyleydi, sonyn ishinde ýstin (ýstem) til - orys tili, kýlli hýkimet mekemelerindegi júmystar orys tilinde bolady, zakondar hәm solaysha" [17.25-26 bb], - dep jazady.

"Abaydy oqy, tanyrqa" dep ótken Alash aqyny - Súltanmahmút Torayghyrov ta  "Ómirimning uәdesi" esimdi óleninde:

Ollahi! Ant etemin Alla atymen,

Orys tilin bilemin hәm hatymen, - dep, orys tilin bilu kerektigin jete úghynady [18].

Osyny jan-tәnderimen týsinu - Alash arystarynyng sayasy sahnagha kóteriluine jol ashty.

Alashtyqtar Abaydyng osy «Jiyrma besinshi qara sózindegi»:

«Qazaqqa kýzetshi bolayyn dep, biz de el bolyp, júrt bilgendi bilip, halyq qataryna qosyludyn qamyn jeyik dep niyettenip ýyrenu kerek» [19.162 b], - degen ósiyet-amanatyn Tu qylyp ústady. Shen ýshin, shekpen ýshin qyzmet qylmady. Oqyghan Alash elitasy Patshalyq Resey Dumasynda da sol orystarmen qatar otyrdy. Qazaq halqynyng taghdyrly mәselelerine aralasty. Mәselen, sonday Alash qayratkerlerining biri – «Baqytjan Qarataevtyn II Memlekettik Dumanyn 1907 jyly mamyrdyn 16-synda ótken mәjilisinde sóylegen sózin erekshe atau kerek. Ózine berilgen 10 minut ishinde stolypindik agrarlyq reformany, onyn negizgi baghyttarynyn biri – Ortalyq Rossiyadan Qazaqstannyn dalalyq oblystaryna orys sharualaryn jappay kóshiru isin әshkerelep, múny Qazaqstan men Orta Aziyany otarlaudy kýsheytetin jәne jergilikti halyqtardy tonaudy shyrqau shegine jetkizetin memlekettik sayasat retinde aiyptady»* (* - Gosudarstvennaya Duma. Vtoroy sozyv. Stenograficheskie otchety 1907 god. Sessiya vtoraya. Tom II (zasedaniya 31-35). Spb. 1907) [20.50 b].

«B.Qarataevtyn Patsha ýkimetinin agrarlyq sayasatyna bergen batyl da әdil baghasy Memlekettik Dumanyn deputattaryna ghana emes, kópshilik qauymgha da ýlken әser etti. Búl turaly әrtýrli sayasy partiyalardyn gazetteri óz pikirlerin jazyp, keybir sayasy qayratkerler de oilaryn bildirdi. Dәl sol kezde qazaq sayasatkeri bolishevikterdin kósemi V.IY.Leninnin nazaryna ilikti»* (* - Lenin V.I. Sosial-demokratiyanyn 1905-1907 jyldardaghy birinshi orys revolusiyasyndaghy agrarlyq programmasy. Shygharmalar tolyq jinaghy, t. 16. 419-b) [21.51 b].

Sovet túsynda da Alash arystary Leninge erkin kirip, teng sóilesip, óz oilaryn oryssha dәleldep túryp, qazaqtyng shekarasyn shegendetti.

Búl oiymyzdy alashtanushy ghalym Sheriyazdan Eleukenovting sózimen sabaqtasaq:

«Qay ýkimet Qazaq avtonomiyasyn qoldasa, sol ýkimetpen odaq qúrudy úygharghan Alashorda ýkimetinin tapsyrmasymen Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, qazaqtyn túnghysh kәsiby matematiygi Álimhan Ermekov Mәskeuge attandy. Kenes Halyq Komissarlary ýkimetinin predsedateli V.IY.Leninmen kezdesedi. Abyroy bolghanda, Alash ardaqtylarynyn Qazaq eline avtonomiya әperu ýmiti aqtala bastady. 1919 jyly 10-shildede Qazaq ólkesin basqaru jónindegi Revolusiyalyq komiytet qúryldy. 1919 jyly 24-shildede V.IY.Leninnin basqaruymen ótken mәjilistin Qaulysy boyynsha «Ahmet Baytúrsynov joldas Qazaq ólkesin basqaratyn әskeriy-revolusiyalyq komiytettin mýshesi» bolyp bekitildi. En keremeti – 1920 jylghy 30-tamyzda RSFSR qúramynda Qazaq avtonomiyaly Respublikasy qúrylyp, Patsha zamanynda jeri guberniyalargha jiktelip, geografiyalyq kartadan qazaq aty óshirilgen әdiletsizdik joyyldy. Avtonomiyaly Qazaq Respublikasyna qazaqtyn atamzamanghy jerleri, soltýstik ónirdegi bes oblys, basqa da aimaqtary týgel derlik qaytaryldy» [22.9 b].

Al osynyng bәri nening arqasynda?! Áriyne, shyn mәninde qazaqqa kýzetshi bolghan Alash ardaqtylarynyng orys tilin jetik bilgendigining arqasy! Búghan Alash arystarynyn:

«Biz oryssha oqyp, orys arasynda jýr, paydamyzdy aitpas dep oilaytyndaryn bizdi Qúday men әruaqqa tapsyryndar» («Qazaq», №207. 1916 jyl. «Torghay hәm Yrghyz uezinin halqyna» arnalghan A.Baytúrsynov, M.Dulatov, S.Qadyrbaev jәne M.Túnghashin qol qoyghan ýndeu-maqaladan) [23.74 b], - degen sert sózderi dәlel bola alady.

Sol Alash arystary orys әdebiyetining jauharlaryn qazaq tiline audardy. Ádebiy-mәdeny baylanys ornatty. Yaghni, óz paydang ýshin ózgening tilin ýirenu – úyat emes, óz qazanynda ghana qaynap, ózgening jetistigin ýirenbeu – últshyldyq emes dep týsindi. Alash arystary Abay aqylyn almasa, oiyna oqu qonbasa, birneshe til bilmese, osynday jetistikterge jete alar ma edi?! Mine, osydan keyin orys biyligi ózderimen orys tilinde pikir talasa alatyn múnday qazaq últshyldarynan aryla bastady. Múnday «aqyryp tendik súraytyn», «qazaqqa kýzetshi» qazaqtardan qauiptene bastady. Orystyng qay biyligi de endigi jerde onday kózi ashyq, kókiregi oyau qazaq últshyldarymen teng daghuada otyrghysy kelmedi.

Endigi jerde «Lәppay, taqsyr!» dep qol qusyryp túra qalatyn, qazaghynyng qamyn emes, mansap-dәrejesin ghana oilaytyn, iyesine barynsha adal berilgen «soqyr, mylqau, sanyrau» qayratkerlerden ýkimet jasaghy irikteletin bolyp sheshildi. Solay boldy da (al Sovettik qúramdaghy qazaq últshyldarynyng da joly kesildi). Qaranghy qazaq solardyng qabaghyna qaraydy, al búlar jogharygha jaltaqtaydy. El erge, er jerge qaraghan zaman tudy... Qazaqtyng bas ústazyna kektengen Sovet imperiyasy Alashqa qybyla bolghan Abaydyng úrpaqtaryn qudalady, keyin aqynnyng jerin – atomnyng «besigine» ainaldyrdy. Ayta bersek sóz - úzyn, al endi óziniz shamalay beriniz: Qazaqiyagha oryssha týbin týsirip oqyp-sóilegen alashtyqtar paydaly boldy ma, joq, әlde, oryssha bilmese de, Resey biyligine únamdy, Qazaqstandy basqarghan Ernazarov siyaqtylar paydaly boldy ma?!.

Abay ansaghan býgingi azattyghymyzda Alash arystarynyng enbegi - úshan-teniz! Olar hәkim Abaydyng jogharyda aitqan ósiyetin jete úghynyp qana qoymay, ony oryndau arqasynda - qazaqty qaranghylyqtan, qazaqtyng úlan-ghayyr jerin imperiyalyq aran-júttan saqtap qaldy dep týsinuimiz kerek. Alashtyqtar – Abaygha qaryz bolsa, biz – Alash arystaryna qaryzdarmyz.

Endeshe, dana Abayymyzdy «orys tilin bil dedi, ónerin sýy dedi, ol – orysshyl» dep bosqa aramter bolmayyq, aghayyn. Búl da – býgingi kýngi ghalymdarymyzdyng aghylshyn tilin, taghy basqa tilderdi biluimiz kerek dep jýrgenindey janashyrlyqtan tughan sóz. Abaydyng múnday sózi óz zamanynda - dәl uaqytynda aityluymen qúndy!

Sózimizding týiinin aqyn Saparghaly Lәmbekúlynyng myna bir jyr shumaghymen qorytyndylaymyz:

«Aghayyn, oigha salyp qarashy endi,

Atamyz – bile bilsek Alash edi.

Býgin biz Tәuelsizdik dәmin tatsaq,

Túqymyn solar ekken aghash edi» [24.10 b].

PAYDALANYLGhAN ÁDEBIYETTER TIZIMI

• Abay Qúnanbaev. Shygharmalary. 2-tom. Almaty. Ghylym. 1977 j. 161-162-b.b.
• Q.Júmadilov. «On eki tomdyq shygharmalar jinaghy». Almaty. Qazyghúrt. 2005. 292-293-better.
• Abay Qúnanbaev. Shygharmalary. 1-tom. Almaty. Ghylym. 1977 j. 234-b.
• Gh.Esim. «Kemenger Múhtar». Astana. Has-Saq. 2017. 180-191-bb.
• Abay Qúnanbaev. Shygharmalary. 2-tom. Almaty. Ghylym. 1977 j. 162-b.
• Gh.Esim. «Kemenger Múhtar». Astana. Has-Saq. 2017. 101-b.
• Shoqan Uәlihanov. Tandamaly. Almaty. Jazushy. 1985 j. 142-bet.
• «Abay» ens. «Almaty. Atamúra. 1995 j. 166-b.
• «Zapiskiy Semipalatinskogo podotdela Zapadno-Sibirskogo otdela Imperatorskogo russkogo geograficheskogo Obshestva». Vypuski III-y», Semipalatinsk. P.Plesheevi y K. 1907 g. 8-s.
• «Abaydy oqy, tanyrqa...». Almaty. Ana tili. 1993 j. 70-b.
• «Abay» jurnaly. 1918 jyl. 2-qazan.
• 12. M.Dulatúly. Alty tomdyq shygharmalar jinaghy. 3-tom. Almaty. Mektep. 2013, 26-bet.
• «Qazaq» gazeti. 1913 j. №15.
• K.Núrpeyisúly. «Alash aqiqaty». Almaty. An Arys. 2010. 49-b.
• K.Núrpeyisúly. «Alash aqiqaty». Almaty. An Arys. 2010. 61-b.
• bilim-all.kzaqparattyq agenttigi.
• M.Dulatúly. Alty tomdyq shygharmalar jinaghy. 1-tom. Almaty. Mektep. 2013, 25-26-better.
• bilim-all.kzaqparattyq agenttigi.
• Abay Qúnanbaev. Shygharmalary. 2-tom. Almaty. Ghylym. 1977 j. 162-b.
• K.Núrpeyisúly. «Alash aqiqaty». Almaty. An Arys. 2010. 50-b.
• K.Núrpeyisúly. «Alash aqiqaty». Almaty. An Arys. 2010. 11-b.
• Sh.Eleukenov. «Áuezov jәne Alash». «Qazaq әdebiyeti» gazeti. №40, 2017. 9-bet.
• K.Núrpeyisúly. «Alash aqiqaty». Almaty. An Arys. 2010. 74-b.
• S.Lәmbekúly. Syrperne. Qaraghandy. Arko. 2004 j. 10-b.

Bauyrjan Berikúly

Abai.kz