Men aldymen «Abay.kz» portalyna rahmet aitar edim. Biz siyaqty shalghayda jatqandardyng jazghan-syzghandary «Qazaq әdebiyeti», «Júldyz» siyaqty mәrtebeli basylymdargha údayy jete bermeydi. Osy bir dýnie әdebiyetshi qauymgha kerek-au degen mәselede, Zarqyn siyaqty pikirles aghalarymyzgha ýn qosuda «Abay.kz» portalynyng manyzy artyp otyr. Jibergen maqalalarymyzdy saytqa engizip otyrghan Aydos Sarym siyaqty qazaqtyng kózi ashyq jigitterine myng alghys!

Zarqyn Tayshybaydyng «Abaydyng naghashylary men qayyn júrty turaly» degen maqalasyna oy qosu barysynda osy bir dýniyeni úsynyp otyrmyn.

Men aldymen «Abay.kz» portalyna rahmet aitar edim. Biz siyaqty shalghayda jatqandardyng jazghan-syzghandary «Qazaq әdebiyeti», «Júldyz» siyaqty mәrtebeli basylymdargha údayy jete bermeydi. Osy bir dýnie әdebiyetshi qauymgha kerek-au degen mәselede, Zarqyn siyaqty pikirles aghalarymyzgha ýn qosuda «Abay.kz» portalynyng manyzy artyp otyr. Jibergen maqalalarymyzdy saytqa engizip otyrghan Aydos Sarym siyaqty qazaqtyng kózi ashyq jigitterine myng alghys!

Zarqyn Tayshybaydyng «Abaydyng naghashylary men qayyn júrty turaly» degen maqalasyna oy qosu barysynda osy bir dýniyeni úsynyp otyrmyn.

Abaydyng әdeby ortasy degen taqyryptyng әlippesi, әriyne, aqynnyng ósken ortasy, tәrbie alghan oshaghynan bastau alatyny zandylyq. Búl arada Úljan ananyng esimin bólip aitu oryndy. Óitkeni, Úljan - Abaydy aq sýt berip ósirgen anacy, ol az - Úljan Abaydyng aqyn boluyna tikeley әser etken jan. Demek, Úljan turaly, onyng Abaygha, Abaydyng aqyndyghyna qatysy jayyndaghy sózdi әriden, Abaydyng naghashy júrtynan bastaghan jón. "Alyp anadan" degen qanatty sózding aqiqattyghyna Úljan ananyng kóp tómenetektining bir emes, danyshpan Abaydyng anasy degen atqa tolyq layyq aqyldy da, sózge sheshen jan ekendigin kenirek әngime etuimiz kerek siyaqty. Orayy kelgende aita ketudi tilep túrghan pikir kezinde, 1986 jyly Qazaq SSR Ensiklopediyasyndaghy maqalalargha syn kózben qaraghan abaytanushy-ghalym Q. Múhamedhanúly Úljan ana turaly bylay deydi: "Abaydyng sheshesi Úljan turaly: "Ol Arghyn ishindegi Qarakesek ruynyng sheshendik, әzil-әjuamen ataghy shyqqan Shanshar tobynyng (?!) qyzy eken" delingen. Abaydyng sheshesi jayynda tolyghyraq aitu qajet edi. Aqynnyng naghashy júrtynan alghan ýlgi-ónegesi de az bolmaghan. Arghysy ataqty Biyten men Shiyten, bergisi әigili sheshen, әzilqoy, tapqyr, mysqylshyldar - Qantay, Tontay, Jontaylar. Úljannyng әkesi Túrpan - Tontaydyng inisi ekenin anyqtap jazghan dúrys bolar edi"/1,138/. Ghalymnyng az ghana týzetu sózinen Abaydyng anasy turaly birsypyra maghlúmat alyp qalamyz.

Úljan Túrpanqyzynyng tarihy beynesi "Abay joly" epopeyasynda shynayy, әri sonshalyqty tartymdy somdalghan. Abaydyng ómirbayanyn jazghan shaqta da Áuezov Úljan men onyng shyqqan әuleti Bertis biyden beri qaray toqtala kelip: "Úljannyng әkesimen birge tuysqan aghalary Qontay, Tontay orta jýzge qaljynymen tegis aty jayylghan, belgili, mysqylshyl tapqysh, kýldirgiler bolghan"/2,112/,- dep Shansharlar ruynyng bir-eki minezin tilge tiyek etetini taghy bar.

Búl әuletting tilining ótkirligi sonday "Shanshardyng qulary kele jatyr", - dese júrt dýrkirep qashatyn bolghan.

Úrylar tonap ketip, kelesi jazynda auyl aralap jýrgen Tontaydyng keregede iluli túrghan óz tymaghyn kórip, menen qashyp kórgen rahatyng osy ma, kýni-týni shang basyp, keregede iluli túrysyng mynau dep tymaghyn jerge atyp úryp, qamshymen sabap ýy iyesin jerge kirgizgeni turaly, al ómirining sonynda "jazyla-jazyla qoja-moldalardan úyat boldy, endi ólmesem bolmas" dep ashy synmen kýlkisi tiylmay dýniyeden ótken jany jaysan, tili mirding oghynday tarihy túlghanyng әr sózi, әr qylyghy el esinde jattalyp, úrpaqtan-úrpaqqa jalghasyp keledi.

Úljannyng tuysy Mauqay degen әnshi, kýldirgi, sózge sheber adamnyng Abaydyng jas kezinde aqynnyng janynda bolghan degen derekter bar. Mauqay turaly R.Toqtarovtyng "Abaydyng júmbaghy" romanynda ol Abaydy jórgeginen tәrbiyeleushi birden-bir tәrbiyeshisi retinde suretteledi /qaranyz: 3/. Ómiri jayynda naqty derekter saqtalmaghan Shanshar tobynyng bir ókili - Mauqaydyn  Abaymen baylanysy turaly sóz bolashaqta bolmaq.

Úljan da qaljyng sózge úshqyr bolghanymen, salmaqtylyqqa baghyp kóp әjuagha bara bermegen. Búl birinshiden óz boyyndaghy әielge tәn ústamdylyqpen baylanysty bolsa, ekinshiden Qúnanbayday el basqaryp otyrghan kósem, sóz ústap otyrghan sheshenmen jarysa shyghudy jón dep tappaghan aqyldy qazaq әieline tәn qylyqtan bolsa kerek. Áytse de, ishte jatqan óner shirkin anda-sanda jarq etip shyghyp, el esinde qalyp qoyatyny  da bar. Aghalary siyaqty Úljan anamyz da óler aldynda Maybasar qaynysynyng "ólu degen qalay eken?", - degen orynsyz súraghyna: "...ata saqalyng auzyna týskenshe aqyl kirmegen seni kórdim, men ólip kórdi deysing be?", - degen shymshyma jauabynda parasattylyqtyn, biyiktikting belgisi jatyr. Dәl osy bir uytty qaljyng aitu Abaydyng boyyna da mol singen. Áuezovtin: "Abaydyng sózindegi salqyn aqyl әkeden, ashy tildi mysqyl sheshe jaghynan deuge de bola ma deymiz"/2,113/,- degen boljamy aqiqattan alys jatqan joq.

Abaydyng ózi jasynan әzil ólenge ýiir bolyp «Kim eken dep kelip em týie qughan» dep bastalatyn, nemese «Maybasargha» arnalghan beri qaray talay әzil - qaljyn, arty ashy ironiya, sarkazmgha baratyn kóptegen tuyndylaryn keltiruge bolady...

Shansharlar tilinen Qúnanbay da qatty saqtanghan. Tómendegi derekke jýgineyik: "Abay jas kezinde naghyshylaryna barmaq bolghan oiyn әkesine aitqanda, Qúnanbay balanyng tilegin qúp alyp:

- Balam, baruyna qarsylyghym joq. Ózine aitarym, sóiler sóz, aitar oiynnyng anysyn andaghaysyn", - dep eskertken eken.

Bir kýni naghashysy Tontay ekinti namazyn obyn-kýbing oqyp tez-tez bitirgeni, әri diny qaghidany búzyp ayattaryn shatastyryp oqyghany Abaygha óreskel kórinedi de:

- Naghashy, namazdyng sharighat belgilegen qaghidasyn búzyp, tóte tartatyn joly da bolady eken-au", - dep mysqyldap qoyghan saualyna naghashysy:

- IYә, balam, búl súrauyng óte oryndy. Ári sening búl aitqanyng Imam shafighynyng tar jolyna jatady. Biraq biz pir tútatyn Imam aghzamnyng joly bireu-aq: yaghny әlem qanday keng bolsa, onyng sharighaty da sonday ken. Anau-mynau úsaq-týiek qatelikter keshirile beredi. Óitkeni, ol qaghida "attyng jaly", "týiening qomy", "sadaqtyng oghy" siyaqty qatal, qatygez emes, - dep kózin syghyrayta, kólgirsi, kýle jauap beripti.

Abay qaytqan song әkesine: - Tontaydyng osynau oilanbastan aitqany, әrbir ataumen ataghan óte keskindi, әm zәrli sózi ókpeme nayzaday qadaldy, - depti. Qúnanbay:

- Ya, búl júmbaq sózdi qalay týsindin? - dep yzgharlanghan eken. Abay:

- Sheshimin әdildikpen tura aitsam, "Attyng jaly" degeni - Enlik-Kebekti atqa sýiretip óltirtken qatygez Kengirbay biyding biyligi. "Týiening qomy" degeni - Qodardy kelinimen týiege tendep óltirtken biylerding ýkimi. "Sadaqtyng oghy" dep ókine aitqany - Qalqaman-Mamyrdy sadaqpen tartqan Kókenaydyng qataldyghy dep týsindim. Búl sózder Tobyqty eline tanba bop basylghanday sezindim, barmaghymdy tistey-tistey attandym, - depti.

Key estelikterinde dәl osy "Sadaqtyng oghy", "Attyng jaly", "Týiening qomy ne?" degen súraudy Abaygha Nayman Úlan-Búlannyng asynda Naymannyng bir shaly qoyady /qaranyz: 4,149/. Dәl osy saual Abaygha eki ret qoyyluy da mýmkin nemese auyzeki aitylyp jetken әngimening kóp variantty boluy әr aitushy óz ruyna, óz atasyna tartuynan tughan ba degen oigha qaldyrady. Jalpy Qúnanbay, Abay tóniregindegi osynday aqynnyng jas shaghyndaghy sóz qaghysulary, suyryp-salma ólen-sózi bizge auyzsha jetken. Hatqa týspey eski kóz estelikterden jinalghan múralarda qiys ketip jatatyn, qaytalanyp keletin, Abaygha búl sózdi anany emes, myna aqyn aitqan degen uәji qiyn dýniyeler de kezdesip jatady.

Abaydyng sózden tosyluy osynday el ishindegi qolaysyz oqighalargha qatysty, әsirese Tobyqtynyng istegen zorlyq-zombylyghyna baylanysty bolyp otyrghan. Sonday sóz barymtasy Bekbosyn biymen bolghan. Bekbosyn Dombayúly - Qarakerey Semiz Naymannyng alghyr biyi. Qúnanbay, Abaylarmen jaqyn tanys. Barymta kezinde Nayman Qazyghúl jigitterimen soyyldasuda Tobyqtynyng bir adamy ólip, qún daulaugha Abay jýredi. "Qúnanbaydyng bolys balasy kele jatyr" degendi estip, Qazyghúldar at jiberip Bekbosyn biydi aldyrady.

On shaqty adammen Qazyghúl eline kelgen Abaydy qarsy alghandardyng arasynan Bekbosyn suyrylyp shyghyp amandasyp:

- Jaqsy jigit joq izdeydi, jaman jigit boq izdeydi. Birdi kóp izdeydi, kópti kim izdeydi? Jýristering suyt, qabaqtaryng qatu ghoy. Tobyqtynyng sózi Kengirbay edi, ózi Óskenbay edi. Qúnekenning kózindey bop jalghyz kelgening kalay, Abay? Bazekem, Bazaralym aman bolsa iygi edi,- dep Abaydy qúshaghynan bosatpay túryp alypty. Abay:

- Alysqa jolaushylap bara jatqan son, jolay búrylyp edik, rahmet! - dep Qazyghúl aulynan týstenip ghana attanyp ketipti.

Sóitse osynyng aldynda ghana Bazaraly Qaumenúly bastaghan Jigitekting 17 adamy itjekkenge aidalghan eken. Bekbosyn biyding osy oqighany túspaldaghanynan tújyrym jasaghan Abay daulasyp jatudy orynsyz kórgen.

Qalay desek te, dәl osy sózding salmaghy óte auyr-tyn. Áytse de, naghashygha tartqan Abay da dәl osy naghashylaryn tosyltqan túsy bar. Naghashylary, әri qayyn júrty Qarakesek eline qayyn atasy Alshynbaygha sәlem bere barghan jas Abaydy synamaq bolghan Shanshardyng alty-jeti qarty ony arnayy tosyp otyr eken.

Dauysyn soza "As-sә-lәm-agha-ley-kum!" dep esikten kirgen Abaygha bir qart:

- Pay-pay-pay, myna kómeyi suyrylghan sheshenning úrpaghy-ay,    sәlemning ózin әndete bastauyn-ay! - degende, ekinshi qart ile:

- E, әkesi Qúnanbaygha úqsamay, ózin til men súqtan qúdaydyng saqtauyn-ay! - dep qalady. Ýshinshi qart júlyp alghanday:

- Álden-aq jýndes toqty qoshqarday býkil denesin qalyng týktin   qaptauyn-ay! - deydi...

Sol kezde Abay basqa Shansharlargha sóz kezegin bermey, tosynnan kiyip ketip, әlgi ýsheuine tesile qarap túryp:

- Áy, әttegen-ay! Áuelde qyzdaryndy úzatqanda, bәring birdey jabyla  jamyrap: «Týkti bala tappa» dep aitpauyn-ay! - dep tórge baryp otyra ketipti. Ortalarynda otyrghan Alshynbay analargha oqys búrylyp, raqattana myrs-myrs kýlip:

- Al endeshe, ýsheuine bir sybagha! - degen eken.

Áuelden kesek sóilep daghdylanghan Abay atasy Alshynbaydyng bir qylqúiryghyna qyzyghyp, Alshynbay bergisi kelmey, batamdy bereyin degende, «onday batasyn satqan shal ózimde de bar», - dep qayyrylmay ketetini bar ghoy.

Múnday úrymtal tústa sóz tabu Abaydyng jas kezinen boyyna bitken ereksheligi bop, eseyip, qartayghan shaghynda da bir tolastamaghan.

Qúnanbaydyng ekinshi әieli Úljanmen taghdyrlas boluy da Allanyng jasaghan keremeti dersin. Úljandy alghash Qúnanbaydyng inisi Qútpanbetke atastyrady. Qútpanbet ru arasyndaghy bir qaqtyghysta nayzagha týsip óledi de qalyndyghy Úljan ong jaqta qyz kýiinde qalghan son, ekinshi әiel qyp Qúnanbay alady.

Aqyldy kelin Úljan enesi Zeremen asa bir yntymaqtastyqta ghúmyr keshken. Jer dauyna baylanysty oqtyn-oqtyn tútanyp otyratyn Tobyqtynyng óz ishindegi bas arazdyq osy Zere-Úljan auylynda bitim tauyp jatatyn-dy. Búl jayynda "Abay jolyndaghy" oqighalardan qanyqpyz.

Sol kezdegi ata dәstýr boyynsha Úljannyng bar balasy óz qolynda tәrbiyelenbegen. Áuezovting aituynsha ýlken úly Tәnirberdi jas kezinde Óskenbay biyding qolynda bolsa, Ysqaq Kýnkening tәrbiyesinde bolghan. Abay men kenje inisi Ospan Zere men Úljannyng tәrbiyesinde bolyp, Abay jasynan bir auyl bop otyrghan Qúnanbaydyng ýshinshi әieli Ayghyzben óz ýiining ortasynda jýrip Telqara atanghany belgili.

Jalpy Abay tәrbie alghan el analarynyng esimderin әriden bastaugha bolady.  Sonau Abaydyng tórtinshi atasy Aydostyng әieli Aypara sóz bastaghan sheshen, el bastaghan kósem bolghan. Keyinnen tórt ruly el bolghan tórt balasynyng býgini men erteni tórt-aq auyz sózge syighyzghan auzy dualy el anasy.

Bertingi Qúnanbaydyng qaryndasy Taybala ózining eshkimge úqsamas órligimen, aqyldylyghymen qalyndyq bop týsken elinde syily bolady. Qúnanbaydyng asyrap alghan balasy Izghúttyny bala etip eline jibergen tosyn sheshimi el auzynda saqtalghan. Az ghana sózi "Abay joly" arqyly jetken Sary apang deytin aqynjandy anamyzdyng tәlimi Abaygha az әser etpegeni anyq. Derekterge jýginsek: "Sary apang - Tobyqty ishinde Toghalaq, Taysoymas degenning qyzy. Uaq elining nashar adamyna atastyrylyp, kýieuimen eki jylday túrghan son, bir toqtysyn soyyp, auyl aqsaqaldaryn jinap bylay depti:

- Men aruaqty syilap keldim. Eki jyl túrdym, endi basyma rúqsat bersenizder eken. Tórkinime baryp, mal jiyp alyp, myna kýieuime qalyng tólep, әiel alyp berip, sodan song ketem, - depti.

Sonda aqsaqaldar әri oilap, beri oilap, aqyrynda rúqsat beripti. Sary apang aitqanyn oryndap, kýieuine әiel alyp berip tórkinine kelipti. Osydan keyin Sary apang kýieuge shyqpapty. El ishinde suyryp salma, tapqyr, aitqysh bolyp qúrmetke bólengen adam"/5,127/.

Qúnanbay men Bójeyding arasy ashylyp ketken kezde Bójey dýnie salyp, Qúnanbaylar kónil aitugha kelgende Bójey jaq onyng qyzdarynyng auzyna:

Arghy atasy Yrghyzbay,

Ayypqa berdi bir qyzdy-ay.

Jýiriktigi qúlanday

Shúbarlyghy jylanday, -

degen joqtau ólendi salghanda, osy Sary apan:

Myna da qarlar ne deydi,

Jaqsydan jaman kóbeydi.

Asyl tughan úrpaghyn

Úrlap ta kómding Bójeydi, -

dep sóz qarymyn qaytarghan eken.

Jigitekting ishinde Qojyken degen kóksau shal dónning basynda otyryp ólipti. Sol kezde osy Jigitekting ishindegi Týlkibaylar: Qojykendi jerge talasyp jýrgen Toghalaqtar (Sary apannyng ruy) úryp óltirdi, - dep qyzdary dauys aitypty. Sary apang sonda taghy da:

Qojyken degen kóksauyn,

Kisiden ólgenge úqsauyn.

Apiyn berip óltirip

Eki de qardyng qaqsauyn, -

dep jauap qaytarypty. Tobyqty ishine singen noghay Ysqaq bay Sary apana, men turaly aitshy degende Sary apang irkilmesten:

Qazannan kelgen púshyghym,

Qanghyryp kelgen kýshigim.

Qanghyrghanyng qút bolyp,

Týlkiden boldy ishigin, -

depti. Sonda Ysqaq:

- Apatay, ar jaghyn aitpay-aq qoy, - dep, iyghyna týlki ishigin jauypty.

Aqyndyq óneri bir basyna jetetin Sary apannyng óleng múrasy bizge jetpedi. Áytse de tamshyday sóz tarmaqtarynan ol kisining qanday adam bolghandyghy bayqalyp-aq túr. "Kýtsender, Sary apandy kýtinder", - degen sózdi Áuezov epopeyada Qúnanbay auzyna teginnen tegin salmasa kerek.

Asyl sózderi keyingi úrpaqqa әlsin-әlsin jetken dala analary arysy Aypara әjemizden bastap Zere, Úljan, Sary apan, Taybala, Botantay analarymyzdyng Abayday úlannyng tәrbiyesindegi orny oqshau. Songhy atalghan Botantay apamyz (Qúdayberdining әieli, Shәkәrim qajynyng әjesi) óte ójet, tentek minezdi, sózge sheshen adam bolghan. Qúdayberdi dýniyeden ótken song býkil auylynyng sharuasyn dóngeletip ústap otyrghan er minezdi, qayratty adam bolghan.

Paydalanylghan әdebiyetter tizimi:

1. Múhamedhanov Q. Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy. 2-tom. -Almaty: Alash, 2005. -344 bet
2. Áuezov M. Abaydy bilmek paryz oily jasqa. -Almaty: Sanat, 1997. -416 bet
3. Toqtarov R. Abaydyng júmbaghy. Roman - hamsa. -Almaty: Ál-Farabi, 1997. -752 bet
4. Isabaev B. Úlylar mekeni. -Novosibirsk: 2001. -623 bet
5. Júrtbay T. Qúnanbay. -Almaty: Alash, 2004. -400 bet

Bauyrjan Erdembekov

filologiya ghylymdarynyng doktory

Semey qalasy

«Abay-aqparat»